D)Soovime, et ul tagi sees olevad li tagi tekstid oleks sinised, aga kui ul tagi sees on veel sisemised ul tagid, siis nende sisemiste ul-de sees olevate li-de tekstis on punased . Kirjuta sobivad css-i reeglid. NB! W3schoolsist võiks teada kuute põhilist selectorit! ul li { color: blue; }; ul ul li { color: red; }; 2.Javascript ja Ajax: 10+20 = 30p A) Normaalne viis AJAXi päringuid teha on asünkroonne. Mis on asünkroonse meetodi eelised, ehk mida ebameeldivat juhtub, kui päring teha hoopis sünkroonsel viisil? asünkroonne tähendab seda, et javascript tegutseb edasi kui AJAXi call tehtud. Sünkronne oleks see, et midagi ei juhtu enne kui AJAXi call tuleb tagasi. Asünkroonse eelis on see, et javascripti proge töötab edasi ootamata ära, et tuleks vastus tagasi. B) Kirjuta jupp htmli/javascripti: kaks teksti välja ja nupp, millel vajutamisel avatakse alert
(Set) sisendile loogiline „1“. Trigeri seadmiseks olekusse „0“ antakse sisendisse „R“ loogiline „1“. Kui mõlemi sisendi „S“ ja „R“ signaalid on „0“, siis säilitab triger endise oleku ja väljundsignaal „Q“ väljundil on endine. Kui mõlemil sisendil on signaal „1“, muutuvad mõlemad trigeri väljundid määramatuks. Aga selline signaalide kombinatsioon ei ole lubatud! 2)Sünkroonne RS-triger: sarnane asünkroonse ühetaktilise RS-trigeriga. Aga tema olek muutub ainult siis, kui sünkroniseerimissisendile C (Clock) on antud vastav sünkroniseerimissignaal. Pilet 2 1. Bipolaarne transistor Bipolaartransistor on vooluga juhitav transistor, mis koosneb kolmest erineva juhitavusega (auk – ja elektronjuhitavusega) kihist ja kahest nendevahelisest pn- siirdest. Transistori seda siiret, millele antakse päripinge, nimetatakse emittersiirdeks, ja sellega külgnevat ala emitteriks
dBm D: 1000 mW + 3 dB = 1000 mW • 2 = 2000 mW 7)Sidekanal moodustub vaskjuhtmepaari kasutamisel (telefoni abonentliin). Millised on andmeülekande parameetrid, kui kasutatakse: a) telefonivõrgu modemit või b) ADSLi? a) telefonivõrgu modemid olenemata standardist on kõik half-dublex. Modemid võtsid kasutusele kõnesideks kasutusel oleva ribalaiuse 3100Hz. Andmete edastus kiirused vastavalt standarditele: V.21 - 300 bit/s; V.34 – 28,8 kbit/s: V.92 – 56 kbit/s b)ADSL puhul on tegemist asünkroonse full-dublex ühedusega, kus alla laadimiss kiirus on suurem kui ülesse laadimise oma. ADSL töötab ribalaiusel umbes 1000 kHz. Olenevalt standardist alla laadimise kiirus 8-24 Mbit/s ja ülesse laadimise kiirus 1-5 Mbit/s ADSL’i puhul on kasutusel võrgu kihis ATM seega, 48 bitise paketti kohta 5 bitti. Lisaks kõrgemates kihtidest tulevad päised, mis teeb mis keskmiselt teeb 500 baidise andmepakti kohta kuni 16% ülekulu
T Q Q TT + T J T D T C C Q Q K C C 15/12/13 T. Evartson 10 Trigerid asünkroonse asetusega S TT Q S R J K C Qt J 0 0 - - - - C 0 1 - - - 1 Q 1 0 - - - 0 K 1 1 0 0 Qt-1 R 1 1 0 1 0 1 1 1 0 1
1. Loendurid Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asünkroonne - ümberlülitusaeg pole samasugune. Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest, missugusele üleminek toimub. K asut. indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates.
vastassuunas) saadetav teade ummikust võrgus Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 31 FR kaadri formaat DE (Discard eligibility) eemaldamise nõusolek, osutab kaadrile, mille võib ummiku korral kõigepealt edastamata jätta. Loob võimaluse prioriteedi seadmiseks (kuigi ka selle bitiga märgista mata kaadreid võib edastamata jätta) Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 32 Laivõrk. Rakkedastus Rakkedastust kasutab ATM (Asynchronous transfer mode) võrk asünkroonse edastusviisiga lairibavõrk Võimaldab ühendusega edastust ATM võrgu rakk on fikseeritud pikkusega 53 baiti, nendest 5 baiti moodustavad raku päise ja 48 andmevälja Töökiirused on alates 155 Mb/s Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 33 Laivõrk. Rakkedastus Võimaldab edastada nii heli kui ka videosignaali ja andmeid Võimaldab luua leviühendusi (ühelt saatjalt mitmele vastuvõtjale) Tugev külg on riistvaraline lairiba kommu teerimine, milles on ühendatud täna
sünkroonne viis arvude esitamiseks ainult kahe numbri 0 ja 1 abil andmevahetus Answer 6 sisendile antakse analoogsignaal ja valjundil saadakse digitaalsignaal Asünkroonne andmevahetus Answer 7 8 : 1,00 Kuidas organiseerida andmevahetust saatja ja vastuvõtja vahel kui saatjal on kasutada üks lüliti ja vastuvõtjal lamp? Kas on vaja veel täiendavaid sideliine ja kui on siis milleks? : a. Asünkroonse andmevahetuse korral pole lisaliine vaja b. Sünkroonse andmevahetuse korral on vajalik sünkroniseerimisliin c. Sünkroonse andmevahetuse korral pole lisaliine vaja d. Asünkroonse andmevahetuse korral on vajalik sünkroniseerimisliin 9 : 1,00 Seadke laused vastavusse Answer 1
eksootilisemate juhtkangide ja mängukontrollerite ühendamiseks. Jadaporti kutsutakse mõnikord ka COM-pordiks (lühend kommunikatsioonipordist). Enamikul emaplaatidest on kakd jadaporti (kuid neid võib ka rohkem olla) ning igaüks neist saab ühe neljast COM-pordi nimest - mis võimaldab arvutil neid omavahel mitte segamini ajada. Andmeedastus toimub seadmete vahel 1 biti kaupa. Enamike arvutite serial pordid toetavad kas RS-232C või RS-422 standardit. RS-232 standardi puhul on tegu asünkroonse andmeedastusega. See tähendab seda, et andmeid saadetakse ainult siis, kui vastuvõttev seade selleks valmis on. Serial pordi andmeedastuskiirus on piiratud, ulatudes 115 200 bp/s (bits per second). Juhtme pikkus ei tohiks ületada 20 m, vastasel juhul hakkab andmeedastuskiirus vähenema. COM1 COM2 Seadmed ühendatakse kas DB-9 (väiksem) või DB-25 (suurem) pistikusse. DOS toetab nelja serial porti COM1, COM2, COM3 ja COM4
1. Trigerid. Trigerid kuuluvad järestikskeemide hulka, sest neil on mälu omadus. Väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuste ka väljundi väärtusest eelnevatel hetkedel. Triger on mäluelement, mis säilitab ühe bitist informatsiooni. Trigeril on kaks stabiilset olekut. Olekuks nimetatakse trigeri väljundi väärtust antud ajahetkel. Tavaliselt on trigeril kaks väljundit: otseväljund ja tema eitus. Trigeri tüübid: 1) SR-triger (Set Reset) Asünkroonse trigeri puhul pole sünkrosisendit millega ümberlülitumise aega juhtida, seega väljundi väärtus muutub sisendi väärtuste muutuste järgi. S R Qt 0 0 Qt-1 01 0 10 1 11 - Kui S = R = 1, siis on otseväljud ja inversioonväljund ühesuguse väärtusega Q = ^Q, kuna kahendväärtuse otseväärtuse ja eitus ei saa olla võrdsed, siis loetakse seda keelatud väärtuseks. Loogikafunktsioon Qt = S + ^R Qt-1
Loendurid jagunevad kaheks vastavalt loendamise suunale Summeerivad – loendavad päripidi ehk suurenemise suunas Lahutavad – loendavad tagurpidi ehk vähenemise suunas Loendurid jagunevad sõltuvalt info ülekandmise viisist kaheks Asünkroonne jadaülekandega loendur Asünkroonse ehk jadaülekandega loenduri puuduseks on signaalide ülekandmisel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse. Kuna asünkroonse jadaloenduri kõik astmed ei lülitu ümber samal ajahetkel siis ümberlülitumise protsessi ajal võib loenduri väljundis olla vale kood. Rööpülekandega (sünkroone) loendur. Sünkroonne – ehk rööpülekandega, toimub trigeritevaheline signaali ülekandmine kõigi astmete jaoks üheaegselt, mistõttu ei teki hilistumist. Ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. 74. Mida tähendab analoogsignaali digitaliseerimine? Kuna helid, värvid jms
Näiteks mälu vaatamine jne. 4. LOENDURID. Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asünkroonne- ümberlülitusaeg pole samasugune. Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest, missugusele üleminek toimub. Kasut. indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. * Kahendloendur- on järjestikulised kahendkoodid. *Kümnendloendur- järjestikuskoodid on 0-9 ja moodul on 10. See
väärtus kirjutatakse kella generaator, kus kellad UART. Kuna boodikiiruse register on 12 bitti lai ja AVR 8-bitine tuum, me peame lahku kirjutada kaheks pooleks. Vastavalt andmelehel kella generaator uuendatakse, kui madal bait kirjutatakse. Seega boodikiirusega registrisse tuleb kirjutada suure bait esimesena. Järgmine on kujundamisel, enamik asju nendel päevadel vaikimisi "8N1", ja see on, mida me teeme sii 19.10.4 (UCSR0C) kirjeldab raamimine kontrolli. Kasutada asünkroonse režiimis top 2 bitti 00. Inhibeerimiseks pariteet põlvkond ja kontroll, seada järgmise 2 bitti 00. Kasutamiseks 1 stop bit, seadke järgmine bit 0. Kasutamiseks 8 Andmebittide paigaldage järgmine 2 bitti 11 (pärast 3). In async režiimi natuke peaks olema 0. Ühtekokku UCSR0C = 0x06; või UCSR0c = (3 << UCSZ00) programmeerib regi õigesti. Kui jadaport käivitub, võite kirjutada seda kirjutades UDR0 . Te peaksite kontrollima, et port on tegelikul
Seega toimib JK-triger niisugusel juhul nagu loendussisendiga T-triger. JK-triger toimib vastavalt loogikafunktsioonile 6.9 T-triger Loendussisendiga T-trigeril on vaid üks infosisend T (trigger, toggle), kus iga järgnev sisendimpulss 1 muudab trigeri oleku vastupidiseks. Signaali 0 korral olek ei muutu. T-triger realiseerib loogikafunktsiooni See funktsioon vastab loogikafunktsioonile alternatiiv ehk summeerimine mooduli 2 järgi. Asünkroonse T-trigeri saab koostada kahetaktilisest RS-trigerist, kui rakendada seal täiendavaid tagasisidesid ning kasutada sisendina T sünkroniseerimissisendit C. Sünkroonse T-trigeri saamiseks tuleb RS-trigeri sisendisse lülitada loogikaelemendid JA. T-trigerite põhiliseks kasutusalaks on loendurid. 7 Registrid Registriks nimetatakse trigeritest koosnevat seadet, mis võimaldab salvestada, säilitada ning taasesitada infot ühe sõna kaupa. Lisaks nihutatakse registri abil
elektronide). Energiatarve ja vibratsioon väiksemad, töökindlamad, kergemad, eraldavad vähem soojust. Aga kallimad ja mahult väiksemad kui kõvakettad. XIX. Andmeedastus arvutis(järjestik, paralleel, veakindlad koodid) / 282-291/ Järjestikandmeedastus Piisab ühest liinist andmete edastamiseks, juurde kuulub ka nullnivoo. Samas kulub iga biti edastamiseks üks takt. Asünkroonse järjestikandmeedastuse korral ei pea saatja ja vastuvõtja taktgeneraatorite sagedused olema sünkroniseeritud. Andmeid edastatakse sümbolitena ja nende vahel ei ole fikseeritud mingit kindlat ajavahemikku. Sünkroonse edastuse korral peavad saatja ja vastuvõtja generaatorid olema sünkroniseeritud. Selleks kasutatakse eraldi spetsiaalset riistvara. Sünkroonne edastus on tõhusam, aga ka kallim. Paralleelandmeedastus
Automaatikasüsteemide juhtraalide korral on esmatähtsad juhitavat protsessi raaliga sidestavad välisseadmed e protsessiliidesed. Andmevahetust iseloomustab kanali läbilaskevõime, liidese standard, andmevahetuse meetod ning andmevahetust algatav (initsieeriv) osapool. Kanali läbilaskevõimet mõõdetakse sekundis edastatud infohulgaga ehk boodidega. 1 bood = 1 bit/s. Vastavalt 1 Kbood = 1 Kbit/s ja 1 Mbood = 1 Mbit/s. Andmevahetus protsessori ja välisseadmete vahel toimub sünkroonse või asünkroonse andmevahetuse põhimõttel. Sünkroonse andmevahetuse korral juhib andmevahetust protsessor ning välisseade töötab sünkroonselt arvuti taktigeneraatoriga. Enamik välisseadmeid töötab autonoomselt ning pole sünkroniseeritud arvuti taktigeneraatoriga. 93 Klassikalised asünkroonse andmevahetuse meetodid on 1) kviteerimismeetod (ingl k handshaking), 2) skaneerimismeetod, 3) katkestussignaalide meetod, 4) vektorkatkestuse meetod.
Pilet 1 1. Trigerid. 2. Konveier protsessoris ja mälus. 3. Suvapöördusmälud. Trigerid (Flip-Flops) kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtus-test. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. Esitades trigerit tõeväärtustabeli või funktsiooni kaudu, tuleb sisse tuua aja parameeter. Triger on kahe stabiilse olekuga element. Tavaliselt trigeril on kaks väljunidit: Joonis: SR-TRIGER (set-resest) ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00–>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- Asünkroonse trigeri puhul muutub väljundi väärtus sisendite väärtuste muutuste järgi. Potentsiaaliga sünkroniseeritav SR : Sünkrosisendiga C määratakse, millal lülitub triger uude olekusse. NB! Keelatud on anda mõlemasse sisendisse signaal 1, sest otseväljund ja inversiooni...
sünkroonset kui asünkroonset suhtlemist. Järgnevatel aastatel töötati Turoff'i osavõtul välja veel mitu sarnast süsteemi ja ka nende ülesandeks oli toetada suhtlust grupis. 2.2 Arvutivõrgus pakutavad suhtlusteenused Edasi iseloomustaksin praegu arvutivõrkude poolt pakutavaid suhtlusteenuseid. Neid on põhimõtteliselt kahte liiki - sünkroonse kommunikatsiooni tarvis (eeldavad, et mõlemad/kõik osapooled samaaegselt arvuti taga istuvad) ja asünkroonse kommunkatsiooni jaoks (inimesed jätavad või saadavad teisele isikule või grupile oma teated arvutisse ja need võivad teadet lugeda endale sobival ajal). 2.3 Elektronpost Elektronpost ehk e-post (e-mail) on üks võimalus asünkroonseks suhtlemiseks. Oma olemuselt on ta sarnane tavalisele posti teenusele, küll aga annab silmad ette oma kiiruse osas, olles nii väga tõhusaks abivahendiks informatsiooni kiirel ja enamasti tõrgeteta edastamisel.
ka viimast rohkem kuulata. Saab järeldada, et muusika mõju sportimisele on kõige tugevam siis, kui sportlane kuulab sünkroonset muusikat sünkroonseid liigutusi sisaldava treeningu ajal ning väiksem, kui sportlane kuulab treenimisel asünkroonset muusikat või, kui treening ei sisalda sünkroonseid liigutusi. (Simpson & Karageorghis 2006: 3-7) Mis puutub aga lühiajalistesse ja kõrge intensiivsusega harjutustesse, siis neile on nii sünkroonse kui asünkroonse muusika mõju väga väike (Pulk 2013: 8). Kui treeningharjutused on suure intensiivsusega, siis pole võimalik sportlase tähelepanu väsimuse tekkelt kõrvale suunata. Vähesel määral on võimalik väsimuse tajumist positiivsemaks muuta. (Karageorghis ja Priest 2012: 48) 1.2 Muusika tempo ning rütm kui sportliku soorituse mõjutajad Muusikapalad on kas kiire tempoga, keskmise tempoga ja aeglase tempoga. Kiiretempolisteks peetakse neid palu, millel on üle 140 löögi minutis
DMA moodulile andmevahetusoperatsiooni liigi, seadme aadressi, mäluaadressi kuhu andmed kopeerida ja andmete mahu ning naasta siis muude protsesside täitmisele. Kui DMA kontroller teostab andmevahetuse saadab ta katkestuse protsessorile. Seadmed saavad juurdepääsu ressurssidele läbi kontrolleri, millele on määratud oma IRQ, I/O ja DMA aadressid. Andmevahetus protsessori ja perifeeriaseadmete vahel toimub sünkroonse või asünkroonse andmevahetuse põhimõttel. Sünkroonse andmevahetuse korral juhib andmevahetust protsessor ning perifeeriaseade töötab sünkroonselt taktigeneraatoriga. Enamik perifeeriaseadmeid töötab autonoomselt ning pole sünkroniseeritud arvuti või mikrokontrolleri taktigeneraatoriga. 1.2.3 Mälu hierarhia Arvutisüsteemis on tavaliselt mitut tüüpi mälusid, mis moodustavad omamoodi mälude hierarhia.Seda võiks ette kujutada püramiidina. Kõrgema taseme mälud on kiiremad, väiksemad ja
Loenduril on sünkroonsisend ja m väljundit. Iga impulsi saabumisel sünkrosisendisse muudab üks või mitu väljundit oma väärtust. Teadtud arvu väljundkombinatsioonide järel kogu väljundkombinatsioonide jada kordub. Loenduri sisse tulevad impulsid ning väljundiks on 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nimetatakse mooduliks. Loendurit kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutitehnikas. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asünkroonne - ümberlülitusaeg pole samasugune. Uue kombinatsiooni ilmumine sõltub sellest, missugusele üleminek toimub. Kasut. indikatsiooniseadmetes ja sagedusjagajates. Kahendloendur – Kahepositsiooniliste trigeritega, st igal arvu kohal on kaks võimalikku olekut (0-
sünkroniseerimine 21. Miks ja millal on vaja tegumeid sünkroniseerida? Kui tegumid sõltumatud ja katkestatavad/välistatavad igal ajahetkel, siis lihtne mudel praktiliselt pole selline olukord võimalik. Peaaegu alati tegumitel vaja infot vahetada ja tegevust sünkroniseerida. (Enamasti probleem piiratud hulga ressursside kasutamise sünkroniseerimises.) [Teadete saatmine võib olla nii blokeeruv kui mitteblokeeruv. Blokeerumine annab sünkroonse suhtluse. Mitteblokeerumine annab asünkroonse suhtluse. Saatmine ja vastuvõtt võivad teineteisest sõltumatult olla blokeeruvad või mitteblokeeruvad] 22. Millise süsteemi ressursid vajavad tavaliselt sünkroniseerimise kasutamist? (?) · Protsessori aeg/hulk kõik protsessorid/kontrollerid süsteemis · Mälu kõik mälud süsteemis · Sisend/väljundseadmed (IO) siia alla käivad ka kõik andurid/täiturid jms 23. Mis on programmi kriitilised piirkonnad?
säilib teatud aja ka ilma toitepingeta. 2. PILET 1. Loendurid Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asünkroonne - ümberlülitusaeg pole samasugune.
mitte üksikute sõnadena. Kui mälust lugemise tsükli pikkuseks on nt 3 takti, siis korratakse teist takti, edastades iga kord ühe sõna. (Esimese takti ajal algab siinitsükkel aadressi ja mälust lugemise signaali edastusega ning kolmanda taktiga lõpetatakse siinitsükkel) Asünkroonne siin: Taktsignaali pole otseselt näha, andmeedastuse kooskõlastamine toimub täiendavate signaalide vahetamise abil (MSYN, SSYN). Asünkroonse siini ajastus on paindlikum, puudub sõltuvus jäigast sünkrosignaalist. Joonis 10Sünkroonse siini mälust lugemise tsükli ajadiagramm 27 Joonis 11Asünkroonse siini mälust lugemise ajadiagramm 28 18. Siinide juhtimine - katkestusteta süsteem, katkestustega süsteem ja prioriteedid (265-282) 18.1. Katkestustega andmevahetus
1.Loendurid Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine eine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asünkroonne - ümberlülitusaeg pole samasugune.
Kodade süstol lõpetab ka vatsakeste täitiumisfaasi, mis on kummaski vatsakeses 70-80 ml ja nimetatakse täitumisahuks. Sellele järgneb kodade diastol, mis kestab ülejäänud tsükli aja , s.o. 0,75...0,9 s Kumbki vatsake sisaldab nüüd u. 150 ml verd, mis on vatsakeste lõppdiastoolne maht. Vatsakeste tsükkel Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille alagatajaks on selleks ajaks vatsakeste lihaseni jõudnud erutusimpulss(EKG-l Q saki algus). Vatsakeste süstol algab asünkroonse kontraktsiooni faasiga (0,05s), atrioventrikulaarklapid on avatud. Vatsakesesisese rõhu tõustes hakkab veri liikuma kodade suunas, atrioventrikulaarklapid sulguvad ja takistavad vere tagasivoolamist kodadesse. Klappide sulgumisega kaasub I südametooni teke. Peale atrioventrikulaarklappide sulgumist on vatsakeste õõs suletud. Südamelihase jätkuva kokkutõmbe tõttu jätkub vatsakesesisese rõhu tõus järsult (isomeetrilise kontraktsiooni faas-
Eksamiteemad aines ARVUTIVÕRGUD ISP0040/ISP0041 kevad 2011 1. Üldine kommunikatsiooni mudel allikas saatja - keskkond- vastuvõtja sihtkoht ..ehk.. arvuti modem kaabel modem arvuti 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded -signaalide genereerimine -kasutajaliidesed (HTTP ,Telnet ,FTP ) -sünkroniseerimine -vigade avastamine ja parandamine (kontrollsummad) -voo juhtimine ( liikuv aken ,tagasiside ACK, NAK) -adresseerimine (IP , MAC) -marsruutimine (virtuaalkanalid , distantsvektor ,link state) -pakettide formeerimine -turvalisus (võtmed ,algoritmid , krüptograafia) -võrgu haldus (SNMP) 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil + Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Üks komponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised...
1. Mitmekihiline arhitektuur 2. OSI mudel 3. TCP/IP mudel 4. Ahelkommutatsioon, pakettkommutatsioon, sõnumi kommutatsioon 5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28. Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36. Võrkude turvalisus 37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA 39. Autentimine 40...
Reversiivne register- selle puhul toimub kahesuunaline nihe. 12 · loendurid (Counter) Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asünkroonne - ümberlülitusaeg pole
Reversiivne register- selle puhul toimub kahesuunaline nihe. 12 loendurid (Counter) Loenduriteks nimetatakse impulsside loendamiseks ette nähtud loogikalülitust. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks. E- sisend, mis lubab loendamise Kaks diagrammi- üks sünkroonse, teine asünkroonse jaoks. Sünkroonne loendur - ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. Ümberlülitumisaeg on kogu aeg samasugune. Kasut. arvutites andmetöötluses. Asünkroonne - ümberlülitusaeg pole samasugune.
koguse verd, mis moodustab 8-10% vatsakeses olevast verest. Kodade süstol lõpetab vatsakeste täitumisfaasi, mille jooksul on kummassegi vatsakesse voolanud 70-80 ml verd. Nim.täitumismahuks. Algab kodade diastol, mis kestab kuni 0.9sek. Kumbki vatsake sisaldab 150ml verd, so.vatsakeste lõppdiastoolne maht. Vatsakeste tsükkel- Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol. Algatajaks vatsakeste lihaseni jõudnud erutusimpulss, Q-saki algus. Vatsakeste süstol algab asünkroonse kontraktsioonifaasiga 0,05seki, atrioventikulaarklapid on veel avatud. Vatsakestesisene rõhu tõus põhjustab vere liikumise kodade suunas,atrioventikulaarklapid sulguvad takistades vere tagasivoolu kodadesse. Sulgumisega kaasneb esimese südametooni teke. Pärast atrioventikulaarklappide sulgumist on vatsakeste õõs suletud. Südamelihaste jätkuva kokkutõmbe tõttu tõuseb rõhk vatsakestesiseselt järsult, maht ei muutu. Nim.isomeetrilise kontraktsiooni faasiks. 0,05seki.
2. jadapordid ehk järjestikpordid (serial port), kus infot edastatakse järjestikku. Kannavad tavaliselt tähist COM (Communication). Kui räägitakse RS-232C tüüpi liidesest (interface), siis peetakse silmas jadadaporti. Tavaliselt on arvutil üks või kaks paralleel- kui ka jadaporti. Serial port Andmeedastus toimub seadmete vahel 1 biti kaupa. Enamike arvutite serial pordid toetavad kas RS-232C või RS-422 standardit. RS-232 standardi puhul on tegu asünkroonse andmeedastusega. See tähendab seda, et andmeid saadetakse ainult siis, kui vastuvõttev seade selleks valmis on. Serial pordi andmeedastuskiirus on piiratud, ulatudes 115 200 bp/s (bits per second). Juhtme pikkus ei tohiks ületada 20 m, vastasel juhul hakkab andmeedastuskiirus vähenema. Serial porti ühendatakse nt: · Hiir · Modem · ISDN adapter · Printer · Digitaalne kaamera · .... Seadmed ühendatakse kas DB-9 (väiksem) või DB-25 (suurem) pistikusse.
ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 13 Uued vaated programmeerimisele •Superkompuutreid tehakse järjest vähem, kuna nad enam ei vasta teaduse nõuetele •Programmeerimine peab järjestikuse ja paralleelse töötlemise mudeli maha jätma ja võtma kasutusele paralleelse ja jagatud mudeli •Uus mudel peab sobima nii mitme tuumaga protsessorite eriti väiksele latentsusele kui ka jagatud arvutuste eriti suurele latentsusele •RPC tuleb asendada millegi asünkroonse, veakindla ja latentsustundetuga •Võiks arvata, et selleks tuleks ka teadusmaailma tarbeks tekitada uued programmeerimiskeeled •Mittedetermineeritud algoritmid võivad osutuda tavapäraseks ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 14 Andmete semantika •Info tulva suurenedes on tekkimas nn Datamart tüüpi andmestikud, mida läheb rohkem vaja •See aga eeldab kirjeldust Datamart andmete kohta, mis peab olema kergelt loetav •Kuidas aga teha kindlaks mitmendat korda
kasutamisega seda suhteliselt tihti tehakse. IKT poolt vahendatud kommunikatsiooni peamisteks puudusteks võrreldes silmast-silma suhtlemisega on: aeglus, väiksem emotsionaalsus ja väiksem võime edastada sotsio- emotsionaalset infot (socio-emotional clues), nagu näiteks suhtluspartneri näoilme, hääletoon ja muu, mis peegeldab hoiakut seosed edastatava sõnumiga. IKT-poolt vahendatud kommunikatsioon on aeglasem eelkõige asünkroonse kommunikatsiooni võimaldamisest lähtuvalt. Teatud situatsioonides võib asünkroonne kommunikatsioon olla eeliseks; samas võib teistes situatsioonides viia osapoolte rahulolematuseni kommunikatsiooni aeglusega. See, et emotsioonid on suhtlemise oluliseks osaks, mida soovitakse edastada ja millest sõltub sõnumi tõlgendamine on nn. naerunägude (smileys, emoticons) kasutamine e-mailides ja on-line suhtluses (MSN). Joonis 6
misega: Leonardo da Vinci, Newton, Beethoven, Mozart jpt. On oletatud, et ka Einsteinil võis olla Aspergeri sündroom, kuna tal oli raskusi suhtle- mises, ta oli lapsena üksildane jne, kuid seda on tõrjutud väitega, et tal ole- vat olnud väga hea huumorimeel, mida Aspergeriga inimestel tavaliselt ei ilmne. Andekatel võivad Aspergeri või AD(H)D käitumisega sarnased joo- Tähelepanuhäiret- ned avalduda tavaliselt kas asünkroonse arengu, sobimatu koolikeskkonna hüperaktiivsust või Aspergeri sündroomi või sotsiaalse kohanematuse tõttu (Webb jt, 2005). Muidugi võib olla ka diagnoosides tuleb niisuguseid lapsi, kellel on peale andekuse tõepoolest kas AD(H)D või suhtuda äärmise Aspergeri sündroom. Niisuguste piiripealsete juhtumite korral tuleb diag- teadlikkusega ka an-
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
