Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Elektroonika eksamiks (6)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis asi on nullinihepinge OV baasil ?
  • Millal on vaja kasutada positiivset tagasisidet ?
  • Missugune nendest ?
 
Säutsu twitteris
Pilet 1.
1. Valgusdioodid
2. Võimendi põhiparameetid
3. RC- generaator ( Wien i sild + OV)
4. TTL- Schottky loogika elemendid
5. RS- triger
1. Valgusdiood on päripingestatud pn- siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad energiat, vahetavad orbiite, vabaneb energiat ning vabanev energia kiiratakse valgusena . n: infrapunane . Algul vaid peen valgus praegu olemas kollane, sinine, roheline. Pinge umbes 2V. valmistatakse (gallium arseeniid fosfiid). Kasutatakse optronites (valgusallik+valguse vastuvõtja). Dioodoptron kiireim 10-8s. Inertsivaba ja saab ise valida spektri.
2. Võimendus astme põhiparameetrid: Ku=Uvalj/Usis, Ki=Ivalj/ Isis , KP=Pvalj/Psis=Ku*Ki. Võimendi puhul KP alati >>1
OV: *Võimendustegur: KUD, K. Sõltub differentspinge sagedused , toiteping, temp. Antakse nullsagedusel ja nimiting- stel K=500..500k
*Ühissignaali nõrgendustegur. Reegline ÜSNT=20logK/Ksf (-70..100dB) *nihkepinge Un, U0-differentspinge, mis tuleb anda OV sisendite vahele, et väljundis oleks 0. U0=3..30mV
*Sisendvool Isis nim sisendite voolude aritm keskm sisendping-te puudumisel
*Sisendtak difer.signaalile RDSIS on ekviv sisendite vaheline tak nõrga sign puhul.
*Sisendtak ühissign-le – ekviv tak sisendite ja nullklemmi vahel
*nihkepingete triivid: a) soojuslik 3..10uV/K b)ajaline 2..10uV/kuus c)toitepingest 10..100uV/V
*Suurimad väljundpinged U+valjmax U-valjmax *Suurimad differents - jaühissignaali pinged Udmaxk Usfmax *nomin koormustak 2k,10k
*toitepinged(nomin, min, max) *ühikvõimend sagedus f1-sagedus, mille korral võimendusteguri moodul=1 *talitluskiirus dU/dt-väljundpinge suurim muutumise kiirus differentspinge hüppelisel muutusel (90…V/us)
3. JOONIS1 Mida madalam on genereeritav sagedus, seda suurem peab olema Lcgeneraatori võnkeringi induktiivsus ja mahtuvus . Ühtlasi kasvab pooli aktiivtakistus ja kondensaatori lekkevool , mis kahandavad võnkeringi hüvetegurit ja sageduse stabiilsust. Madalsageduslikes generaatorites
kasutatakse selektiivsete elementidena sagedusest sõltuvaid RClülisid. Nendest klassikaline _”Wien`i sild”. faasinihet fo puhul ple. Diferentseeriv ja integreeriv ahel, saab ühendada võimu külge mitteinv-va skeemiga . Mida madalam sagedus, seda väiksem hüvetegur. Ülemisest klemmist inv OV valj, alumisest OV +. Vaja Ku3->Rts/Ro2.
4. küllastus välditud(puudub peensiire) ja kiirus 3-4x suurem kui TTL(=10ns). Pooljuhtmaterjal (kõrge-oomiline) ja metall . Selleks, et vältida bipolaarse transistori küllastusse minekut kasutatakse võtet nimega dioodne fiksatsioon. Selleks on vajalik diood väikese päripingelanguga. Ideaalselt sobib Schottky diood. Transistoril UBE umb.= 0,7V, UBK = USch.diood umb 0,5V; UKE = UBE –UBK umb 0,7 –0,5 umb 0,2V
5. JOONIS2 Ajal. esimene. R = reset _ panema olekusse 0, S = set -> sättima, panema olekusse 1, Tõesus- ehk funktsioneermise tabeli parem esitus:
R S Q(t + deltat) deltat = aeg trigeri ümberlülitamiseks.
0 0 Q(t)
0 1 1
1 0 0
1 1 * * = triger on informatsiooniliselt hävitatud
Pilet 2.
1. Bipolaarne transistor
2. Millal on vaja kasutada positiivset tagasisidet?
3. Schmitt i trigger OV baasil
4. K-MOP loogika
5. Multiplekser
1. Juhtimine vooluga. Kasutusel mõlema märgiga laengukandjad ; 3-kihiline 2x pn siire. pnp(augud)- nool emitterist sisse npn(el-d)-nool välja. Otstarve:reguleerida Usis või Isis-ga läbivoolu. Kirchoff: Ie=Ik+Ib.ibik/100 BPT-l kolmekihiline struktuur, emitter saadab voolukandjaid, kollektor kogub, baas reguleerib. Planetaartehnoloogia K(n), selle sees B(p) kanal , mille sees E(n) kanal. baasi paksus 1um. Võimendus võimsuse järgi, mitte voolu. PNP trans pingestamata nagu 2 dioodi: baasi kohal pot 0, dün tasakaal: p-n siirdeid läbivad Jdif =Jtr. =IEp/IE-injektsiooni tegur 0,995. El-de rekomb tulevad baasiahelast ja moodustavad baasivoolu. Välispingete eesmärk tagada transiitne laengukandjate voog . Vooluülekandetegur =IKp/IE=. Kuna kollektori siire vastupinges, siis vastuvool IKo-soojuslik IB=IEn+IBp-IKo. !!IE=IK+IB | IK=IE+IKo | IB=(1-)IE-IKo!! Lülitused ÜE,ÜB,ÜK- emitterjärgur
2. PTS tõstab võimendustegurit, aga kaotab stabiilsuses. Vaja näiteks generaatoris, PTS vähendab Rsists=Rsis*K/Kts, suurendab Rvaljts=Rvalj*Kts/K. PTS-ga komparaator (Schmitti trigger). Sagedusriba kitseneb
3. JOONIS12 Rakendamis pinge Ur=Utg+(U+valjmax-Utg)/(R1+R2)*R1, lahti laskmine Ull=Utg-(U-valjmax+Utg)/(R1+R2)*R1 Hüstereesi laius Ug=Ur-Ull=R1/R1+R2*(U+valjmax+U-valjmax).
4. BT lubab suuremat koormusvoolu. Loll viga: kui S suletud( transs avatud), siis max vool->läheb takistusel soojuseks P=U2/R=5V2/R, selle vea parandab CMOS=KMOP: R asemel ka transs(S2)-toitest +5V
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Elektroonika eksamiks #1 Elektroonika eksamiks #2 Elektroonika eksamiks #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-09-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 469 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor plague Õppematerjali autor

Lisainfo

Siin on Elektroonika eksami 15 piletit koos vastustega. Pileti numbrid võivad ka valed olla, aga abiks on kindlasti. Hoiatuseks mainin, et peaks olemas peaks olema ka 16. pilet, aga selle küsimusi lihtsalt ei tea.
elektroonika

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (6)

sulev8 profiilipilt
sulev8: tundub korralik eksami kordamismaterjal, teen sellest spikri
23:25 13-01-2011
Essburger profiilipilt
Essburger: üsna põhjalik, loodan et suudan ka selgeks õppida
16:54 01-06-2011
torumees profiilipilt
Karl Toomingas: Korralik materjal, tasub läbivaatamist
20:59 20-01-2014


Sarnased materjalid

32
doc
Elektroonika
197
pdf
Elektroonika
32
docx
Elektroonika piletid
114
doc
Elektroonika alused
46
doc
Elektroonika Alused
108
pdf
Elektroonika alused-õpik konspekt
5
doc
Spikker elektroonika eksamiks
11
doc
Elektroonika kordamisküsimused



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun