Eesti erakonnad (0)

Klassikaline vasak- ja parempoolse poliitika teema on küsimus: kui palju peaks riik sekkuma ühiskonna tegemistesse? Parempoolsed (mille all kuuluvad konservatism , uusliberalism , monarhism, natsionalism ) leiavad, et mida vähem seda parem ning vasakpoolsed, et riik peab sekkuma nii palju kui võimalik. Vasakpoolsuse (mille alla kuuluvad anarhism, sotsialism , sotsiaaldemokraatia ja kommunism ) pooldajad aktsepteerivad valitsuse sekkumist majandusse kui sobivat ja tarvilikku abinõu rikkuse õiglasemaks jaotamiseks. Sotsiaalliberalism toob sisse ka uue vabaduse mõõtme, milleks on sotsiaalne vabadus.
Eesti Reformierakond . Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine inimese vaba loomevõime rakendamise teel. Reformierakond viib Eestis ellu Euroopa liberaalse demokraatia veendumusi ja traditsioone ning soovib anda oma panuse liberaaldemokraatlikku liikumisse kogu maailmas. Nende taotlus on ühendada Eesti elanikke nende püüdlustes parandada oma elujärge ning luua majandusarengu kaudu alus jõukale ja stabiilselt toimivale ühiskonnale. Erakond toetab proportsionaalset maksusüsteemi ning madalat tulumaksu (lubasid 10%). Nad pooldavad vaba kaubandust ning tasulist haridust. Nad leiavad, et riik on halb peremees ning erakapital on kõige parem peremees, ehk nad soosivad erastamist. Eestis peab jätkuma erastamine ka infrastruktuuri valdkonnas. Riigi kulud peaks olema võimalikult väiksed.
Erakond asutati 13 .novembril 1994. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9.detsembril 1994. Esimene juht Siim Kallas. Eesti Reformierakond on parempoolne erakond, kelle eesmärgiks on kujundada jõukas kodanikuühiskond ja mille ideeliseks ja poliitiliseks aluseks on liberaalne demokraatia.
Eesti Keskerakond on Eesti partei. See asutati 12.oktoobril 1991 Tallinnas.Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Erakond paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse.
Eesti poliitikaeksperdid on liigitanud Keskerakonna vasakpoolsete parteide sekka, samas kuulub Keskerakond Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse, mis on kindlalt parempoolne. Samuti on Keskerakonna programm rohkem paremtsentristlik kui vasaktsentristlik.
Minevikus kuulus sellesse ühendusse ka Koonderakond. Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse aren­damine.
Nende eesmärgiks on demokraati arendamine Eestis. Erakonna sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik . Inimene töötab innuga ja armastab oma riiki siis, kui riik teda kaitseb. Eesti Keskerakond mõistab turvalisuse all nii sisejulgeolekut kui ka sotsiaalset turvalisust, kaitset ökoloogiliste ohtude eest ja sotsiaallkaitset. Sisejulgeoleku tagamisel on Eesti Keskerakonna prioriteediks võitlus selliste ohtudega nagu narkomaania , alkoholism , kohalik kuritegevus, korruptsioon , liiklusohud, koduvägivald, organiseeritud kuritegevus, terrorism , rassism ja rahvuslik vaen, illegaalne immigratsioon, infotehnoloogiline kuritegevus ja intellektuaalse omandi vargus, prostitutsioon ja koolivägivald. Samuti on erakonna programmis maaelu edendamine, noorsoopoliitika, vanurite ja toimetulekuraskustega inimeste heaolu tagamine ning palju muud. Toetatakse astmelist tulumaksu ning 5% ettevõtte tulumaksu kehtestamist, samuti ka madalat käibemaksu ja luksuskaupade kõrgemat maksustamist.
Erakond Isamaa ja Res Publica Liit (lühend IRL) on erakondade Isamaliit ja Res Publica ühinemise tagajärjel tekkinud erakond. Algselt väljapakutud nimi oli Erakond Eesti Eest. Ühinemiskavatsusest teatati 4. aprillil 2006. aastal ning ametlikult registreeriti uus erakond 15.novembril 2006. Erakond kehastab konservatiivset maailmavaadet . Res Publica (M.Laar) on palju liberaalsem, Isamaliit (J.Parts) aga rahvuslik-konsrvatiivne. Isamaa ja Res Publica Liit tegutseb selle nimel, et eesti rahval ja meie lastel läheks elus hästi. Nad tahavad näha Eestit maana, kus inimestel on tore elada: maana, kus meid ümbritsevad sõbralikud inimesed, kus kultuur õitseb ning kus keegi ei pea toimetuleku pärast muretsema. Erakonna programmi kuuluvad pereväärtuste arendamine, isikuvabadus, turumajandus ja vaba ettevõtlus, madalad ja proportsionaalsed maksud . Eesmärgiks on saavutada nn. õhuke riik. Tegemist on parempoolse erakonnaga.
Eestimaa Rahvaliit (ERL) asutati 2000. aasta juunis kolme erakonna - Eesti Maaliidu (EML, asutatud 1917.a, taasasutatud 1991.a), Eesti Pensionäride ja Perede Erakonna (EPPE, asutatud 1991.a) ja Eesti Maarahva Erakonna (EME, asutatud 1994.a, aastal 1999 muutis nime Eestimaa Rahvaliiduks) - liitumisel. 2002. aastal ühines Rahvaliiduga erakond Uus Eesti. Rahvaliit on sotsiaalne ja eestimeelne erakond. Tegemist on konservatiivne maarahvaerakonnaga. Nad tähtsustavad sotsiaalset turumajandust, stabiilseid makse, suurendatud tulumaksuvaba miinimumi, rahvuslust ja hariduse kättesaadavust. Visiooniks on see, et aastaks 2030 on Eesti korralik Euroopa riik.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Eesti sotsiaaldemokraatide lähieesmärk on saavutada Eesti rahva väärtushinnanguis pööre inimestest hooliva poliitika suunas. Sotsiaaldemokraatide missioon on luua Eestis rahva üksmeelele rajanev heaoluriik, milles iga inimene tunneb end väärtuslikuna. Sotsiaaldemokraadid näevad Eesti riiki meie rahva koduna. Kodus ei ole kodutuid ja tõrjutuid, pole võitjaid ja kaotajaid. Kodus on igaüks väärtuslik, koduelust saavad kõik võrdväärselt osa. Kodus on tagatud jõukohane töö kõigile, kes jaksavad ja oskavad. Kodus hoolitakse neist, kes ei jaksa. Kodus õpetatakse neid, kes ei oska. Erakond toetab riigi sekkumist majandusse, on tulumaksu langetamise vastu, toetavad astmelist tulumaksu, leiab, et haridus on investeering ja on riikliku haridustellimuse poolt. Taotlevad tolerantsut vähemuste suhtes. Tegemist on vasakpoolse erakonnaga.
Erakond Eestimaa Rohelised on rohelisel ideoloogial põhinev Eesti erakond, mis asutati Tallinnas 25. novembril 2006. Roheline ideoloogia on poliitiline ideoloogia, mis väärtustab eelkõige keskkonnakaitset ja säästlikku majandamist. Selle aluseks on püüd tasakaalulisele ehk rohelisele elamisviisile, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside (aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise ja saaks olla püsikestev. Tavaliselt ei paiguta rohelise ideoloogia pooldajad end otseselt ei paremale ega vasakule poole tavapärasel poliitilisel skaalal. Enamasti on rohelised siiski liidus vasakpoolsete jõududega. EER eesmärgiks on rajada tugev kodanikuühiskond, mis ühendab otsedemokraatia põhimõtteid kandvaid ja isiklikku vastutust tunnetavaid inimesi. Riik peab olema korraldatud arukal, energiat ja ressursse (sh ka inimeste isiklikku aega) säästval moel.
Brigitta Peterson 12.B