Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Elektroonika (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal on vaja kasutada positiivset tagasisidet ?
  • Mis asi on nullinihepinge OV baasil ?
 
Säutsu twitteris
Pilet 1.
1. Valgusdioodid
2. Võimendi põhiparameetid
3. RC- generaator (Wien i sild + OV)
4. TTL- Schottky loogika elemendid
5. RS- triger
1. Valgusdiood on päripingestatud pn- siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad energiat, vahetavad orbiite , vabaneb energiat ning vabanev energia kiiratakse valgusena. n: infrapunane . Algul vaid peen valgus praegu olemas kollane, sinine, roheline. Pinge umbes 2V. valmistatakse (gallium arseeniid fosfiid). Kasutatakse optronites (valgusallik+valguse vastuvõtja ). Dioodoptron kiireim 10-8s. Inertsivaba ja saab ise valida spektri.
2. Võimendus astme põhiparameetrid: Ku=Uvalj/Usis, Ki=Ivalj/ Isis , KP=Pvalj/ Psis =Ku*Ki. Võimendi puhul KP alati >>1
OV: * Võimendustegur : KUD, K. Sõltub differentspinge sagedused , toiteping, temp. Antakse nullsagedusel ja nimiting- stel K=500..500k
*Ühissignaali nõrgendustegur. Reegline ÜSNT=20logK/Ksf (-70..100dB) *nihkepinge Un, U0-differentspinge, mis tuleb anda OV sisendite vahele, et väljundis oleks 0. U0=3..30mV
*Sisendvool Isis nim sisendite voolude aritm keskm sisendping-te puudumisel
*Sisendtak difer.signaalile RDSIS on ekviv sisendite vaheline tak nõrga sign puhul.
*Sisendtak ühissign-le – ekviv tak sisendite ja nullklemmi vahel
*nihkepingete triivid: a) soojuslik 3..10uV/K b)ajaline 2..10uV/kuus c)toitepingest 10..100uV/V
*Suurimad väljundpinged U+valjmax U-valjmax *Suurimad differents- jaühissignaali pinged Udmaxk Usfmax *nomin koormustak 2k,10k
*toitepinged(nomin, min, max) *ühikvõimend sagedus f1-sagedus, mille korral võimendusteguri moodul =1 *talitluskiirus dU/dt-väljundpinge suurim muutumise kiirus differentspinge hüppelisel muutusel (90…V/us)
3. faasinihet fo puhul ple. Diferentseeriv ja integreeriv ahel, saab ühendada võimu külge mitteinv-va skeemiga . Mida madalam sagedus, seda väiksem hüvetegur . Ülemisest klemmist inv OV valj, alumisest OV +. Vaja Ku3->Rts/Ro2.
4. küllastus välditud(puudub peensiire) ja kiirus 3-4x suurem kui TTL(=10ns). Pooljuhtmaterjal (kõrge-oomiline) ja metall .
5. Ajal. esimene. 2xNOR(või 2xNAND, siis madalaktiivne sisendite suhtes) rist tagasisidega (00-ei muutu, 11-keelatud). Asünk, puudub CLK. Sünkroonne, siis 2xAND, kummasegi CLK ja R või S. Esifrondiga: nool sisse, tagafron nool välja CLK-s.
Pilet 10.
1. Wien'i sild
2. TTL loogika ja 2NING-EI
3. Flash ADM
4. 1 f. "0" alaldi
5. emitterijärgija
1. faasinihet fo puhul ple. Diferentseeriv ja integreeriv ahel, saab ühendada võimu külge mitteinv-va skeemiga. Mida madalam sagedus, seda väiksem hüvetegur. Ülemisest klemmist inv OV valj, alumisest OV +. Vaja Ku3->Rts/Ro2. Siinuse generaator. 10pdf
2. TTL: „0”-0..0,4V „1”-2,4-5V arvutustehnikas kasutusel, hea koormatavus; mitme emitteriga trans baasi ahelas asendab DTL-s dioode, kui kas või üks em maas , siis baasi vool maha 3NAND. TTL aeglane: 10ns ümberlülitus. TTLS -kiirem. T1 asemel mitu BT-i mis võivad küllastuda, so hakata aeglaselt ümber lülituma 12pdf
3. kiireim ja lihtne, kallis sest head komparaatorid kallid ja vaja palju, 3 järgu jaoks vaja 7-t. 2kordse integreerimisega. 14pdf
4. suured voolud madalad pinged. Mähkida sekundaarmähis kahe traadiga korraga. Sekund-mähisel keskelt väljavõte. Diood üleval /all, alumine ühendatud ülemise ette. Tarbija ülemise mähise peal. Ud=0.9U2. q1=0.67=1/m2-1, m-pulsatsioonide arv alaldatava pinge perioodide peal. 10pdf
5. ÜK- lülitus . Trans üles, lin. elem . alla. Takisti pingelang=väljund Usis>~Uvalj. Pinge järgi võimendust pole, voolu järgi küll. Tänu suurele sisendtakile kas puhvrina. Sign arvutusel Emitterist läbi RE maha. Rsis on suur=h11e+(1+h21e)RE~ 5pdf
Pilet 11.
1. alaldava siirde tekkimise tingimus
2. väljatransistoride liigitus
3. 2xT sild (ASK ja FSK)
4. välistav või ( tähistus ja tõeväärtustabel)
5. ROM
1. Alaldava siirde tekkimise ting Ge korral pp>>nn Räni korral vastupidi.
2. transis liiguvad ühenimel-d laengukand-d kanalis
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Elektroonika #1 Elektroonika #2 Elektroonika #3 Elektroonika #4 Elektroonika #5 Elektroonika #6 Elektroonika #7 Elektroonika #8 Elektroonika #9 Elektroonika #10 Elektroonika #11 Elektroonika #12 Elektroonika #13 Elektroonika #14 Elektroonika #15 Elektroonika #16
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor s3n Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

3
doc
Elektroonika eksamiks
197
pdf
Elektroonika
32
docx
Elektroonika piletid
114
doc
Elektroonika alused
46
doc
Elektroonika Alused
50
doc
Rakenduselekroonika
33
docx
Elektriajamid
138
pdf
Elektrotehnika alused



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun