Elektroonika (0)

Pilet 1.
1. Valgusdioodid
2. Võimendi põhiparameetid
3. RC- generaator (Wien i sild + OV)
4. TTL- Schottky loogika elemendid
5. RS- triger
1. Valgusdiood on päripingestatud pn- siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad energiat, vahetavad orbiite , vabaneb energiat ning vabanev energia kiiratakse valgusena. n: infrapunane . Algul vaid peen valgus praegu olemas kollane, sinine, roheline. Pinge umbes 2V. valmistatakse (gallium arseeniid fosfiid). Kasutatakse optronites (valgusallik+valguse vastuvõtja ). Dioodoptron kiireim 10-8s. Inertsivaba ja saab ise valida spektri.
2. Võimendus astme põhiparameetrid: Ku=Uvalj/Usis, Ki=Ivalj/ Isis , KP=Pvalj/ Psis =Ku*Ki. Võimendi puhul KP alati >>1
OV: * Võimendustegur : KUD, K. Sõltub differentspinge sagedused , toiteping, temp. Antakse nullsagedusel ja nimiting- stel K=500..500k
*Ühissignaali nõrgendustegur. Reegline ÜSNT=20logK/Ksf (-70..100dB) *nihkepinge Un, U0-differentspinge, mis tuleb anda OV sisendite vahele, et väljundis oleks 0. U0=3..30mV
*Sisendvool Isis nim sisendite voolude aritm keskm sisendping-te puudumisel
*Sisendtak difer.signaalile RDSIS on ekviv sisendite vaheline tak nõrga sign puhul.
*Sisendtak ühissign-le – ekviv tak sisendite ja nullklemmi vahel
*nihkepingete triivid: a) soojuslik 3..10uV/K b)ajaline 2..10uV/kuus c)toitepingest 10..100uV/V
*Suurimad väljundpinged U+valjmax U-valjmax *Suurimad differents- jaühissignaali pinged Udmaxk Usfmax *nomin koormustak 2k,10k
*toitepinged(nomin, min, max) *ühikvõimend sagedus f1-sagedus, mille korral võimendusteguri moodul =1 *talitluskiirus dU/dt-väljundpinge suurim muutumise kiirus differentspinge hüppelisel muutusel (90…V/us)
3. faasinihet fo puhul ple. Diferentseeriv ja integreeriv ahel, saab ühendada võimu külge mitteinv-va skeemiga . Mida madalam sagedus, seda väiksem hüvetegur . Ülemisest klemmist inv OV valj, alumisest OV +. Vaja Ku3->Rts/Ro2.
4. küllastus välditud(puudub peensiire) ja kiirus 3-4x suurem kui TTL(=10ns). Pooljuhtmaterjal (kõrge-oomiline) ja metall .
5. Ajal. esimene. 2xNOR(või 2xNAND, siis madalaktiivne sisendite suhtes) rist tagasisidega (00-ei muutu, 11-keelatud). Asünk, puudub CLK. Sünkroonne, siis 2xAND, kummasegi CLK ja R või S. Esifrondiga: nool sisse, tagafron nool välja CLK-s.
Pilet 10.
1. Wien'i sild
2. TTL loogika ja 2NING-EI
3. Flash ADM
4. 1 f. "0" alaldi
5. emitterijärgija
1. faasinihet fo puhul ple. Diferentseeriv ja integreeriv ahel, saab ühendada võimu külge mitteinv-va skeemiga. Mida madalam sagedus, seda väiksem hüvetegur. Ülemisest klemmist inv OV valj, alumisest OV +. Vaja Ku3->Rts/Ro2. Siinuse generaator. 10pdf
2. TTL: „0”-0..0,4V „1”-2,4-5V arvutustehnikas kasutusel, hea koormatavus; mitme emitteriga trans baasi ahelas asendab DTL-s dioode, kui kas või üks em maas , siis baasi vool maha 3NAND. TTL aeglane: 10ns ümberlülitus. TTLS -kiirem. T1 asemel mitu BT-i mis võivad küllastuda, so hakata aeglaselt ümber lülituma 12pdf
3. kiireim ja lihtne, kallis sest head komparaatorid kallid ja vaja palju, 3 järgu jaoks vaja 7-t. 2kordse integreerimisega. 14pdf
4. suured voolud madalad pinged. Mähkida sekundaarmähis kahe traadiga korraga. Sekund-mähisel keskelt väljavõte. Diood üleval /all, alumine ühendatud ülemise ette. Tarbija ülemise mähise peal. Ud=0.9U2. q1=0.67=1/m2-1, m-pulsatsioonide arv alaldatava pinge perioodide peal. 10pdf
5. ÜK- lülitus . Trans üles, lin. elem . alla. Takisti pingelang=väljund Usis>~Uvalj. Pinge järgi võimendust pole, voolu järgi küll. Tänu suurele sisendtakile kas puhvrina. Sign arvutusel Emitterist läbi RE maha. Rsis on suur=h11e+(1+h21e)RE~ 5pdf
Pilet 11.
1. alaldava siirde tekkimise tingimus
2. väljatransistoride liigitus
3. 2xT sild (ASK ja FSK)
4. välistav või ( tähistus ja tõeväärtustabel)
5. ROM
1. Alaldava siirde tekkimise ting Ge korral pp>>nn Räni korral vastupidi.
2. transis liiguvad ühenimel-d laengukand-d kanalis , mille juhtivust muudetakse elektrivälja abil. Jagunevad:*pn siirdega *isoleeritud paisuga(1.sisseehit kanal 2.induts kanal) (tähistus Gate ,Source,Drain üleval) n-kanaliga nool paisust sisse, p-vastupidi. 3pdf
3. Selekt RC-ahel-kahekorden T kujuline sild->kõrge selektiivsus. Ülekandetegur |punktiga|=0. kvasiresonantssageduse fo puhul fo=1/2*1/RC. Madalatel ülekanne 1, kõrgetel 1. Sild on lülitatud tagasisidesse takkide pealt paralleelselt Rts-ga. Sagedustel , mis ple fo, TS=100%, muidu 0. Sild peab töötama tühijooksul e koormamata->elemendid Ko=1+Rts/R’-NTS-st maasse. 9,10pdf
4. liitmine ilma ülekannet arvestamata. Poolik summaator, 2x and+or+2x ei risti
5. vanim ROM(info valmistamise käigus:vasakult aadress läbi dekoodri, alt välj , ülevalt läbi takistus maha, sõlmedes „1” dioodid ) 13pdf
Pilet 12.
1.Passiivelemendid
2.Trafosidestuse eelised ja puudused
3.Lihtne "voolupeegel"
4.Loogikaelementide süsteemid
5.Kahekordse integreerimisega ADM
1. R, C, L, trafo
2. vanim, tee kasvõi katuseplekist südamik ja keri telefonitraat ümber. Kallis, paartuhat keerdu paar sotti. Alum ja ülem sagedus piiratud, parasiitmahtuvused. Hea-ca 100&% galvaanil lahtisisdestus. Ülekantav võimsus määra ülekandeteguriga.n*ik~ n-trafo ülekandetegur. Kollektorahelast
3. BT ÜB-lülit: lihtne skeem(vasakul R1, R2, paremal Rt, trans, Re). Väljundvool muutumatu kuni UKE>UKEsat ehk >UBE. ItIE=UB-UBE/RE. Parem kui R2-> stabilitron (nool üles) ItIE=Ust-Ube/Re, Mõlemas skeemis UBE->-2mV/C. Et seda komp panna vasakule õlale diood(nool alla), siis It=~IE=UB-UBE/Re=IR2+UD-UBE/ReR2/RE*I=>vool It on proportsionaalne voolule I=>”voolupeegel”| VT ÜL, peale transsi Rl, mille tagant baasi ja välja Rl=Upl/I-lihtsaim voolugen VT.
4. Süst nimetus sõltub, mis elem alusel tehakse loogiline tehe : DL,DTL,TTL,TTLS,nMOP,pMOP,KMOP,ESL. Loogiline elem->võimendus
5.
Pilet 13.
1. Stabilitron
2. ÜE väljund karakteristik
3. Integraator OV baasil
4. DTL
5. Registrid
1. STABilitron: alalispinge stab, läbilöögi põhimõte, kindel läbilöögipinge ja Istab min ja Istab max läbilöögi vool, selles vahemikus ei tohi rikenda. Muidu nagu diood
2. Baas emitteri siire pärisuunas, kollektori vastupinge . PNP: UKE=UBEI muundur
4. loendurid
5. digitaalloogika lihtsamad elemendid
2. saab kaks sümm pinget ühe trafo pealt(2 ühe poolperioodilist alaldit, mis töötavad konde peale). Töötavad tühijooksul(klemmidel 2x pinge), koormates kaob pinge. Tarbimine 50W 10pdf
3. stab voolu genekas. =mitteinv Rts=Rt, It=Usis/R. URt=RtIt 8.pdf
4. Kõik loend-d on 2ndloendurid, 10ndloend on modif 2nd, trig baasil; * summ *lahut *reversiivsed | asünc-trig järjestik ja lülitavad info muutusel ja sünc-lülitavad korraga; Loendavad ipulsse. Liigitus 2nd-mitte2nd käib täissaamise kohta(6nd loendur )
5. JA, EI, VÕI, NAND , NOR, XOR
Pilet 15.
1. Elektronkiiretoru
2. Optron ja kõige kiirem optron
3. XOR
4. Transistor lülitirezhiimis
1. Täna on elektronkiiretoru: katood – võre e. modulaator, mis kokku moodustab elektronkahuri, elektronid suunatakse luminestseerivale ekraanile , mis on tehtud
RGB kiirgavate triipude või punktidena. Et kiirendada on peale võret anood . Elektronkiirt peab saama suunata, selleks on olemas kallutussüsteem N: I plaadid kallutab elektriväljaga s.o. elektrostaatiline kallutamine (esineb ostsillograafis). II elektromagnetiline, 2 mähist, kallutatakse magnetväljaga ehk vooluga mähistes ( kuvar , TV kineskoop).
2. Valguse allikas ja vastuvõtja. nd: el.sign( kõrgepinge )->opt sign->el.sign(arvuti) seega elektriliselt lahtisidestatud mõlemad pooled. Valgusallikad : *hõõglamp *LED-inertsivaba ja saab ise valida spektri * LASER -opt kaabli puhul. resistoropt-mikropirn/LED tak(valgusmuusika, distantsilt heli reguleerimine, väljalülitus pirniga 10-2s), transopt(võimendus, suuremad voolud, 10-4s), dioodopt(10-8s), türistoropt(kuni 300A).
3. Liitmine ilma ülekannet arvestamata. Poolik summaator, 2x and+or+2x ei risti
4. Kuhjaga baasivoolu. trans kommutaatori rollis. Baasi ahelas ballast tak.
1)Sulgemispinge UBEs=Usiss-IKoRbIBpiir=Ik/Bst->Ek/BstRk. Alati IBläheb takistusel soojuseks P=U2/R=5V2/R, selle vea parandab CMOS=KMOP: R asemel ka transs (S2)-toitest +5V voolu maha ei lasta, sest üks lüliti alati kinni, S1=nMOP, S2=pMOP trans. Suurtel sagedustel efektiivsus kaob. transi baar . Tarbib vähem võimsust. NAND nende baasil. Transside paar (ühel inv baas või siis npn ja pnp paar)
5. ühendab ühe sisendi(2n) väljundiga, n aadressi sisendit . Komb.Sk. Vaja ühe siini peal saata. Kommutaator, ümberlüliti.
Pilet 3.
1. türistori volt- amper karakteristik
2. mis asi on nullinihepinge OV baasil?
3. T-triger
4. demutlipleksor
5. inverteeriv võimendaja (skeem, pingevõimendustegur)
1. Neljakihiline struktuur, kolm siiret, (nagu 2 transsi pnp ja npn, kus pnp kollektor =npn baas ja npn kol=pnp baas), sisemine pos tagasiside, neg pinge puhul blokeerub. K-|p|n|p|n|-A. Vahend voolu sisse-välja lülitamiseks, kasut jõuelektroonikas. Karak: (i-u) neg pool natu alla nulli, pos pool aeglane kasv kuni näiteks 1000V ja siis hüppab 0,7..0,8V-ni ja püsti üles vool. Triood- türistor =trinistor:väljaviik teise trans baasist. tähis: diood, mille kriipsul krõnks otsas. saab juhtida sisselülitamise pinget.
2. OV Kuna võimendustegur lõpmatu , siis võib väike ebasümmeetria esimeses astmes kasvada suureks signaaliks väljundis (kui sisend ühendatud maaga) Saab vältida nullnihkepinge U0. U0-differentspinge, mis tuleb anda OV sisendite vahele, et väljundis oleks 0. Kui sisendis 0 U0=3..30mV
3. loendustriger, impulss lülitab ümber JK->T: J=K=1; JK->D:K=-J
4. 1 sisend 2n väljundit n aadressi
5. neg parall TS pinge järgi. Oletame, et RsisD==>Isis=Its, Usis-u0/R1=-Uvalj-u0/Rts. Juhul kui Ku->, siis u0=Uvalj/Ku->0 Kui=-Rts/R1 u0-ple nullnihkepinge vadi u. Sisendite vahel ei tohi olla üle 0,4..0,5V. Kui Rts=R1=>Kui=-1, kui uo->0, siis skeemi sisendtak Rsis=R1.
Pilet 4.
1. filtriga võimu ehitamine
2. mahtuvuslik filter alaldis
3. väljatransistor
4. PROM
5. High-Z
1. Filter OV väljundisse või sisendisse. Nt RC,CR,LC filter väljundisse. Inv võim, mitteinv.
2. tarbijaga paralleelselt konde-väikeste voolude jaoks. q1=1/(2fvCRt). Kui C-> pulsatsioone pole. Tühijooksul Rt=->Ud=U2m=U22
3. unipolaarne , pingega juhitav. transis liiguvad ühenimel-d laengukand-d kanalis, mille juhtivust muudetakse elektrivälja abil. Jagunevad:*pn siirdega *isoleeritud paisuga(1.sisseehit kanal 2.induts kanal) (tähistus Gate,Source,Drain üleval) n-kanaliga nool paisust sisse, p-vastupidi. Mida kõrgem vastupinge p-n siirdel, seda laiem vaesunud ala, seda väiksem vool. MOPP-trans(MOSFET)-formeerkanaliga, alus tavaliselt lättega koos. n-Kanal algusest peale olemas, paisu pingega seda laiendatakse/kitsendatakse. Neg pinge korral el.väli väga suur, vaesunud olek, pos korral küllastunud. Indutseerkanal-tüüritav ainult pos pingega(kuni 10V). Tekib kunstlikult n- juhtivuse kanal. Lin kasv->küllastus, kuna õhuke, siis läbilöök 20V juures. Vältida staatilist elektrit!!
4. igas sõlmes diood=”1”, programmeerimine dioodide läbi põletamine vooluga-kergelt aurustuv juhtmelõik
5. suur impedants -kolmas olek, ei 1 ei 0. Realis 3+1 bipol transiga. Kasutuses siinisüst-des.
Pilet 5.
1. Pingejagur
2. Vedelkristallpaneel. Eelised, puudused
3. U->I muundur
4. TTL loogika
5. Asünkroonne summeeriv loendur
1. u2=u1*r2/(r1+r2)-pingejagamistegur. koormatud , siis väljundis 2 paralleel takistit (1 on tarbija)
2. vedelik, mille pikad sigarikujulised molekulid on orienteeritavad *elektriväljaga *pinna töötlusega. Väikesed voolud uA, väikesed pinged clk, mis on langeva frondiga, LSB, MSB. Annab väljundil valeinfi kuni kõik triggerid pole ümber lülitunud. Reset-ga algseis.
Pilet 6.
1. Transformaator
2. MOP-transistor indutseerkanaliga
3. Inverteeriv summaator
4. ESL
5. Loendurid
1. Passiivelement. Terasplekist või ferriidist süda. Mida väiksem, seda väiksem kasutegur. Energia->U1-trafo-U2->energia. w1-primaarmäh keerd arv, w2-sekund=> U2=U1*w2/w1. Pinge muutmise vahend. Võrgupinge 50Hz 220V ->efektiivväärtus(optimaalne pinge). Ampl Um=2*220=311V. Toitetrafod, helisagedustrafod(väljuntr), impulsstrafo(teleka realahutus). Sidestus võim astmete vahel. Alum ja ülem sagedus piiratud, parasiitmahtuvused. Hea-ca 100% galvaanile lahtisidestus. Ülekantav võimsus määra ülekandeteguriga.
2. Räni kristallis 2 taskut. Paisu + pinge kogub enda alla vabad el-d, n- alas tekib ühendatav kanal. Tüüritav ainult pos pingega(kuni 10V). Tekib kunstlikult n-juhtivuse kanal. Lin kasv->küllastus, kuna õhuke, siis läbilöök 20V juures. Vältida staatilist elektrit!!. Ilma pingeta pole voolu, pos pinge korral tekib. S-neelu-paisu karakt tõus, mida suurem, seda paremad võimendus omadused. Trans sisetak-trans kanali dün tak(väike kallak, suur tak). 3pdf
3. =inv, ainult R1 asemel paralleelselt mitu taki eraldi sisenditega . Olgu IsisDif=0, siis Its=I1+..+In või Usis=-(U1+..+Un) Uvalj=-(Rts/R1*U1+..+Rts/Rn*Un)
4. emitter coupled logic (emittersidestus)-voolud erinevad vähe, aga kogu aeg sees. Kas väikeste pingete korral. Põhielem on voolu ümberlülit, neg toitepingega. Kui x>Uo, siis juhib T1. Voolav vool I= const 12pdf
5. Kõik loend-d on 2ndloendurid, 10ndloend on modif 2nd, trig baasil;
*summ
*lahut
*reversiivsed | asünc-trig järjestik ja lülitavad info muutusel ja sünc-lülitavad korraga; Loendavad ipulsse. Liigitus 2nd-mitte2nd käib täissaamise kohta(6nd loendur)
Pilet 7.
1. pooljuhtdiood
2. formeeritud kanaliga MOSFET
3. diferentsiaalvõimendi OV baasil
4. 2NING-EI element
5. lihtne DAM
1. Anood-|p|n|-katood. Alaldava siirde tekkimise ting Ge korral pp>>nn Räni korral vastupidi. Ventiili ideaal VAK. Pingestamata:siire rohkem n alal. Elektriväli +->-. 0=t*lnpp/pn-pot vahe, p alas allpool joont, kasvab siirde alas 0-ni, t-temp.pot 25mV toatemp. Jdif (p->n)=Jtr(n->p) voolude tihedused. Päripinge : p-n siirde laiuse vähenemine kõrgeoomilise ala (n) arvelt. Ruum laengute vähenemine, 0-Ua(läheneb 0-le), Ja=Jdif-Jtr Ia= JiaS -siirde ristlõige . Katkematu aukude dif läbi p-n siirde ja nende rekomb tekita el-de juurdevoo – klemmilt . Vastupinge:siire laienenud kõvasti n alale, 0+Ub. Jb=Jtr-JJdif. 0-kasvanud ja takistab aukude siirdest läbiminekut. Is=Jtr*S-soojuslik vool, Ia=Is(exp(U/t)-1)- eksponent . VAK: Uconst Is natuke alla nulli kuni läbilöögini, nullilähedal teeb jõnksu ja U>0=>Ia exp pingelang dioodil on exp laius(0,7V Si korral). STABilitron:alalispinge stab, läbilöögi põhimõte, kindel läbilöögipinge ja Istab min ja Istab max läbilöögi vool, selles vahemikus ei tohi rikenda. VARIKAP -mahtuvusdiood:(2 hor joont) kas vastupingel C=var. SCHOTTKY: (haakrist otsas), ehitus: siirdemetall +pooljuht, kiiretes TTL lülitustes, pingelang väiksem 0,1-0,2V võrra. tunneldiood.
2. alus tavaliselt lättega koos. n-Kanal algusest peale olemas, paisu pingega seda laiendatakse/kitsendatakse. Neg pinge korral el.väli väga suur, vaesunud olek, pos korral küllastunud. Rsis=1012..1014ohm, isol SiO2. Alus tavaliselt ühend lättega. n-kanal ühendab taskuid valm hetkest. n-kanalis ja p-tüüpi aluse vahel pn siire. Paisupingega Upl muut kanal laisu 3pdf
3. Võimendab signaalide U1 ja U1’ vahet. Superpos. prints alusel K1=Uvalj/-U’ |U1=0 K2=Uvalj/U1 |U’=0 K1=R4/R3+R4*(1+ R2/R1), K2=-R2/R1. Uvalj=K1U1’+K2U1, kui võrdsed, siis Uvalj=Kudif(U1’-U1), Kudif=K1=-K2 8pdf
4. DTL, või TTL, 2pdf(dtl)
5. voolude summ kaalude järgi(erinevad takid) Uvalj=-Ut*R1/R0(Z0+2Z1+4Z2+8Z3). Puudused: *täpsus R/8 *Ut sõltuvus koormusest. K=-Uvalj/Usis. Sisendite järgi Ko=-R1/Ro*Zo…K3 14 pdf
Pilet 8.
1. KMOP loogika
2. Elektrolüütkondensaator
3. Kuidas ühendatakse loogika elementide väljundid
4. Negatiivne tagasiside võimendil
5. Komparaator OV põhjal
1. BT lubab suuremat koormusvoolu. Loll viga: kui S suletud(transs avatud), siis max vool->läheb takistusel soojuseks P=U2/R=5V2/R, selle vea parandab CMOS=KMOP: R asemel ka transs(S2)-toitest +5V voolu maha ei lasta, sest üks lüliti alati kinni, S1=nMOP, S2=pMOP trans. Suurtel sagedustel efektiivsus kaob. transi baar. Tarbib vähem võimsust. NAND nende baasil. Transside paar (ühel inv baas või siis npn ja pnp paar)
2. Passiiv- mahtuvus . C=*S/l, -diel.läbit. Uc=1/C*int(0-t)idt. Kasut. el.energia salvest-ks. Spiraal sees. Pingeallikas. Polariseeritud . VEAD:*ei talu ülepinget, kuumutamist, tähtis polaarsus , max vahelduv komponent tähtis (85C parim). 0,1uF->10F. Salvestatav energia Wc=CU2/2. reakt.tak. Xc=1/2fC=1/C, f-sagedus[Hz], -nurksagedus[rad/s]
3. HiZ olekuga seadmed-üks seade CS(inv) sisse lülit=y Elem-d vahetult kokku 2)väljundtran avatud kollektoriga/lahtise suudmega-väljundid kokku ühise takisti R abil toitesse 60..300V, R vastavalt tehase juhendile JA tehe 3)VÕI 12 pdf
4. NTS-vähendab võimendustegurit, toob stabiilsust. NTS suurendab Rsists=Rsis*K/Kts, vähendab Rvaljts=Rvalj*Kts/K. KNTS KNts=K/1+KU
5. võrdleb omavahel kahte pinget(üks neist tugipinge) Väljund U+max ja U-max vahel, kui Usis+. Usis>Utg, uo>0=>Uvalj->- Põhiosa tööstusautom seadm(kontrollida rõhk, nivoo, temp). Kahe ühepol pinge võrdl, eripol puhul voolu võrdl(pinge->vool, resistorid ette, võimendi rakendub, kui voolude sum=0) Null detektor võrdleb 0-ga Komparaator PTS (Schmitti trig)-Rakendamis pinge Ur=Utg+(U+valjmax-Utg)/(R1+R2)*R1, lahti laskmine Ull=Utg-(U-valjmax+Utg)/(R1+R2)*R1 Hüstereesi laius Ug=Ur-Ull=R1/R1+R2*(U+valjmax+U-valjmax). 9pdf
Pilet 9.
1. multivibraator OV baasil
2. ühetaktilise võimsusvõimendi efektiivsus
3. registrid
4. sünkroonne summeeriv loendur
5. alalisvooluvõimendi kokkupanekul tekkida võivad probleemid
1. * Sümmeetriline -(kuigi skeemis ple sümmeetriat). Kahepol sümm toide. Võimendi reziimis PTS, millega saab mitteinv-a sisendi jaoks kohaliku tugipinge allika. Enne t1->uo>0 siis Uvalj=U-valjm. Mitteinv-l sisendil. U(t)=-U-valjm, kus =R1/R1+R2 See pinge laeb kondet pol-sega -+. Ajal t1 inv-l sisendil U- on võrdne U+ mitteinv; uo->0->OV lülitub ümber Uvalj=U+valjm; U(t) vahetab märgi ja on nüüd U+valjm. See vastab uo serial COM port, SIPO-COM sisse
4. Sisendimpulss korraga kõikidesse trig-sse, noorim lülitub alati ümber, vanimate ümberlülitamise määrab noorimate väljund(Q-de komb). tagafront. AND kokku eelmsed ja JK sisendisse.
5. võimendus peab algama nullsagedusest. Aeglaselt muutuva sign jaoks(1V/s). Probleemiks potentsiaalide sobitamine ja triivide vähendamine. Usis kutsub välja Uk=Uk-Ukp(alaliskomp). Selleks, et saada Uk on vaja kompens Ukp. Siis kui Usis=0->Uvalj=0. Komp-riv pinge tekib –E ja jagaja R1,R2 abil. Pingelang R1 peal ongi Ukom=Ukp. Jagaja vähendab ka kas sign Uvalj=Uk, =R2||Rh/R1+R2||Rh, R1=>stabilitron saab komp pinge. Üldine võimendus väike, 2..3 astet(3, sest 1 aste inverteeriv), 0,05..0,1V triiv segab . Emitterahelasse stabil. ja lõpmatult astmeid->kallis!! ja väike võimendus. Kuna alalispinge, siis kondega võimendust ei saa. Baas-emitter ühendustes triivid 2mV/C. Triiv on kontrollimatu Uvalj muudatus, kui Usis=const. (soojuslik on kõige hullem, ka ajaline-elem-d vananevad). Rohi : 1)termostateerimine 2)termokomp 3)skeemiline termostabilisatsoon 4)M-DM süsteem(sagedusmuundus-alalisvooluvõim.) 5)tasakaalustusskeemid 7pdf