Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

Kategooria elektroonika - 42 õppematerjali

Elektroonika >> Elektroonika
elektroonika on väga mugav ja kerge kasutada ning teevad meie elu kergemaks, aga elektri tarbimine nii suurtes kogustes pole kuigi hea, sest varsti pole meil lihtsalt resursse, et saaks toita elektrivajadust. Väiksele riigile nagu Eesti on see väga suure tähtsusega küsimus kuna praegusel hetkel suudame me põlevkiviga toota vajaliku koguse elektrit, aga kui see resurss peaks ära kaduma , siis peaks me mujalt sisse ostma elektrit ja see poleks just majanduse seisukohalt parim.
3
doc

Elektroonika eksamiks

Pilet 3. 1. Valgusdioodid 1. türistori volt-amper karakteristik 2. Võimendi põhiparameetid 2. mis asi on nullinihepinge OV baasil? 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 3. T-triger 4. TTL-Schottky loogika elemendid 4. demutlipleksor 5. RS-triger 5. inverteeriv võimendaja (skeem, 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus pingevõimendustegur) laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- sii...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
495 allalaadimist
0
rar

Elektroonika labor 3

...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
173 allalaadimist
0
rar

Elektroonika praktikumide lehed

Prax 1-4 lehed...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
333 allalaadimist
2
docx

Elektroonika ja jõupooljuhttehnika 1. harjutuse aruanne

9 f=79 Hz Ur=10V Fig. 1.1 Circuit diagram Calculations: =2f=2**79=496,4 rad/s XL=L=1*496,4 Z=SQRT(XL2+R2)=SQRT(496,42+7,92)=496,5 I=UR/R=10/7,9=1,3A U=I*Z=1,3*496,5=645,5V UMAX=SQRT(2)*U=912,9V =-arccos(R/Z)=-89° =-89°/(360*79)=-3,1*10-3 A=-20*log(Z/R)=-36 dB Comparative data table: Quantity Calculated value Experimental value I, A 1,3 1,308 ° -89 -89,118 , s -3,1*10-3 -3,2*10-3 A, dB -36 -36,254...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
59 allalaadimist
32
docx

Elektroonika piletid

Kuna p-kiht on kõigest mõne mikromeetri paksune, siis väljub kiirgus kristallist. Kiirguse värvuse määrab pooljuhtmaterjali koostis. Toodetakse ka kahevärvilise kiirgusega valgusdioode. Nendel on tavaliselt kaks eri materjalist siiret ja kolm viiku. Siirdeid läbivate voolude muutmise teel saab siis valida mitmeid värvivarjundeid, näiteks punase ja rohelise korral punakaskollasest kollakasroheliseni. Valgusdioode valmistatakse peamiselt galliumarseniid-fosfiidist. Valguse lainepikkuse ala on küllaltki piiratud ning sõltub materjalist. Suurima valgusliku kasuteguriga on infrapuna-valgusdiood. Valguse paremaks suunamiseks on dioodil enamasti sfääriline või paraboolne polümeermaterjalist lääts ning vahel ka nõgus valgust peegeldav pind. Valgustugevus kasvab alates voolust 1...2mA enam-vähem võrdeliselt pärivooluga. 2. Võimendi põhiparameetid Võimendi on elektroonikalülitus või seadis, mis teostab võimendamist. -Diferentssignaali võimendustegur: väljundpinge ja selle esile kutsunud diferentsiaalpinge suhe. Antakse 0-sagedusel ja nimitingimustel. Diferentssignaali võimendus kD vastab OV võimendusele ilma tagasisideta. OV väljundpinge on praktiliselt kogu alas lineaarselt sõltuv diferenspingest. -Ühissignaali nõrgendustegur- võimendusteguri ja ühispinge ülekandeteguri suhe. Ühispinge ülekandetegur on väljundpinge ja selle esile kutsunud ühispinge suhe. Ühissignaali nõrgendustegur väljendatakse reeglina detsibellides. -Nihkepinge UN – diferentsiaalpinge, mis tuleb rakendada OV sisendite vahele, et väljundpinge oleks 0. Nihkepinge muutumist, mida põhjustab temperatuuri muutumine, toitepinge muutus ja komponentide omaduste ajaline ebastabiilsus, nimetatakse nihkepinge triiviks. -Sisendvool Isis – sisendite voolude aritmeetiline keskmine sisendpinge puudumisel. -Sisendtakistus diferen...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
66 allalaadimist
32
doc

Elektroonika

Suurtel sagedustel efektiivsus kaob. transi baar. Tarbib vähem võimsust. NAND nende baasil. Transside paar (ühel inv baas või siis npn ja pnp paar) 5. ühendab ühe sisendi(2n) väljundiga, n aadressi sisendit. Komb.Sk. Vaja ühe siini peal saata. Kommutaator, ümberlüliti. Pilet 3. 1. türistori volt-amper karakteristik 2. mis asi on nullinihepinge OV baasil? 3. T-triger 4. demutlipleksor 5. inverteeriv võimendaja (skeem, pingevõimendustegur) 1. Neljakihiline struktuur, kolm siiret, (nagu 2 transsi pnp ja npn, kus pnp kollektor =npn baas ja npn kol=pnp baas), sisemine pos tagasiside, neg pinge puhul blokeerub. K-|p|n|p|n|-A. Vahend voolu sisse-välja lülitamiseks, kasut jõuelektroonikas. Karak: (i-u) neg pool natu alla nulli, pos pool aeglane kasv kuni näiteks 1000V ja siis hüppab 0,7..0,8V-ni ja püsti üles vool. Triood-türistor=trinistor:väljaviik teise trans baasist. tähis: diood, mille kriipsul krõnks otsas. saab juhtida sisselülitamise pinget. 2. OV Kuna võimendustegur lõpmatu, siis võib väike ebasümmeetria esimeses astmes kasvada suureks signaaliks väljundis (kui sisend ühendatud maaga) Saab vältida nullnihkepinge U0. U0-differentspinge, mis tuleb anda OV sisendite vahele, et väljundis oleks 0. Kui sisendis 0 U0=3..30mV 3. loendustriger, impulss lülitab ümber JK->T: J=K=1; JK->D:K=-J 4. 1 sisend 2n väljundit n aadressi 5. neg parall TS pinge järgi. Oletame, et Rsis D==>Isis=Its, Usis-u0R1=-Uvalj-u0Rts. Juhul kui Ku->, siis u0=UvaljKu->0 Kui=-RtsR1 u0-ple nullnihkepinge vadi u. Sisendite vahel ei tohi olla üle 0,4..0,5V. Kui Rts=R1=>Kui=-1, kui uo->0, siis skee...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
51 allalaadimist
5
doc

Spikker elektroonika eksamiks

Miks digitaalelektroonikas kasutatakse kahendarvude süsteemi? Sest 2nd süsteemis on ainult kaks väärtust ­ 0 ja 1 (FALSE ja TRUE). Nendega on kõige lihtsam teha vajalikke arvutusi. Teine võimalus, et on oluliselt lihtsam teha kahte olekut omavaid elemente (näiteks: juhib ja ei juhi elektrit). 2.Negatiivne ja positiivne loogika. Positiivse loogika puhul edastatakse 1 suurema pingega kui 0. Negatiivse loogika puhul vastupidi. 3.Maa mõiste elektronlülitustes. Negatiivne ja positiivne toitepinge. Maa on sisuliselt kõikidele komponentidele ühine jupp juhet, mis garanteerib vooluringi olemasolu elektronlülituses. 4.Loogika baaselemendid NING, VÕI, EI. Lihtsaim seadis, mis sooritab sisendsignaalidega mingit loogikatehet. Neil on ainult kaks olekut ­ 0 ja 1. Tähtsamad on invertor (EI), konjunktor (NING), disjunktor (VÕI), Pierce'i element (EI-EGA) ja Shefferi element (NING-EI). 5.Baaselemendid NING-EI, VÕI-EI. 6.HiZ otstarve, kas...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
455 allalaadimist
11
doc

Elektroonika kordamisküsimused

ÜLDOSA....................................................................................................................1 1.1.Elektroonika ajaloo põhietapid.............................................................................1 1.2.Mis on elektronlamp.............................................................................................2 1.3.Elektronkiiretoru.................................................................................................. 2 1.4.Mis on võimendi...................................................................................................2 1.5.Analoog ­ ja digitaalelektroonika erinevus..........................................................3 1.6.Elektroonika passiivkomponendid....................................................................... 3...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
394 allalaadimist
0
rar

Elektroonika labor 1

...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
218 allalaadimist
0
rar

Elektroonika Labor 2

Tehtud TTÜs, Lavrovi käe all aastal 2013 sügis.Töös on tehtud olulisi parandusi ning midagi kobisema mulle ei tuldud...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
194 allalaadimist
0
jpg

Lab 1 elektroonika abimaterjal

...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
61 allalaadimist
0
rar

Elektroonika laborid

nii eestis kui ka ene keeles...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
106 allalaadimist
0
rar

Elektroonika Labor 2

Lavrovi praktikum, tehtud pildid kogu tööst, sain tehtud, kuid hinnet ei mäleta. Pildid tehtud tööst enne esitamist. Operatsioonvõimendi kasutamine...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
35 allalaadimist
0
rar

Elektroonika Labor 3

Lavrovi praktikum, tehtud pildid kogu tööst, sain tehtud, kuid hinnet ei mäleta. Pildid tehtud tööst enne esitamist. Elektronskeemide koostamine ja simulatsioon...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
39 allalaadimist
0
rar

Elektroonika Labor 1

Lavrovi praktikum, tehtud pildid kogu tööst, sain tehtud, kuid hinnet ei mäleta. Pildid tehtud tööst enne esitamist. Transistorvõimenditest...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
47 allalaadimist
3
pdf

Elektroonika labortöö nr 1

1 ­ Pingejagur I1 = 0.03A Us = 14 V Uv = 6.87 V U1(Pinge, mis tekib takistil R1) = 14 V ­ 6.87 V = 7.13 V Joonis 1. Pingejaguri skeem 2 = 1 + 2 Arvutatud takistite väärtused : Mõõdetud takistite väärtused: R1 = 230 R1 = 213 R2 = 221.6 R2 = 205 Takistitel eralduv võimsus : R1P = 0.22 W R2P = 0.21 W Katse...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
14 allalaadimist
7
pdf

Transistorvõimendid

Elektroonika labor 1...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
293 allalaadimist
0
rar

Materjalid, Vene ja Eesti keeles

...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
169 allalaadimist
10
doc

Referaat "Heli edastus ja taasesitus"

Heliedastus ja taasesitus Juhendaja: Mihhail Lavrov Tallinna Tehnika Ülikool XXXX21 999999XXXX silveeer Sisukord Sissejuhatus 3 Helivõimendi ajalugu 4 Võimendi disain ja parameetrid 5 Edasised arengud võimendi disainis 6 Kõlari ajalugu 7 Kõlari ehitus 8 Kasutatud kirjandus 10 Sissejuhatus Heliedastus elektroonika abil koosneb mitmest järgust, käesolevas referaadis keskendun helivõimendile ja kõlari elemendile(e. valjuhääldile). Helivõimendi on elektrooniline võimendi,...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
51 allalaadimist
20
docx

IMPULSS – STABILISAATORIGA TOITEPLOKK

TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ IMPULSS ­ STABILISAATORIGA TOITEPLOKK Aruanne õppeaines SKK0122 Elektroonika alused ­ projekt Õppejõud: Argo Kasemaa Kuressaare 2012 1.TÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANNE Tutvuda impulss-stabilisaatorite tööpõhimõttega. Valmistada impulssreziimis pingestabilisaatoriga kahepolaarse reguleeritava väljundiga toiteplokk, teostada vajalikud mõõtmised ja kirjutada tehtu kohta aruanne. Iseseisev vajaminevate komponentide arvutus National Semiconductors mikroskeemi LM2575 andmelehtede ja veebipõhise simulaatori WEBENCH põhjal. 2. PINGET ALANDAVATE (BUCK) IMPULSS-STABILISAATORITE TÖÖPÕHIMÕTE Impulss-stabilisaator koosneb mikroskeemist LM2575, paispoolist, Schottky dioodist ning kondensaatoritest. Esmalt, kui mikroskeemis olev transistorlüliti sulgub, siis vool läbi induktiivpooli kasvab vastavalt pooli induktiivsusele ja koormustakistusele (...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
33 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun