ICI , : . . . - , , Dekooderi veakindlus . . . , :
* sünkroonne 4. Dekooder[3] *Dekooder on loogikaskeem, mis muundab etteantud sisendkoode neile vastavateks väljundkoodideks. Sisuliselt võtab dekooder sisse kahendsõnumi, desifreerib selle, ning annab konkreetsele sõnumile vastavasse väljundisse (kõrge) signaali. * Tüüpilisel dekooderil on n sisendit ning maksimaalselt 2n väljundit võimalik on jätta mõni 2n väljundist kasutamata. *Dekooderi abil saab kahendkoodi muundada koodiks, millega aktiveerida mälupesa, juhtida segementindikaatorit jne. *Sageli kasutataksegi dekoodereid veel suvapöördusmäludes, tõlkimaks siinilt saadud aadress lahti kujule, mille järgi leida mäluväli, mille poole pöörduti. Dekoodereid kasutatakse veel ka protsessori sisemuses, kus nad dekodeerivad käsuregistrist saabunud käsukoode ning edastavad neid juhtautomaadile. *Kõige levinumalt koosnevad dekooderid AND loogikaelementidest.
.....28 5.4.2. T-triger ehk loendustriger....................................................................................28 6. Koodrid, dekoodrid ja koondimuundurid...................................................................... 29 6.1. Koodrid ehk sifraatorid...........................................................................................29 6.2. Dekoodrid ehk desifraatorid................................................................................... 30 6.3. Dekooderi kasutamine 7 segmendilise indikaatori juhtimiseks..............................30 6.4. Koodimuundurid.....................................................................................................31 7. Kommutaatorid.............................................................................................................. 31 7.1. Multiplekser............................................................................................................ 31 7.2. Demultiplekser.......
....28 5.4.2. T-triger ehk loendustriger.....................................................................................29 6. Koodrid, dekoodrid ja koondimuundurid......................................................................29 6.1. Koodrid ehk šifraatorid...........................................................................................29 6.2. Dekoodrid ehk dešifraatorid...................................................................................30 6.3. Dekooderi kasutamine 7 segmendilise indikaatori juhtimiseks..............................31 6.4. Koodimuundurid.....................................................................................................31 7. Kommutaatorid..............................................................................................................32 7.1. Multiplekser............................................................................................................32 7.2. Demultiplekser.........
kasutatakse seal, kus on siinisüsteem. Kui saatjad korraga „räägivad“ võib tekkida siinikonflikt (üks ütleb „1“ ja teine „0“), see on lubamatu. Kõik saatjad peale ühe peavad olema Hiz olekus (s.t üks saab korraga rääkida), seda määrab kontroller CE- chip enable, CS-chip select (mõlemad võrdselt kasutusel). Aadressi dekooder „lubab“ rääkida/infot edastada vaid sellel saatjal, mille aadress on dekooderi sisendil, kõik teised saatjad pannakse Hiz olekusse. Pilet 5 1. Pingejagur Pingejagur on lihtne lineaarne eletkriahel, mille väljundpinge on murdosa sisendpingest. R2 U2 = R 1+ R 2 x U1 2. Vedelkristallpaneel. Eelised, puudused Vedelkristallid on piklike molekulidega orgaanilised ained, mis temperatuuri tõstmisel ei muutu tahkest olekust kohe vedelaks, vaid on laias temperatuurivahemikus (ca -10C kuni +70C ) vedelkristallilises olekus. Sel puhul on
adresseeritakse üks sõna korraga. 189 Dünaamilises (dRAM) mälus iga biti pesaks on väike kondensaator. Biti väärtust näitab laeng kondensaatoris. Reaalselt püsib laeng kondensaatoris väga lühikest aega, umbes 2 ms. Selle tõttu dünaamiline mälu vajab pidevat värskendamist, ca 500 korda sekundis. Mälu värskendamine seisneb laengu taastamises. Dünaamilised mälud on enamasti realiseeritud maatriks adresseerimisena. Dekooderi aadressi osa aktiveerib korraga terve grupi pesasid ja aadressi teine osa valib grupist õige pesa välja. Mälu värskendamist võib teha nii ridade kui veergude kaupa. Dünaamiline mälu võtab kristallil vähem ruumi, kui staatiline, kuid staatilist ei ole vaja värskendada. Mõlemad mälu tüübid peavad olema koguaeg toitepinge all. 190 6.8. Digitaal-analoogmuundurid (DAM) ja analoog- digitaalmuundurid (ADM). 6.8.1. DAM . ().
annaabi.ee 
