Õppeaine SKK0121 ”Elektroonika alused” (0)

Füüsika - Füüsika

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kui suur võib olla ühetaktilise võimsusvõimendi kasutegur?
Mis tekivad alalisvooluvõimendite AAV ehitamise puhul?
Mis asi on nullnihkepinge OV puhul?

Lõik failist

Õppeaine SKK0121 ” Elektroonika alused”

Eksamiküsimused

Elektroonika passiivelemendid

Elektrolüütkondensaatorid

Transformaatorid

Alaldav pn- siire (tekkimise tingimus)

Bipolaartransistorid (tööpõhimõte)

Darlington´i lülitus (liittransistor)

Formeerkanaliga MOP väljatransistor

Indutseerkanaliga (n-tüüpi) MOP- transistor

Indutseerkanaliga väljatransistor

Pooljuhtdioodid

Stabilitron

Türistor (ehitusskeem, pinge-voolu karakteristikud)

Väljatransistoride liigitus (koos tingmärkidega)

Elektronkiiretoru

Optronid

Optronid. Kõige kiiretoimelisem optron

Valgusdioodid

Vedelkristallpaneel. Eelised, puudused.

Resistiivne pingejagur

Bipolaartransistori töö lüliti režiimis

Bipolaartransistori väljundkarakteristikud ÜE-lülituse jaoks

Emitterijärgija. (skeem, pingevõimendustegur)

Galvaaniline (otse) sidestus võimendites (eelised, puudused)

Lihtne "voolupeegel"

Negatiivne tagasiside võimendites

Positiivse tagasiside mõju võimendi parameetritele

RC - sidestus (eelised ja puudused)

Trafosidestus (eelised ja puudused)

Võimendi põhiparameetrid

Kui suur võib olla ühetaktilise võimsusvõimendi kasutegur?

Diferentsvõimendi (võimendusaste). Omadused, kasutamisala

Probleemid, mis tekivad alalisvooluvõimendite (AAV) ehitamise puhul?

Diferentsiaalne võimendi OV baasil

Integraator OV baasil

Integreeriv summaator OV baasil

Inverteeriv võimendi OV baasil

Logaritmeeriv võimendi OV baasil

Mis asi on nullnihkepinge OV puhul?

Mitteinverteeriv võimendi OV baasil (skeem, pingeülekandetegur)

Monovibraator OV baasil

Multivibraator OV baasil

Muundur vool - pinge OV baasil

Pingekomparaator OV baasil

Schmitt’i triger OV baasil

Kahekordne ”T”-kujuline sild (ASK, FSK)

Lihtne lineaarse pinge generaator

Selektiivne võimendi

Siinusvõnkumiste RC-generaator ( Wien 'i sild + OV)

Siinusvõnkumiste tekitamise tingimused

Wien´i sild (ASK, FSK)

Alaldi induktiivne filter , tema kasutamisala

Alaldi mahtuvuslik filter, tema kasutamisala

Elektronaparatuuri toiteallika struktuurskeem

Kompensatsioon-pingestabilisaator (struktuurskeem, realisatsioon )

Lihtne pingekordisti (Latour'i skeem)

Ühefaasiline "0" - väljavõttega alaldi

Ühefaasiline poolperioodalaldi

Ühefaasiline sildlülituses alaldi

2NING-EI loogikaelement ( tähistus , tõeväärtuse tabel)

2VÕI-EI loogikaelement (tähistus, tõeväärtuse tabel)

DTL-tüüpi loogikaelement (näit. 2NING-EI)

ESL- loogika

High-Z - omadused, kasutamine

KMOP loogika (eelised ja puudused)

Lihtsa dioodloogika elemendid

Loogikaelementide süsteemid

Loogikalülituste väljundite ühendamise võimalused

TTL - Schottky loogikaelemendid

TTL loogika

Dekooder

Demultiplekser

EPROM

Kombinatsioonloogika (üldmõisted)

Multiplekser

PROM

ROM

Välistav "VÕI" (skeem, tõeväärtuse tabel)

Asünkroonne lahutav loendur

Asünkroonne RS - triger

Asünkroonne summeeriv loendur

Loendurid (liigitus, omadused)

Loendustriger (“T”-triger)

MS-struktuur

Registrid

Sünkroonne RS - triger

Sünkroonne summeeriv loendur

Kahekordse integreerimisega ADM

Lihtne DAM

Loenduriga ADM

Paralleelne ADM ( Flash )
Küsimuse konkreetne sõnastus eksamipiletis võib veidi erineda siintoodust.
Eksamil tuleb vastata kirjalikult viiele küsimusele ja lahendada ülesanne, milles tuleb etteantud lülitusskeemi jaoks välja arvutada ühe lülituselemendi väärtus või pinge (või voolu) väärtus lülituse mingis punktis. Ülesannetes käsitletavateks teemadeks on operatsioonvõimendi rakendused , bipolaartransistoridega võimendusastmed, lihtsad püsivoolu- ja püsipingeallikad.
2

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

DomDomDom Õppematerjali autor

Küsimused ilma vastusteta

Elektroonika füüsika passiivelemendid Monovibraator Multivibraator Elektronkiiretoru Optronid Elektrolüütkondensaatorid

Sarnased õppematerjalid

docx

Elektroonika piletid

Pilet 1. 1. Valgusdioodid Valgusdiood on pn-siirdega diood, mis muudab elektrienergiat optiliseks kiirguseks tavaliselt spektri nähtavas või infrapunases osas. Teatud ainete kristallis moodustatud pn-siirde päripingestamisel (pluss p-kihil) injekteeruvad augud n-kihti ning elektronid vastassuunas. Need injekteerunud augud ja elektronid rekombineeruvad pn-siirdes ja selle läheduses vastasmärgiliste laengukandjatega ning osa vabanevast energiast eraldub kiirgusena. Kuna p-kiht on kõigest mõne mikromeetri paksune, siis väljub kiirgus kristallist. Kiirguse värvuse määrab pooljuhtmaterjali koostis. Toodetakse ka kahevärvilise kiirgusega valgusdioode. Nendel on tavaliselt kaks eri materjalist siiret ja kolm viiku. Siirdeid läbivate voolude muutmise teel saab siis valida mitmeid värvivarjundeid, näiteks punase ja rohelise korral punakaskollasest kollakasroheliseni. Valgusdioode valmistatakse peamiselt galliumarseniid-fosfiidist. Valguse lainepikkuse ala on küllaltki piiratud n

Elektroonika

doc

Elektroonika

Pilet 1. 1. Valgusdioodid 2. Võimendi põhiparameetid 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 4. TTL-Schottky loogika elemendid 5. RS-triger 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad energiat, vahetavad orbiite, vabaneb energiat ning vabanev energia kiiratakse valgusena. n: infrapunane. Algul vaid peen valgus praegu olemas kollane, sinine, roheline. Pinge umbes 2V. valmistatakse (gallium arseeniid fosfiid). Kasutatakse optronites (valgusallik+valguse vastuvõtja). Dioodoptron kiireim 10 -8s. Inertsivaba ja saab ise valida spektri. 2. Võimendus astme põhiparameetrid: Ku=Uvalj/Usis, Ki=Ivalj/Isis, KP=Pvalj/Psis=Ku*Ki. Võimendi puhul KP alati >>1 OV: *Võimendustegur: KUD, K. Sõltub differentspinge sagedused, toiteping, temp. Antakse nullsagedusel ja nimiting-stel K=500..500k *Ühissignaali nõrgendustegur. Reegline ÜSNT=20logK/Ksf (-70..1

Elektroonika

doc

Spikker elektroonika eksamiks

Digitaalelektroonika 1.Miks digitaalelektroonikas kasutatakse kahendarvude süsteemi? Sest 2nd süsteemis on ainult kaks väärtust 0 ja 1 (FALSE ja TRUE). Nendega on kõige lihtsam teha vajalikke arvutusi. Teine võimalus, et on oluliselt lihtsam teha kahte olekut omavaid elemente (näiteks: juhib ja ei juhi elektrit). 2.Negatiivne ja positiivne loogika. Positiivse loogika puhul edastatakse 1 suurema pingega kui 0. Negatiivse loogika puhul vastupidi. 3.Maa mõiste elektronlülitustes. Negatiivne ja positiivne toitepinge. Maa on sisuliselt kõikidele komponentidele ühine jupp juhet, mis garanteerib vooluringi olemasolu elektronlülituses. 4.Loogika baaselemendid NING, VÕI, EI. Lihtsaim seadis, mis sooritab sisendsignaalidega mingit loogikatehet. Neil on ainult kaks olekut 0 ja 1. Tähtsamad on invertor (EI), konjunktor (NING), disjunktor (VÕI), Pierce'i element (EI-EGA) ja Shefferi element (NING-EI). 5.Baaselemendid NING-EI, VÕI-EI. 6.HiZ otstarve, kasutusnäide, HiZ realise

Elektroonika

doc

Elektroonika eksamiks

Pilet 1. Pilet 3. 1. Valgusdioodid 1. türistori volt-amper karakteristik 2. Võimendi põhiparameetid 2. mis asi on nullinihepinge OV baasil? 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 3. T-triger 4. TTL-Schottky loogika elemendid 4. demutlipleksor 5. RS-triger 5. inverteeriv võimendaja (skeem, 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus pingevõimendustegur) laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad

Elektroonika

197

pdf

Elektroonika

Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused......................

Elektroonika ja it

pdf

Analoogelektroonika lülitused

5.2 Vastuside mõju võimendi parameetritele 6.5.3 Tagasisidelülituste praktilisi näiteid 6.5.4 Parasiitne tagasiside 6.6 Transistori töö lülitireziimis 6.6.1 Impulsside liigid ja parameetrid 6.6.2 Bipolaartransistori töö lülitireziimis 6.6.3 Väljatransistori töö lülitireziimis 6.7 Stabiilse voolu generaatorid 6.7.1 Bipolaartransistoridega püsivooluallikad 6.7.2 Väljatransistoridega püsivooluallikad 6.7.3 Voolupeegel Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 1 Märkus: bipolaartransistori kollektorit võidakse allpool tähistada nii tähega K kui tähega C. Mõlemad tähistused on võrdväärsed. 6.1 Võimendid: mõiste, liigitus ja põhiparameetrid Pikkov lk 60 Joonisel vasakult paremale: alalisvooluvõimendid, helisagedusvõimendid, kõrgsagedus-võimendid, lairibavõimendid, kitsasribavõimendid. Iga

Elektroonika alused

doc

Elektroonika aluste õppematerjal

......................................................................................................................................................67 7.5. Tagasiside võimendites...........................................................................................................................................71 8. VEDELKRISTALLINDIKAATORID.......................................................................................................................... 77 9.MIKROELEKTROONIKA ALUSED............................................................................................................................79 9.1. Üldist mikroelektroonikast......................................................................................................................................79 9.2.Ehitus, kasutuse eripära ja liigid ..............................................................................................................................79 9.3. Operatsioonvõimendid

Elektroonika alused

114

doc

Elektroonika alused

ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...................................................................................................................................... 25 U2.................................................................................................................................. 25 ........................................................................................................................................... 25 VD2................................................................................................................................ 25 ...............................................

Elektriahelad ja elektroonika alused

Rohkem sarnaseid