iseloomustab sumbuvust ühe perioodi ulatuses. 13. Ajakonstant-ehk relaksatsiooniaeg on aeg mille jooksul võnkeamplituud väheneb e korda, sõltub amplituudist. Mida suurem on relakatsiooniaeg, seda aeglasemalt võnkumised sumbuvad. Hüvetegur- iseloomustab sumbuvust energeetilisest, "kaotsiläinud" energia seisukohast (mida väiksemad energiakaod, seda suurem hüvetegur). Q=*N e , kus Ne on aja jooksul sooritatud võnkumiste arv. Näeme, et hüvetegur on seda suurem, mida rohkem võnkeid jõuab süsteem teha, enne kui amplituud kahaneb e korda. Kahaneb ajas eksponentsiaalselt nagu amplituudki. 14. Iseloomustage võnkeringis toimuvate protsesside võimalikke reziime. 3 võimalikku: <0 (vabad sumbuvad võnkumised), =0 (aperioodilised protsessid), >0 (superaperioodiline ehk ülesummutatud reziim). 15. Kus kasutatakse võnkeringi? Raadiosaatja ja vastuvõtja vaheliseks suhtluseks on kasutusel raadiolained. Et
IZ = mA 0 5 14 26 37 44 51 56 6. Joonestada sõltuvuste UZ = f (IZ), UZ = f (E) ja I2 = f (IK) graafikud: Joonis 4.2 Stabilitroni pinge-voolu tunnusjoon Joonis 4.3 Stabiliseerimispinge sõltuvus toitepingest Joonis 4.4 Stabilitroni koormustunnusjoon 7. Määrata stabilitroni diferentsiaaltakistus rZ, staatiline takistus Ro tööpunktis, hüvetegur QZ, stabiliseerumistegur kZ. Stabilitroni diferentsiaaltakistus rZ: ΔUZ 43−30 13 rZ = = = =144,44 Ω Δ I Z 6,06−5,97 0,09 Stabilitroni staatiline takistus Ro tööpunktis: U Z 43 Ro= = =7,10 Ω I Z 6,06 Hüvetegur Qz: Ro 7,10 QZ = = =0,0492 r Z 144,44 Stabiliseerumistegur kz: Δ U Z 6,02−5,89 0,13 k Z= = = =0,01413 Δ E 31,7−22,5 9,2 (Uz=5
C2= 39 nF U E =7 V C3= 39 nF 1) Resonantssagedus U Välj max = 4,24 V => f= 217 kHz f 0 = 217 kHz 2)Pingevõimendustegur U Sis = 100mV U Välj =4,24V U välj 4,24V ku = = = 42,4V U sis 100mV 3) Pooli induktiivsus C3=39nF f 0 = 217 kHz 1 1 f0 = L1 = 2 L1C 3 4 f 0 C 3 2 2 L1=13,79 H 4) Ribalaius ja hüvetegur fü=224kHz fa=210 kHz B= fü fa = 14 kHz f 217 kHz Q= 0 = = 15,5kHz B 14kHz 5) Võimendi logaritmiline amplituud-sageduskarakteristik Joon. 2 6) Amplituudkarakteristik Joon. 3 Kokkuvõte Võiks öelda, et 217 kHz kuulub madalsageduste hulka. Antud seadet saaks kasutada võimendina seadmes, mis edastab või saadab signaali sellisel sagedusel. Näiteks navigatsioonisüsteemid.
Kristalliliste (anisotroopsete) materjalide korral on juhtivusomadused materjali eri suundades erinevad ning seepärast avaldub ka piesoefekt eri suunas erinevalt. Piesoelektrilisi materjale saab kasutada mitmesuguste elektromehaaniliste muundurite nagu piesoelektriliste resonaatorite, mikrofonide, kõlarite ja andurite valmistamiseks. Piesotajuritele esitatavad põhinõudeiks on suur elektriline ja mehaaniline vastupidavus, väike temperatuurisõltuvus, niiskusekindlus ning suur hüvetegur. On olemas nii otsene piesoefekt kui ka pieso pöördefekt. Piesotajurite töö põhineb otsesel piesoefektil, mille korral välise jõu toimel tekib piesomaterjali pinnal elektripotentsiaal (joonis 3.14). Pöördefekti kasutatakse piesotäiturites, nt. kõlarites ja mootorites, kus piesomaterjali elektilise mõjutamise tulemusena muutuvad tema mõõtmed. Kristallide piesoelektrilised omadused sõltuvad nende struktuurist. Piesoelektrikuteks on kõik püroelektrikud, s. t
(Komponendid1) 1. Elektroonikakomponendid Komponent/element elektroonikaseadme üksikosa. Liigitus: Ehituse järgi: diskreet- ja integraalkomponendid. Ülekande omaduste järgi: lineaar- ja mittelineaarkomponendid. Võimenduse järgi: passiivsed ja aktiivsed komponendid Rakenduse järgi: nõrkvoolu ja jõuelektroonika komponendid Keskkonna järgi: vaakum (elektronlambid, kineskoobid), plasma e.gaaslahendus (indikaatorid, valgustid, kuvarid), tahkis (pooljuhtseadised) Pooljuhtmaterjali järgi: Si, GaAs, SiC jt. ühendid 1.1. Passiivkomponendid a) Takistid (resistors) Takistuse mõiste: staatiline takistus R = U/I ja diferentsiaalne takistus r = du/di. Kasutusala: voolu piiramine, voolumuutused pingemuutusteks, pingejagurid jne. Liigitused: - Püsi- ja muuttakistid (reguleertakistid e. potentsiomeetri...
2. Skitseerige antud skeemi korral Thevenini ja Nortoni ekvivalentskeemid ja tuletage neid iseloomustavad parameetrid. Kumba ekvivalntskeemi on mõistlikum kasutada, kui takisti on 0,1 Ω või 100 Ω? 12 Ω (elektromotoorjõud ekvivalentskeemil: 1,2 V ja sisetakistus 2,4 Ω, voolugeneraatori (lühis)vool on 0,5 A; esimesel juhul on mõistlikum kasutada Nortoni ja teisel juhul Thevenini ekvivalentskeemi) 3. Leida jadaühenduses RCL ahela resonantssagedus, hüvetegur ja sagedusriba, kui ahela takistus on 10, mahtuvus on 150 nF ja induktiivsus 0,02 H. Milline on ahela takistus signaalile resonantssagedusel? Milline on pinge amplituud kondensaatoril resonantssagedusel, kui ahelale rakendatud siinuselise signaali pingeamplituud on 6 V? Skitseerige antud ahela jaoks sagedussõltuvus (voolu amplituudi sõltuvus sagedusest) ja faasisõltuvus (pinge ja voolu vahelise faasi sõltuvus sagedusest)! ωR = 18,2·103 s-1 e
Reaktiivtakistus ehk reaktants on näivtakistuse komponent, mis iseloomustab perioodilist (võnkuvat) energiavahetust elektriahela elementide vahel. Kogutakistus on võrdne üksikute takistuste summaga. 9)Kuidas tekib vahelduvvooluahelas pingeresonants?Skeem. Pingeresonants on olukord pooli ja kondensaatorit sisaldavas jadaahelas, kus ahela reaktiivtakistus on null. Seega pingeresonantsi tingimus x L = xC 10)Mida iseloomustavad kontuuri hüvetegur ja ahela võimsustegur? Ahela võimsustegur on aktiivvõimsuse ja koguvõimsuse suhe, mis ühtlasi iseloomustab ka siinuselise pinge ja voolu vahelist suhtelist ajalist nihet perioodis ehk nihkenurka. Kui ϕ = 1cos , on tegemist puhta aktiivenergiaga ning reaktiivenergia edastamist liinis ei toimu. Kui ϕ < 1cos , suureneb ahela vool reaktiivenergia ümberlaadimise tõttu. 11)Kuidas tekib vahelduvvooluahelas vooluresonants? Skeem.
24. Miks cm lainealas osutub võimatuks kahejuhtmelise või koaksiaalliini kasutamine? Ülikõrgsagedusseadmete puhul on tavaliste keskendatud parameetritega võnkeringide kasutamine kadude tunduva suurenemise tõttu raskendatud. Sageduse tõusmisel suureneb pinnaefekti mõju, mistõttu juhtmete aktiivtakistus märgatavalt kasvab. Ka suurenevad dielektrikus kaod ning energia soovimatu kiirgumine. Kõige selle tulemusel väheneb võnkeringi hüvetegur tunduvalt. Cm lainealas töötavates seadmetes kasutatakse selleks otstarbeks lainejuhtide suletud lõike õõsresonaatoreid. Viimaste puhul võib hüvetegur küündida mitme tuhandeni 25. Selgitada õõnesliini (lainejuhi) ehitust; millised eelised on lainejuhil koaksiaalkaabli ees; millega on määratud lainejuhi omalaine pikkus; millest sõltub lainejuhi kriitiline laine o, mille juures on võimalik energia edastus?
Kus W(t)=W on hetkel t kontuuris salvestatud energia, W(t)-W(t+T)=W aga „energiakadu“ ühe võnkeperioodi jooksul. Kuna hetkel t on kontuuris salvestatud energia võrdeline pingeamplituudi ruuduga kondensaatoril siis võime kirjutada: Arvestades võrdust (9) saame: Juhul kui 2<<1 (nõrk sumbuvus), lihtsustub ülaltoodud valem järgnevaks: Arvestades võrdust (12), saame: Q = π ⋅ Ne Kus Ne on aja jooksul sooritatud võnkumiste arv. Näeme, et hüvetegur on seda suurem, mida rohkem võnkeid jõuab süsteem teha, enne kui amplituud kahaneb e korda. Tutvusime kolme sumbuvaid võnkumisi iseloomustava karakteristikuga. Need on sumbuvustegur β , sumbuvuse logaritmiline dekrement Λ ja hüvetegur Q , mis on kõik omavahel seotud. Kui β ja Λ iseloomustavad võnkumiste sumbuvust amplituudi kahanemise seisukohast, siis Q iseloomustab sumbuvust energeetilisest, “kaotsiläinud” energia seisukohast (mida väiksemad energiakaod,
Udmaxk Usfmax *nomin koormustak 2k,10k *toitepinged(nomin, min, max) *ühikvõimend sagedus f1-sagedus, mille korral võimendusteguri moodul=1 *talitluskiirus dU/dt-väljundpinge suurim muutumise kiirus differentspinge hüppelisel muutusel (90…V/us) 3. faasinihet fo puhul ple. Diferentseeriv ja integreeriv ahel, saab ühendada võimu külge mitteinv-va skeemiga. Mida madalam sagedus, seda väiksem hüvetegur. Ülemisest klemmist inv OV valj, alumisest OV +. Vaja Ku3->Rts/Ro2. 4. küllastus välditud(puudub peensiire) ja kiirus 3-4x suurem kui TTL(=10ns). Pooljuhtmaterjal (kõrge-oomiline) ja metall. 5. Ajal. esimene. 2xNOR(või 2xNAND, siis madalaktiivne sisendite suhtes) rist tagasisidega (00-ei muutu, 11-keelatud). Asünk, puudub CLK. Sünkroonne, siis 2xAND, kummasegi CLK ja R või S. Esifrondiga: nool sisse, tagafron nool välja CLK-s. Pilet 10. 1. Wien'i sild 2
võnkeringidest koosnevatest filtritest. FM-VV VSV peab tõhusalt nõrgendama parasiitset AM-i. Koondselektiivsusega filtri poolid paigutatakse tavaliselt ferriidist ummissüdamikusse ja keritakse litsentraadist, mis koosneb üksikutest üksteisest isoleeritud väga peenikestest vasktraadist valmistatud KS-traadist (14x0,07; 20x0,05).Hoolikalt valmistatud pooli hüvetegur võib ulatuda 200...250-ni. Iga pool paigutatakse eraldi varjestustopsi, et vältida poolide vahelisi parasiitsidestusi ja kaitsta poole väliste väljade eest. Samuti tuleb poole kaitsta OSC-i pinge ja tema väljade eest. Kõige väiksemgi häireväljade mõju võib VSV töö täielikult rikkuda, sest võimendustegur on väga suur ja seetõttu on VSV väga tundlik välisväljade suhtes. KSF-i poolide vaheline sidestus peab toimuma ainult sidestuskonde kaudu
Madalsageduslikes generaatorites Pilet 4. kasutatakse selektiivsete elementidena sagedusest sõltuvaid RClülisid. Nendest klassikaline 1. filtriga võimu ehitamine _"Wien`i sild". faasinihet fo puhul ple. Diferentseeriv ja integreeriv ahel, saab ühendada võimu 2. mahtuvuslik filter alaldis külge mitteinv-va skeemiga. Mida madalam sagedus, seda väiksem hüvetegur. Ülemisest klemmist 3. väljatransistor inv OV valj, alumisest OV +. Vaja Ku3->Rts/Ro2. 4. PROM 4. küllastus välditud(puudub peensiire) ja kiirus 3-4x suurem kui TTL(=10ns). Pooljuhtmaterjal 5. High-Z (kõrge-oomiline) ja metall. Selleks, et vältida bipolaarse transistori küllastusse minekut 1. Filter OV väljundisse või sisendisse. Nt RC,CR,LC filter väljundisse. Inv võim, mitteinv.
lähteolekusse peale muutusi. T 2 . Hüvetegur Q= pii/ lambda. Parameetrilise Iga mootor on süsteem, mis teostab 2
I.1.Mehhaanika 1.1.Kinemaatika 1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Liikumise kirjeldamine peab toimuma ajas ja ruumis.Ruumis määratakse keha asukoht taustsüsteemi suhtes.Taustsüsteemis kehtib Newtoni 1 seadus.Iga taustsüsteemi,mis liigub inertsiaalse suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt,nimetatakse samuti inertsiaalseks. Üleminek ühest inertsiaalsest süsteemist teisesse: Galillei teisendus: keha koordinaate arvestades,et aeg külgeb mõlemas süsteemis ühtemoodi. x=x'+V0*t x-I süsteem y=y' x'-II süsteem z=z' t=t' Keha kiirus on esimeses süsteemis: V=V'+V0 Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see tähendab,et nad on invariantsed koordinaatide teisenduste suhtes. 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Nihkvektoriks s¯ nimetame keha liikumise trajektoori alg-ja lõpppunkti ühendavat vektorit.Olgu nihe S¯ a...
TAKISTITE LIIGITUS Takistuse muutumise seaduspärasuse järgi liigitatakse: 1. Lineaarsed takistid Lineaartakistit läbiv vool on võrdeline pingega U, 2. Mittelineaarsed takistid Mittelineaartakistite vool sõltub välismõjuritest: · Rakendatud pingest varistoridel · Temperatuurist termotakistitel · Valguskiirgusest fotottakistitel Otstarbelt ja ehituselt jagunevad takistid: 1. Püsitakistid mille takistus on kindla suurusega 2. Muuttakistid mille takistus on sujuvalt muudetav Muutumise graafik võib olla: 1. Lineaarne 2. Mittelineaarne Takistuse keha kuju poolest liigituvad takistused: 1. Kihttakistid mille isoleerainest alus on kaetud takistus materjali kihiga 2. Masstakistid mille takistus keha koosneb tervenisti takistuse materjalist 3. Termotakistid on kihttakistitel ja masstakistitel süsinike ja poori segu. Metall osiidi, grafiidi või tahma paagu...
võimendi tagasisideahelasse ühendatud farseeriva RC-ahela abil. RC-generaatoreid kasutatakse juhtgeneraatoritena vaheldites ning samuti mõõteaparatuuris. Madalsagedustel (alla 15 ... 20kHz) kasutatakse enamasti RC-generaatoreid. Põhimõtteliselt võib võnkeringi asendada RC-ribafiltriga või nn Wieni-Robinsoni sillaga. faasinihet fo puhul ple. Diferentseeriv ja integreeriv ahel, saab ühendada võimu külge mitteinv-va skeemiga. Mida madalam sagedus, seda väiksem hüvetegur. Ülemisest klemmist inv OV valj, alumisest OV +. Vaja Ku 3->Rts/Ro2. 4. TTL-Schottky loogika elemendid TTL – nii lülituse sisendis kui väljundis on transistorid. TTL-Schottky barjääriga transistorides on baasi ja kollektori vahel Schottky barjäär, mis vähendab siirde avamise lävipinget (0,7 voldilt 0,2...0,3 voldini) hoider ära transistori küllastumise. Seetõttu tõuseb loogikaelemendi töösagedus ja suureneb
Sumbuvate võnkumiste korral on hälve tasakaalu asendist x avaldatav siiis järgmise avaldisega: VALEM 13. Järgnevalt vaatleme sumbuvust iseloomustavat suurust, mida nim. sumbuvuse logaritmiliseks dekremendiks, lambda. VALEM 14, kus a(t) ja a(t+T) võnkumise amplituudid ajahetkel t ja pärast perioodi möödumist. Relaksaksiooniajaks tao nim. aega, mille jooksul võnkumiste amplituud väheneb e korda. Edasi tähistagu N(indeksiga e) vältelt sooritatud täisvõngete arvu VALEM 15. Hüvetegur Q on võrdeline täisvõngete arvuga relasaksiooniaja vältel VALEM 16. 1.6. Lainete levik elastses keskkonnas: (SISSEJUHATUSEKS) Kui elastse tahke keha mingis punktis (näit. välispinna mingil väikesel pinnatükil) tekitada lokaalne deformatsioon, siis hakkab see levima igas suunas. Lokaalselt deformeeritud ruumalas olevad molekulid mõjutavad naabreid, need oma naabreid jne. Deformatsiooninähtuse levimise
z(täpp) = R + jL + [1/ (jC)] aga normaalkujul Z = ruutjuur {R2 + [L - 1/ (C)]2}. Võib tekkida olukord, et L - 1/ (C) = 0, see on siis, kui = 0 => pooli ja induktiivsuse kogutakistus on võrdne nulliga. Resonantsi puhul väheneb jadaahela takistus aktiivtakistuseni. Seetõttu on vool võnkeringis maksimaalne ning pinged poolil ja kondensaatoril ületavad Q-kordselt aktiivtakistusel R tekkiva pingelangu. Q on võnkeringi hüvetegur: Q = 2f0L/R = 1/(2f0CR) Poolil pinge /2 voolust ees ja kondensaatoril pinge /2 voolust maas. Vooluresonants: voolud liituvad nii, et nende summa on null, kui = , siis pinge on ühine. 1) vL = vC 2) K(täpp)() = Z(täpp)LC/ [ R + Z(täpp)LC] 3) voolud erinevad -> sõltuvad harude takistustest poolis jääb pinge voolust /2 maha. Kui -> 0, siis XL -> 0, iL -> &inf;, XC -> &inf;, iC -> 0 => madalatel sagedustel, aga kõrgetel sagedustel on olukord vastupidine.
1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see Taustsüsteem, mis seisab paigal või liigub tähendab,et nad on invariantsed sirgjooneliselt a=0. Taustsüsteemiks koordinaatide teisenduste suhtes. nimetatakse taustkehaga seotud 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine koordinaatsüsteemi ja ajaloendamismeetodit ehk kella. Seega taustsüsteem koosneb 1) nim liikumist, kus 1.Ühtlaseks sirgliikumiseks taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) keha sooritab mistahes võrdsetes aja mõõtmisviisist. ajavahemikes võrdsed nihked. Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha ...
sagedustel, kus algab võimenduse vähendamine, avalduvad L-ist ja Ckm-ist tekkinud rööpvõnkeringi resonantsnähtused. Sageduse lähenemisel resonantssagedusele suureneb rööpvõnkeringi takistus. Ekvivalentse koormustakistuse suurenemine sageduskarakteristiku resonantssageduse läheduses kompenseerib võimenduse languse. Selle tulemusena väheneb ka siirdekarakteristiku tõusu kestus. 1 L Võnkeringi optimaalne hüvetegur: Q R C 0,64 k km Sellest suurema Q korral tekib resonantssagedusel sageduskarakteristiku tõus ja siirdekarakteristikul tekib ülevõnge. Sagedustel, mis ületavad võnkeringi resonantssageduse, hakkab astme võimendustegur uuesti langema, sest koormustakisti kollektorvooluringis hakkab
sõltuvus pingest on toodud joonisel 5.3. Capacitance Diode JOONIS 5.3. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.30 Mahtuvusdioodide parameetrid on järgmised: 1. nimimahtuvus Ctot n on dioodi mahtuvus teatud väikesel vastupingel; 2. mahtuvuse kattetegur k = Ctot U1 / Ctot U2 väljendab nimimahtuvuse ja suurimale lubatavale vastupingele vastava minimaalse mahtuvuse suhet; 3. hüvetegur Q = Xc/ RK , kus Xc on mahtuvusdioodi reaktiivtakistus ja R kaotakistus; 4. mahtuvuse temperatuuritegur on mahtuvuse suhteline muutus temperatuuri muutu- misel 1 °C võrra. Photodiode 5.6. Fotodiood Fotodiood on pooljuhtdiood, mis on konstrueeritud nii, et on võimalik valguse pääs p-n-siirde tsooni ehk täpsemalt tõkkekihti. Tõkkekihti sattunud valguskvandid tekitavad oma energia toimel seal voolukandjate - elektronide ja aukude - paare.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
