Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused (0)

Eesti Maaülikool - Elektroonika - Elektriahelad ja elektroonika alused

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on Ohmi seadus?
Mis on pingejagur?
Mis vahe on elektromagnetlainetel ja helilainetel?
Mis on tõkkeala?
Kui suurt signaali nõrgenemist lubatakse pääsuala piirsagedusel e lõikesagedusel?
Mida tähendab filtri järk?
Milleks kasutatakse?
Mis on pooljuht?
Mis on n-juhtivus ja p-juhtivus?
Mis on pn siire?
Mis on pärilülitus ja mis on vastulülitus?
Millest sõltub valgusdioodi värvus?
Milleks on vaja valgusdioodi ühendamisel vooluringi kasutada takistit?
Mis on trafo mida näitab trafo ülekandetegur?
Miks tõstetakse impulsstoiteseadmetes võrguvoolu sagedust?
Mis on register?
Mis on dekooder?
Mis on multipleksor?
Mis on demultipleksor?
Mida tähendab analoogsignaali digitaliseerimine?
Mida tähendab digitaalsignaali muundamine analoogsignaaliks?
Mis on H-sild tööpõhimõte?

Lõik failist

Kordamisküsimused
1. Mis on Ohmi seadus?
U=R*I
2. Mis on pingejagur? Etteantud parameetritega pingejaguri arvutamine.
Pingejagur – alalis - või vahelduvpinget osadeks jagav elektriseade.
3. Elektriahela võimsus.
4. Edissoni efekti olemus?
5. Elektronlambid ( diood , triood , tetrood …) ja nende tööpõhimõte?

diood ‒ kahe elektroodiga ( katood , anood );
triood ‒ kolme elektroodiga (katood, võre , anood);
pentood ‒ viie elektroodiga (katood, tüürvõre, varivõre, sulgvõre, anood).
Tetrood – nelja kanaliga

Dioodi tööpõhimõte
Töötamisel lastakse vool läbi nikroomist hõõgniidi, mis kuumutab katoodi 800...1000 °C kraadini. Kuum katood eraldab elektrone vaakumisse, protsess, mida nimetatakse termoemissiooniks. Katood on kaetud leelismuldmetalli (nt. baarium või strontsium ) oksiidiga, millest elektronid väljuvad suhteliselt kergesti. Alaldatav vahelduvpinge rakendatakse anoodi ja katoodi vahele. Kui anoodil on positiivne pinge katoodi suhtes, siis anood tõmbab katoodist eraldunud elektronid endasse, tekitades voolu. Kuid kui anoodil on katoodi suhtes negatiivne pinge, siis voolu ei teki, sest

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused #1

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused #2

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused #3

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused #4

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused #5

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused #6

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused #7

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused #8

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused #9

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused #10

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused #11

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused #12

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused #13

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused #14

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused #15

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused #16

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused #17

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused #18

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused #19

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused #20

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused #21

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused #22

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused #23

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused #24

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused #25

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused #26

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused #27

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused #28

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused #29

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused #30

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused #31

Elektroonika aluste eksami küsimused ja vastused #32

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

67 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MaXer Õppematerjali autor

Mõned küsimused mis töös on koos vastusega(kokku 82 küsimust):
1. Mis on Ohmi seadus?
2. Mis on pingejagur? Etteantud parameetritega pingejaguri arvutamine.
3. Elektriahela võimsus.
4. Edissoni efekti olemus?
5. Elektronlambid (diood, triood, tetrood …) ja nende tööpõhimõte?
6. Elektronkiiretoru tööpõhimõte?
7. Signaali olemus. Eristamine ja jagunemine.
8. Signaali sagedus, periood, lainepikkus.
9. Mis vahe on elektromagnetlainetel ja helilainetel?
10. Raadiolainete sagedusdiapasoon?
11. Siinussignaal, selle hetkväärtus.
12. Kolmnurksignaal, saehammassignaal.
13. Logaritmilise skaala kasutamine signaalide amplituudide võrdlemisel.
14. Pulsi laiuse modulatsiooni (PWM) olemus. Sagedusmodulatsioon.
Amplituudmodulatsioon.
15. Mis on filter? Pääsuala, tõkkeala.
16. Kui suurt signaali nõrgenemist lubatakse pääsuala piirsagedusel e. lõikesagedusel?
17. Madalpääsfilter, kõrgpääsfilter, ribapääsfilter, ribatõkkefilter. Nende tunnusjooned.
18. Passiivfiltrid, aktiivfiltrid.
19. Milleks kasutatakse impulsstoiteseadmete sisendites filtreid. Mis filtritega on
tegemist?
20. Mida tähendab filtri järk?
21. Võnkering ja selle resonantsisagedus.
22. Passiivelementide ja aktiivelementide olemus.
23. Püsitakisti, liigitamine, kasutamine, tingmärk.
24. Muuttakisti, liigitamine kasutamine, tingmärk.
25. Püsikondensaatorid, liigitamine, mahtuvus, kasutamine, tingmärk.
26. Muudetava mahtuvusega kondensaatorid, nende kasutamine, tingmärk.

elektroonika alused eksam vastused küsimused oomi seadus Elektronkiiretoru

Sarnased õppematerjalid

pdf

Teema 3, Pooljuhtseadmed

3.4.5 Liittransistor 3.5 Väljatransistorid e. unipolaartransistorid 3.5.1 pn-väljatransistor 3.5.2 MOP-transistorid 3.5.3 Väljatransistoriga võimendusastmed 3.6 Türistorid 3.6.1 Lihttüristor (üheoperatsiooniline türistor) 3.6.2 Dioodtüristor 3.6.3 Sümistor e. sümmeetriline türistor 3.6.4 Suletav türistor 3.6.5 Türistoride kasutamine jõuelektroonikas Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 1 3.1. Pooljuhtmaterjalid Pooljuhtseadised on elektroonikas kasutatavad seadised, mille töö põhineb pooljuhtide omaduste ärakasutamisel. Pooljuhtseadiste hulka kuuluvad näiteks pooljuhtdioodid, türistorid, transistorid, integraalskeemid jm elektroonikakomponendid. Pooljuhid on ained, mille erijuhtivus on väiksem kui elektrijuhtidel (metallidel) ja suurem kui dielektrikutel. Joonis 3.1

Elektroonika alused

doc

Elektroonika kordamisküsimused 1 osa vastused

ELEKTROONIKA 1. osa 1. Mida nimetatakse elektroni väljumistööks? Väikseimat tööd, mida tehakse ühele elektronile täiendava energia andmisel ainest väljumiseks, nimetatakse väljumistööks. 2. Miks kasutatakse elektronivoo tüürimiseks negatiivset pinget? lk 9, lk 16 Elektronseadises on elektron mida nim kadoodiks ja mis emiteerib elektrone ehk saadab elektrone elektroodidevahelisse ruumi. Seejuures peab katood saama elektronide väljumistöö tegemiseks ühel või teisel kujul energiat. (lk 9) Kui anoodi ja katoodi vahele rakendada potentsiaalide vahe, mille ,,pluss" on anoodil ja ,,miinus" katoodil, tõmbab anood kuumutatud katoodist elektroodidevahelisse ruumi väljunud elektronid endale ja välises anoodi ja katoodi ühendavas vooluringis tekib vool, mida nim anoodvooluks. (lk 16) 3. Emissiooni liigid. lk 9 Sõltuvalt sellest, millisel kujul antakse katoodile välumistöö tegemiseks vajalik ener

Elektroonika alused

doc

Elektroonika aluste õppematerjal

ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD 1. POOLJUHTIDE OMADUSI............................................................................................................................................3 1.1.Üldist..........................................................................................................................................................................3 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides......................................................................................................................................3 1.3.P-N-siire ja tema alaldav toime (The P-N Junction) .................................................................................................6 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) ......................................................................8 1.5. P-N-siirde omaduste sõltuvus sagedusest...............................

Elektroonika alused

114

doc

Elektroonika alused

ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...................................................................................................................................... 25 U2.................................................................................................................................. 25 ........................................................................................................................................... 25 VD2................................................................................................................................ 25 ...............................................

Elektriahelad ja elektroonika alused

docx

Elektroonika piletid

Pilet 1. 1. Valgusdioodid Valgusdiood on pn-siirdega diood, mis muudab elektrienergiat optiliseks kiirguseks tavaliselt spektri nähtavas või infrapunases osas. Teatud ainete kristallis moodustatud pn-siirde päripingestamisel (pluss p-kihil) injekteeruvad augud n-kihti ning elektronid vastassuunas. Need injekteerunud augud ja elektronid rekombineeruvad pn-siirdes ja selle läheduses vastasmärgiliste laengukandjatega ning osa vabanevast energiast eraldub kiirgusena. Kuna p-kiht on kõigest mõne mikromeetri paksune, siis väljub kiirgus kristallist. Kiirguse värvuse määrab pooljuhtmaterjali koostis. Toodetakse ka kahevärvilise kiirgusega valgusdioode. Nendel on tavaliselt kaks eri materjalist siiret ja kolm viiku. Siirdeid läbivate voolude muutmise teel saab siis valida mitmeid värvivarjundeid, näiteks punase ja rohelise korral punakaskollasest kollakasroheliseni. Valgusdioode valmistatakse peamiselt galliumarseniid-fosfiidist. Valguse lainepikkuse ala on küllaltki piiratud n

Elektroonika

108

pdf

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

kataloogist. Suuremagabariidilistel kondensaatoritel kantakse põhiparameetrid kondensaatorile. Näiteks 100UF/100V. Kui ühiku märk puudub, on mahtuvuse ühikuks mikrofarad ja pinge ühikuks volt. Näiteks 2,2/100=2,2uF/100V. Väikesegabariidilistel kondensaatoritel ühiku puudumine annab mahtuvuse pikofaradites. Kasutatakse ka lühendatud tähistust, näiteks u22=0,22uF või 2n2=2,2nF. ELEKTROONIKA KOMPONENDID lk. 11 Kasutatakse samuti ka kolmenumbrilist tähistust, kus kaks esimest numbrit on mahtuvus pikofaradites, kolmas number kordaja aste ja lisatav täht määrab tolerantsi allpooltoodud süsteemi kohaselt: F G J K M Q T Y S X ± ± ± ± ± +30 +50 +100 +50 +80 1,0 2,0 5 10 20 -10 -10 -10 -20 -20 Näiteks 473K=47*1000=47000 pF ±10%

Elektroonika

docx

Elektroonika vastused

1? 0.03 (XC= 1/(C;f=50 Hz) 16. Millega võrdub tavalise toiteliini reluktants (ligikaudselt), kui induktiivsus on 0.1? 30 (XL=L;f=50 Hz) 17. Milliseid andmeid kirjeldab tavaliselt elektroonikaseadiste kasutegur? 18. Millega võrdub kasutegur, kui Ploss = PL? = PL/ Ps*100%; Ploss = Ps- PL= PL*(100/-1);=50% 19. Millega võrdub kasutegur, kui Ploss = Ps ? 0% 20. Millega võrdub kasutegur, kui Ps = PL? 100% 21. Millega võrdub kasutegur, kui Ploss = 0.1? Pin-Ploss/Pin=1-0.1/1=0.9(90%) 5.2. Küsimused pooljuhtidest 1. Millistel tingimustel tekitab aine elektrilise efekti? Pinge 2. Mis on voolu allikad? Elektroonid, 3. Millisele arvule vastab aatomi number? Elektronide arv 4. Millega võrdub neutroni elektriline laeng? Elektriliselt neutralne 5. Millest sõltub prootonite arv? Elektronilist arust 6. Millal on aatom elektrilisest tasakaalus? Protonid = Elektronid 7. Millised on elektroni omadused? Laengu kandjad 8. Millega on elektronil vastastikune mõju? Aukidega 9

Elektriahelad ja elektroonika alused

197

pdf

Elektroonika

Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused......................

Elektroonika ja it

Rohkem sarnaseid