Aktiivtakistuse mõõtmine Ülekandetegurid Voltmeetri ülekandetegur SKEEM 0,05 Ampermeeteri ülekandetegur 0,001 A Mõõteaparaatidelt loetud näidud V U I R 15 35 20,5 30,5 71 20,5 45 105 20,5 61 142 20,5 Tegelikud mõõtmistulemused U I R 0,750 0,035 20,5 1,525 0,071 20,5
mis tekivad sisendsuuruste tõttu, nimetame väljundsuurusteks (y). Kõikide ARS elementide väljundsuurused olenevad sisendsuurustest, mitte vastupidi. Elemendi staatilisestest omadustest on näha, kuidas on väljund sõltuvuses sisendist staatilises reziimis. Staatilises reziimis on elemendi sisendid ja väljundid konstantsed. Staatiliseks ülekandeteguriks (k) (võimendusteguriks) nimetadakse elemendi väljundi ja sisendi suhet staatilises reziimis. Staatiline ülekandetegur on dimensioonita kui väljund ja sisend on ühesuguse füüsikalise iseloomuga. Vastasel juhul esineb dimensioon. Staatilise ülekandeteguri saab leida valemist . Kui staatiline karakteristik on sirge, siis on tegemist lineaarse objektiga, kui kõverjooneline, siis ebalineaarse elemendiga. Staatilise ülekandeteguri leidmine elementide mitmesuguste lülituste korral 1. Elementide järjestiklülitus. Teada on elementide staatilised ülekandetegurid
Sellisel juhul võib hammasrataste pöörlemist käsitleda lihtliikumisena. Vajadus hammasülekande järele tekib tavaliselt siis kui on vaja muuta võllide pöörlemiskiirust, kusjuures üldjuhul on töömasinat käitav jõumasin (elektrimootor) liialt suure pöörete arvuga ja temaga ühendamiseks on vaja vahele asetada pöördeid alandav hammasülekanne ehk reduktor. Seetõttu tekib vajadus pöörlemiskiiruse muutuse iseloomustamiseks mingi konkreetse parameetriga. Selleks on ülekandetegur ehk ülekandesuhe. Keermesülekanne Keermesülekanne on ülekanne, mida kasutatakse pöördliikumise muutmiseks translatoorseks liikumiseks, mõnikord aga ka vastupidi. Seejuures võib nii kruvil kui mutril olla kas üks eesnimetatud liikumistest või siis mõlemad üheaegselt. Keermesülekande eelised Keermesülekande eelisteks on: Võimalus kergesti saada aeglasi paigutusi suure võidu juures jõus,
4 m Rehvi koormamata raadius Ees 0.3085 m Taga 0.3085 m Rehvi vertikaalne jäikus Ees 300 N/mm Taga 300 N/mm Roll Centre kõrgus Ees -102 mm Taga 48 mm Vedru jäikus Ees 84.3 N/mm Taga 192.6 N/mm Vedru ülekandetegur Ees 0.988 Taga 0.505 Stabilisaatorvarda jäikus Ees 25 N/mm Taga 15 N/mm Stabilisaatorvarda ülekandetegur Ees 0.988 Taga 0.486 Kaalujaotus Ees 55.56% Vedru jäikus rattast Taga 44.44% Ees 82
Reguleerivat Elementi. RE Reguleeriv Element mõjutab Objekti, muutes sellelel antavalt ainet või energia hulka. Tagasiside. Tagasiside on väljundi mõju sisendile. Positiivse tagasiside korral on sisendisse tagasi antav signaal sisendsignaaliga samas faasis ja seega tugevdab üldist sisendsignaali. Negatiivse tagasiside signaal on sisendsignaaliga vastasfaasis ja seega nõrgendab üldist sisendsignaali. Staatiline karakteristika ja ülekandetegur Elemendi väljundsuuruse ja sisendsuuruse suhe staatilises reziimis nimetatakse staatiliseks ülekandeteguriks. Anduril nimetatakse ülekandetegurit sageli tundlikkuseks. y0 Ks = x0 Diferentsiaal ülekandetegur y Kd = x Suhteline ülekandetegur y y0 K= x x0 Elementide süsteemi ülekande tegur Süsteemis on kolm põhilist lülitusviisi: · Jadalülitus.
koosenb vähemalt kahest mähisest, mis on keritud ühisele, raudplekilehtedest koosnevale kinnisele südamikule. Primaarmähisele rakendatud pinge tekitab seles vahelduv voolu mis omakorda tekitab muutuvat magnetvälja Südamik kannab magnetvoona edasi muutuvat magnetvälja, mis indutseerib sekundaarmähises omakorda vahelduv voolu (tegu on vastastikuse induktsiooniga, kuna sekundmähise muutuv magnetväli kandub omakorda mööda südamikku edasi uuesti primaar mähisele ) 9. Transformaatori ülekandetegur, pinget tõstvad ja alandavad transformaatorid, autotransformaator, eraldustransformaator. Ülekandetegur näitab mitu korda transformaator suurendab/vähendab voolu pinget Seisneb selles,et muutuv magnetväli indutseerib elektromootorjõu samas juhis,mida läbib välja tekitanud vool 10. Pööriselektriväli, selle kujutamine välja jõujoonte abil, selle erinevus elektrostaatilisest väljast. Muutuva magnetvälja tekitatud elektrivälja nim põõriselektriväljaks
1.11 Mida teeb juhtimissüsteemis andur? Andur muundab objekti väljundi edaspidiseks kasutamiseks sobivaks standardseks signaaliks, paljudel juhtudel on selleks elektriline signaal. Siit paistab välja anduri (ehk laiemalt võttes mõõtmiste) oluline osa automaatjuhtimise süsteemides, sest tagasi-sidestatud automaatjuhtimise esmane eeldus on väljundi mõõtmine. 1.12 Mis süsteemiga on tegemist? (joonis!) 1.13 Mis on süsteemi staatiline ülekandetegur? Süsteemi staatika on süsteemi kirjeldamine ja analüüs ajas mittemuutuvate sisendite ja väljundite korral. Ülekandeomadusi staatilises olukorras (seos sisend-väljund) kajastab väljundi ja sisendi püsiväärtuste suhe, mida nimetatakse staatiliseks ülekandeteguriks. Lineaarses süsteemis [2] omab see seos kuju K=y/u või y=Ku, kus K on staatiline ülekandetegur (võimendustegur). Seose graafiline kujutis on joonisel 1.14 Kumma süsteemi staatiline ülekandetegur on suurem
sekundaarmähis, ülempingemähis, alampingemähis? Primaarmähis: Vahelduvpingeallikaga ühendatav mähis - (primaarmähis on trafo mähis millele on rakendatud transformeeritav vool või pinge) Sekundaarmähis: Tarvitit toitev mähis. - Ülempingemähis: Kõrge pinge mähis kus on rohkem keerdude arv Alampingemähis: Väiksema keerdude arvuga mähis ....madal pinge mähis 12)Mis on trafo ülekandetegur ja kuidas saab seda määrata? Trafo ülekandetegur näitab palju läheb energiat/elektrivoolu kaduma vahelduvvoolu & -pinge muundamiseks, näiteks meile tarvilikule kujule. Trafo ülekandetegur on mähiste keerdude arvu suhe. Mähise pinge on võrdeline mähise keerdude arvuga. Trafo ülekandeteguri n=w1/w2=2200/500=4,4 valem: n=w1/w2 LK213 Harjutus: 1)Milliseid elektrimasinaid nim generaatoriteks, milliseid mootoriteks?
trafodel) vaskjuhtmetest, mis on isoleeritud lakiga, puuvillkedrusega või kaablipaberiga. Mähiste otsad kinnitatakse trafo klemmide alla. • Mis on trafo tühijooksu- ehk jõudeseisund? Keskmiselt mitu % on trafo tühijooksuvool nimivoolust? Trafo jõudeseisund on seisund, kui trafo primaarmähis on võrku ühendatud, aga sekundaarmähis tarviti külge ühendatud ei ole. Tühijooksuvool on keskmiselt 4...10% nimivoolust. • Mis on trafo ülekandetegur ja kuidas saab seda määrata? Trafo ülekandetegur on primaarmähise ja sekundaarmähise keerdude jagatis, mis näitab, kui palju ning kuhu poole pinge trafot läbides muutub. Ülekandetegurit saab määrata valemiga n=E1/E2=ω1/ω2 • Millal on trafo pinget tõstev ja millal madaldav? Trafo on pinget tõstev, kui sekundaarmähises on rohkem keerde kui primaarmähises. Trafo on pinget madaldav, kui primaarmähises on rohkem keerde, kui sekundaarmähises.
Elektromagnetism Elektromagnetiline induktsioon · Elektromagnetilise induktsiooni nähtus nähtus, mille puhul muutuv magnetväli tekitab elektrivoolu · Magnetvoog (tähis, valem) - füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja mõju kehale. Tähis: (Fii), ühik: 1 Wb (veeber), põhivalem · Elektromagnetilise induktsiooni seadus induktsiooni elektromotoorjõud on võrdne magnetvoo muutumise kiirusega · Elektromagnetilise induktsiooni nähtuse rakendused magnetsalvestuse lugemine, andurid, mikrofon, dünamo · Lenzi reegel magnetvälja muutused tekitavad voolu sellise suunaga, et tekkiva voolu magnetväli püüab tekkimist takistada · Eneseinduktsiooni nähtus ja seadus elektrivälja muutumisel tekib poolis täiendav elektrivool. Voolu muutumisest poolis tingitud elektomotoorjõud on võrdeline voolu tugevuse muutumise kiirusega. Vahelduvvool · Vahelduvvoolu mõ...
kondensaatori katetele andma, et tõsta kondensaatori elektroodide potentsiaalide vahet (pinget) ühiku võrra: C = q/U. Mahtuvus iseloomustab kondensaatori võimet salvestada elektrilaengut. Tähis C ja mõõtühik 1 F (farad). Induktiivsus - on füüsikaline suurus, mis iseloomustab pooli võimet tekitada magnetvoogu, kuid teda defineeritakse induktsiooni seaduse kaudu. Induktiivsuse tähis on L ja mõõtühikuks 1 H. Lahenda ülesanded. 1. Transformaatori ülekandetegur n = 20. Vahelduvvooluallikas tekitab klemmidel 12 V pinge. Missuguseid pingeid saab vaadeldava transformaatori ja vooluallika abil tekitada? 2. Vahelduvvooluallikas töötab sagedusel 2 kHz ja tekitab pinge 10 V. Kui suure induktiivpooli peab sellesse võrku lülitama, et sellest läheks läbi vool 0,1 A? 3. Kirjuta välja vaadeldava ahela kohta seosed Kirchhoffi reeglite järgi ja leia kõik voolutugevused vaadeldavas ahelas!
üle kanda. Põhimõte Primaarmähisesse antakse vahelduvpinge, see tekitab seal vahelduvvoolu ning vahelduvvool tekitab omakorda samas taktis muutuva välja. Sama magnetväli muutub ka sekundaarmähises. See magnetväli tekitab sekundaarmähises induktsiooni elektromotoorjõu ning ühendab sinna tarbija saame elektrivoolu. Kasutegur on väga kõrge! Valemid: U1/U2=N1/N2=I1/I2=K 1 primaarahel 2 sekundaarahel K trafo ülekandetegur K < 0 pinge tõuseb K > 0 pinge alaneb Impulsimoment L=m*v*r Jõud (Faraday seadus) F=(K*I1*I2*l)/d µ0*E0=1/C2 Juhtmele mõjuv jõud magnetväljas F=B*I*l*sin Magnetinduktsioon B=K*I/d , vaakumis B=µ0*I*N/l , B=M/I*S Jõumoment M=F*l Lorenzi jõud FL=q*v*B*sin Aine magneetiline läbitavus µ=F/F0=B/B0 Fe=q*E F2=q*v*B F=B*I*l q=t*I Fii=B*S*cos E=U/e U=v*B*l*sin Ee=-L*I/t Ei=-k*Fii/t U=A/q A=F*s
(Komponendid1) 1. Elektroonikakomponendid Komponent/element elektroonikaseadme üksikosa. Liigitus: Ehituse järgi: diskreet- ja integraalkomponendid. Ülekande omaduste järgi: lineaar- ja mittelineaarkomponendid. Võimenduse järgi: passiivsed ja aktiivsed komponendid Rakenduse järgi: nõrkvoolu ja jõuelektroonika komponendid Keskkonna järgi: vaakum (elektronlambid, kineskoobid), plasma e.gaaslahendus (indikaatorid, valgustid, kuvarid), tahkis (pooljuhtseadised) Pooljuhtmaterjali järgi: Si, GaAs, SiC jt. ühendid 1.1. Passiivkomponendid a) Takistid (resistors) Takistuse mõiste: staatiline takistus R = U/I ja diferentsiaalne takistus r = du/di. Kasutusala: voolu piiramine, voolumuutused pingemuutusteks, pingejagurid jne. Liigitused: - Püsi- ja muuttakistid (reguleertakistid e. potentsiomeetri...
tiguülekanne. Igal neist on omad eelised ja puudused. Ülekandega saab muuta ajamilt masinale üle kantavat jõumomenti ja pöörlemiskiirust. Nende suuruste suhet ajami ja masina vahel iseloomustatakse ülekandeteguriga, mille väärtus on arvutatav vedava ja veetava ratta raadiuste suhtarvuna. 1 N = R/r, kus N on ülekandetegur, R vedava ratta raadius ja r veetava ratta raadius Lamerihm-ülekannete vedava ja veetava ratta pöia pind on sile ja kaarja ristlõikega. Kaarjas pöid suunab tsentrifugaaljõu abil rihma rattapöia keskossa ning aitab sellega vältida rihma mahajooksmist töötamise ajal. Kiilrihmülekandes on rihma profiil kiilukujuline ja paikneb vedava ja veetava rattapöia kiilutaolises süvendis.
alternatiiv kavandatud tegevusest erinev viis sama vajaduse rahuldamiseks arendaja isik, kes kavandab tegevust ning soovib seda ellu viia bioakumulatsioon kahjulike ainete kogunemine organismi bioakumulatsioonitegur organismi ja keskkonna kemikaalisisalduse erinevust kirjeldav suhtarv ekspert või eksperdigrupp isik või isikute grupp, kellel on teatava keskkonnamõju hindamiseks vajalik kvalifikatsioon. Eestis peab keskkonnamõju hindamise ekspert tegutsemisõguse saamiseks taotlema keskkonnaministrilt tegevuslitsentsi. Ekspertgruppi võvad kuuluda ka litsentsita isikud, kes nõstavad eksperte mingis spetsiifilises valdkonnas eksponeeritus mõjuri ja sihtobjekti kokkupuude või sihtobjekti avatus mõjuri tekitatud kaudsele toimele eksponeerituse hindamine kontseptuaalse mudeli stsenaariumidel tuginev, võimalust mööda kvantitatiivne analüüs eksponeerituse iseloomustamiseks, mis lõpeb eksponeerituse koondkirjelduse koostamisega ekspo...
Sellisel juhul võib hammasrataste pöörlemist käsitleda lihtliikumisena. Vajadus hammasülekande järele tekib tavaliselt siis kui on vaja muuta võllide pöörlemiskiirust, kusjuures üldjuhul on töömasinat käitav jõumasin (elektrimootor) liialt suure pöörete arvuga ja temaga ühendamiseks on vaja vahele asetada pöördeid alandav hammasülekanne ehk reduktor. Seetõttu tekib vajadus pöörlemiskiiruse mutest iseloomustamiseks mingi konkreetse parameetriga. Selleks on ülekandetegur ehk ülekandesuhe. Joonis 1. Hammasülekanne 1.3 Diferentsiaal 1.3.1 Planetaarülekanne Planetaarülekandeks nimetatakse hammasülekannet, kus on liikuvate telgedega hammasrattaid. Planetaarülekanded koosnevad välis- ja sisehambumisega hammasratastest. Planetaarülekandes on keskratas välishambumises satelliitidega, mis pöörlevad raami paigutatud telgedel, kusjuures ka raam ise pöörleb. Teisest küljest on satelliidid
mida kasutatakse edasiseks ülekandeks ja võimenduseks süsteemis. Potentsiomeeter skeemis kasutatakse pinge muutust. Joonisel 0.2.6.h on kujutatud takistusanduri staatiline karakteristik, kus sisendiks on liuguri liikumine l ja väljundiks tema takistuse väärtus r elektriahelas. Liuguri asendil l = lmax takistus on võrdne resistori täieliku takistusega R. r = kl (3.2.1.) kus: k = R/lmax – ülekandetegur r = aR (3.2.2.) kus: a = l/lmax. Tegelik staatiline karakteristik näeb välja nagu joonisel 0.2.6.i, ja seda põhjusel, et 4/27 jklng3.sxw liuguri libisemisel ühelt traadikeermelt teisele, muutub takistus astmeliselt. Praktikas on see astmelisus küllalt väikene ja karakteristik loetakse lineaarseks nagu joonisel 0.2.6.h.
Trafod e transformaatorid Pöörlemissageduse reguleerimine on suhteliselt raske. On kasutusel erineva pöörlmissagedusega Seadmed vahelduvvoolu muundamiseks põhiliselt pinge tõstmiseks või mootoreid (lülitatakse ümber), parim viis on kasutada sagedusmuundurit (kallis). Pöörlemissuuna alandamiseks. Võimalik on ka sagedust ja baaside arvu muuta. Nt muudavad muutmiseks tuleb vahetada faasijuhtmed omavahel ära. ülekandeliini kõrgepinge tarvititele sobivaks 220V pingeks. Põhineb elektromagnetilisel induktsioonil. Võnkering Lihtsaim trafo koosneb eletrotehnilise terase lehtedest koostatud südamikust ja Koosneb poolist ja kondensaatorist. Kasutatakse kõrgsageduslike võnkumiste genereerimiseks. primaar(rakendatakse trafole antav vahelduvpinge) ja sekundaarmähisest(millelt 1) kondensaatorid saab kohe...
Wv( p ) = = ( 1 + p0, 0333) ( 1 + p0,179 ) ( 1 + p0, 0333) ( 1 + p0,179 ) 3.1.2. Generaator Generaator on inertne lüli kuna tema ergutusmähis on induktiivsete omadustega. K EG 1 + pTEG KEG - Generaatori ülekandetegur TEG - Generaatori ajakonstant Leiame generaatori ülekandeteguri. 16 UG 110 K EG = = = 1, 79 I EG gREG 1,1g56 UG - Generaatori nimipinge IUG - Nimiergutusvool REG - Ergutusmähise takistus Leiame ergutusmähise ajakonstant.
Sekundaarmähis ühendatakse tarbijaga Tingmärk: Trafo töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Elektrivool primaarmähises indutseerib rauasüdamikus magnetvoo, mis tekitab elektromotoorjõu mõlemas mähises. Sõltuvalt keerdude arvust voolutugevus ja pinge suureneb või väheneb Primaarmähis: N1 keerdu 1 emj Sekundaarmähis: N2 keerdu 2 emj U1 primaarpinge U2 sekundaarpinge Trafo valem: Trafo ülekandetegur (-suhe): K K= K>1, siis trafo alandab pinget (primaarmähisel rohkem keerde) K<1, siis trafo tõstab pinget (sekundaarmähisel rohkem keerde) Tõstes pinget 5x, väheneb voolutugevus samuti 5x. Põhjendus: primaarmähises ja sekundaarmähises voolutugevus ei muutu. P = UI I1I2 = U1U2 Trafosid kasutatakse elektrivoolu edasikandmisel, kuna eralduv soojushulk väheneb. Q = I2Rt Trafo kasutegur Vahelduvvoolu muundamine toimub väikeste kadudega. Voolu võimsus väheneb .
C C Olgu sagedused nii madalad, et 1/C >> R, siis võime kirjutada: R U 2 m = U 1m = U 1m CR 2 1 C U 2m Ülekanne = CR = =RC ajakonstant U 1m Ülekandetegur U2m/U1m kasvab kiirusega (ASK-l) 20dB/dek ehk siis sageduse kasvades 10 korda ka ülekandetegur kasvab 10 korda. Küllalt kõrgetel sagedustel 1/C <<, R, siis U2m/U1m 1 ehk 20 log U2m/U1m=0 Kehtib seos ül*T = 1 ehk ül = 1/T = 1/RC ASK alusel same konstrueerida FSK 9 1.23. Passiivne (RC) integreeriv ahel u1 ja u2 ja i on siinuselised, väljund voolu ei võta. U 1m U 1m U 1m
1. Releekaitse toimimispõhimõtted(tunnussuurus, põhi-reservkaitse, üle-alakaitse, hetk-viitekaitse. Tunnussuurus on füüs. suurus millele releekaitse mõõteosa reageerib. Jagatakse: elektrilised, el suuruse funktsioonid, el. suuruste erinevus, mitteelektrilised. Ahela reservkaitse saab mõõtetulemused sama ahela trafodest, AJ oma sama AJ omadest, kaugreservkaitse erinevast AJ-st. 2. Releekaitse toimimispõhimõtted (absol. ja suht. selektiivsus, hõlmatavus, töökindlus, tõrked). Abs. selektiivsusega on kaitse, mis võrdleb el. suurust mõlemas otsas (pikidif-, võrdluskaitse). Vajab toimimiseks sidekanalit. Üldjuhul üheastmeline Suht. sel. võrdleb suurusi ühes otsas ja on tihti mitmeastmeline (voolu-, dist. kaitse). Hõlmatavus- kaitse peab haarama kõiki elektrivõrgu seadmeid. Tundlikkus- kaitse võime reageerida võimalikult väiksele muutusele. 3. Rekeejautse toimimispõhimõtted (elemendi- ja süste...
SR-dele esitatavad nõuded: U 1) pinge ülekande tegur võimalikult suur: kUsr E A U - VV esimesele astmele vastav pinge EA – antennist saadav pinge 2) suur ülekandetegur ULL-VV-s Sellega saab parandada VV piirtundlikkust. Laias sagedusalas töötava ringhäälingu-VV SR-de ülekandetegur kujuneb paratamatult madalaks seetõttu, et nõutakse ülekandeteguri stabiilsust laias sagedusalas. See nõue aga on vastuolus suure kSR saamise nõudega. 3) SR-dega saavutatav selektiivsus peegelkanali suhtes võimalikult suur,
Meie õnneks Lp-d tuleb arvestada nii kõrgetel sagedustel, mida me oma kursusega ei haara! 3. Parasiittakistus induktiivsuse ja kondensaatori juures: kaod vases (mähisetraadi takistus) rp kaod rauas (kadudest südamikus) RP kaod dielektrikus (suur takistus, ideaalis Rp ) Trafo. 20 n ülekandetegur, n = W2/W1, U2 = n·U1 Toitetrafod vajalike pingete saamiseks võrgupingest ning seejuures ka elektrivõrgu ja toidetava seadme vahelise galvaanilise (vahetu elektrilise) sidestuse katkestamiseks; Sobitustrafod signaaliallika väljundtakistuse sobitamiseks võimendusastme sisendtakistusega (sisendtrafod), võimendusastmete sidestamiseks (sidestustrafod) ja võimendi väljundtakistuse sobitamiseks koormuse takistusega (väljundtrafod); Impulsstrafod lühikeste impusside muundamiseks ja
Dioodide ja transistorite sagedamini kasutatav materjal oli varem germaanium, kaasajal räni. Viimasel ajal leiab enam kasutamist ka galliumarseniid. 12. Bipolaarse transi ehitus ja tööpõhimõte. pnp- või npn-transi ehitus, vooluallikate ühendamine ja polaarsused, transi sisend- ja väljundvool ühise emitteriga lülituses. Seos emitteri-, baasi- ja kollektorivoolu vahel. Volude suunad ja laengute liikumine transis. Kollektorivoolu tüürimine baasivooluga, emitterivoolu ülekandetegur ja baasivoolu võimendustegur. Bipolaarse transi sisend- ja väljundtunnusjooned. Bipolaarne transistor tähendab seda, et temas on kasutusel kaht liiki laengukandjad (elektronid ja augud). Transistori ehitus: Bipolaarsete transistoride võimendus tuleneb siirete omavahelisest mõjust, mis ilmneb põhiliselt kuna baas on väga kitsas. Bipolaarsete transistoride pingestamisel pingestatakse mõlemad siirded eraldi. (Edaspidi räägime pnp transistorist.
Kondensaatori takistus on seda suurem, mida madalama sagedusega on vool. Kui on tegemist alalisvooluga, siis vool läbi takisti ja RK ( kondensaatori takistus) on suur. Kui aga kõrgsagedusvool, siis enamik voolu läbi kondensaatori ja RK on suur, et vool suudaks kondensaatori plaate korralikult laadida. 1 j X(täpp)C = =- jC C (täpp) tähistab tuletist aja järgi. Ohmi seadus: v(täpp)s = vK + vC , kus vK = I*R ja vC = -j/C Järelikult ülekandetegur võrdub komplekskujul: v(täpp)v -j j K(täpp)() = = / (R - ) v(täpp)s C C ehk 1 1 2 K() = / ruutjuur[R2 + ( ) ] C C muudab pinget kondensaatoril => muutub faas ja K, seetõttu peab = const . Kui = 0, siis K = 1 ja kui k = 1, siis K = 0,707 Ahel toimib integreerivana sagedustel k, kus K(&omega) ~ 1/ ja = - /2.
Juhtimine ja automaatjuhtimine.Küberneetika? Juhtimiseks nim mingi saada tajureid, mille mahtuvus C on lineaarses sõltuvuses paagis oleva vedeliku masina või protsessi mõjutamist, nii et selle töö annaks soovitatud tulemuse. ruumalast V, s. t. C = c V, kus c on tajuri erimahtuvus Juhtida võib inimene või masin ise. Käsitsijuhtimise korral on kõik Induktiivtajurid?-Induktiivtajuriteks nimetatakse suurt rühma tajureid, kus juhtimisfunksioonid usaldatud inimesele. Automatiseeritud juhtimisel on need sisendsuuruse (deformatsiooni, nihke, jõu, momendi) muutus põhjustab jaotatud inimese ja automaatide vahel. Automaadid täidavad funksioone ,mida elektromagnetilise süsteemi induktiivsuse muutumist. Lugedes suhteliselt inimene pole füüsiliselt võimeline täitma, või pole inimesle vastuvõetavamad. väikese õhupiluga ferromagnetilises süsteemis puistevoo tühiseks, võib mäh...
(turbiin), õlimahuti, pump... Ventiili abil hea regul. Pöörlemiskiirust. 4. Ülekanded: regul. Pöörlemiskiirust, suurend-vähend jõumomenti. Hõõrdetakistus, kasutegur,veere-liug(material) laagrid, määrimine. Kiilrihm-hammas-kett-tigu. N=R/r 5. Hammas- ja tiguülekanne. Vedav ja veetav ratas(latt) hambuvad igal ajahetkel hamba pinnaga risti paiknevas tasandis- evolventprofiil (vältimaks hõõrdumist ja hambaid murdvat pinget). Tiguülekandel suurem ülekandetegur 6. Reduktorid: mitmeastmeline hammas-tigu- ülekanne. Vedavad ja veetavad võllid võivad olla varustatud siduriga ja paikneda paralleelselt või ristuvalt. 7. Piimaauto. Termiliselt isoleeritud mahuti ...15000 L. 2...4 sektsiooni, igal herm luuk, pesur. Külmutusseade. Vastuvõtuliin: tsentrpump, filter, piimahulga loendi, proovivõtusüsteem(pH, T), klappide süsteem piimavoolu ja ringpesusüsteemi juhtimiseks. 8. Piima kogumist puudutav informatsioon: Piima kogus, pH, T, kuupäev, kellaaeg,
Automatiseeritud juhtimine. Osaline seadme automatiseerimine on selline, kus reguleerimisobjekt mõni üksik protsess on automatiseeritud. Seadme kompleksne (ka poolautomaatne) automatiseerimine on selline, kus ainult käivitamine ja seiskamine ja reziimide muutmine toimub käsitsi, kõik ülejäänud protsessid on automatiseeritud. 4.Automaatsüsteemide elementide karakteristikud. Staatiline karakteristik. Lineaarne ja mittelineaarne karakteristik. Elemendi ülekandetegur või võimendustegur. Anduri tundlikkus. Väljundsignaali sõltuvuse graafiline kujutamine sisendsignaalist püsiväärtusel nimetatakse staatiliseks karakteristikuks. a) Lineaarne karakteristik b) Mitte lineaarne karakteristik c) Elemendi ebatundlikuse
56. 8.3.1 Milleks kasutatakse trafosid? Trafot kasutatakse vahelduvpinge muundamiseks vahelduvvoolu sagedust muutmata. Kasutatakse elektrienergia ülekandmisel kauge maa taha, kuna vool on siis väiksem, millest tulenevalt on ka liinikaod väiksemad. 57. 8.3.2 Mis on trafo põhiosad? Trafo põhiosadeks on vähemalt kaks mähist, mis on mähitud ühisele terassüdamikule. 58. 8.3.3 Millises tööolukorras määratakse trafo ülekandetegur? Trafo tühijooksul 59. 8.3.4 Mida kujutab endast tühijooksuvõimsus? Tühijooksu võimsus on ligikaudu võrdne nimiteraskaoga. 60. 8.3.5 Mis on kaovõimsus? Energia ülekandmisel tekkivad kaod mähistes ning terases, mis on tingitud pöörisvooludest, südamiku soojenemisest ning pidevast ümbermagneetimisest. Summaarseid kadusid iseloomustab trafo kaovõimsus, mis avaldub primaar ja sekundaarpoole võimsuste vahest. 61. 8.3.6 Mida iseloomustab trafo koormustegur
Pilet 1. 1. Valgusdioodid 2. Võimendi põhiparameetid 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 4. TTL-Schottky loogika elemendid 5. RS-triger 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad energiat, vahetavad orbiite, vabaneb energiat ning vabanev energia kiiratakse valgusena. n: infrapunane. Algul vaid peen valgus praegu olemas kollane, sinine, roheline. Pinge umbes 2V. valmistatakse (gallium arseeniid fosfiid). Kasutatakse optronites (valgusallik+valguse vastuvõtja). Dioodoptron kiireim 10 -8s. Inertsivaba ja saab ise valida spektri. 2. Võimendus astme põhiparameetrid: Ku=Uvalj/Usis, Ki=Ivalj/Isis, KP=Pvalj/Psis=Ku*Ki. Võimendi puhul KP alati >>1 OV: *Võimendustegur: KUD, K. Sõltub differentspinge sagedused, toiteping, temp. Antakse nullsagedusel ja nimiting-stel K=500..500k *Ühissignaali nõrgendusteg...
3.12.a). Joonis 3.12 Seni kuni väljundpinge on väiksem kui stabilitronide läbilöögipinge, töötab skeem kui tavaline proportsionaalne regulaator, st sisendpinge kasvamisele vastab väljundpinge lineaarne kasvamine. Kui aga väljundpinge saavutab stabilitroni läbilöögipinge väärtuse, toimub stabilitroni läbilöök, tema takistus muutub praktiliselt nulliks, seega muutub tagasisideahela takistus samuti nulliks ning ülekandetegur k = Rts / Rsis muutub samuti nulliks. Selle tulemusena signaalipiiriku sisendsignaali edasisel suurenemisel tema väljundsignaal enam ei kasva väljundsignaali suurus on piiratud (joonis 3.12.b). Kahe vastulülituses stabilitroni kasutamine kindlustab pingepiirikule sümmeetrilise tunnusjoone. Releetoimeline funktsionaalmuundur. Sellise mittelineaarse tunnusjoonega funktsionaalse muunduri skeemi on kujutatud joonisel 3.13.a.
kus xv on väljundsuuruse ühikutes ja xs on sisendsuuruse ühikutes. Suhtelised hälbed: _______ xs ___ xs = 100% ja x v = x v 100% xsN x vN kus xsN ja xvN on staatilise karakteristiku tööpunkti nimiväärtused Suhteline ülekandetegur ehk võimendustegur ___ xv xv xsN k= = = k t xsN ___ xs xvN xvN xs Kui elemendi tööpunkt katab staatilisel karakteristikul teatud tööpiirkonna, milles ei ole võimalik määrata ühtki eelisolekut, sobivad baassuurusteks tööpiirkonna
Pilet 12. 1.Passiivelemendid 2.Trafosidestuse eelised ja puudused 3.Lihtne "voolupeegel" 4.Loogikaelementide süsteemid 5.Kahekordse integreerimisega ADM 1. R, C, L, trafo 2. vanim, tee kasvõi katuseplekist südamik ja keri telefonitraat ümber. Kallis, paartuhat keerdu paar sotti. Alum ja ülem sagedus piiratud, parasiitmahtuvused. Hea-ca 100&% galvaanil lahtisisdestus. Ülekantav võimsus määra ülekandeteguriga.n*i k~ n- trafo ülekandetegur. Kollektorahelast 3. JOONIS1 Skeemides UBE _ - 2mV/grad ! Oleks hea kompenseerida. Oletame: UBE = UD. It=~IE=UB- UBE/Re=IR2+UD- UBE/ReR2/RE*I=>vool It on proportsionaalne voolule I=>"voolupeegel" 4. Loogikaelementide süsteem peab olema funktsionaalselt täielik. Inimese jaoks meeldivaim: NING, VÕI, EI. Tehnoloogia jaoks parimad. NING-EI, VÕI-EI. Süsteemi nimetus sõltub sellest, milliste elementide abil teostatakse loogikaoperatsioon. On olemas süsteemid: DTL, TTLS,
Joonisel: Pingestamine kahepoolse toiteallikaga OV Diferentspinge ja ühispinge Ud = U1 U2 Uü = (U1 U2 ) /2 OV tunnussuurused 1. Võimendustegur e. diferentsiaali võimendus Kd on väljundpinge ja seda esilekutsunud diferentsiaalpinge suhe. Andtakse null sagedusel nimitingimustel 2. Ühissignaali võimendustegur Xü (CMRR- common mode rejection ratio) on võimendusteguri ja ühispinge ülekandeteguri suhe. Ühispinge ja ülekandetegur on väljundpinge ja selle esilekutsunud ühispinge suhe 3. Nihkepinge (Un) on diferentsiaalpinge, mis tuleb rakendada OV sisendite vahele, et väljundpinge oleks null. Selle muutumisest nim. nihkepinge triiviks. 4. Sisendvool Isis on sisendite voolude aritmeetiline keskmine sisendpinge puudumisel 5. Sisendatakistuse diferentsiaalsignaalile Rdsis on ekvivalentne sisendite vaheline takistus nõrga signaali korral. (M'). 6
2. Võimendi põhiparameetid Võimendi on elektroonikalülitus või seadis, mis teostab võimendamist. -Diferentssignaali võimendustegur: väljundpinge ja selle esile kutsunud diferentsiaalpinge suhe. Antakse 0-sagedusel ja nimitingimustel. Diferentssignaali võimendus kD vastab OV võimendusele ilma tagasisideta. OV väljundpinge on praktiliselt kogu alas lineaarselt sõltuv diferenspingest. -Ühissignaali nõrgendustegur- võimendusteguri ja ühispinge ülekandeteguri suhe. Ühispinge ülekandetegur on väljundpinge ja selle esile kutsunud ühispinge suhe. Ühissignaali nõrgendustegur väljendatakse reeglina detsibellides. -Nihkepinge UN – diferentsiaalpinge, mis tuleb rakendada OV sisendite vahele, et väljundpinge oleks 0. Nihkepinge muutumist, mida põhjustab temperatuuri muutumine, toitepinge muutus ja komponentide omaduste ajaline ebastabiilsus, nimetatakse nihkepinge triiviks. -Sisendvool Isis – sisendite voolude aritmeetiline keskmine sisendpinge puudumisel.
............................................................................................................... 12 2 1. Tähiste ja lühendite loetelu. A = reagent B= esimene produkt C = teine produkt P0 = algrõhk, atm T0 = algtemperatuur, K R = ideaalne gaasi tegur, J/mol*K V = ruumala, L Ct0 = algkontsentratsioon, mol/L K = reatsiooni kiiruse konstant, 1/min Kc = tasakalu konstant, mol/L Km = massi ülekandetegur, 1/min Fa0 = reagenti molaarne voo, mol/min Fb0 = esimene produkti molaarne voo, mol/min Fc0 = teine produkti molaarne voo, mol/min Ft = molaarse voo summa, mol/min RB = esimene produkti kiirus, millest aine möödab reaktoris, mol/L*min CB = esimene produkti kontsentratsioon, ra = reagenti reaktsiooni kiirus, mol/L*min rb = esimese produkti reaktsiooni kiirus, mol/L*min rc = teise produkti reaktsiooni kiirus, mol/L*min 3 2. Sissejuhatus 2
ühendatakse ampermeetriga rööbiti. Vahelduvvoolu mõõtmisel laiendatakse ampermeetri mõõtepiirkonda voolutrafo abil, millel on ferromagnetiline südamik ja kaks mähist. Voolutrafod võivad olla · laboratoorsed; · tööstuslikud. Voolutrafo primaarmähis keerdude arvuga w1 ühendatakse mõõdetavasse ahelasse, sekundaarmähisega, millel on w2 keerdu, ühendatakse aga ampermeeter, mille nimipiirkond võrdub voolutrafo sekundaarvooluga (tavaliselt 5 A). voolutrafo ülekandetegur. 27. Takistuse mõõtmine. Takistust võib kaudselt määrata ampermeetri ja voltmeetri abil. Takistus voltmeetri ja ampermeetri näitude kaudu: Takistuse leidmiseks Ohmi seaduse järgi tuleb tegelikult pinge takisti klemmidel Ur jagama vooluga läbi takisti Ir : Kuna voltmeeter mõõdabki pinget takisti klemmidel ( Ur =Uv ), siis ei teki viga voltmeetriga pinge mõõtmisel. Voltmeeter põhjustab aga vea voolu mõõtmisel, sest
omaette elektrimootorid, mis paigaldatakse tööorganitest eraldi või on nendega mehaaniliselt sobitatud ilma ehitust muutmata. Mitmemootoriline individuaalajam on selline, kus elektrimootorid on ühendatud vahetult täiturmehhanismidega. Kadunud on mehaanilised ülekanded, muudetud on töömasina ehitust Mitmemootoriline agregaatajam on selline elektriajam, kus koos töötab terve mootorite ja töömasinate süsteem, täites ühtset tootmisülesannet. 12. Trafo tühijooks, emj., ülekandetegur. Trafo tühijooksuks nimetatakse sellist tööolukorda, kus primaarmähis on ühendatud toitevõrguga, katkestatud sekundaarmähises aga voolu pole. Trafo elektromotoorjõud on pinge tühijooksul. Suurema ja väiksema emj e1 E1 1 k12 e2 E 2 2 suhet nimetatakse ülekandeteguriks: 13. Trafo koormusolukord, pinge- ja vooluvõrrandid (voolude tasakaal).
Trafod võib jahutuse seisukohalt liigitada õhk ja õlijahutusega trafodeks. Vastavalt U1 ja U2 suhtele liigitatakse trafod: U1 > U2 pingemadaldustrafod U1 < U2 pingekõrgendustrafod U1 = U2 eraldustrafod Ideaalses trafos, kus energiakaod mähise juhtmetes ja trafo südamikus puuduvad, on primaar- ja sekundaarahelate näivvõimsused võrdsed. S1 = S2 ehk U1 x I1 = U2 x I2 Trafo põhiliseks iseloomustussuuruseks on ülekandetegur n= 2 / 1 = U2 / U1 = I1 / I2 54. Elektrimootori tööpõhimõte. Elektrimootor on muundur, mis muundab elektrilise energia mehaaniliseks energiaks. Elektromootori töö aluseks on elektromehaanilise jõu seadus F = B I l, mis tähendab, et juhtmele l, milles on vool I ja mis asub magnetväljas B, mõjub jõud F. Skeem: ELEKTRIENERGIA MOOTOR MEHAANILINE ENERGIA Mootoriga tarbitav elektriline võimsus alalisvoolumootori puhul on P1 = U I, ühefaasilise
Sobiv, kui koormuseks on (väikese võimsusega) valjuhääldi, kahejuhtmeline sümmeetriline ülekandeliin vms. Kui trafo ülekandetegur (mähiste keerdude suhe) on n, siis takistus transformeerub ülekandeteguriga n2. Trafode kasutamine võimaldab võimendusastme täpset
omaused muutuvate magnet- ja elektriväljade levimisprotsess ruumis. 8.Vahelduvvool perioodiliselt muutuva suunaga vool Voolutugevuse efektiivvaartus I=Im/2. Analoogiliselt on U=Um/2 pinge efektiivvaartus.Efektiivvartuste kaudu vqib keskmise vqimsuse valemi esitada kujul P = Iucos P aktiivvõimsus (W) IU näivvõimsus (VA voltamper) cos-vqimsusnurg Too: 9.Transformator ja elektri energia ülekanne k = n1/n2 = U1/U2 I2/I1 k trafo ülekandetegur n1 ja n2 keerdude arv mähistes 10.Vahelduvvooluahela näivtakistus (Z) U/I = Um/Im = Z Ohmi seadus I = U/Z ; I = U/R2 + (L 1/C)2 Kui L = 1/C ehk = 1/LC, siis Z = R ja I = Imax = U/R, nim. Resonantsiks vahelduvvooluringis Võnkumised ja lained 1.Harmoonilise vqnkumise vqrrand x = Asint = 2/T x = Asin2/T*t 2.Harmooniliselt võnkuva keha kiirus, kiirendus ja koguenergia s =A cos (w0 t +j) , n - , , w0 - () , j - t=0, (w0 t +j) - t.
Integreeriv võimendi Diferentseeriv võimendi 56. Võimendite klassid. Võimsusvõimendid saab jagada 2 suurde kategooriasse: lineaarsed, ehk sellised, mis püüavad säilitada signaalimähisjoont, ning mittelineaarsed, mis ei püüa seda teha. Lineaarne ja mittelineaarne tuleneb nende võimendite ülekandekarakteristiku kujust. Toodud kategooriad jagatakse omakorda klassideks: lineaarsed võimendid: A,AB,B, mittelineaarsed C,D,E,F,G,H,S. 57. Mis on trafo, mida näitab trafo ülekandetegur? Transformaator ehk trafo on vastastikuse induktsiooni nähtuse kasutamisel põhinev seadeldis. Kasutatakse pinge tõstmiseks, alandamiseks, galvaaniliseks eraldamiseks. Primaarmähised, sekundaarmähised Tööpõhimõte: primaarmähisesse vahelduvvoolu juhtimisel tekib mähise ümber ja raudsüdamikus (suletud magnetring) magnetvoog, mille tugevus ja suund muutuvad kooskõlas primaarvooluvoolu hetkväärtuse muutumisega
väärtuse. 4) Viiteaeg - see on aeg mille vältel objektil reguleeritava parameetri muutumine puudub. See võib olla tingitud sellest, et aine või energia ülekandmiseks või transportimiseks on vaja mingit aega ja sellest tekib transport viiteaeg (T t). Samuti võib see viide olla kutsutud esile = t + c . selle objekti inertsusega mis sõltub mahtuvusest. (Tc). Ning täielik viiteaeg 5) Objekti ülekandetegur K0 võib määrata ka siirde karakteristiku järgi Lihtsad ja keerulised objektid. Lihtsad on sellised objektid, milledel reguleeritav parameeter hakkab muutuma maksimaalse kiirusega kohe peale reguleeritava toime muutumist. Need objektid koosnevad ühest mahtuvusest ja sellepärast neid nimetatakse ühemahtuvusega objektideks ehk esimese järgu objektideks, sest nende dünaamilisi omadusi kirjeldatakse esimese järgu diferentsiaalvõrrandiga.
4) Viiteaeg - see on aeg mille vältel objektil reguleeritava parameetri muutumine puudub. See võib olla tingitud sellest, et aine või energia ülekandmiseks või transportimiseks on vaja mingit aega ja sellest tekib transport viiteaeg (T t). Samuti võib see viide olla kutsutud esile = t + c . selle objekti inertsusega mis sõltub mahtuvusest. (Tc). Ning täielik viiteaeg 5) Objekti ülekandetegur K0 võib määrata ka siirde karakteristiku järgi Lihtsad ja keerulised objektid. Lihtsad on sellised objektid, milledel reguleeritav parameeter hakkab muutuma maksimaalse kiirusega kohe peale reguleeritava toime muutumist. Need objektid koosnevad ühest mahtuvusest ja sellepärast neid nimetatakse ühemahtuvusega objektideks ehk esimese järgu objektideks, sest nende dünaamilisi omadusi kirjeldatakse esimese järgu diferentsiaalvõrrandiga.
järgi omakorda sünkroon(väljapoolustega, peitepoolustega) ja asünkroon(lühis ja faas) masinad 3) polaarsus vastupidiseks, selleks et muuta masinas tekkiv moment pidurdavaks. Tavaliselt lülitatakse ümber pisimasinad. ankrumähis, sest suure induktiivsusega ergutusmähise kommuteerimisel võib magnetvälja kiire muutus 12. Trafo tühijooks emj, ülekandetegur.Trafo on elektromagnetiline seade, mis muundab vahelduvpinge põhjustada isolatsiooni läbilöögiks piisva liigpinge. Et ankru pöölemissuund on kuni seiskumiseni sama, samasagedusega teistsuguse väärtusegavahelduvpingeks. Trafo tühijooks on see kui sekundaarmähisesse pinge polaarsus aga muudetud, siis liituvad nüüd ankrumähises indutseeritud emj. ja toitepinge. Nimetatud pole atrbijat lülitatud ja trafot läbib tühijooksuvool
erandjuhtudel. Selleks, et tagada sobitus kõikvõimalikel koormustakistustel on ideaalseks võimaluseks kasutada väljundis sobitustrafot. 1.9.1. Trafosidestus lõppvõimendi Trafosidestuse korral (joon.1.32) kandub koormustakistus primaarpoolele niinimetatud ülekandetakistusena mille väärtus sõltub trafo ülekandetegurist R R 't = 2t , n kus n on trafo ülekandetegur. . Kui meil koormustakistus on astme väljundtakistusest väiksem, tuleb kasutada pinget vähendavat IC IB5 E IB4 R`t A IB3= IBA +E
vastuvõtjas sagedussüntesaatorites, heterodüünisignaalide formeerimisel. Harmoonilise signaali sagedusjagajate seas on levinum regeneratiivsele tööprintsiibile tuginevad jagurid. Nii koosneb n kordne jagaja (joon. 5.2.1): ·segustist, kuhu antakse sisendsignaal, ·n-1 kordsest sageduse kordistist ·ringahelat sulgevast positiivse tagasiside ahelast. Selline jagaja jagamisteguriga 2...7 võib olla realiseeritud ühe mikroskeemi baasil; oluline on tagada ühest suurem ringahela ülekandetegur. Joonisel on toodud ka mõned lihtsamad struktuuride näited sageduse jagamiseks 2, 3 ja 5 korda. Võrreldes digitaalsete sagedusjagajatega on harmoonilise signaali jagajate: ·väljundspekter puhtam, ·väiksemad on parasiitkiirgused ·väiksem tarvitatav võimsus, ·kõrgem on sageduspiir. Samas on aga nõutav LC või mõne muutüübilise võnkeringi olemasolu, elementide parameetrite täpne valik ja häälestus
H3(z) - 3( z - 0,1) z - 0,9 z - 0,5 Antud: H 1 ( z ) = , H 2 ( s) = , H 3 ( s) = , u (k ) = 1 k 0 z - 0,9 (z + 1)2 z - 0,9 Leida H uy (z ), staatiline ülekandetegur, y (k ), kui k = 0, 1, 2, 3, IL 3.6 Pidevaja MISO süsteem on koostatud lihtsatest SISO süsteemidest. 16 u2(t) u1(t) H1(s) + H2(s) H3(s) y(t) H4(s) s+2 2 1 2s + 4
Tööpunkt valida …… C S1 ….1/3 toitepingest. C S2 U V 2 Puudus: R2 ülekandetegur on alla 1, ei saa kätte täit R U V 1 S amplituudi. Rk= R e Amplituudi piirikud - lülitused, mille UV jääb muutumatuks, kui US ületab teatud suuruse, mida nim. piiramisnivooks e. piiramisläveks. Kasutamine:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
