Elektroonika eksamiks (6)

Pilet 1.
1. Valgusdioodid
2. Võimendi põhiparameetid
3. RC- generaator ( Wien i sild + OV)
4. TTL- Schottky loogika elemendid
5. RS- triger
1. Valgusdiood on päripingestatud pn- siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad energiat, vahetavad orbiite, vabaneb energiat ning vabanev energia kiiratakse valgusena . n: infrapunane . Algul vaid peen valgus praegu olemas kollane, sinine, roheline. Pinge umbes 2V. valmistatakse (gallium arseeniid fosfiid). Kasutatakse optronites (valgusallik+valguse vastuvõtja). Dioodoptron kiireim 10-8s. Inertsivaba ja saab ise valida spektri.
2. Võimendus astme põhiparameetrid: Ku=Uvalj/Usis, Ki=Ivalj/ Isis , KP=Pvalj/Psis=Ku*Ki. Võimendi puhul KP alati >>1
OV: *Võimendustegur: KUD, K. Sõltub differentspinge sagedused , toiteping, temp. Antakse nullsagedusel ja nimiting- stel K=500..500k
*Ühissignaali nõrgendustegur. Reegline ÜSNT=20logK/Ksf (-70..100dB) *nihkepinge Un, U0-differentspinge, mis tuleb anda OV sisendite vahele, et väljundis oleks 0. U0=3..30mV
*Sisendvool Isis nim sisendite voolude aritm keskm sisendping-te puudumisel
*Sisendtak difer.signaalile RDSIS on ekviv sisendite vaheline tak nõrga sign puhul.
*Sisendtak ühissign-le – ekviv tak sisendite ja nullklemmi vahel
*nihkepingete triivid: a) soojuslik 3..10uV/K b)ajaline 2..10uV/kuus c)toitepingest 10..100uV/V
*Suurimad väljundpinged U+valjmax U-valjmax *Suurimad differents - jaühissignaali pinged Udmaxk Usfmax *nomin koormustak 2k,10k
*toitepinged(nomin, min, max) *ühikvõimend sagedus f1-sagedus, mille korral võimendusteguri moodul=1 *talitluskiirus dU/dt-väljundpinge suurim muutumise kiirus differentspinge hüppelisel muutusel (90…V/us)
3. JOONIS1 Mida madalam on genereeritav sagedus, seda suurem peab olema Lcgeneraatori võnkeringi induktiivsus ja mahtuvus . Ühtlasi kasvab pooli aktiivtakistus ja kondensaatori lekkevool , mis kahandavad võnkeringi hüvetegurit ja sageduse stabiilsust. Madalsageduslikes generaatorites
kasutatakse selektiivsete elementidena sagedusest sõltuvaid RClülisid. Nendest klassikaline _”Wien`i sild”. faasinihet fo puhul ple. Diferentseeriv ja integreeriv ahel, saab ühendada võimu külge mitteinv-va skeemiga . Mida madalam sagedus, seda väiksem hüvetegur. Ülemisest klemmist inv OV valj, alumisest OV +. Vaja Ku3->Rts/Ro2.
4. küllastus välditud(puudub peensiire) ja kiirus 3-4x suurem kui TTL(=10ns). Pooljuhtmaterjal (kõrge-oomiline) ja metall . Selleks, et vältida bipolaarse transistori küllastusse minekut kasutatakse võtet nimega dioodne fiksatsioon. Selleks on vajalik diood väikese päripingelanguga. Ideaalselt sobib Schottky diood. Transistoril UBE umb.= 0,7V, UBK = USch.diood umb 0,5V; UKE = UBE –UBK umb 0,7 –0,5 umb 0,2V
5. JOONIS2 Ajal. esimene. R = reset _ panema olekusse 0, S = set -> sättima, panema olekusse 1, Tõesus- ehk funktsioneermise tabeli parem esitus:
R S Q(t + deltat) deltat = aeg trigeri ümberlülitamiseks.
0 0 Q(t)
0 1 1
1 0 0
1 1 * * = triger on informatsiooniliselt hävitatud
Pilet 2.
1. Bipolaarne transistor
2. Millal on vaja kasutada positiivset tagasisidet?
3. Schmitt i trigger OV baasil
4. K-MOP loogika
5. Multiplekser
1. Juhtimine vooluga. Kasutusel mõlema märgiga laengukandjad ; 3-kihiline 2x pn siire. pnp(augud)- nool emitterist sisse npn(el-d)-nool välja. Otstarve:reguleerida Usis või Isis-ga läbivoolu. Kirchoff: Ie=Ik+Ib.ibik/100 BPT-l kolmekihiline struktuur, emitter saadab voolukandjaid, kollektor kogub, baas reguleerib. Planetaartehnoloogia K(n), selle sees B(p) kanal , mille sees E(n) kanal. baasi paksus 1um. Võimendus võimsuse järgi, mitte voolu. PNP trans pingestamata nagu 2 dioodi: baasi kohal pot 0, dün tasakaal: p-n siirdeid läbivad Jdif =Jtr. =IEp/IE-injektsiooni tegur 0,995. El-de rekomb tulevad baasiahelast ja moodustavad baasivoolu. Välispingete eesmärk tagada transiitne laengukandjate voog . Vooluülekandetegur =IKp/IE=. Kuna kollektori siire vastupinges, siis vastuvool IKo-soojuslik IB=IEn+IBp-IKo. !!IE=IK+IB | IK=IE+IKo | IB=(1-)IE-IKo!! Lülitused ÜE,ÜB,ÜK- emitterjärgur
2. PTS tõstab võimendustegurit, aga kaotab stabiilsuses. Vaja näiteks generaatoris, PTS vähendab Rsists=Rsis*K/Kts, suurendab Rvaljts=Rvalj*Kts/K. PTS-ga komparaator (Schmitti trigger). Sagedusriba kitseneb
3. JOONIS12 Rakendamis pinge Ur=Utg+(U+valjmax-Utg)/(R1+R2)*R1, lahti laskmine Ull=Utg-(U-valjmax+Utg)/(R1+R2)*R1 Hüstereesi laius Ug=Ur-Ull=R1/R1+R2*(U+valjmax+U-valjmax).
4. BT lubab suuremat koormusvoolu. Loll viga: kui S suletud( transs avatud), siis max vool->läheb takistusel soojuseks P=U2/R=5V2/R, selle vea parandab CMOS=KMOP: R asemel ka transs(S2)-toitest +5V voolu maha ei lasta, sest üks lüliti alati kinni, S1=nMOP, S2=pMOP trans. Suurtel sagedustel efektiivsus kaob. transi baar . Tarbib vähem võimsust. NAND nende baasil. Transside paar (ühel inv baas või siis npn ja pnp paar)
5. JOONIS3 ühendab ühe sisendi(2n) väljundiga, n aadressi sisendit. Komb.Sk. Vaja ühe siini peal saata. Kommutaator , ümberlüliti. Ühendatava sisendi järjekorranumber on määratud aadressibittide kombinatsiooniga.
Pilet 3.
1. türistori volt-amper karakteristik
2. mis asi on nullinihepinge OV baasil?
3. T-triger
4. demutlipleksor
5. inverteeriv võimendaja (skeem, pingevõimendustegur)
1. JOONIS123 Neljakihiline struktuur, kolm siiret, (nagu 2 transsi pnp ja npn, kus pnp kollektor =npn baas ja npn kol=pnp baas), sisemine pos tagasiside, neg pinge puhul blokeerub. K-|p|n|p|n|-A. Vahend voolu sisse-välja lülitamiseks, kasut jõuelektroonikas. Karak: (i-u) neg pool natu alla nulli, pos pool aeglane kasv kuni näiteks 1000V ja siis hüppab 0,7..0,8V-ni ja püsti üles vool. Triood-türistor=trinistor:väljaviik teise trans baasist. tähis: diood, mille kriipsul krõnks otsas. saab juhtida sisselülitamise pinget.
2. OV Kuna võimendustegur lõpmatu, siis võib väike ebasümmeetria esimeses astmes kasvada suureks signaaliks väljundis (kui sisend ühendatud maaga) Saab vältida nullnihkepinge U0. U0-differentspinge, mis tuleb anda OV sisendite vahele, et väljundis oleks 0. Kui sisendis 0 U0=3..30mV
3. JOONIS456(paremal) loendustriger, impulss lülitab ümber JK->T: J=K=1; JK->D:K=-J
Loendab 0-1-0-1. Lülitub vastasolekusse kui tuleb ümberlülitussignaal. Iga impulss T lülitab trigeri ümber.
4. JOONIS7(vasakul) 1 sisend 2n väljundit n aadressi
5. JOONIS8(paremal) Rööp TS pinge järgi. Oletame, et RsisD==>Isis=Its, Usis-u0/R1=-Uvalj-u0/Rts. Juhul kui Ku->, siis u0=Uvalj/Ku->0 Kui=-Rts/R1 u0=0. Sisendite vahel ei tohi olla üle 0,4..0,5V. Kui Rts=R1=>Kui=-1, kui uo->0, siis skeemi sisendtak Rsis=R1.
Pilet 4.
1. filtriga võimu ehitamine
2. mahtuvuslik filter alaldis
3. väljatransistor
4. PROM
5. High-Z
1. Filter OV väljundisse või sisendisse. Nt RC,CR,LC filter väljundisse. Inv võim, mitteinv.
2. tarbijaga paralleelselt konde -väikeste voolude jaoks. q1=1/(2fvCRt). Kui C-> pulsatsioone pole. Tühijooksul Rt=->Ud=U2m=U22
3. unipolaarne , pingega juhitav. transis liiguvad ühenimel-d laengukand-d kanalis , mille juhtivust muudetakse elektrivälja abil. Jagunevad:*pn siirdega *isoleeritud paisuga(1.sisseehit kanal 2.induts kanal) (tähistus Gate,Source,Drain üleval) n-kanaliga nool paisust sisse, p-vastupidi. Mida kõrgem vastupinge p-n siirdel, seda laiem vaesunud ala, seda väiksem vool. MOPP-trans( MOSFET )-formeerkanaliga, alus tavaliselt lättega koos. n-Kanal algusest peale olemas, paisu pingega seda laiendatakse/kitsendatakse. Neg pinge korral el.väli väga suur, vaesunud olek, pos korral küllastunud. Indutseerkanal-tüüritav ainult pos pingega(kuni 10V). Tekib kunstlikult n-juhtivuse kanal. Lin kasv->küllastus, kuna õhuke, siis läbilöök 20V juures. Vältida staatilist elektrit!!
4. JOONIS1 Üks kord programmeeritav kasutaja poolt. Valmistamisel pandi kõikidesse sõlmedesse dioodid või transistorid. kirjutati sisse kõikjale (näiteks) 1-d. Nullid tuleb sisse programmeerida – liigsed dioodid või transistorid kõrvaldada. Kõrvaldamine tähendab dioodi ühenduse läbipõletamist. Vooluimpulsiga mittevajalikud dioodid lülitatakse välja – aurustatakse juhtmelõik. Seda tehakse programmaatori abil.
5. suur impedants . Teada, et dig. elektroonika seadmel võib olla kaks olekut 1 ja 0. Kolmandaks olekuks on HiZ (ehk float state). HiZ tähendab, et antud
element ei anna välja täpselt ei 0 ega 1! Float state “ujuv potentsiaal”. Kasutatakse seal, kus on rakendatud siinisüsteem. Kui mõlemad puhvrid korraga hakkavad saatma andmeid andmesiinile, tekib siinikonflikt (üks saadab “1” ja teine “0”). See on lubamatu. Kõik puhvrid peale ühe peavad olema HiZ olekus. Ainult üks saab töötada info edastamise režiimis. Missugune nendest? – Seda määrab keskne kontroller (arbiter) aadr.siini kaudu läbi aadressi dešifraatori. Aadressi dešifraator lubab infot edastada vaid sellel puhvril, mille aadress on dešifraatori sisendil. Kõik teised puhvrid pannakse HiZ olekusse. Kui anda signaal En _ HiZ.
Pilet 5.
1. Pingejagur
2. Vedelkristallpaneel. Eelised, puudused
3. U->I muundur
4. TTL loogika
5. Asünkroonne summeeriv loendur
1. JOONIS1 u2=u1*r2/(r1+r2)-pingejagamistegur. koormatud, siis väljundis 2 paralleel takistit (1 on tarbija)
2. vedelik, mille pikad sigarikujulised molekulid on orienteeritavad *elektriväljaga *pinna töötlusega. Väikesed voolud uA, väikesed pinged clk, mis on langeva frondiga, LSB, MSB. Annab väljundil valeinfi kuni kõik triggerid pole ümber lülitunud. Reset-ga algseis.
Pilet 6.
1. Transformaator
2. MOP-transistor indutseerkanaliga
3. Inverteeriv summaator
4. ESL
5. Loendurid
1. Passiivelement. Terasplekist või ferriidist süda. Mida väiksem, seda väiksem kasutegur. Energia->U1- trafo -U2->energia. w1-primaarmäh keerd arv, w2-sekund=> U2=U1*w2/w1. Pinge muutmise vahend. Võrgupinge 50Hz 220V ->efektiivväärtus(optimaalne pinge). Ampl Um=2*220=311V. Toitetrafod, helisagedustrafod(väljuntr), impulsstrafo(teleka realahutus). Sidestus võim astmete vahel. Alum ja ülem sagedus piiratud, parasiitmahtuvused. Hea-ca 100% galvaanile lahtisidestus. Ülekantav võimsus määra ülekandeteguriga.
2. Räni kristallis 2 taskut. Paisu positiivne pinge kogub enda alla vabad el-d, n- alas tekib ühendatav kanal. Tüüritav ainult pos pingega(kuni 10V). Tekib kunstlikult n-juhtivuse kanal. Lin kasv->küllastus, kuna õhuke, siis läbilöök 20V juures. Vältida staatilist elektrit!!. Ilma pingeta pole voolu, pos pinge korral tekib. S-neelu-paisu karakt tõus, mida suurem, seda paremad võimendus omadused. Trans sisetak-trans kanali dün tak(väike kallak, suur tak). 3pdf
3. JOONIS1 Kui võtta: Rts = R1 = R2 =.= Rn U0 , siis juhib voolu T1, ja T2 on vooluta. Kui pinge US >nn Räni korral vastupidi. Ventiili ideaal VAK. Pingestamata:siire rohkem n alal. Elektriväli +->-. 0=t*lnpp/pn-pot vahe, p alas allpool joont, kasvab siirde alas 0-ni, t-temp.pot 25mV toatemp. Jdif(p->n)=Jtr(n->p) voolude tihedused . Päripinge: p-n siirde laiuse vähenemine kõrgeoomilise ala (n) arvelt. Ruum laengute vähenemine, 0-Ua(läheneb 0-le), Ja=Jdif-Jtr Ia= JiaS -siirde ristlõige. Katkematu aukude dif läbi p-n siirde ja nende rekomb tekita el-de juurdevoo –klemmilt. Vastupinge:siire laienenud kõvasti n alale, 0+Ub. Jb=Jtr-JJdif. 0-kasvanud ja takistab aukude siirdest läbiminekut. Is=Jtr*S-soojuslik vool, Ia=Is(exp(U/t)-1)- eksponent . VAK: Uconst Is natuke alla nulli kuni läbilöögini, nullilähedal teeb jõnksu ja U>0=>Ia exp pingelang dioodil on exp laius(0,7V Si korral). STABilitron : alalispinge stab, läbilöögi põhimõte, kindel läbilöögipinge ja Istab min ja Istab max läbilöögi vool, selles vahemikus ei tohi rikenda. VARIKAP-mahtuvusdiood:(2 hor joont) kas vastupingel C=var. SCHOTTKY: (haakrist otsas), ehitus: siirdemetall +pooljuht, kiiretes TTL lülitustes, pingelang väiksem 0,1-0,2V võrra. tunneldiood.
2. alus tavaliselt lättega koos. n-Kanal algusest peale olemas, paisu pingega seda laiendatakse/kitsendatakse. Neg pinge korral el.väli väga suur, vaesunud olek, pos korral küllastunud. Rsis=1012..1014ohm, isol SiO2. Alus tavaliselt ühend lättega. n-kanal ühendab taskuid valm hetkest. n-kanalis ja p-tüüpi aluse vahel pn siire. Paisupingega Upl muut kanal laisu 3pdf
3. Võimendab signaalide U1 ja U1’ vahet. Superpos. prints alusel K1=Uvalj/-U’ |U1=0 K2=Uvalj/U1 |U’=0 K1=R4/R3+R4*(1+ R2/R1), K2=-R2/R1. Uvalj=K1U1’+K2U1, kui võrdsed, siis Uvalj=Kudif(U1’-U1), Kudif=K1=-K2 8pdf
4. DTL, või TTL, 2pdf(dtl). TTL: Arvutustehnika perifeerias kasutusel – hea koormatavus (talub suuri koormusvoolusid). Standartne TTL 2NING-EI element (10 mW, 10ns).
5.JOONIS1 DAM-i keerukus on määratud sisendile tuleva bittide arvuga (n). Väljundsignaal saab olla vaid astmeline pinge. Näide: Oletame, et n = 3, ja sisendile järjest tulevad sellised kombinatsioonid: 000_001_011_111_100_101_010_j n e Kui eeldada, et igale kahendarvule vastab vastav arv “volte”. Voolude summeerimine toimub “ kaalude ” järgi. Voolude “kaalud” määrame kahendkoodis. Skeemilise lahenduse puudused: 1) raskused täppistakistitega väiksemate “kaalutegurite” puhul_ R/8 2) tugipingeallika pinge sõltub koormusest.
Pilet 8.
1. KMOP loogika
2. Elektrolüütkondensaator
3. Kuidas ühendatakse loogika elementide väljundid
4. Negatiivne tagasiside võimendil
5. Komparaator OV põhjal
1. BT lubab suuremat koormusvoolu. Loll viga: kui S suletud(transs avatud), siis max vool->läheb takistusel soojuseks P=U2/R=5V2/R, selle vea parandab CMOS=KMOP: R asemel ka transs(S2)-toitest +5V voolu maha ei lasta, sest üks lüliti alati kinni, S1=nMOP, S2=pMOP trans. Suurtel sagedustel efektiivsus kaob. transi baar. Tarbib vähem võimsust. NAND nende baasil. Transside paar (ühel inv baas või siis npn ja pnp paar)
2. Passiiv -mahtuvus. C=*S/l, -diel.läbit. Uc=1/C*int(0-t)idt. Kasut. el.energia salvest-ks. Spiraal sees. Pingeallikas. Polariseeritud. VEAD:*ei talu ülepinget, kuumutamist, tähtis polaarsus, max vahelduv komponent tähtis (85C parim). 0,1uF->10F. Salvestatav energia Wc=CU2/2. reakt.tak. Xc=1/2fC=1/C, f-sagedus[Hz], -nurksagedus[rad/s]
3. JOONIS1 Signaalid vaja saata edasi mööda ühte juhet . 1)HiZ elementide kasutamine. _ Väljundsignaal Y on määratud sisselülitatud elemendiga. Üks elementidest on signaaliga CSvõi En sisselülitatud, kõik teised on aga väljalülitatud.
Elemendid võib vahetult kokku ühendada. 2) Lahtise kollektoriga (BT) või lahtise suudmega (MOP) loogikaelementide kasutamine. Väljundid pannakse vahetult kokku ja ühise takisti R kaudu ühendatakse toiteallikaga. „Ning“ tehe ! 3) Kui pole HiZ, ega lahtist kollektorit (suuet) _ tuleb kasutada VÕI elementi, nagu MUX`i skeemis .
4. NTS-vähendab võimendustegurit, toob stabiilsust. NTS suurendab Rsists=Rsis*K/Kts, vähendab Rvaljts=Rvalj*Kts/K. KNTS KNts=K/1+KU
5. JOONIS2 võrdleb omavahel kahte pinget(üks neist tugipinge) Väljund U+max ja U-max vahel, kui Usis+. Usis>Utg, uo>0=>Uvalj->- Põhiosa tööstusautom seadm(kontrollida rõhk, nivoo, temp). Kahe ühepol pinge võrdl, eripol puhul voolu võrdl(pinge->vool, resistorid ette, võimendi rakendub, kui voolude sum=0) Null detektor võrdleb 0-ga Komparaator PTS (Schmitti trig )-Rakendamis pinge Ur=Utg+(U+valjmax-Utg)/(R1+R2)*R1, lahti laskmine Ull=Utg-(U-valjmax+Utg)/(R1+R2)*R1 Hüstereesi laius Ug=Ur-Ull=R1/R1+R2*(U+valjmax+U-valjmax).
Pilet 9.
1. multivibraator OV baasil
2. ühetaktilise võimsusvõimendi efektiivsus
3. registrid
4. sünkroonne summeeriv loendur
5. alalisvooluvõimendi kokkupanekul tekkida võivad probleemid
1. JOONIS1*Sümmeetriline-(kuigi skeemis ple sümmeetriat). Kahepol sümm toide . Võimendi reziimis PTS, millega saab mitteinv-a sisendi jaoks kohaliku tugipinge allika. Enne t1->uo>0 siis Uvalj=U-valjm. Mitteinv-l sisendil. U(t)=-U-valjm, kus =R1/R1+R2 See pinge laeb kondet pol-sega -+. Ajal t1 inv-l sisendil U- on võrdne U+ mitteinv; uo->0->OV lülitub ümber Uvalj=U+valjm; U(t) vahetab märgi ja on nüüd U+valjm. See vastab uoUvalj=0. Komp-riv pinge tekib –E ja jagaja R1,R2 abil. Pingelang R1 peal ongi Ukom=Ukp. Jagaja vähendab ka kas sign Uvalj=Uk, =R2||Rh/R1+R2||Rh, R1=>stabilitron saab komp pinge. Üldine võimendus väike, 2..3 astet(3, sest 1 aste inverteeriv), 0,05..0,1V triiv segab . Emitterahelasse stabil. ja lõpmatult astmeid->kallis!! ja väike võimendus. Kuna alalispinge, siis kondega võimendust ei saa. Baas-emitter ühendustes triivid 2mV/C. Triiv on kontrollimatu Uvalj muudatus, kui Usis= const . (soojuslik on kõige hullem, ka ajaline- elem -d vananevad). Rohi : 1)termostateerimine 2)termokomp 3)skeemiline termostabilisatsoon 4)M-DM süsteem(sagedusmuundus-alalisvooluvõim.) 5)tasakaalustusskeemid.
Pilet 10.
1. Wien'i sild
2. TTL loogika ja 2NING-EI
3. Flash ADM
4. 1 f. "0" alaldi
5. emitterijärgija
1. faasinihet fo puhul ple. Diferentseeriv ja integreeriv ahel, saab ühendada võimu külge mitteinv-va skeemiga. Mida madalam sagedus, seda väiksem hüvetegur. Ülemisest klemmist inv OV valj, alumisest OV +. Vaja Ku3->Rts/Ro2. Siinuse generaator. 10pdf
2. TTL: „0”-0..0,4V „1”-2,4-5V arvutustehnikas kasutusel, hea koormatavus; mitme emitteriga trans baasi ahelas asendab DTL-s dioode, kui kas või üks em maas , siis baasi vool maha 3NAND. TTL aeglane: 10ns ümberlülitus. TTLS -kiirem. T1 asemel mitu BT-i mis võivad küllastuda, so hakata aeglaselt ümber lülituma. . DTL, või TTL, 2pdf(dtl). TTL: Arvutustehnika perifeerias kasutusel – hea koormatavus (talub suuri koormusvoolusid). Standartne TTL 2NING-EI element (10 mW, 10ns)
3. Kõige kiiretoimelisem meetod. Kulutused on aga suured. Läheb tarvis mitu komparaatorit. Kui tahame tulemuseks saada n-bitilist väljundkoodi, siis on vaja 2n-1 komparaatorit. Alltoodud näites n = 4, vastavalt komparaatorite arv: 24 – 1 =
16 – 1 = 15. Kui on vaja tõsta muundamise täpsust, siis kasutame n n mitmekordset FLASH muundamist. Idee: 1) Viime läbi „jäme“ ehk esialgse FLASH muundamise; 2) Jämeda FLASH muundamise tulemust töötleme DAM-ga.
3) Varem fikseeritud sisendsignaali ja DAM-i väljundsignaali vahe allutame järjekordsele FLASH muundamisele. See on täpne meetod, aga aega kulub umbes 2,5 korda rohkem.
4. suured voolud madalad pinged (nende alaldamiseks). Mähkida sekundaarmähis kahe traadiga korraga. Sekund-mähisel keskelt väljavõte. Diood üleval/all, alumine ühendatud ülemise ette. Tarbija ülemise mähise peal. Ud=0.9U2. q1=0.67=1/m2-1, m-pulsatsioonide arv alaldatava pinge perioodide peal. 10pdf
5. JOONIS1 ÜK-lülitus. Trans üles, lin. elem. alla. Takisti pingelang=väljund Usis>~Uvalj. Pinge järgi võimendust pole, voolu järgi küll. Tänu suurele sisendtakile kas puhvrina. Sign arvutusel Emitterist läbi RE maha. Rsis on suur=h11e+(1+h21e)RE~
Pilet 11.
1. alaldava siirde tekkimise tingimus
2. väljatransistoride liigitus
3. 2xT sild (ASK ja FSK)
4. välistav või (tähistus ja tõeväärtustabel)
5. ROM
1. Alaldava siirde tekkimise ting Ge korral pp>>nn Räni korral vastupidi.
2. transis liiguvad ühenimel-d laengukand-d kanalis, mille juhtivust muudetakse elektrivälja abil. Jagunevad:*pn siirdega *isoleeritud paisuga(1.sisseehit kanal 2.induts kanal) (tähistus Gate,Source,Drain üleval) n-kanaliga nool paisust sisse, p-vastupidi.
3. Selekt RC-ahel-kahekorden T kujuline sild->kõrge selektiivsus. Ülekandetegur | punktiga |=0. kvasiresonantssageduse fo puhul fo=1/2*1/RC. Madalatel ülekanne 1, kõrgetel 1. Sild on lülitatud tagasisidesse takkide pealt paralleelselt Rts-ga. Sagedustel, mis ple fo, TS=100%, muidu 0. Sild peab töötama tühijooksul e koormamata->elemendid Ko=1+Rts/R’-NTS-st maasse. ASK _ amplituudi sag.karak. – Süsteemi väljund sisendpinge amplituudide suhte sõltuvus sagedusest f (nurksagedusest oomega). FSK _ faasi sag.karak. – Süsteemi väljund ja sisendpinge faasinihke sõltuvus sagedusest (f või oomega).
4. JOONIS1 Y = X Å X _ Liitmine ilma ülekannet arvestamata.
Y = X1 X2 Ú X1 X2
5. Vanim variant. Sisaldab: 1) pesasid , igas pesas n bitti . 2) aadressi dekooder. Suvapöördusega mälud – Random Access Memory (kõik aadressid on hetkega kättesaadavad). ...... Olgu igas pesas 4 bitti. Pesi on 23 = 8
Pilet 12.
1.Passiivelemendid
2.Trafosidestuse eelised ja puudused
3.Lihtne "voolupeegel"
4.Loogikaelementide süsteemid
5.Kahekordse integreerimisega ADM
1. R, C, L, trafo
2. vanim, tee kasvõi katuseplekist südamik ja keri telefonitraat ümber. Kallis, paartuhat keerdu paar sotti. Alum ja ülem sagedus piiratud, parasiitmahtuvused. Hea-ca 100&% galvaanil lahtisisdestus. Ülekantav võimsus määra ülekandeteguriga.n*ik~ n-trafo ülekandetegur. Kollektorahelast
3. JOONIS1 Skeemides UBE _ - 2mV/ grad !
Oleks hea kompenseerida. Oletame: UBE = UD. It=~IE=UB-UBE/Re=IR2+UD- UBE/ReR2/RE*I=>vool It on proportsionaalne voolule I=>”voolupeegel”
4. Loogikaelementide süsteem peab olema funktsionaalselt täielik. Inimese jaoks meeldivaim: NING, VÕI, EI. Tehnoloogia jaoks parimad. NING-EI, VÕI-EI. Süsteemi nimetus sõltub sellest, milliste elementide abil teostatakse loogikaoperatsioon. On olemas süsteemid: DTL, TTLS, nMOP, pMOP, KMOP, ESL, I2L.
5. Suhteliselt aeglane, aga samas väga täpne meetod. Konstanse kestusega ajavahemikus 0 - t1 (antakse ette aja t1 täitumise detektori abil) toimub sisendpinge UX integreerimine (esimene integreerimine). Teine integreerimine toimub püsiva kiirusega dUC/dt. Muundamise tulemus – aja intervall deltat = t2 – t1 on proportsionaalne sisendpingele UX. Ajamoment t2 määratakse komparaatori (nulldetektori) abil. Ajavahemik deltat muudetakse arvuks sel teel, et kogu teise integreerimise ajal täidetakse loendurit püsiva sagedusega loendusimpulssidega. Ajavahemiku 0 - t1 alguses strobeerimisimpulsiga loenduri väljundkood satub registrisse . Registri digitaalne väljund on muundamise lõpptulemus.
Pilet 13.
1. Stabilitron
2. ÜE väljund karakteristik
3. Integraator OV baasil
4. DTL
5. Registrid
1. STABilitron:alalispinge stab, läbilöögi põhimõte, kindel läbilöögipinge ja Istab min ja Istab max läbilöögi vool, selles vahemikus ei tohi rikenda. Muidu nagu diood
2. Baas emitteri siire pärisuunas, kollektori vastupinge. PNP: UKE=UBE> T. tühijooksul, Rt = lõpmatus. Võib saada kaks pinget trafo ühe mähise pealt. Joonis
3. JOONIS2 stabiilse voolu generaator. =mitteinv Rts=Rt, It=Usis/R. URt=RtIt Joonis
4. Kõik loendurid on kahendloendurid, opereerivad 0- de ja 1- dega.Loendurid on impulsside loendamiseks. Liigitus: kahend - või mittekahendloendur käib loenduri täissaamise (täitumise) kohta. 10ndloend on modif 2nd. Loendurid võivad olla: *summeerivad *lahutavad
*reversiivsed. Loendurid võivad olla: *Asünkroonsed, muudavad olekut kohe info muutusel, trigerid lülitavad järjestikku. *Sünkroonsed, trigerid lülituvad kõik korraga.
5. JA, EI, VÕI, NAND, NOR, XOR
Pilet 15.
1. Elektronkiiretoru
2. Optron ja kõige kiirem optron
3. XOR
4. Transistor lülitirezhiimis
1. JOONIS1 Täna on elektronkiiretoru: katood – võre e. modulaator, mis kokku moodustab elektronkahuri, elektronid suunatakse luminestseerivale ekraanile , mis on tehtud
RGB kiirgavate triipude või punktidena. Et kiirendada on peale võret anood . Elektronkiirt peab saama suunata, selleks on olemas kallutussüsteem N: I plaadid kallutab elektriväljaga s.o. elektrostaatiline kallutamine (esineb ostsillograafis). II elektromagnetiline, 2 mähist, kallutatakse magnetväljaga ehk vooluga mähistes ( kuvar , TV kineskoop).
2. Valguse allikas ja vastuvõtja. nd: el.sign(kõrgepinge)->opt sign->el.sign(arvuti) seega elektriliselt lahtisidestatud mõlemad pooled. Valgusallikad : *hõõglamp *LED-inertsivaba ja saab ise valida spektri * LASER -opt kaabli puhul. resistoropt-mikropirn/LED tak(valgusmuusika, distantsilt heli reguleerimine, väljalülitus pirniga 10-2s), transopt(võimendus, suuremad voolud, 10-4s), dioodopt(10-8s), türistoropt(kuni 10-4s).
3. JOONIS2 Y = X Å X _ Liitmine ilma ülekannet arvestamata.
Y = X1 X2 Ú X1 X2
4. JOONIS3 Kuhjaga baasivoolu. trans kommutaatori rollis. Aktiivne koormus:
1)Sulgemispinge UBEs=Usiss-IKoRbIBpiir=Ik/Bst->Ek/BstRk. Alati IB