Facebook Like
Add link

Kategooria elektroonika - 42 õppematerjali

Elektroonika >> Elektroonika
elektroonika on väga mugav ja kerge kasutada ning teevad meie elu kergemaks, aga elektri tarbimine nii suurtes kogustes pole kuigi hea, sest varsti pole meil lihtsalt resursse, et saaks toita elektrivajadust. Väiksele riigile nagu Eesti on see väga suure tähtsusega küsimus kuna praegusel hetkel suudame me põlevkiviga toota vajaliku koguse elektrit, aga kui see resurss peaks ära kaduma , siis peaks me mujalt sisse ostma elektrit ja see poleks just majanduse seisukohalt parim.
3
doc

Elektroonika eksamiks

Pilet 3. 1. Valgusdioodid 1. türistori volt-amper karakteristik 2. Võimendi põhiparameetid 2. mis asi on nullinihepinge OV baasil? 3. R...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
479 allalaadimist
0
rar

Elektroonika labor 3

...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
163 allalaadimist
0
rar

Elektroonika praktikumide lehed

Prax 1-4 lehed...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
324 allalaadimist
2
docx

Elektroonika ja jõupooljuhttehnika 1. harjutuse aruanne

L=1H R=7.9 f=79 Hz Ur=10V Fig. 1.1 Circuit diagram Calculations: =2f=2**79=496,4 rad/s XL=L=1*496,4 Z=SQRT(XL2+R2)=SQRT(496,42+7,92)=496,5 I=UR/R=10/7,9=1,...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
58 allalaadimist
32
docx

Elektroonika piletid

Valguse lainepikkuse ala on küllaltki piiratud ning sõltub materjalist. Suurima valgusliku kasuteguriga on infrapuna-valgusdiood. Valguse paremaks suunamiseks on dioodil enamasti sfääriline või paraboolne polümeermaterjalist lääts ning vahel ka nõgus valgust peegeldav pind. Valgustugevus kasvab alates voolust 1...2mA enam-vähem võrdeliselt pärivooluga. 2. Võimendi põhiparameetid Võimendi on elektroonikalülitus või seadis, mis teostab võimendamist. -Diferentssignaali võimendustegur: väljundpinge ja selle esile kutsunud diferentsiaalpinge suhe. Antakse 0-sagedusel ja nimitingimustel. Diferentssignaali võimendus kD vastab OV võimendusele ilma tagasisideta. OV väljundpinge on praktiliselt kogu alas lineaarselt sõltuv diferenspingest. -Ühissignaali nõrgendustegur- võimendusteguri ja ühispinge ülekandeteguri suhe. Ühispinge ü...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
57 allalaadimist
32
doc

Elektroonika

Pilet 3. 1. türistori volt-amper karakteristik 2. mis asi on nullinihepinge OV baasil? 3. T-triger 4. demutlipleksor 5. inverteeriv võimendaja (skeem, pingevõimendustegur) 1. Neljakihiline struktuur, kolm siiret, (nagu 2 transsi pnp ja npn, kus pnp kollektor =npn baas ja npn kol=pnp baas), sisemine pos tagasiside, neg pinge puhul blokeerub. K-|p|n|p|n|-A. Vahend voolu sisse-välja lülitamiseks, kasut jõuelektroonikas. Karak: (i-u) neg pool natu alla nulli, pos pool aeglane kasv kuni näiteks 1000V ja siis hüppab 0,7..0,8V-ni ja püsti üles vool. Triood-türistor=trinistor:väljaviik teise trans baasist. tähis: diood, mille kriipsul krõnks otsas. saab juhtida sisselülitamise pinget. 2. OV Kuna võimendustegur lõpmatu, siis võib väike ebasümmeetria esimeses astmes kasvada suureks signaaliks väljundis (kui sisend ühendatud maaga) Saab vältida nu...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
39 allalaadimist
5
doc

Spikker elektroonika eksamiks

Miks digitaalelektroonikas kasutatakse kahendarvude süsteemi? Sest 2nd süsteemis on ainult kaks väärtust ­ 0 ja 1 (FALSE ja TRUE). Nendega on kõige lihtsam teha vajalikke arvutusi. Teine võimalus, et on oluliselt lihtsam teha kahte olekut omavaid elemente (näiteks: juhib ja ei juhi elektrit). 2.Negatiivne ja positiivne loogika. Positiivse loogika puhul edastatakse 1 suurema ping...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
449 allalaadimist
11
doc

Elektroonika kordamisküsimused

ELEKTROONIKA 2003 KORDAMISKÜSIMUSED 1. ÜLDOSA....................................................................................................................1 1.1.Elektroonika ajaloo põhietapid.............................................................................1 1.2.Mis on elektronlamp...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
378 allalaadimist
0
rar

Elektroonika labor 1

...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
192 allalaadimist
0
rar

Elektroonika Labor 2

Tehtud TTÜs, Lavrovi käe all aastal 2013 sügis.Töös on tehtud olulisi parandusi ning midagi kobisema mulle ei tuldud...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
184 allalaadimist
0
jpg

Lab 1 elektroonika abimaterjal

...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
58 allalaadimist
0
rar

Elektroonika laborid

nii eestis kui ka ene keeles...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
98 allalaadimist
0
rar

Elektroonika Labor 2

Lavrovi praktikum, tehtud pildid kogu tööst, sain tehtud, kuid hinnet ei mäleta. Pildid tehtud tööst enne esitamist. Operatsioonvõimendi kasutamine...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
32 allalaadimist
0
rar

Elektroonika Labor 3

Lavrovi praktikum, tehtud pildid kogu tööst, sain tehtud, kuid hinnet ei mäleta. Pildid tehtud tööst enne esitamist. Elektronskeemide koostamine ja simulatsioon...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
35 allalaadimist
0
rar

Elektroonika Labor 1

Lavrovi praktikum, tehtud pildid kogu tööst, sain tehtud, kuid hinnet ei mäleta. Pildid tehtud tööst enne esitamist. Transistorvõimenditest...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
43 allalaadimist
3
pdf

Elektroonika labortöö nr 1

1 ­ Pingejagur I1 = 0.03A Us = 14 V Uv = 6.87 V U1(Pinge, mis tekib...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
6 allalaadimist
7
pdf

Transistorvõimendid

Elektroonika labor 1...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
288 allalaadimist
0
rar

Materjalid, Vene ja Eesti keeles

...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
166 allalaadimist
10
doc

Referaat "Heli edastus ja taasesitus"

Heliedastus ja taasesitus Juhendaja: Mihhail Lavrov Tallinna Tehnika Ülikool XXXX21 999999XXXX silveeer Sisukord Sissejuhatus 3 H...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
51 allalaadimist
20
docx

IMPULSS – STABILISAATORIGA TOITEPLOKK

TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ IMPULSS ­ STABILISAATORIGA TOITEPLOKK Aruanne õppeaines SKK0122 Elektroonika alused ­ projekt Õppejõud: Argo Kasemaa Kuressaare 2012 1.TÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANNE Tutvuda impulss-stabilisaatorite tööpõhimõttega. Valmistada impulssreziimis pingestabilisaatoriga kahepolaarse reguleerita...

Elektroonika - Tallinna Tehnikaülikool
30 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli? | Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun