Teenuste kättesaadavuse süsteemi optimeerimine. Muutused õigusaktides ja seadusandluses (näiteks ravimiseadus ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus). Vastutuse ja läbipaistvuse suurendamise 1991. aastal oli vabariigis 120 haiglat 18 000 voodikohaga. 2006. aastaks oli haiglate arv vähenenud 55-ni ning kokku oli neis 7588 ravivoodit. Hinnang tervise süsteemile Tervisesüsteem ei taga kogu elanikkonnale võrdset teenuste kättesaadavust. Perearstiabi on üle riigi võrdselt kättesaadav. Probleemiks maapiirkondade meditsiinitöötajate motiveerimine. Rahaliste vahendite jaotus stabiilne. Tervisesüsteemi muutused (on elanikkonna tervisliku seisundi paranemisele kaasa aidanud (N.abortide vähenemine). Inimressursi puudus (väljaränne seoses EL-ga liitumisel) Ravijärjekordade pikenemine ambulatoorses eriarstiabis. Euroopa tervishoiuteenuste tarbijaindeksi (EHCI) järgi on Eesti Euroopa
Ravitegevus üld- ja erihaiglates, nt kirurgia-, psühhoneuroloogia- ja võõrutusravihaiglates, meditsiinilistes hooldekodudes, taastusravikeskustes, leprosooriumides jt majutusvõimalusega tervishoiuasutustes. Siia liigitatakse üld- ja eriarstide, sh kirurgide konsultatsioonid ja ravitegevus; üldine ja spetsialiseeritud hambaravi; ortodontide tegevus ning parameedikud, kellel on seaduslik õigus patsiente ravida. Tervishoiusüsteem Eestis · Esmatasandi arstiabi · Perearstiabi · Hambaravi · Ennetus · Õendusabi · Eriarstiabi · Ambulatoorne · Päevaravi · Statsionaarne Esmatasandi arstiabi. Tänaseks on Eesti esmatasandi arstiabi areng jõudnud faasi, kus kogu riiki katab ühtsetel põhimõtetel töötav, kvalifitseeritud perearstidel tuginev üldarstiabi osutav süsteem. Enamus esmatasandi reformi alguses seatud eesmärkidest on täidetud.
õppeasutuse koolitusvõimalused, vastuvõtukonkursside andmed (kas piisavalt kandideerijaid), soovitused Haridus- ja Teadusministeeriumilt, tööandjate vajadused. Residentuuri rahastab täielikult riik, residentuuritellimus lähtub ülikooli ettepanekutest ja riigieelarvest. 11. Esmatasandi roll tervishoiusüsteemis ja reformid, Eesti kogemused 12. Perearstide töö korraldus (perearsti pädevus, ülesanded, töö sisu, nimistud, nimistute haldamine, nimistusse kuulumine, perearstiabi õiguslikud vormid) 13. Haiglate roll tervishoiusüsteemis 14. Haiglaravi korraldus Eestis (haiglate liigid, Haiglavõrgu arengukava) 15. Kiirabi korraldus Eestis Kiirabi tööd rahastatakse riigieelarvest ning selle tööd koordineerib Sotsiaalministeeriumi haldusalasse kuuluv Tervishoiuamet, kehtestades rahastatavate brigaadide arvu, tööjuhendi, nõuded brigaadile, varustusele, autodele, seadmetele.
ühiskonnas. Üks muret tekitavatest probleemidest on maal elavate eakate väärkohtlemine, mida on Eestis vähe uuritud ja sellele ei ole piisavalt tähelepanu pööratud. Üksi elavaid 65 aastaseid ja vanemaid inimesi on Statistikaameti 2011 aasta seisuga 6,1% Eesti elanikkonnast, 19,6% vanaduspensionäridest elab alla suhtelise vaesuse piiri ja eluaseme kehv seisukord on 6,6%-l üksi elavatel eakatel. Samuti on 40,1% vanaduspensionäridest halb tervis ja 3,5% neist ei saanud vajadusel perearstiabi. Turvalisuse tunne puudub 8%-l üle viiekümne aastastel inimestel (Statistikaamet). M. Tuherma järgi ei ole saladus, et mõnedes kodudes kannatavad eakad väärkohtlemise all, ja neid olukordi peavad lahendama kohalikud konstaablid ja sotsiaaltöötajad. Eakad ise ei julge või ei soovi sellest rääkida, nad pigem kannatavad vägivalda ja vaikivad. Eaka vastusuunatud perevägivalda on raske ära tunda ja tõestada. (Tuherm 2012). Samuti selgub M. Tuherma
paljusid inimesi. Valdkonnapõhine käsitlus Kolme-aastane planeerimistsükkel Aastatel 2011–2013 keskendub riigikontroll tulemusauditites riigi jätkusuutlikkusele ja pikaajalise majandusarengu eelduste loomisele. 2011 valik auditeerimisteemasid Teadus- ja arendustegevuse suunamine riiklike programmide kaudu Perearstiabi korraldus Riigi tegevus tööturuolukorra parandamisel Valitsuse tegevus oma töö mõjude hindamisel ja tulemustest aruandmisel Maaelu arengukava meetmete mõju väiketootjatele Teehooldetööd ja järelevalve nende üle Avaliku ja erasektori partnerlusprojektide korraldus valdades ja linnades Riigi tegevus spordi toetamisel Auditi protsess: Planning is everything, plans are nothing.
Koolitervishoiuteenuse osutamiseks on Eesti Haigekassal 2008. a seisuga 242 lepingupartnerit, kes erinevates vormides osutavad teenust rohkem kui 170 000 õpilasele. Kõige suurem teenuse osutaja on SA Tallinna Koolitervishoid, kes koordineerib kõikide Tallinna munitsipaal-, era- ja riigikoolide (kokku 83 kooli) tervishoiuteenust ligi 43 000 õpilasele. Teine suurem ettevõte on OÜ Tartu Koolitervishoid (12 000 õpilast). Teenuse pakkujatest ligi 200 on perearstiabi osutavad ettevõtted, lisaks 10 haiglat, füüsilisest isikust ettevõtjad (8 kooliõde ja 4 pediaater-kooliarsti) ja iseseisva õendusabiteenuse osutajad. Läänemaal on suuremad koolitervishoiuteenuse osutajad SA Läänemaa Haigla (üle 2000 õpilase) ja OÜ Taebla Perearst (üle 200 õpilase). Kahetsusväärselt pole rohkem kui 2000 koolilapsele 17 Eesti koolis kooliõde või -arsti leitud. Ka Haapsalu Sanatoorses
Ka vandame selged ja konkreetsed meetmed koolikeskkonna tervistamiseks, mis soodustab nii õpilaste kui õpetajate töö tulemuslikkust. 3.Tagame võrdse arstiabi kättesaadavuse sõltumata elukohast. Viime haiglavõrgu arengukava vastavusse inimeste tegelike ravivajadustega. Keskerakond peab tervis hoiukorralduse arendamisel ülimalt tähtsaks täpselt määratleda maakonnahaiglate volituste ja vastutuse piirid nii esmase arstiabi (perearstiabi) kui ka haiglaravi korraldamisel. 4.Haigekassa on ravikindlustuse rahastamist tagav asutus, mitte tervishoiupoliitika väljatöötaja ja kujundaja. Haigekassa ja tervishoiuasutuste juhti misel kaasame seni sest enam professionaale ning tegeleme süsteemselt juhtide koolitusega. 5.Peame hädavajalikuks riigi vahendite (ravi, raviasutused, inimressursid) planeeri mist HIV- nakkuse edasise leviku piiramiseks ning lähiaastatel plahvatuslikult sageneva aidsi adekvaatseks raviks
koostööd töötervishoiuspetsialistidega, et koos varakult välja selgitada inimese tervist kahjustavad faktorid ning võtta õigeaegselt kasutusele meetmed nende kõrvaldamiseks. 7. Tagame võrdse arstiabi kättesaadavuse sõltumata elukohast. Viime haiglavõrgu arengukava vastavusse inimeste tegelike ravivajadustega. Keskerakond peab tervishoiukorralduse arendamisel ülimalt tähtsaks täpselt määratleda maakonnahaiglate volituste ja vastutuse piirid nii esmase arstiabi (perearstiabi) kui ka haiglaravi korraldamisel. 8. Konkretiseerime riigi ja kohalike omavalitsuste õigused ning vastutuse tervishoiu korraldamises. Regionaalsel tasemel peab rahva valitud esindusorganitel olema sõnaõigus esmatasandi tervishoiu korraldamisel. Riik ja kohalikud omavalitsused peavad katma haiglate kapitalikulud. Kohalikud omavalitsused toetavad maapiirkondades väikese patsientide arvuga perearste ruumide eest tasumisel. 9
annaabi.ee 
