Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kategooria elektroonika - 42 õppematerjali

Elektroonika >> Elektroonika
elektroonika on väga mugav ja kerge kasutada ning teevad meie elu kergemaks, aga elektri tarbimine nii suurtes kogustes pole kuigi hea, sest varsti pole meil lihtsalt resursse, et saaks toita elektrivajadust. Väiksele riigile nagu Eesti on see väga suure tähtsusega küsimus kuna praegusel hetkel suudame me põlevkiviga toota vajaliku koguse elektrit, aga kui see resurss peaks ära kaduma , siis peaks me mujalt sisse ostma elektrit ja see poleks just majanduse seisukohalt parim.
thumbnail
3
doc

Elektroonika eksamiks

Pilet 3. 1. Valgusdioodid 1. türistori volt-amper karakteristik 2. Võimendi põhiparameetid 2. mis asi on nullinihepinge OV baasil? 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 3. T-triger 4. TTL-Schottky loogika elemendid 4. demutlipleksor 5. RS-triger 5. inverteeriv võimendaja (skeem, 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus pingevõimendustegur) laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn-...

Elektroonika
512 allalaadimist
thumbnail
0
rar

Elektroonika labor 3

docstxt/13861854287425.txt...

Elektroonika
180 allalaadimist
thumbnail
0
rar

Elektroonika praktikumide lehed

docstxt/1305828777138462.txt...

Elektroonika
335 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Elektroonika ja jõupooljuhttehnika 1. harjutuse aruanne

9 f=79 Hz Ur=10V Fig. 1.1 Circuit diagram Calculations: =2f=2**79=496,4 rad/s XL=L=1*496,4 Z=SQRT(XL2+R2)=SQRT(496,42+7,92)=496,5 I=UR/R=10/7,9=1,3A U=I*Z=1,3*496,5=645,5V UMAX=SQRT(2)*U=912,9V =-arccos(R/Z)=-89° =-89°/(360*79)=-3,1*10-3 A=-20*log(Z/R)=-36 dB Comparative data table: Quantity Calculated value Experimental value I, A 1,3 1,308 ° -89 -89,118 , s -3,1*10-3 -3,2*10-3 A, dB -36 -36,254...

Elektroonika
61 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Elektroonika piletid

1. Valgusdioodid Valgusdiood on pn-siirdega diood, mis muudab elektrienergiat optiliseks kiirguseks tavaliselt spektri nähtavas või infrapunases osas. Teatud ainete kristallis moodustatud pn-siirde päripingestamisel (pluss p-kihil) injekteeruvad augud n-kihti ning elektronid vastassuunas. Need injekteerunud augud ja elektronid rekombineeruvad pn-siirdes ja selle läheduses vastasmärgiliste laengukandjatega ning osa vabanevast energiast eraldub kiirgusena. Kuna p-kiht on kõigest mõne mikromeetri paksune, siis väljub kiirgus kristallist. Kiirguse värvuse määrab pooljuhtmaterjali koostis. Toodetakse ka kahevärvilise kiirgusega valgusdioode. Nendel on tavaliselt kaks eri materjalist siiret ja kolm viiku. Siirdeid läbivate voolude muutmise teel saab siis valida mitmeid värvivarjundeid, näiteks punase ja rohelise korral punakaskollasest kollakasroheliseni. Valgusdioode valmistatakse peamiselt galliumarseniid-fosfiidist. Valguse lainep...

Elektroonika
76 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Elektroonika

1. Valgusdioodid 2. Võimendi põhiparameetid 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 4. TTL-Schottky loogika elemendid 5. RS-triger 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad energiat, vahetavad orbiite, vabaneb energiat ning vabanev energia kiiratakse valgusena. n: infrapunane. Algul vaid peen valgus praegu olemas kollane, sinine, roheline. Pinge umbes 2V. valmistatakse (gallium arseeniid fosfiid). Kasutatakse optronites (valgusallik+valguse vastuvõtja). Dioodoptron kiireim 10 -8s. Inertsivaba ja saab ise valida spektri. 2. Võimendus astme põhiparameetrid: Ku=Uvalj/Usis, Ki=Ivalj/Isis, KP=Pvalj/Psis=Ku*Ki. Võimendi puhul KP alati >>1 OV: *Võimendustegur: KUD, K. Sõltub differentspinge sagedused, toiteping, temp. Antakse nullsagedusel ja nimiting-stel K=500..500k *Ühissignaali nõrgendusteg...

Elektroonika
56 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Spikker elektroonika eksamiks

Miks digitaalelektroonikas kasutatakse kahendarvude süsteemi? Sest 2nd süsteemis on ainult kaks väärtust ­ 0 ja 1 (FALSE ja TRUE). Nendega on kõige lihtsam teha vajalikke arvutusi. Teine võimalus, et on oluliselt lihtsam teha kahte olekut omavaid elemente (näiteks: juhib ja ei juhi elektrit). 2.Negatiivne ja positiivne loogika. Positiivse loogika puhul edastatakse 1 suurema pingega kui 0. Negatiivse loogika puhul vastupidi. 3.Maa mõiste elektronlülitustes. Negatiivne ja positiivne toitepinge. Maa on sisuliselt kõikidele komponentidele ühine jupp juhet, mis garanteerib vooluringi olemasolu elektronlülituses. 4.Loogika baaselemendid NING, VÕI, EI. Lihtsaim seadis, mis sooritab sisendsignaalidega mingit loogikatehet. Neil on ainult kaks olekut ­ 0 ja 1. Tähtsamad on invertor (EI), konjunktor (NING), disjunktor (VÕI), Pierce'i element (EI-EGA) ja Shefferi element (NING-EI). 5.Baaselemendid NING-EI, VÕI-EI. 6.HiZ otst...

Elektroonika
463 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Elektroonika kordamisküsimused

8 1.22.Passiivne (RC) diferentseeriv ahel..................................................................... 9 1.23.Passiivne (RC) integreeriv ahel........................................................................10 1.24.Koormussirge transistoriga ahelale.................................................................. 10 1.25.Tänapäevase elektroonse süsteemi struktuur................................................... 11 1. ÜLDOSA 1.1. Elektroonika ajaloo põhietapid Algul XIX sajandil tekkisid ja esimesteks seadmeteks olid alaldid (Cu 2O, jmt) Tõeline elektroonika algas raadio leiutamisest 1896 (umbes). Esimene raadio ei olnud elektrooniline. Raadio leiutasid Popov, Marconi. Marconi hakkas raadiot ka edasi arendama, läks Itaaliast Londonisse, kus hakati tootma. Esimeses raadios oli saatjaks säde. Vastuvõtjad olid metallipuru ja nim. Kohereer. Sellega anti morsetehnikat. Diood leiutati 1904 aastal ja selleks oli elektronvaakumdiood....

Elektroonika
402 allalaadimist
thumbnail
0
rar

Elektroonika labor 1

docstxt/13861847382745.txt...

Elektroonika
222 allalaadimist
thumbnail
0
rar

Elektroonika Labor 2

docstxt/13872003225076.txt...

Elektroonika
201 allalaadimist
thumbnail
0
jpg

Lab 1 elektroonika abimaterjal

docstxt/14150355344487.txt...

Elektroonika
61 allalaadimist
thumbnail
0
rar

Elektroonika laborid

docstxt/14172757860314.txt...

Elektroonika
109 allalaadimist
thumbnail
0
rar

Elektroonika Labor 2

docstxt/14528626986043.txt...

Elektroonika
41 allalaadimist
thumbnail
0
rar

Elektroonika Labor 3

docstxt/14528626982272.txt...

Elektroonika
40 allalaadimist
thumbnail
0
rar

Elektroonika Labor 1

docstxt/14528626982143.txt...

Elektroonika
47 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Elektroonika labortöö nr 1

1 ­ Pingejagur I1 = 0.03A Us = 14 V Uv = 6.87 V U1(Pinge, mis tekib takistil R1) = 14 V ­ 6.87 V = 7.13 V Joonis 1. Pingejaguri skeem 2 = 1 + 2 Arvutatud takistite väärtused : Mõõdetud takistite väärtused: R1 = 230 R1 = 213 R2 = 221.6 R2 = 205 Takistitel eralduv võimsus : R1P = 0.22 W R2P = 0.21 W K...

Elektroonika
17 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Transistorvõimendid

Elektroonika labor 1...

Elektroonika
293 allalaadimist
thumbnail
0
rar

Materjalid, Vene ja Eesti keeles

docstxt/122771290228007.txt...

Elektroonika
171 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Referaat "Heli edastus ja taasesitus"

Sisukord Sissejuhatus 3 Helivõimendi ajalugu 4 Võimendi disain ja parameetrid 5 Edasised arengud võimendi disainis 6 Kõlari ajalugu 7 Kõlari ehitus 8 Kasutatud kirjandus 10 Sissejuhatus Heliedastus elektroonika abil koosneb mitmest järgust, käesolevas referaadis keskendun helivõimendile ja kõlari elemendile(e. valjuhääldile). Helivõimendi on elektrooniline võimendi, mis võimendab väikese võimsusega helisignaali valjuhäälditele sobivale tasemele, helivõimendi on helitöötlemise ahelas viimane samm. Tavaliselt võimendatakse vaid inimesele kuuldavat sagedusvahemikku (20 ­ 20 000 Hz), kuid spetsiifiliste vajaduste korral on ka erandeid....

Elektroonika
51 allalaadimist
thumbnail
20
docx

IMPULSS – STABILISAATORIGA TOITEPLOKK

TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ IMPULSS ­ STABILISAATORIGA TOITEPLOKK Aruanne õppeaines SKK0122 Elektroonika alused ­ projekt Õppejõud: Argo Kasemaa Kuressaare 2012 1.TÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANNE Tutvuda impulss-stabilisaatorite tööpõhimõttega. Valmistada impulssreziimis pingestabilisaatoriga kahepolaarse reguleeritava väljundiga toiteplokk, teostada vajalikud mõõtmised ja kirjutada tehtu kohta aruanne. Iseseisev vajaminevate komponentide arvutus...

Elektroonika
33 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun