Kiirguse värvuse määrab pooljuhtmaterjali koostis. Toodetakse ka kahevärvilise kiirgusega valgusdioode. Nendel on tavaliselt kaks eri materjalist siiret ja kolm viiku. Siirdeid läbivate voolude muutmise teel saab siis valida mitmeid värvivarjundeid, näiteks punase ja rohelise korral punakaskollasest kollakasroheliseni. Valgusdioode valmistatakse peamiselt galliumarseniid-fosfiidist. Valguse lainepikkuse ala on küllaltki piiratud ning sõltub materjalist. Suurima valgusliku kasuteguriga on infrapuna-valgusdiood. Valguse paremaks suunamiseks on dioodil enamasti sfääriline või paraboolne polümeermaterjalist lääts ning vahel ka nõgus valgust peegeldav pind. Valgustugevus kasvab alates voolust 1...2mA enam-vähem võrdeliselt pärivooluga. 2. Võimendi põhiparameetid Võimendi on elektroonikalülitus või seadis, mis teostab võimendamist. -Diferentssignaali võimendustegur: väljundpinge ja selle esile kutsunud diferentsiaalpinge suhe
See I=/ [cd]. Heledus iseloomustab valgustugevuse näivat tihedust valgust andval pinnal L [cd/m2]. meetod on täpne ja seda tuleb kasutada siis, kui teiste meetodite kasutamine ei anna usaldatavaid tulemusi. 40. Valgustuse arvutuse meetodid. 1)Erivõimsuse meetod kasutatakse hoonete valgustuse arvutamisel, Meetodi kasutamisel tuleb arvestada, et korduv tsükkel oleks ajaliselt palju lühem mootori ajakonstandist. projektikohaselt 10 W/m2, 2) valgusliku kasutusteguri meetod. =(E*k*S*z)/(N*), kus E valgustuse norm, Mootor valitakse sellise tingimuse järgi, et nimikaod oleksid arvutuslikest keskmistest kadudest suuremad või k-varutegur, S tööpinna suurus, z-ebaühtlusetegur, N- valgustusteravus, - kasutustegur, - ühe nendega võrdsed. Keskmiste kadude meetodist on tuletatav ja kasutamisel lihtsam ekvivalentse voolu valgustist lähtuv valgustus voog. meetod, mis põhineb keskmise kaovõimsuse avaldisel
erinevaid värvivarjundeid punakaskollasest kollakasroheliseni. Kaasajal toodetakse ka valge valgusega valgusdioode. Mõnede erineva värvusega valgusdioodide põhiandmed on toodud tabelis 4.1 ja 4.2. Valgusdioode valmistatakse peamiselt galliumarseniid-fosfiidist (Ga-As-P). Valguse lainepikkuse ala on küllaltki piiratud (st valgusdiood kiirgab tavaliselt suhteliselt kitsa spektriga e. monokromaatset valgust) ning sõltub materjalist. Suurima valgusliku kasuteguriga (1...5%) on infrapuna-valgusdiood. Tavaliselt piisab mõnest mA voolust, et tekitada nähtav valgus, valgustugevus kasvab alates voolust 1...2 mA enam-vähem võrdeliselt pärivooluga. Valgusdioodi tööks vajalikud nähtused esinevad ka klassikalistes pooljuht-materjalides nagu räni ja germaanium, kuid nende kiirguse lainepikkus jääb infrapunase pikema laine ossa ja seepärast neid tavaliselt ei kasutata. Põhiliseks valgusdioodide materjaliks on galliumi ühendid. Tabel 4.1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
