Elektrirajatiste projekteerimine III (1)

 
 
Peeter  Raesaar  
 
ÕHULIINIDE  PROJEKTEERIMISE  
KÜSIMUSI  
 
 
 
ELEKTRIRAJATISTE   PROJEKTEERIMINE  
III osa 
 
1.  Sissejuhatus. Normatiivdokumendid. Üldpõhimõtted.  
2.  Õhuliinidele mõjuvad koormused 
3.  Juhtmete ja piksekaitsetrosside arvutus 
4.  Mastide arvutusest 
5.   Vundamentide  arvutusest 
6.   Isolaatorid  
7.  Õhuliinide  tarvikud  
8.  Trassi valik, mastide  paigutus  trassil 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
2006 
 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
1. 
SISSEJUHATUS 
1.1   NORMDOKUMENDID . 
 
Lähtuda tuleb  reast  normdokumentidest. Olulisemad: 
•  EVS-EN  50341-1:2001:  Elektriõhuliinid  vahelduvpingega  üle  45  kV 
/Overhead  electrical  lines exceeding AC 45 kV/ – Eesti  versioon  etteval-
mistatud ja kuulub peatselt kinnitamisele Eesti Standardikeskuse käskkir-
jaga. 
Hõlmab õhuliinide ja tema komponentide ( juhtmed  ja piksekaitsetrossid, 
mastid ,   vundamendid ,   ühendused )  projekteerimist  ja  ehitust,  samuti 
nõudeid liini elementidele (isolaatorid, tarvikud, poldid, tõmmitsad jms) ja 
materjalidele (juhtmed, profiilterased, puit,  betoon  jms). 
•  EN  50341-3:  Elektriõhuliinid  vahelduvpingega  üle  45  kV  (Overhead 
electrical lines exceeding AC 45 kV) – Siseriiklikud erinõuded (SEN). 
•  EN  50423-1:  Elektriõhuliinid  vahelduvpingega  1  kV  kuni  45  kV 
(Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV up to and  including  AC 45 
kV). 
•  EVS-HD 637 S1:2002: Tugevvoolupaigaldised vahelduvpingele üle 1 
kV / Power  Installations Exceeding 1 kV a.c./.  
Harmoniseerimisdokument  sätestab  üle  1 kV  vahelduvpingega  elektri-
võrkude tugevvoolupaigaldiste projekteerimise ja ehitamise  üldnõuded . 
•  Eesti Energia AS Ettevõttestandard EE 10421629-JV ST: 0,4…20 kV 
võrgustandard: 
−  5-1:2002: Osa 1: 20 kV  õhuliinid   
−  5-5:2002: Osa 5: 0,4 KV õhuliinid  
EE 10421629-JV ST on OÜ  Jaotusvõrk  sisene dokument.  
•  Elektriseadmete  ehituse  eeskirjad.  Üle  1000-V  õhuliinid,  jaotlad  ja  ala-
jaamad . Viies väljaanne. Tallinn, Valgus, 1986 
•  Elektriseadmete ehituseeskirjad. Kuues ümbertöötatud ja täiendatud väl-
jaanne.  Moskva  1998 (vene k). 
•  Isoleerjuhtmetega 6-20 kV pingega elektriõhuliinide ehituseeskirjad. EES 
Rossii , AS ROSEP, AS ORGRES. Kinnitatud 08.10.98 (vene k). 
•   
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
2
© TTÜ  ELEKTROENERGEETIKA  INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
Kõrgepingeõhuliinide  trassi  valikut  ja  ehitamist  reglementeerivad  rida  Eesti 
Vabariigi seadusi ja valitsuse määrusi (RT − Riigi  Teataja , RTL – Riigi Teataja 
Lisa): 
• 
Elektriohutusseadus 
 
 
 
(RT I 2002, 49,310) 
• 
Elektrituruseadus 
 
 
 
 
(RT I 2003, 25, 153) 
• 
Ehitusseadus    
 
 
 
 
(RT I 2002, 47, 297) 
• 
Planeerimisseadus   
 
 
 
(RT I 2002, 99, 579) 
• 
Keskkonnamõju  
hindamise 
ja 
keskkonna 
auditeerimise 
seadus 
    
 
 
 
 
 
 
(RT I 2000, 54, 348) 
• 
Keskkonnajärelvalve seadus 
 
 
(RT I 2001, 56, 337) 
• 
Looduskaitseseadus  
 
 
 
(RT I 2004, 38, 258) 
• 
Veeseadus  
 
 
 
 
 
(RT I 1994, 40, 655) 
• 
Asjaõigusseadus  
 
 
 
 
(RT I 1993, 39, 590) 
• 
Asjaõigusseaduse rakendamise seadus 
(RT I 1999, 44, 510) 
• 
Muinsuskaitseseadus 
 
 
 
(RT I 2002, 27, 153) 
• 
Telekommunikatsiooniseadus   
 
(RT I 2004, 87, 593) 
• 
Lennundusseadus   
 
 
 
(RT I 1999, 26, 376) 
• 
Teeseadus 
 
 
 
 
 
(RT I 1999, 26, 377) 
• 
Raudteeseadus  
 
 
 
 
(RT I 2003, 79, 530) 
• 
Meresõiduohutuse seadus 
 
 
(RT I 2002,  1,  1) 
• 
Jäätmeseadus 
 
 
 
 
(RT I 2004, 9, 52) 
• 
Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus   
(RT I 2002, 58, 366) 
• 
Võlaõigusseadus  
 
 
 
 
(RT I 2001, 81, 487) 
 
Arvestada  tuleb  muude  kättesaadavaks   muutuvate   asjakohaste  normdoku-
mentidega. 
•   
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
3
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
1.2  MÄÄRATLUSI 
•  Piirseisund  (konstruktsiooniline) /(structural)   limit  state/  −  seisund,  mille 
ületamisel  konstruktsioon  ei vasta enam projekti nõuetele (s.t ei täida ette-
nähtud funktsioone). Projekteerimine peab tagama, et koormuste, materjali 
omaduste  ja  geomeetriliste   mõõtmete   arvutuslike  väärtuste  puhul  piirsei-
sundeid ei ületata.  
•  Kandepiirseisund  /ultimate  limit  state/−  purunemise  või  muu   konstrukt -
sioonilise vigastusega (ülemäärane  deformatsioon , ümberkukkumine, välja-
nõtke  jne)   seonduv   täieliku   töövõime   kaotuse  seisund,  mis  võib  ohustada 
inimesi. Üldiselt vastab ta konstruktsiooni või tema elemendi maksimaalsele 
lubatavale koormusele (suurimale kandevõimele või tugevusele).  
•  Kasutuspiirseisund  /serviceability  limit  state/  −  seisund,  mille  ületamisel 
konstruktsiooni  või  konstruktsioonielemendi  etteantud  kasutuskriteeriumid 
pole enam tagatud.  
Kasutuspiirseisundid  puudutavad  mastide,  vundamentide,  juhtmete  ja 
seadmete mehaanilist funktsioneerimist ning elektrilisi isoleervahemikke. 
Kasutuspiirseisundid, mida võib olla vajalik käsitleda, hõlmavad:  
−  deformatsioone ja asendimuutusi, mis mõjutavad masti välisilmet või te-
ma kasutusefektiivsust ning elektrilisi isoleervahemikke; 
−  vibratsioone, mis põhjustavad juhtmete, mastide, seadmete kahjustusi; 
−  vigastusi (kaasa arvatud pragunemised), mis võivad kahjustada mastide, 
juhtmete, isolaatorite ja liinitarvikute kestvust või funktsioneerimist. 
•  Arvutuslik olukord /design situation/ − füüsikaliste tingimuste kogum, ise-
loomustamaks  baasperioodi,  mille  jaoks  arvutus  kinnitab,  et   asjakohased  
piirseisundid pole ületatud.  
•  Arvutuslik  tööiga  /design   working   life/−  eeldatud  periood,  mille  vältel 
konstruktsioon  on  kasutatav  ettenähtud   otstarbel ,  rakendades  ennetavat 
hooldust , kuid vajamata olulist remonti.  
Õhuliinidel  tavaliselt 50 aastat (käiduperiood on normaalselt 30 kuni 80 a).  
•   Kandevõime ,  tugevus  (konstruktsiooniline)  / resistance   (structural)/ − 
komponendi,  ristlõike  või  konstruktsioonielemendi  võime  vastu  panna  pu-
runemisele  või  mis  tahes  muukujulisele  konstruktsioonilisele  vigastusele, 
mis võib ohustada inimesi või kahjustada süsteemi funktsioneerimist. Mõõ-
detakse  enamasti  jõu  või  momendi  ühikutes,  nt  paindekandevõime,  nõtke-
kandevõime.  
Avaldub üldiselt kui A·f (A −  ristlõige  mm2, f − materjali piirtugevus N/ mm2) 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
4
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
•  Normkandevõime, normtugevus / characteristic  resistance/ − kandevõime 
(tugevuse) väärtus, mis arvutatakse materjali omaduste normväärtuste alu-
sel.  Viimased  võib leida eeskirjadest  Eurocode  ENV 1992-1-1, ENV 1993-1-
1 või ENV 1995-1-1. 
•  Materjali  omaduse  normväärtus  /characteristic   value   of  a   material   prop-
erty/− materjali omaduse väärtus, mida etteantud tõenäosusega ei saavuta-
ta hüpoteetilises piiramatus katsete seerias. See väärtus vastab üldiselt ma-
terjali  vaadeldava  omaduse  eeldatud  statistilise  jaotuse  etteantud  tõenäo-
susele. Mõnel juhul kasutatakse normväärtusena nimiväärtust. 
•  Arvutuslik  kandevõime,  arvutuslik  tugevus  /design  resistance/  Rd  − 
konstruktsiooniline  kandevõime  (tugevus),  mis  seob  kõik  konstruktsioonili-
sed omadused vastavate materjalide omaduste arvutuslike väärtustega. 
Leitakse materjalide omaduste arvutuslike väärtuste Xnd alusel 
 
  Rd 
 = f {X1d, X1d, …} 
või alternatiivina materjalide omaduste normväärtuste XnK alusel: 
 
  Rd 
 = f {X1K, X1K, …} / γM 
γM 
− materjali omaduse  osavarutegur  − ≥ 1,0 
•  Materjali omaduse arvutuslik väärtus /design value of a material property 
/− väärtus, mis saadakse materjali omaduse normväärtuse jagamisel mater-
jali  omaduse  osavaruteguriga  või  erijuhtumitel  otsese  määramise  teel: 
 
Xd = XK / γM  
•   Materjali  omaduse  osavarutegur  /partial   factor   for  a  material  property/− 
tegur (≥ 1,0), mis  arvestab  ebasoovitavaid kõrvalekaldeid materjali omadus-
te normväärtustest, kasutatud teisendustegurite ebatäpsusi ja geomeetrilis-
te näitajate ning kandevõimemudeli määramatusi.  
•  Koormus / action / − konstruktsioonile mõjuv jõud (otsene koormus) või vä-
listingimuste  põhjustatud  deformatsioon  (kaudne  koormus,  nt  temperatuuri 
muutused, niiskuse mõju, vajumised jne). 
•  Normkoormus, koormuse normväärtus /characteristic value of an action/ 
−  mingi  koormuse  teatud  esinduslik  väärtus  (sisuliselt  suurim  võimalik 
koormus).  Statistilisel  määramisel  võetakse  ta  võrdseks  väärtusega,  mida 
etteantud  tõenäosusega  ei  ületata  ebasoovitavas  suunas  antud  “baaspe-
rioodi”  kestel.  Viimane  lähtub  süsteemi  arvutuslikust  tööeast  ja  arvutusliku 
olukorra kestusest.  
•  Arvutuslik  koormus  /design  value  of  an  action/−  väärtus,  mis  saadakse 
normkoormuse või koormuse kombinatsiooniväärtuse  korrutamisel   koormu -
se osavaruteguriga: Fd = γF F  (Mõnel juhul võib olla sobiv määrata otseselt) 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
5
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
•  Koormuse  osavarutegur  /partial  factor  for  an  action/−  tegur  (≥  1,0),  mis 
sõltub valitud töökindluse tasemest ja arvestab ebasoovitavate  kõrvalekalle -
te  võimalust  normkoormusest,  modelleerimise  ebatäpsust  ja  määramatusi 
koormuste mõjude hindamisel. 
Koormuste  ja  materjali  omaduste  osavarutegurid   sõltuvad  koormuste, kan-
devõimete, geomeetriliste mõõtmete ja projekteerimismudeli määramatuste 
astmest  ning  konstruktsiooni  ja  piirseisundi  tüübist.  Osavarutegurid  võivad 
sõltuda ka liinile ettenähtud tugevuse koordinatsioonist. 
•  Vabakoormus /free action/− konstruktsioonile antud piires mõjuv mis tahes 
ruumilise jaotusega koormus. 
•  Koormusvariant  /load  arrangement/  −  määrab  vabakoormuse  paigutuse, 
suuruse ja suuna. 
•  Koormusjuhtum  /load   case /−  kokkusobivad  koormusvariandid,  deformat-
sioonide  kogumid  ja   hälbed ,  mida  arvestatakse  samaaegselt  määratletud 
muutuv- ja püsikoormustega teatud kontrolli teostamiseks. 
Valitud  arvutuslikud  koormusjuhtumid peavad  olema  piisavalt  rasked  ja ar-
vestama kõiki tingimusi, mida on õhuliini ehitamise ja arvutusliku tööea kes-
tel mõistlik eeldada. 
•  Koormuskombinatsioon /combination value for an action/− koormuste ar-
vutuslike väärtuste kogum, mille alusel kontrollitakse konstruktsioonilist töö-
kindlust  piirseisundis antud koormusjuhtumil.  
•  Koormuse  kombinatsiooniväärtus  /combination  value  for  an  action/− 
väärtus,  mis   seondub   koormuskombinatsiooni  rakendamisega  ja  arvestab, 
et  mitme  sõltumatu  koormuse  kõige  ebasoovitavama  väärtuse  üheaegse 
esinemise  tõenäosus  on  väiksem  kui  igal   koormusel   eraldi.  Väärtus  saa-
dakse   normkoormuse  korrutamisel  koormuse  kombinatsiooniteguriga  või 
teatud tingimustel määratakse otseselt. 
•  Koormuse  kombinatsioonitegur  /combination factor for an action/− tegur 
(≤ 1,0) koormuse  kombinatsiooniväärtuse  määramiseks . 
•  Projekti  erinõuded  (PN)  / project   specification/  −  kliendi  poolt  tarnijale  või 
peatöövõtjale  esitatav  dokument,  mis  sisaldab  adekvaatseid  üksikasju 
konkreetse  rajatise  või liini komponendi materjalidele, dimensioneerimisele, 
valmistamisele  ja  püstitamisele  esitatud  nõuete  kohta.  Ta  võib   täiendada  
standardi  nõudeid,  kuid  ta  ei  tohi  leevendada  selle  tehnilisi  nõudeid  ja 
asendada   käesolevas  standardis  kindlaks  määratud  miinimumnõudeid.  Iga 
projekti puhul peaks spetsifikatsiooni maht olema minimaalne, s.t sisaldama 
ainult projekti jaoks unikaalseid või spetsiifilisi üksikasju. 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
6
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
1.3  ÜLDPÕHIMÕTTED 
Elektriliini  põhilised   elektrilised    parameetrid   ( nimipinge ,  läbilaskevõime,  lühis-
voolude nivoo jms) määratakse elektrivõrgu projektiga ning liini projekteerimine 
taandub  põhiliselt  konstruktsiooniliseks  ja  geotehniliseks  projekteerimiseks, 
mille käigus toimub juhtmete ja piksekaitsetrosside  mehaaniline  arvutus, mas-
tide ja vundamentide projekteerimine ning liini trassi määramine koos mastide 
paigutusega trassil.  
Konstruktsiooniline  (mehaaniline)  projekteerimine  tugineb  piirseisundi   kont -
septsioonile, mida rakendatakse koos osavarutegurite meetodiga.  
 
Tulenevalt töökindluse /reliability/ nõudest tuleb elektriõhuliin projekteerida 
ja ehitada nii, et ettenähtud tööea kestel täidaks ta määratletud tingimustel 
oma otstarvet piisava töökindluse ja ökonoomsusega. 
 
Tulenevalt  turvalisuse  / security /  nõudest  tuleb  vältida  mingi  komponendi 
vigastumise  (kaskaadset)   laienemist   tõsiseks  avariiks.  Kui   liin   peaks 
kaotama töövõime materjali defektide, ettenägematute sündmuste (nt mingi 
objekti   põrkumine    liiniga ,   maalihe   vms)  või  ebaharilike  ilmastikutingimuste 
toimel,  on  loomulik,  et  töövõime  kaotus  piirneb  liini  osaga,  kus  esinesid 
komponentide tugevuspiire ületavad koormused, või selle lähiümbrusega. 
Turvalisuse  nõude  täitmiseks  vaadeldakse  teatud  erandlikke   koormusi   ja 
koormusjuhtumeid, samuti rakendatakse liini komponentide tugevuse koor-
dinatsiooni. Progresseeruva avarii piiramiseks võib nt ette näha ankrumas-
tide paigalduse kindlaks määratud vahemikega.   
Vahel võib olla õigustatud täiendavate turvameetmete rakendamine kas tä-
nu liini tähtsusele võrgus või temale toimivatele karmidele ilmaoludele.  
 
Tulenevalt  ohutuse  / safety /  nõudest  ei  tohi  liini  ehitus  ja  käit  põhjustada 
inimeste  vigastusi  või  surma.  Nõuded  seonduvad  erandlike  koormustega, 
millele liini komponendid, eelkõige mastid, tuleb projekteerida. 
 
Samuti  tuleb  õhuliini  projekteerimisel  pöörata  tähelepanu  liini  kestvusele, 
vastupidavusele,  remonditavusele,  keskkonna  aspektidele,  kariloomade 
ning looduse (nt lindude, loomade jne) kaitsele ja välisilmele. 
Mainitud   nõuded  täidetakse  õige  materjalide  valikuga,  sobiva  projekteerimise 
ja detailiseeritusega ning asjakohaste projekteerimise, tootmise, ehituse ja ka-
sutamise  kontrolliprotseduuridega.  Projekteerimise  ja  ehituse  kestel  tuleb  ra-
kendada asjakohast kvaliteedijärelvalvet (vastavalt EN ISO  9001 ).  
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
7
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
1.4  ÕHULIINI  KUJUNDUS 
Projekteerimise  algetapil  tuleb lahendada liini üldkujunduse küsimused: 
•  Liini trassi valik 
•  Juhtmete ja piksekaitsetrosside materjal ja konstruktsioon 
Juhtmetena üldjuhul  
−  ümartraadist  alumiinium - ja alumiiniumsulamist juhtmed  
−  või 
ümartraadist 
komposiitjuhtmed 
−  terasalumiinium-  või 
terasaldreijuhtmed 
−  polüetüleenisolatsiooniga  alumiiniumsoontega  isoleerjuhtmed  (SAX) 
ja  rippkaablid  (AMKA),  alumiinium-  ( Multi -Wiski™)  või  vasksoontega 
isekandvad  kaablid  
Juhtme  konstruktsioon  ja  määrde  omadused  sätestatakse  projekti  eri-
nõuetega (või lepitakse kokku ostja ja tarnija vahel).  
Terasalumiiniumjuhtmete soovitavad alumiinium- ja terasosa suhted: 
Jäitekihi paksusel kuni 20 mm, ristlõiked kuni 185 mm2  
− 6,0…6,25 
   
 
 
 
 
ristlõiked 240 mm2 ja enam  − 7,71…8,04 
600…800 m pikkused suurüleviigud    
 
 
 
− 1,46 
Piksekaitsetrossidena  
−  tsingitud või alumineeritud terastraatidest juhtmed ja trossid 
Trosside  kasutamisel  kõrgsagedussideks: 
−  terasalumiiniumjuhtmed alumiinium- ja terasosa suhtega 0,65…0,95  
−  kiudoptiliste  telekommunikatsiooniahelatega  juhtmed  OPCON  ja   pikse -
kaitsetrossid OPGW  
Tugeva  korrosiooniga   aladele   (mererannikud,  tööstuspiirkonnad)  võidakse 
sätestada erinõuded. 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
8
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
 
•   Ahelate   arvu  ning  juhtmete  ja  piksetrosside  paigutuse valik  −  sellekoha-
sed nõuded ja soovitused − nt EEE-s. 
Juhtmete  ebasümmeetrilise  paigutuse  puhul  tuleb  üle  100  km  pikkused 
110…500 kV õhuliinid transponeerida ühe täistsükliga.  
Alla  100  km  pikkused   liinid   transponeeritakse  alajaamades  (lõpumastil  või 
lõpumasti ja alajaama portaali vahelisel visangul. 
Keskpingevõrkudes on  soovitav  faase transponeerida alajaamades. 
•  Isolatsiooni konstruktsiooni valik 
−  110 ja kõrgema pingega liinides − rippisolaatorid 
−  kesk- ja madalpingeliinides − reeglina tõirisolaatorid, pingutusmastidel ka 
rippisolaatorid. 
−  isoleerjuhtmetele on soovitatav plasthülsiga kinnitusuurdega isolaatorid − 
võimaldavad vedada juhet veorullikuid kasutamata. 
−  madalpingeliinide isoleerjuhtmed ja rippkaablid kinnitatakse konksudega 
•  Masti materjali ja tüüpide valik. Reeglina 
−  110 ja kõrgema pingega liinides − vabalt seisvad metallsõrestik- või be-
toontornmastid 
−  kesk-  ja  madalpingeliinides  −   immutatud   männipuidust  postmastid   tõm -
mitsatega (nurga-, ankru- ja lõpumastid) või ilma (kandemastid) 
•  Arvutusliku  visangu  pikkuse  valik  −  sõltuvalt  liini   pingest ,  masti  tüübist, 
juhtmemargist, jäite paksusest 
Tüüpilised visangu pikkused:  
- 
madalpingeliinid (0,4 kV) − 20-70 m;  
- 
keskpingeliinid (20 kV) − 20-110 m;  
- 
kõrgepingeliinid (110 kV) − 150-400 m;  
- 
ülikõrgepingeliinid (330 kV) 
300-500m  
EEE on toodud suurimad lubatavad visangu pikkused sõltuvalt juhtme  rist -
lõikest ja jäite paksusest. 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
9
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
1.5  KONSTRUKTSIOONILISE PROJEKTEERIMISE PÕHIVÕRRAND 
 
Õhuliini komponendi,  elemendi  või  liite  purunemisele  või  ülemäärasele  de-
formatsioonile vastava piirseisundi käsitlemisel tuleb kontrollida tingimust 
 
 
E ≤ R
d
d  
 
Ed  −  summaarne  arvutuslik  koormustulem  −  sisejõud , pinge (mehaaniline) 
või moment või mitme sisejõu, pinge või momendi esinduslik  vektor   
 
Rd  − konstruktsiooni  arvutuslik  kandevõime  −  leitakse  mehaaniliste  oma-
duste arvutuslike väärtuste Xnd alusel:    Rd = f {X1d, X2d, …} 
 
või vastavate normväärtuste XnK alusel: Rd = f {X1K, X2K, …} / γM 
 
Et  arvestada  erinevate  koormuste  koosmõju,  kombineeritakse  püsikoor-
mused  G,  samaaegselt  esinevad  muutuvkoormused  Q1,  Q2,  jne  ja  asjako-
hased juhukoormused A vastavalt käsitletavale arvutuslikule olukorrale. 
Iga  arvutatava  koormusjuhtumi  jaoks  leitakse  koormustulemi  arvutuslik 
väärtus järgnevate võrranditega  
a)  Püsi- ja muutuvkoormustega seotud arvutuslikud olukorrad − Ed määratak-
se  domineeriva  arvutusliku  muutuvkoormuse  γ Q1Q1K   (või  Q1(T1))  (tavaliselt 
kas tuule- või jäitekoormus) ja teiste muutuvkoormuste kombinatsiooniväär-
tuste Ψ QnQnK  (või Qn(Tn)) alusel: 
Ed = f {Σ γGGK , γQ1Q1K , Σn >1 ΨQnQnK } 
b)  Juhukoormustega  seotud  arvutuslikud  olukorrad  −  Ed  määratakse  juhukoor-
muste  arvutuslike  väärtuste  γAAK  ja  määratletud  muutuvkoormuste  (kui  neid 
esineb) kombinatsiooniväärtuste ΨQnQnK (või Qn(Tn)) alusel: 
Ed = f {Σ γGGK , γAAK , Σn ≥1 ΨQnQnK } 
 
 
Õhuliinide juhtmed ja trossid arvutatakse lubatud pingete alusel, isolaato-
rid ja tarvikud aga purustavate koormuste alusel. Mastid ja vundamendid 
arvutatakse otseselt piirseisundite meetodil. 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
10 
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
 
2. 
ÕHULIINIDELE MÕJUVAD KOORMUSED 
2.1  KOORMUSTE MÄÄRATLUSI 
•  Püsikoormus /permanent action/  − koormus, mis toimib kogu antud arvu-
tusliku olukorra kestel ja mille muutused keskväärtuse suhtes on tühised või 
mille muutused on alati samasuunalised (monotoonsed) kuni koormus saa-
vutab teatud piirväärtuse. 
•  Muutuvkoormus /variable action/− koormus, mis tõenäoliselt ei esine kogu 
antud arvutusliku olukorra vältel või mille väärtuse muutused keskväärtuse 
suhtes on märgatavad ja mittemonotoonsed.  
•  Juhukoormus / accidental  action/ − koormus, tavaliselt lühiajaline, mille 
märgatava  suurusega ilmnemine arvutusliku tööea kestel on vähetõenäoli-
ne. Paljudel juhtudel võib juhukoormus põhjustada raskeid tagajärgi, kui po-
le rakendatud eriabinõusid. 
•  Staatiline  koormus  /static  action/−  koormus,  mis  ei  põhjusta  konstrukt-
siooni või konstruktsioonielementide märgatavat kiirendust. 
•   Dünaamiline   koormus  / dynamic   action/−  koormus,  mis  põhjustab  konst-
ruktsiooni või konstruktsioonielementide märgatava kiirenduse. 
•  Koormustulem /effect of action/ − koormuste mõju konstruktsioonielemen-
tidele,  nt  sisejõud,  moment,  (mehaaniline)  pinge,   tõmme .  Koormustulemi 
arvutuslikuks väärtuseks on vastavate arvutuslike koormuste kogumõju. 
•  Kordusperiood  / return   period/  −  keskmine   ajavahemik   ilmastikust  tingitud 
koormuse sätestatud või sellest suurema väärtuse kahe järjestikuse esine-
mise  vahel. Kordusperioodi pöördväärtus annab sätestatud väärtuse ületa-
mise  tõenäosuse aasta kohta. 
 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
11 
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
 
2.2  ILMASTIKUST PÕHJUSTATUD KOORMUSED 
2.2.1 Üldpõhimõtted 
Ilmastikust põhjustatud koormused − tuule- ja jäitekoormused ning tempera-
tuuri  mõju. 
Ilmastiku  mõjude  normväärtused  määratakse  teatud  kordusperioodiga  piir-
väärtuste alusel.  
 
Eurostandardid  kehtestavad  töökindluse   nivood ,  millest  igaüks  vastab  il-
mastikutingimuste antud kordusperioodile T: 
Tabel 1. Töökindluse nivood 
Töökindluse nivoo 
Ilmastikutingimuste 
kordusperiood T, a 
1 
  50 
2 
150 
3 
500 
 
 
Piirväärtused   omakorda  määratakse  teatud  baas-  (e   referents )tingimustel 
(kõrgus, 
temperatuur, 
maastikutüüp 
jms) 
ehk 
nn 
baas- 
(või 
referents)väärtustena, mis etalontingimustel ongi normväärtusteks. 
Baastingimustest  erinevatel  tingimustel  saadakse  normväärtused  baas-
väärtuste vastava korrigeerimise teel.  
 
Arvutuslik  koormus  saadakse  normkoormuse  korrutamisel  koormuse 
osavaruteguriga. 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
12 
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
2.2.2  Tuulekoormused  
 
Normtuulekoormused  määratakse  tuule  normkiiruse  alusel  −  need  sõltu-
vad tuule piirkiirusest / extreme  wind  speed /.  
 
Tuule piirkiiruse määramisel on aluseks nn tuule keskmine kiiruse Vmean. 
Tuule  keskmine  kiirus  Vmean  −  tuule  10-minutiline   keskväärtus   suhteliselt 
avatud  maastikul  (II maastikutüüp) kõrgusel 10 m  maapinnast  (m/s).  
Tuuleiili  kiirus  Vg  −  lühiajalise  turbulentse  tuule  iseloomulik  suurim  
2-sekundline keskväärtus. 
Tuuleiili kiiruse ja tuule keskmise kiiruse seos väljendub valemiga 
 
Vg = kg·Vmean 
h
kus k
k
1+
2
2 8 / ln
g on tuule kiiruse iilitegur: 
g
 
zo
 
h 
− kõrgus 
z0 
−  pinnamoe  parameeter − leitakse EN 50341-1 (vt  tabel 2) 
Tabel 2. Erinevate maastikutüüpide maastikutüübitegurid kT ja pinnamoe 
parameetrid z0 (Eurocode 1 ENV 1991-2-4) 
Maastikutüüp 
Maastiku iseloomustus 
kT 
z0 
Lainetav avameri,  järved  vähemalt 5 km ulatuses 
I 
0,17 
0,01 
vastutuult,  tasane  takistusteta  maastik  
Põllumajanduslik maa piiriaedade, hajali paikneva-
II 
0,19 
0,05 
te taluehitiste, hoonete või puudega 
III 
Äärelinnad või tööstuspiirkonnad, põlismetsad 
0,22 
0,30 
Linnad hoonestustihedusega vähemalt 15 % ja 
IV 
0,24 
1,0 
hoonete keskmise kõrgusega üle 15 m 
Õhuliinide puhul pole tüübid III ja IV tavaliselt kasutatavad 
 
 
Tuule baaskiiruseks (referentskiiruseks) VR on 10 m kõrgusel maapinnast 
mõõdetud tuule kiirus vaadeldavas kohas: 
10
V = k ⋅ ln
⋅V (II)
R
T
z
R
0
 
kus  VR(II)− tuule baaskiirus II tüüpi maastikul  
 
kT  
− maastikutüübitegur  
 
kT ja pinnamoe parameeter z0 leitakse tabelist 2. 
 
Eestis kasutatakse tuule baaskiirusena VR(II) väärtust VR(II) = 21 m/s 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
13 
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
 
Liini elementidele kõrgustel kuni 10 m maapinnast kasutatakse vahetult tuu-
le baaskiirust: Vh = VR 
 
Elementidele kõrgustel üle 10 m tuleb tuule kiirus ümber arvutada:  
h
10
h
 
V = (ln
/ ln
) ⋅V = k ln
⋅V (II)
h
 
z
z
R
T
z
R
0
0
0
 
h  – kõrgus maapinnast 
 
kT  – maastikutüübitegur  
 
z0   – pinnamoe parameeter 
 
Tuule  keskmise  kiiruse  suhtelise  muutuse  sõltuvalt  maastikutüübist  ja  kõr-
gusest maapinna suhtes võib leida tabelist 3. 
Tabel 3. Tuule keskmise kiiruse suhtelised muutused sõltuvalt maastiku-
tüübist ja kõrgusest maapinna suhtes 
Maastiku-
Vh / VR(II) = kTln(h/z0)  funktsioonina  kõrgusest maapinna suhtes 
tüüp 
10 m 
15 m 
20 m 
25 m 
30 m 
35 m 
40 m 
45 m 
50 m 
55 m 
60 m 
I 
1,17 
1,24 
1,29 
1,33 
1,36 
1,39 
1,41 
1,43 
1,45 
1,46 
1,48 
II 
1,00 
1,08 
1,14 
1,18 
1,22 
1,24 
1,27 
1,29 
1,31 
1,33 
1,35 
III 
0,77 
0,86 
0,92 
0,97 
1,01 
10,5 
1,08 
1,10 
1,13 
1,15 
1,17 
IV 
0,55 
0,65 
0,72 
0,77 
0,82 
0,85 
0,89 
0,91 
0,94 
0,96 
0,98 
 
 
 
Tuule  normsurve  qh  (N/m2)  kõrgusel  h  maapinnast  leitakse  dünaamilise 
survena: 
1
2
 
q =
ρV
h
 
2
h
kus  Vh  − tuule kiirus (m/s) kõrgusel h maapinnast 
 
ρ 
− õhu tihedus. Temperatuuril 15 ºC ja atmosfääri rõhul 1013 hPa 
ρ = ρ0 =1,225 kg/m3.  
 
 
Temperatuuri ja atmosfääri rõhu teiste väärtuste jaoks tuleb õhu 
tihedus arvutada vastava valemiga 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
14 
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
 
EE 0,4…20 kV võrgustandard sätestab tuule normkiirused ja normtuulesur-
ved märgatavalt teisiti.  
Baasväärtuseks on tuule kiiruse 2-minutilised  keskväärtused  kõrgusel 15 m 
ja  piirkiiruse  kordusperioodiks  liinidele  kuni  330  kV  −  10 a.  Seoses  atmo-
sfääriprotsesside ägenemisega on  loobutud  kordusperioodist 5 a. 
 
Seejuures  on  Eesti   territoorium   jaotatud  nelja  tuuletugevuse  tsooni,  mille 
jaoks on antud tuule kiiruse ja tuulesurve normväärtused (baasväärtused). 
Samas on toodud ka parandustegurid normväärtuste määramiseks baastin-
gimustest erinevatel tingimustel.  
 
EE 0,4-20 kV võrgustandard sätestab tuule kiiruseks  sisemaal  kuni 25 m/s, 
rannikul (5–15 km merest olenevalt maastiku avatusest) alates 25 idas kuni 
30 m/s läänes, saartel 32 m/s ja Saare- ning  Hiiumaa  läänerannikul 34 m/s). 
 
Liini elemendile x toimiv ristsuunaline horisontaalne  tuulekoormus   
 
QWx = qh·Gq·Gx·Cx·A 
 
qh  –  dünaamiline tuulesurve  
 
G −
q 
 iilireaktsioonitegur: 
2
h 2
G = k = 1
( +
2
2 8 / ln
q
g
 
z0
Gx  − vaadeldava  konstruktsioonielemendi  mehaanilise  resonantsi  tegur 
(juhtmete puhul nn visangutegur)  
Tabel 4. Visangutegurid Gc 
Maasti -
Visangutegur Gc sõltuvalt visangu pikkusest L 
kutüüp 
Valem 
100 m 
200 m 
300 m 
400 m 
600 m 
800 m 
I 
1,30 – 0,073 ln(L) 
0,96 
0,91 
0,88 
0,86 
0,83 
0,81 
II 
1,30 – 0,082 ln(L) 
0,92 
0,87 
0,83 
0,81 
0,78 
0,75 
III 
1,30 – 0,098 ln(L) 
0,85 
0,78 
0,74 
0,71 
0,67 
0,65 
IV 
1,30 – 0,110 ln(L) 
0,79 
0,72 
0,67 
0,64 
0,60 
0,57 
 
Cx  − tuuletakistustegur, mis sõltub vaadeldava elemendi  kujust . 
Ümarjuhtmeile  
- 
CC = 1,1 jäiteta juhtmetele ja trossidele läbimõõduga d ≥ 20 mm 
- 
CC = 1,2 jäitega juhtmetele ja trossidele ning jäiteta juhtmetele ja trossidele lä-
bimõõduga d  l2kr, l1kr imaginaarne 
l3kr 
σt kesk , σmax 
4 
l3kr imaginaarne või väga suur 
l1kr 
σt min , σt kesk 
 
 
Arvutuslikku  visangu  pikkust  võrreldakse  kriitiliste  visangutega  ning  lähte-
pinged   σ0  võetakse  vastavalt  tabelile  4,  lähtetemperatuurid  t0  ja  lähteeri-
koormused γ0 võetakse vastavalt lähtepingega määratud koormusjuhtumile 
(vt tabel 6): σt min , tmin  , γ1 ;   σt kesk , t kesk , γ1 ;  σmax , -5ºC, γ7. 
 
Monometalljuhtmete puhul σt min = σmax = σlub ja valem lihtsustub: 
24α( 5
− − t
 
min
l
= σ
kr
lub
 
2
2
γ − γ1
7
ja lähtuda tuleb tabeli 3 teisest reast. 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
25 
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
 
Piksekaitsetrosside  puhul  on,  erinevalt  juhtmeist,  lähtetingimuseks  luba-
tav ripe fä atmosfäärilistele liigpingetele vastavatel ilmastikuoludel 
 
 
fä = fmax – (0,5 ÷ 1,5),   m 
kus  fmax − juhtmete maksimaalne ripe (vt allpool p 3.6) 
Lähtepinge σä arvutatakse leitud rippe alusel: 
2
l
1 tr
σ =
 
 
ä
f
8
 
ä
 
γ1 tr  −  trossi  omakaalust tingitud erikoormus 
 
l 
− ankrupiirkonna taandatud  visang   
Seega lähtetingimused pingete arvutamisel piksekaitsetrossides (tabel 3): 
σ0 = σä , γ0 = γ6 tr ä , t0 = +15 
γ6 tr ä −  jäiteta  trossi  erikoormus  atmosfäärilistele  liigpingetele  vastavatel  il-
mastikuoludel 
 
3.5  PINGETE  ARVUTUS.  JUHTME OLEKU VÕRRAND 
Normaalselt tuleb ülaltoodud võrdlus ja edasine arvutus teha ankrupiirkonna 
taandatud visangu /ruling  span /  l jaoks: 
∑l3
l =
n
 
∑l  
n
kus ln on ankrupiirkonna n-nda visangu pikkus. 
Pinged  juhtmes  arvutatakse juhtme oleku võrrandi abil: 
2
2
2
2
γ El
γ El
0
σ −
= σ −
− αE(t − t )
0
0  
24 2
24 2
σ0
Võrrand võimaldab arvutada juhtmes esineva tõmbepinge σ erikoormusel γ ja 
temperatuuril  t,  kui  on  teada  nn  lähtesuurused  σ0,  γ0  ja  t0.  Viimased  leitakse 
kriitiliste visangute alusel. 
Võrrand sisuliselt kuupvõrrand:  
σ 3 ± A σ 2 = B 
Võrrandi  abil  arvutatakse  pinged  kõigi   eelpool   toodud  arvutuslike  koormus-
kombinatsioonide  puhul.  Need  pinged  on  vajalikud  ka  mastide  arvutamiseks 
avariilistel koormusjuhtumitel. 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
26 
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
3.6  JUHTME RIPE 
Ripe /sag/− olulisemaid näitajaid õhkvahemike (mastide) dimensioneerimisel 
 
Juhtme kinnituspunktid A ja B võrdsel kõrgusel 
2
l
A 
y 
B 
f =
 
8
 
Väga 
pikkade 
visangute 
puhul 
f 
(l > 800 m): 
2
4
3
x 
l γ
l
f =
 
3
l 
8σ
384σ  
Pinged kinnituspunktides: 
     σA = σB = σ  
σ   − pinge juhtme madalaimas punktis − leitakse juhtme oleku võrrandiga.  
 
 
 Juhtme kinnituspunktid A ja B on erinevatel kõrgustel: 
2
lekv 
l ekv γ
B’ 
B 
f =
 
8
 
y 
∆h 
(l'
)2γ
f 
f '
ekv
A 
A’ 
8
 
f ’ 
2
h
∆
l
= l +
ekv
l’ekv 
l  
2
∆h
l'
= l −
ekv
l  
 
l 
 
Siin pinged kinnituspunktides: 
 
σA = σ + γ f ’ 
σB = σ + γ f  
Pinged  kinnituspunktides  ei  tohi  olla  suuremad  lubatud  pingest  rohkem  kui 
105 % monometalljuhtmete ja 110 % bimetalljuhtmete puhul. 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
27 
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
 
Vahel pakub huvi ripe visangu mingis vahepealses punktis 
B 
γx
∆h
( − ) +
 
f
l
x
x
x
 
2
l
∆h 
fx 
 
Juhtme pikkus visangus: 
A 
2
8 f
 
L ≈ l +
 
 
3 l
x 
l 
 
Ripped  leitakse  kõigi  asjakohaste 
koormuskombinatsioonide jaoks. 
 
Olulisim on suurim ripe fmax − esineb 
kas  suurima  vertikaalse  koormuse 
juhtumil  (jäitega  juhe  tuule  puudumi-
sel)  või  maksimaalse  temperatuuri 
juhtumil. Olulised on ka tuulega koormusjuhtumid. 
 
Ripete alusel dimensioneeritakse mastid (eelkõige nende kõrgus). 
 
Kui mastide kõrgus osutub märgatavalt  suuremaks  arvutatutest, võib korri-
geerida  arvutuslikke  visangu  pikkusi,  lähtudes  lubatavast  rippest  flub  (vt 
mastide arvutus): 
− B + B2 + 4AC
    
l =
 
2A
γf max
2
kus 
A =
+ 24γ
Eσ
σ lub
lub  
8 flub
 
 
B = E
α (t
− t
) − σ
f max
σ lub
lub  
8
2
Eflub
 
 
C =
 
3
γf max ja tf max 
− suurimale rippele vastav erikoormus ja temperatuur 
σlub, γσ lub , tσ lub  −  lubatav  pinge  ja vastav  erikoormus ning  temperatuur 
(vastavalt  esialgse  visangu võrdlusele kriitilistega)  
Leitud visangu pikkust võrreldakse uuesti kriitilistega ja kui lähtetingimused 
osutuvad erinevateks, tuleb  korrata  pingete ja ripete  arvutust  korrata. 
Peale mastide paigaldust trassile võib osutuda vajalikuks mõnele visangule 
arvutust korrata − juhul, kui tegelik visangu pikkus osutus oluliselt pikemaks 
arvutuslikust. 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
28 
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
3.7  PAIGALDUSTABELID JA PAIGALDUSKÕVERAD 
 
Paigaldustabelite ja/või -kõverate  koostamiseks  arvutatakse temperatuuride 
vahemikus tmin…tmax intervalliga 5 või 10 ºC tuule ja jäite puudumisel: 
•  pinged juhtmes (juhtme oleku võrrandi abil) N/mm2 
•  juhtme ripe (ülaltoodud valemitega), m 
•  kui i-nda visangu pikkus li erineb taandatud visangu pikkusest l, siis ar-
vutatakse sellele visangule ümber pinged ja ripped: 
fi = f (li / l)2;   
σi = σ (l / li)2    
•  juhtme tõmbejõud Ti = σiΑ , N 
 
Koostatakse paigaldustabelid iga visangu pikkuse jaoks 
Temperatuur t,  Pinge σ, 
Ripe f,  
Pinge σi, 
Ripe fi,   Tõmbejõud Ti, 
ºC 
N/mm2 
m 
N/mm2 
m 
N 
tmin 
 
 
 
 
 
. 
. 
. 
tmax 
 
 
Tabeli andmetel koostatakse paigalduskõverad: 
Ti, σi  
fi = f (t) 
Ti = f (t) 
t 
tmin 
tmax 
 
Toodud  arvutused  tuleb  teha  kõigi  liinis  esinevate  taandatud  visangu 
pikkuste jaoks. 
 
Kandetrossiga  universaalkaablite  või  kandva  neutraal-  (PEN-) juhtmega  
(kandurjuhtmega) rippkaablite puhul tuleb arvutus  sooritada  kandetrossi või 
kandva  neutraaljuhtme  kohta.  
Koormuste arvutamisel tuleb arvestada muidugi kogu kaablit. 
 
EE 0,4-20 kV võrgustandardi lisades on toodud kesk- ja madalpingeliinides 
enam kasutatavate terasalumiiniumjuhtmete, isoleerjuhtmete ja rippkaablite 
paigaldustabelid erinevate visangu pikkuste jaoks. 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
29 
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
3.8  JUHTMETE JA TROSSIDE VIBRATSIOONIKAITSE 
 
Et vältida juhtmete ja trosside katkemist vibratsioonist tingitud väsimuse tu-
lemusel, tuleb ette näha vibratsioonikaitse.  
 
Vibratsioonikaitse  vajadus  sõltub  juhtme  ristlõikest,  visangu  pikkusest  ja 
pingest juhtmes aasta keskmisel temperatuuril.  
Vastavad normid nii üksik- kui lõhisjuhtmetele sätestab EEE (p2.5.47). 
 
Alumiiniumjuhtmetele   ristlõikega   kuni 95  mm2  ja  terasalumiiniumjuhtmetele 
ristlõikega kuni 70 mm2 on soovitav kasutada silmussummuteid. 
 
Tabel 5. Silmussummuti soovitavad 
mõõdud  
Juhtmemark 
L, m  b, m 
AC 25; AC 35 
1,0 
0,15 
A 35; A 50 
1,15  0,15 
AC 50; A 70 
1,15  0,15 
b
AC 70; A 95 
1,35  0,20 
 
 
L
 
 
Alumiiniumjuhtmetele ristlõikega 120 mm2 ja üle selle, terasalumiiniumjuht-
metele  ristlõikega  95  mm2  ja  üle  selle  ning  terastrossidele  ristlõikega  35 
mm2 ja üle selle kasutatakse raskussummuteid. 
Need  paigaldatakse  kandeklemmi  keskpunktist  või  pingutusklemmi  servast 
kaugusele S: 
T
 
 
S =
0
0 013 d
 
G
 
d 
− juhtme läbimõõt, mm 
T 
− tõmbejõud juhtmes aasta keskmisel temperatuuril, N 
   G 
− juhtme ühe meetri kaal, N 
 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
30 
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
4. 
MASTIDE ARVUTUSEST 
4.1  MÄÄRATLUSI.  MASTIDE LIIGITUS 
•  Mast / support / − üldnimetus elektriõhuliini  juhtmeid  toestavatele erinevat 
tüüpi konstruktsioonidele. (IEV: konstruktsioon elektriliini juhtmete riputami-
seks isolaatorite abil) 
Mastide liigitus 
 
Otstarbelt: 
nurgakandemast /flying angle support;  running  angle 
support/ − kandemast, mida kasutatakse liini väikeste   
või keskmiste käänunurkade puhul [IEV] 
Ei võta vastu 
kandemast /suspension support/ − kandeiso-
juhtmete tõmmet  laatorkomplektidega rakestatud mast (IEV: 
või võtavad ainult  /intermediate support/ − mast liinitrassi enam- tangentsiaal-
osaliselt 
vähem sirgel osal, millele juhtmed on kinnita- mast /tangent 
tud isolaatorkandeketi, tõirisolaatorite või tugi- support/− liini 
varrasisolaatorite abil) 
sirgel osal paik-
ankrumast / section  support/ − pingutusmast,  nev kande- või 
pingutusmast 
mis loob täiendava jäiga punkti liinil kaskaad- pingutusmast. 
/tension support/  toime piiramiseks (sõltumata sellest, kas liini 
− pingutusisolaa- suund muutub või mitte) 
torkomplektidega  nurgamast /angle support/ − liini suuna muu-
rakestatud mast.  tuse kohal paiknev kande- või pingutusmast 
lõpumast /terminal support, dead-end sup-
 
Võivad täielikult 
vastu võtta mas- port/ − pingutusmast, mis talub juhtmete ühe-
tiga külgnevate 
poolset kogutõmmet 
transpositsioonimast /transposition support/ − mast, 
visangute juhtme-
mis võimaldab faasijuhtide  omavahelise  paigutuse 
te ja trosside 
spetsiaalmast 
muutmist  [IEV] 
tõmmet 
/ special  support/ 
harumast / junction -support/ 
ristumismast /crossing support/ 
 
 
Kinnitatavate ahelate arvu järgi − ühe-, kahe- ja mitmeahelalised  
 
Jäikuse järgi − jäigad või painduvad 
Pingutusmastid peavad olema jäigad, normaalse või kerge ehitusega 
Kandemastid võivad olla nii painduvad kui jäigad  
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
31 
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
 
Materjali järgi 
•  Metallmastid − peamiselt terasest (tsingitud, harva ka  roostevaba  profiil-
teras või  terastoru ,), harva alumiiniumisulamist 
Eelised − tugevus, kestvus, koostatavad kohapeal, kõrgus pole piiratud 
Puudused − suhteliselt kõrge hind, suur kaal 
•  (Raud)betoonmastid − terassarrustusega  
Eelised − tugevus, kestvus, madalam hind  
Puudused − suur kaal, transpordi raskused, piiratud kõrgus,  habras  pind, ma-
dalam paindekandevõime 
•  Puitmastid − immutatud  männipuit  
Eelised − kerged, koostatavad kohapeal, madal hind 
Puudused − piiratud kestvus, piiratud kõrgus, väiksem tugevus 
•  Uuemad  materjalid:  sünteetilised  materjalid  (klaasplastikud,  polüester-  ja 
epoksüüdvaigud − traaversid, masti ülaosa);  liimitud  vineer, puitosade  katmine  
sünteetiliste kiledega 
 
Konstruktsioonilt  
•  tornmast /tower/ −  metall -, puit- või  raudbetoon  mast, mis koosneb tava-
liselt neljatahulisest tüvesest ja traaversitest [IEV] 
Eelkõige − (teras)sõrestikmastid /(steel lattice tower/ − sõlmedes ühen-
datud varrastest koostatud mast 
•  postmast /pole/ − vertikaalne puidust, raudbetoonist, või metallist mast, 
mis paigaldatakse vundamendile või vahetult pinnasesse [IEV]  
•  vabaltseisev mast /self-supporting support/  − mast, mille stabiilsus on 
piisav ilma tõmmitsaid kasutamata [IEV]  
•  tõmmitsmast  /guyed  support,  stayed  support/  −  mast,  mille  stabiilsus 
tagatakse tõmmitsate abil [IEV] − nii torn- kui postmastid 
•  tugedega mast  
 
Konstruktsioonilt ja kujunduselt 
•  üksik- ja mitmiktüvesmastid 
•  portaalmast  / portal   support,  portal  tower,  "H"  pole/  −  Π-kujuline  mast, 
koosneb kahest püsttüvesest ja  ülaosas  paiknevast traaversist [IEV] 
•  A-mast /"A" pole/− mast, mille kaks püstelementi ja neid ühendav põik-
element on monteeritud "A" tähe kujulisena [IEV] 
•  V-mast /V-tower/, AΠ-mast jne 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
32 
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
4.2  ÕHULIINI  MASTIDE  PROJEKTEERIMISE  ÜLDPÕHIMÕTTED 
 
Projekteerida  tuleb  vastavalt  Eesti  ehituskonstruktsioonide  projekteeri-
misnormidele (EPN) (s.h EPN 3 − Teraskonstruktsioonid, osa 3.1: Tornid 
ja mastid) kooskõlas  eespool  nimetatud standardite ja eeskirjadega.  
EPN-d  koostatakse  (alustati  1992.  a)  vastavate  euroeeskirjade  (Eurocode) 
alusel.  Kuni  EPN-de  järkjärgulise  valmimiseni  vōib  kasutada  vastavaid  N 
Liidu (SNiP) või muude maade (Soome, Rootsi, Saksa jne) ehitusnorme ja 
eeskirju. Pärast kinnitamist jäävad ainukehtivaks EPN-d. 
Projekteerimine toimub piirseisundite ja osavarutegurite meetodil 
 
Üldjuhul  on   sobivaim   lähtuda  unifitseeritud  mastidest.  Valik  toimub   projek -
teeritava liini tingimuste võrdlemise teel masti karakteristikutega: 
•  nimipinge 
•  masti materjal:  
−  330 kV liinid − eelistatavalt teras 
−  110 kV liinid − raudbetoon- või teras (viimased eriti ristumismastides) 
−  kesk- ja madalpingeliinid − immutatud männipuit 
•  ehituslikud nõuded − projekteerimiseks vajalik ehituslik informatsioon 
•  konstruktiivne kujundus: mastide tüübid ja kasutus 
•  faasijuhtmete ja piksekaitsetrossi kinnitamine 
 
Mastid tuleb arvutada liini  normaal - ja avariitalitluse koormustel. 
Avariitalitlus − ühe või mitme juhtme või/ja trossi katkemine külgnevas vi-
sangus. 
 
Mastide ja vundamentide projekteerimiseks vajalik ehituslik informatsioon:  
−  isolaatorite,  juhtmete  ja  piksekaitsetrosside  kinnituspunktides   toimivad  
koormused koos nende osavaruteguritega (koormuste põik- (T), püst- (V) ja 
pikikomponentide (L) paigutuse kujul);  
−  tuulekoormused mastidele; 
−  arvutuslikud koormuskombinatsioonid; 
−  kandepiirseisund igale koormuskombinatsioonile; 
−  kasutuspiirseisund igale koormuskombinatsioonile (lubatud läbipainded);  
−  purunemiste eelistatud järjestus (tugevuse  koordinatsioon ); 
−   hooldus -ja  ehituskoormused .   
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
33 
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
4.3  MASTILE TOIMIVAD KOORMUSED  
 
Mastide koormuste määramisel vaadeldakse koormusjuhtumeid, kus masti-
le  mõjuvad  suurimad  paindemomendid  maa  suhtes  ja  suurimad   väände -
momendid masti telje suhtes.  
 
Kahe  ahelaga  mastide  arvutamisel  tuleb  kõigil  koormusjuhtumitel  lähtuda 
tingimusest, et paigaldatud on ainult üks ahel. 
 
Mastile toimivate koormuste jaotus  
Püstkoormused: 
Gt
Qt
G0 − masti kaal koos jäite kaaluga või ilma 
T
Gj, Gt − vastavalt juhtme ja trossi kaal G·lk 
t
(G  −  juhtme/trossi  ühe  m  kaal,  N/m)  kaa-
luvisangus lk koos isolaatorite ja teiste fik-
seeritud  seadmete  (nt  õhusõidukite  hoia-
Qj tuskerad jms) omakaaluga ning jäite kaa-
luga nendel või ilma  
G T
j
j
Kaaluvisang  lk  −  juhtme  madalaimate 
punktide  vahekaugus  mastiga külgnevates 
Q
Q visangutes 
j
j
T
Põikkoormused: 
G
j
G T
j
j
j
Q0 − tuule surve mastile 
Qj,  Qt  −  tuulesurve  vastavalt  juhtmele  ja 
G
trossile  tuulevisangu  lt  ulatuses  koos  tuu-
0
lesurvega  isolaatoritele  kas  jäiteta  või  jäi-
tega  olukorras 
Q0
Tuulevisang  lt  −  mastiga  külgnevate  vi-
sangute pikkuste poolsumma 
Pikikoormused: 
Tj,  Tt  −  tõmbejõud  vastavalt  juhtmes  ja 
trossis  −  saadakse  juhtmete  mehaanilise 
arvutusel (vt eespool) 
 
Koormuste  leidmisel  tuleb   kõigepealt   arvutada  normkoormused,  seejärel 
leitakse  arvutuslikud  koormused  normkoormuste  korrutamise  teel  osavaru-
teguritega ja asjakohaste kombinatsiooniteguritega. 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
34 
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
4.3.1 Tuulekoormused 
Mastile  toimivad  juhtmetelt  ja  isolaatoritelt  üle   kanduvad   jõud  ning  tuulesurve 
mastile endale. 
Sõrestiktornmastidele toimiv tuulekoormus (Eurostandard EN 50341-1) 
Arvutada tuleb  sõrestiku  sektsioonidele mõjuvad jõud vastavalt valitud kõrgus-
intervallidele  (maapinnast).  Normaalselt  peaks  ühe  paneeli  kõrgus   võrduma  
masti  püstvöövarda  ja  diagonaalvarda  kahe  naaberliite  vahekaugusega.  Sõ-
restikmasti paneeli raskuskeskmele toimiv tuulejõud: 
 
QWt = qh·Gq·Gt·(1+ 0,2·sin2 2 Φ)·(Ct1·At1·cos2 Φ + Ct2·At2·sin2 Φ) 
qh 
− dünaamiline tuulesurve (vt p 2.2.2) 
Gq 
− iilireaktsioonitegur (vt p 2.2.2) 
Gt 
− mehaanilise resonantsi tegur. Mastidele kõrgusega kuni 60 m tu-
leb Gt võtta 1,05. Mastidele üle 60 m tuleks Gt väärtust eraldi hinnata 
Ct1 ja Ct2 
− masti paneeli vastavalt esimese ja teise külje tuuletakistus-
tegur  selle  paneeliga  risti  puhuvale  tuulele  −  on  seotud  täiteteguriga  (vt 
joonis) 
At1 ja At2 
− masti  paneeli  vastavalt  esimese  ja  teise  külje  elementide 
efektiivne pindala (vt joonis) 
Φ 
− sõrestiktraaversi pikitelje ja tuule suuna vaheline nurk 
Postmastidele toimiv tuulekoormus (Eurostandard EN 50341-1) 
Terasest, betoonist, puidust jne postmastile toimiv tuulejõud  
 
Qwpol = qh·Gq·Gpol·Cpol· Apol  
qh 
−  dünaamiline  tuulesurve  (vt  p  2.2.2),  mis  arvutatakse  sobivate 
kõrguse lõikude jaoks 
Gq 
− iilireaktsioonitegur (vt p 2.2.2) 
Gpol  − postmasti mehaanilise resonantsi tegur (vt p 2.2.2). Vabaltseisva-
tele (tõmmitsateta) teraspostidele on Gpol tüüpiliseks väärtuseks 1,15. 
Cpol·  − tuuletakistustegur − sõltub masti kujust ja pinna karedusest, võib 
leida  euroeeskirjadest  Eurocode  ENV  1991-2-4.  Puitpostmastidele  on 
sobivaks  väärtuseks 0,8. 
Apol  − postmasti pinna  projektsioon  
 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
35 
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
 
Traaversi konsooli külje 
Paneeli 
b
efektiivne pindala 
1 
kõrgus h 
Teise külje efektiivne pindala 
paneeli kõrguse ulatuses 
b2 
Φ 
külg 1 
V 
külg 2 
2
χ = At h(b + b )
1
2
χ  − tornmasti paneeli täitetegur 
At  − tornmasti  paneeli  külje  elementide  normaalisuunaline   efektiiv -
ne  pindala.  Naaberkülgede  diagonaalvardad  ja   diafragma   var-
dad võib jätta arvestamata  
Tornmasti  paneelide  küljed , traaversi konsool ja täiteteguri määratlus 
 
Täitetegur χ 
Tuuletakistustegur Ct lamekülgsetest varrastest koostatud ristkülikulise-
le tornmastile 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
36 
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
 
EEE  kohaselt  leitakse  tuule  normkoormus  mastile  staatilise  ja  dünaamilise 
komponendi summana.  
Staatiline  komponent : 
 
Qs = qcA
W
,  N 
q  − tuulesurve normväärtus (vt p 2.2.2) 
c  − aerodünaamiline tegur (vastavalt SniP-le “Koormused ja toimed”) 
A  − elemendi või sõrestiku pind m2 
Dünaamiline komponent: 
d
s
 
Q
= kQ
W
W  
k − tegur, vt EEE 
Puitmastide puhul dünaamilist komponenti ei arvestata 
 
Isolaatorkomplektidele toimiv tuulejõud (Eurostandard EN 50341-1) 
Tuule otsene jõud toimib tuule suunas ja loetakse rakendatuks komplekti kinni-
tuspunkti 
QWins = qh·Gq· Gins ·Cins· Ains  
qh 
− dünaamiline tuulesurve (vt p 2.2.2) 
Gq·  − iilireaktsioonitegur (vt p 2.2.2) 
Gins  − isolaatorkomplekti mehaanilise resonantsi tegur − võetakse  võrd -
seks masti mehaanilise resonantsi  teguriga  (Gt või Gpol) 
Cins  − isolaatorkomplektide tuuletakistustegur, mis võrdub 1,2 
Ains  − isolaatorkomplekti  pinna  horisontaalprojektsioon  isolaatorketi  tel-
jega  paralleelsele püsttasapinnale 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
37 
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
Juhtmetelt mastile kanduvad tuulejõud (Eurostandard EN 50341-1) 
 
Tuulesurve  juhtmetele  põhjus-
tab  liini  suunaga  risti  toimiva 
jõu.  
 
 
Tangentsiaalmastile  mõjuv  jõud  tuulekoormusest  mastiga  külgnevate  visan-
gute  ühele juhtmele  
l + l
1
2
Q
= q ⋅G ⋅G ⋅C ⋅ d ⋅
cos2 Φ
Wc
h
q
c
c
2
 
qh 
− dünaamiline tuulesurve (vt p 2.2.2) arvutatuna vastavalt juhtme 
survekeskmele visangus 
G
−
q 
 iilireaktsioonitegur (vt p 2.2.2).  
Gc 
− juhtmete mehaanilise resonantsi e visangutegur − arvestab, et 
juhtmele mõjuva tuulesurve maksimum ei esine visangu ulatuses 
üheaegselt. Võib leida vastavast tabelist IEC standardis sõltuvalt 
tuulevisangu pikkusest lt ja maastiku tüübist. 
CC 
− juhtme  tuuletakistustegur  −  ümartraadist  köisjuhtme  ja  tuule 
normaalkiirustel CC = 1,0. Jäitega juhtmele leitakse standardist. 
d 
− juhtme läbimõõt. Jäite korral kasutada d+2b (b − jäiteseina pak-
sus) 
l1, l2  −  külgnevate  visangute  pikkused  −  nende  keskväärtus  on  tuulevi-
sang  lt 
Φ 
− tuule  kriitilise  suuna  langemisnurk   
 
Kui on arvutatud tuulesurvest tingitud erikoormused jäiteta (γ4) või jäitega 
juhtmele (γ5), siis  
   
  QWc = γ·A·lt 
 
  A − juhtme ristlõige, mm2 
 
 
Lõhisjuhtmetele  toimiv  tuulejõud  on  defineeritud  üksikutele  osajuhtmetele 
mõjuvate jõudude summana, arvestamata tuulealuste juhtmete varjuefekte 
 
Nurgamastidele mõjuvate tuulejõudude vaatlemisel tuleb arvesse võtta liini 
suuna muutust, tuule suuna langemisnurka mastist paremal ja vasakul, sa-
muti külgnevate visangute pikkusi ja juhtmete paigutust.  
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
38 
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
4.3.2 Jäitekoormused 
Mastile tekkivast jäitest põhjustatud vertikaalne normkoormus (EEE) 
 
GI = 6bg0,   N/m2 
b  − jäitekihi paksus, mm 
g
−
0 
 jäite erikaal: g0 = 0,9 g/cm3 
Kui juhtmete taandatud raskuskeskme kõrgus ei ületa 25 m, siis mastile tekki-
vat jäidet ei arvestata. 
Juhtmetelt mastile  kanduv  jäitekoormus  
Mastile avalduv püstkoormus mastiga külgneva kahe visangu juhtmete jäitest: 
 
QI = I·lk = γ2 lk A 
I 
− jäitenormkoormus juhtme pikkusühiku kohta 
lk   − kaaluvisangu pikkus 
γ2  − erikoormus jäite  kaalust  
A  − juhtme ristlõige, mm2 
4.3.3 Muud koormused 
Paigaldus-  ja  hoolduskoormused.  Mastid  peavad   taluma   kõiki  võimalikke 
ehituse  ja   hoolduste   käigus   esinevaid   koormusi  QP.  Arvesse  tuleb  võtta  mit-
mesuguseid  tööoperatsioone,  ajutisi  tõmmitstoestusi,  tõstevahendeid  jms. 
Mastide ülekoormuste vältimiseks tuleks piiritleda lubatud  operatsioonid  ja/või 
kandevõimed. 
Traaversitele  toimiva  paigaldus-  ja  hoolduskoormuse  normväärtuseks  tuleb 
võtta vähemalt 1,0 kN ja tema toimet tuleb vaadelda koos püsikoormustega ja, 
kui see on  asjakohane , muude toimivate koormustega.  
Kui mastidele on paigaldatud käigurajad või tööplatvormid (vt EEE), tuleb nad 
arvutada suurimatele koormustele.  
Kõigi elementide puhul, kuhu võidakse ronida ja mille kalle rõhttelje suhtes on 
alla  30º,  tuleb  eeldada  elemendi  raskuskeskmesse  rakendatuks  vertikaaljõud 
normväärtusega  1,0  kN.  Muid  koormusi  seejuures  ei  eeldata.  Kui toimub  eel-
montaaž  maapinnal, tuleb lisada  täiendavaid  nõudeid ja ettevaatusabinõusid. 
Mis  tahes  trepid  ja   astmed   peavad  olema  dimensioneeritud  kontsentreeritud 
vertikaalkoormusele  normväärtusega 1,0  kN,  mis toimib konstruktsiooni  kõige 
ebasoodsamas punktis. 
Detailsemalt − vt EEE, eurostandard EN 50341-1 ja EE võrgustandard 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
39 
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
Avariikoormused 
Et anda miinimumnõuded mastide väände- ja paindekandevõimele (pikikande-
võimele),  sätestab  eurostandard  EN  50341-1  kandepiirseisundile  vastavad 
avariikoormused.  Arvesse  võetavateks  koormusteks  on  vastavalt  juhtme  kat-
kemisel  tekkiv  juhtme  ühepoolne  staatiline  tõmme  ja  leppelised  mittetasakaa-
lustatud ülekoormused.  
a) Väändekoormused 
Igasse   piksekaitsetrossi  või  faasijuhtme  kinnituspunkti  tuleb  rakendada  asja-
kohane staatiline jääkkoormus, mis tuleneb juhtme, osajuhtme või  piksekaitse -
trossi  katkemisest  külgnevas  visangus.  Raskemate  tingimuste  arvestamiseks 
võib vaadelda mitme või kõigi osajuhtmete või juhtmete katkemist. 
Koormused  ja  juhtmete   tõmbed   leitakse  juhtmete  mehaanilisel  arvutusel  iga 
üksiku  koormusjuhtumi jaoks. 
b) Liinisuunalised koormused 
Liinisuunalised koormused tuleb rakendada samaaegselt kõigis kinnituspunkti-
des  ja  nad  võib  määrata  kui  juhtmete  katkemisest  tingitud  ühepoolse  tõmbe, 
nagu eelmises punktis a).  
Juhtmelt  mastile  kanduv  koormus  sõltub  vabadusastmetest  juhtme  kinnitus-
punktis.  
Kandemastidele toimivad avariikoormused võib arvutada arvestades koormuse 
vähenemist  tänu  isolaatorkomplektide  kõrvalekaldele  ja  masti  elastsele  läbi-
paindele või väändele. Normaalselt tuleb arvutus teha ankrupiirkonna taanda-
tud visangu jaoks. 
Avariikoormusi võib piirata vastavate tarvikute (näiteks liugklemmide) abil.  
Alternatiivselt  võib  avariikoormused  määrata  kui  teatud  osa  juhtme  tõmbest 
(detailsemalt − vt EEE) 
 
Tav = β·T0 
 
Tav   − juhtme jääktõmbe normväärtus 
 
β 
− juhtme tõmbe vähendustegur 
 
T0  − esialgne horisontaaltõmme juhtmes 
Juhtumite a) ja b) erinevate tingimuste puhul võib kasutada teguri β erinevaid 
väärtusi. Juhtme jääktõmbe normväärtusele võib rakendada osavarutegurit. 
Lühisvooludest tingitud jõud 
Kui õhuliin kuulub väga kõrge lühisvoolude nivooga ülekandevõrku, tuleks ar-
vestada lühisvooludest põhjustatud jõudude mõju.  
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
40 
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
4.3.4 Arvutuslikud koormused 
 
Punktides  4.3.1-4.3.3  käsitleti  mastide  ja  vundamentide  projekteerimiseks 
vajalike koormuste normatiivseid väärtusi e normkoormusi.  
 
Mastide  ja  vundamentide  kandevõime  ja  stabiilsusarvutuste  aluseks  võe-
takse  arvutuslikud  koormused  (deformatsiooniarvutustes  lähtutakse 
normkoormustest), mis arvestavad võimalikke ebasoodsaid asjaolusid. 
 
Arvutuslike koormuste saamiseks korrutatakse normkoormused osavaru-
teguritega γ (EEE-s nimetatud ülekoormusteguriteks).  
 
Erinevatel  arvutuslikel  koormusjuhtumitel  tuleb  arvestada  koormuskombi-
natsioonidega (EEE-s koormuste ühtumid) − vt tabel 3 punktis 3.2.  
Arvutuslike  kombinatsiooniväärtuste  saamiseks  tuleb  arvutuslikud  koormu-
sed korrutada veel kombinatsiooniteguritega Ψ (EEE-s ühtumitegurid) 
Tabel 6. Osavarutegurid ja kombinatsioonitegurid kandepiirseisundites  
Töökindluse nivoo 
Koormus 
Sümbol 
1 
2 
3 
Muutuvkoormused 
 
 
 
 
Tuulekoormus 
γW 
1,0 
1,2 
1,4 
 
ΨW 
0,4 
0,4 
0,4 
Jäitekoormus 
γI 
1,0 
1,25 
1,5 
ΨI 
0,35 
0,35 
0,35 
Ehitus- ja hoolduskoormused * 
γP 
1,5 
Püsikoormused 
 
 
Omakaal  
γG 
1,0 
Juhukoormused 
 
 
Avariikoormused 
 
 
Väändekoormused juhtme tõmbest 
γA1 
1,0 
Paindekoormused juhtme tõmbest 
γA2 
1,0 
* Tuule- ja jäitekoormused võib arvesse võtta sellistena nagu nad hoolduse ja 
ehituse ajal tõenäoliselt esinevad. Sageli võib nad jätta arvestamata. 
 
4.3.5 Koormusjuhtumid 
Nagu õhuliini juhtmed, nii tuleb ka mastid ja vundamendid arvutada erinevatel 
koormusjuhtumitel mitmesuguste koormuskombinatsioonide puhul. 
Arvutada  tuleb  nii  normaal-  kui  avariitalitluse   juhtumitel   (madalpingeliinide 
mastid ainult normaaltalitlusel). 
Täiendavalt tuleb arvutada ka arvestades ehitus- ja hooldustingimusi.  
Koormusjuhtumid sätestatakse standardite ja eeskirjadega. 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
41 
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
4.4  NORMAALTALITLUS 
 
EEE  kohaselt  vaadeldakse  normaaltalitluses (juhtmed  pole  katkenud)   järg -
misi koormusjuhtumeid (koormuskombinatsioone): 
•  tuule normkoormus (piirkoormus), temperatuur t = -5 ºC, jäide puudub 
Tuule suunana tuleb arvestada liiniga risti olevat suunda ja vajadusel muid 
võimalikke dimensioneerimise seisukohalt kriitilisi suundi. 
Enamiku  mastide  jaoks  on  määravaks  liiniga  risti  või  45º  nurga  all  puhuv 
tuul. Sõltuvalt juhtmete konfiguratsioonist, liini nurgast jne võivad kriitilisteks 
olla ka muud suunad. 
Teatud  mastide  projekteerimisel  võib  olla  asjakohane  ühe  juhtumina  vaa-
delda  kõigis  visangutes  mastidele   ühelt   poolt  mõjuvat  liinisuunalist  tuule-
koormust, mis põhjustab pikikoormusi mastidele, kui selliseid tingimusi pole 
adekvaatselt arvesse võetud teistel määratletud koormusjuhtumitel.   
•  normjäide, mõõdukas tuulekoormus (ΨQ = 0,25), temperatuur t = -5 ºC 
•  pingutus-  ka  nurgakandemastide  puhul  veel  miinimumtemperatuuri  juh-
tum tuule ja jäite puudumisel 
Eurostandard EN 50341-1 sätestab standardsete koormusjuhtumitena veel 
järgmised: 
•  Ühtlane  jäitekoormus,  põikpaine  −  vaadelda  tuleb  juhtu,  kus  kõigile  liini 
telje  suhtes  ühel  pool  masti  paiknevatele  juhtmetele  toimib  vähendatud 
jäitekoormus,  mis  saadakse  normjäitekoormuse  korrutamisel  vähendus-
teguriga α . Kui seda koormusjuhtumit võib ignoreerida, võetakse α = 1. 
Ι 
αΙ 
Põhiplaan 
αΙ 
Ι 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
42 
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
•   Ebaühtlane   jäitekoormus,  pikipaine  −  normjäitekoormus  tuleb  korrutada 
kõigil  juhtmetel  ühel  pool  masti  kõiki  traaverseid  vähendusteguriga  α1, 
juhtmetel teisel pool traaversit aga vähendusteguriga α2.  
α2Ι 
α1Ι 
Põhiplaan 
α1Ι 
α2Ι 
•  Ebaühtlane  jäitekoormus,  väändepaine  −  normjäitekoormus  tuleb korru-
tada kõigil ühel pool masti pikitelge ja ühel pool masti traaversit paikne-
vatel  juhtmetel  vähendusteguriga α3,  kõigil  ülejäänud  juhtmetel  aga  vä-
hendusteguriga α4. Sellega  saavutatakse  maksimaalne  vääne .  
α4I 
α3I 
Põhiplaan 
α3I 
α4I 
Asümmeetrilise  jäitega  juhtmete  arvu  võib  kindlaks  määrata  teisiti  SEN-
ga. Kui seda koormusjuhtumit võib ignoreerida või on vastavad tingimu-
sed arvesse võetud teisiti SEN-ga määratletud muudel koormusjuhtumi-
tel, võetakse α3 ja α4 võrdseks 1-ga.  
 
Ebaühtlast jäitekoormust rakendatakse tavaliselt kolme järjestikuse visangu 
ulatuses. Siiski võivad SEN nõuda  vähendatud koormuste arvestamist  kõi -
gis ühele poole masti jäävates visangutes.  
 
Kui  mainitud  vähendustegurid  pole  sätestatud  SEN-ga,  võib  nende   väärtu -
sed võtta järgnevalt: α = 0,5;  α1 = 0,3;  α2 = 0,7;  α3 = 0,3;  α4 = 0,7. 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
43 
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
 
 
Teatud mastide projekteerimisel võib olla asjakohane vaadelda asümmeet-
riliste tuule- ja jäitekoormuste koostoimet, kui vastavaid tingimusi on mõistlik 
antud kohas eeldada ja neid pole arvestatud teistel koormusjuhtumitel. Jäite 
ja/või tuulekoormused rakendatakse kõigile juhtmetele ühel pool masti kõiki 
traaverseid, mille tulemuseks on liinisuunalised koormused. 
 
Kõigil  koormusjuhtumitel  tuleb  arvestada  püsikoormuste  püstkomponenti. 
Kui püsikoormused vähendavad teiste koormuste toimet(nt vundamentidele 
mõjuv  üleslükkejõud)  tuleb  rakendada  püsikoormuse  minimaalväärtust,  nt 
kasutades ühest väiksemat osavarutegurit  
 
Vajaduse korral tuleb analüüsida lühisvooludest tingitud ja muid erandlikke 
koormusi hõlmavaid koormusjuhtumeid, kui see on sätestatud projekti spet-
sifikatsiooniga. 
 
Nurga-  ja  lõpumastide  puhul  tuleb  arvestada  ka  tõmbejõude  juhtmeis 
ülalmainitud koormusjuhtumitel  
 
Lõpumastide arvutamisel tuleb lähtuda tingimusest, et kõikide juhtmete ja 
trosside tõmme on ühepoolne (juhtmed ja trossid on kas alajaama või liini-
poolsel küljel paigaldamata) 
 
Ankrumastide  arvutamisel  tuleb  arvestada  juhtmete  ja  trosside  tõmmete 
erinevusi tänu kummalgi pool masti paiknevate taandatud visanguta pikkus-
te erinevusele 
 
4.5  AVARIITALITLUS 
 
Madalpinge  liinide  maste  avariitalitluses ei arvutata. 
 
Eurostandard EN 50341-1 avariitalitlusi (avariikoormusjuhtumeid) detailselt ei 
sätesta 
 
EEE kohaselt määratakse avariikoormused teatud  osana  juhtme  maksimaal -
sest tõmbest aasta keskmisel temperatuuril tuule ja jäite puudumisel 
 
EEE sätestab avariilised koormusjuhtumid sõltuvalt masti tüübist − kas kan-
de- või pingutusmast − ja juhtmete kinnitusviisist. 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
44 
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
 
Jäikklemmidega kandemastid arvutatakse järgmistel koormusjuhtumitel: 
•  suurima  paindemomendi  andva ühe faasi juhtme katkemine 
•  suurima väändemomendi andva ühe faasi juhtme katkemine 
•  ühe trossi katkemine 
Ühe faasijuhtme katkemisel visangus vähenevad tänu isolaatorketi kõrvale-
kalletele  ja  kandemastide  paindele  tõmbed  ja  pinged  sama  faasi  juhtmes 
vaadeldava ankrupiirkonna ülejäänud visangutes.  
Suurim  tõmme  tekib  juhtme  katkemisel  ankrumastiga  külgnevas  visangus. 
Selle tõmbe TK av võtab vastu avariilise visanguga  piirnev  ankrumast.  
Avariilise visanguga piirnev ankrumast võtab vastu tõmbe 
 
TA av = σt kesk A 
σt kesk  − pinge juhtmes aasta keskmisel temperatuuril  
A 
− juhtme ristlõige 
TA av
TK av
 
Tõmbe  TK av  normväärtused  võib  leida  eelpool  mainitud  seosega  TK av = β·T0 , 
kus vähendusteguri väärtused erinevat tüüpi mastidele annavad EEE.  
Osavarutegurina  avariikoormustele   soovitab   Eurostandard  EN  50341-1  (ja  si-
suliselt ka EEE) võtta 1,0. 
Kui  on  soov  normtõmbed  määrata  täpsemini,  tuleb  kasutada  spetsiaalset  nn 
redutseeritud  tõmbejõu  arvutusmetoodikat (siin ei vaatle). 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
45 
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
 
Juhtmete  kinnitamisel  kandemastidele  koormust  piiravate  tarvikutega 
(liugklemmid,  vabastavad   klemmid ,  plokid)  määratakse  tõmbe  TK av  norm-
väärtused tarvikute passiandmete alusel, kuid mitte suurematena eeltoodud 
valemiga arvutatud väärtustest. 
 
Juhtmete  kinnitamisel  kandemastide  tõirisolaatoritele  traatsidemete  abil 
võetakse  normkoormuseks  pinge  juhtmes  aasta  keskmisel  temperatuuril 
tuule ja jäite puudumisel kuid mitte alla 15 kN. 
 
 
Pingutusmastid arvutatakse järgmistel koormusjuhtumitel: 
•  Alumiiniumjuhtmete ja kuni 150 mm2 terasalumiiniumjuhtmete puhul  
−  normaalsete ankrumastide puhul sõltumata ahelate arvust− katkenud 
on ühe visangu kaks faasijuhet  
−  kergete  ankrumastide  puhul  sõltumata  ahelate  arvust−  katkenud  on 
üks  faasijuhe  
•  185 mm2 või suurema ristlõikega terasalumiiniumjuhtmete puhul −  katke -
nud on üks faasijuhe 
•  Mistahes juhtmete puhul − katkenud on üks tross 
 
Käsitada tuleb neid katkemisjuhtumeid, mis põhjustavad suurimaid koormu-
si masti vaadeldavatele osadele. 
 
Juhtmete  ja/või  trosside  tõmbe  normväärtusteks  võetakse  raskem  järgne-
vast kahest koormuskooslusest (vaadeldud juhtmete arvutamisel) 
•  jäide tuule puudumisel ja temperatuuril –5 ºC või 
•  minimaalne temperatuur jäite ja tuule puudumisel 
 
Pingutusmastid  tuleb  kontrollida  EEE-s  sätestatud  paigaldustingimuste 
suhtes.  Vajadusel  tuleb  mastielemente  tugevdada  või  ette  näha  ajutisi 
tõmmitsaid või tugesid. 
 
EEE sätestab lisanõuded ristumis-, s.h suurüleviikude mastidele. 
 
Üle  1000  V  õhuliinide  mastid  tuleb  kontrollida  mitmesuguste  paigaldus-
koormuste suhtes (sõltuvalt paigaldusviisist) − sätestatud EEE-s. 
 
110  kV  ja  kõrgema  pingega  mastidel  tuleb  ette  näha  tarindid  paigaldus-, 
hoolde-  ja  remonditöödeks  −  vt  EEE.  Arvestada  tuleb  juurdepääsu  vaja-
dust  juhtmeid mööda visangus olevaile tarvikutele (nt distantshoidikutele või 
nähtavusmärgistele). 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
46 
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
4.6  MASTIDE KONSTRUKTIIVNE KUJUNDUS: TÜÜBID JA KASUTUS 
Mastide  tüübid  ja  kujundus,  faasijuhtmete  paigutus,   faaside   vahekaugused, 
isoleerõhkvahemikud  ja  piksekaitsetrosside  paigutus  peavad  vastama  projekti 
spetsifikatsioonis sätestatule.  
Juhindumiseks soovitab eurostandard kasutada järgnevaid tabeleid. 
Mastide tüübid ja kasutus  
Liini suuna 
muutuse või 
Isolaatorite 
Masti tüüp 
Kirjeldus 
pealejooksu 
tüüp 
nurk 
…… 
…… 
…… 
…… 
 
 
Valida  tulevad  kõigi  asjakohaste  mastide  (kande-,  ankru-,  ja  lõpumastide, 
vajadusel ka nurga-, transpositsiooni-, ristumis- ja harumastide) tüübid läh-
tuvalt liini nimipingest, masti valitud materjalist, juhtmete ristlõikest, ahelate 
arvust, juhtmete kinnitusviisist, juhtmemargist jms. 
 
15  või  20  mm  jäitekihiga  või  juhtmete  hüplemise  ohtlikes  piirkondades  on 
soovitav kasutada juhtmete horisontaalpaigutust (töökindluse huvides). 
Eesti loetakse üldiselt harva esineva hüplemise alaks. 
 
Kaheahelalise liini puhul tuleb arvestada  järgnevat : 
•  Juhtmete nn “kuusekujulise” paigutuse korral on mastid kõige odavamad 
(mastile  toimivad  paindemomendid  on  vähimad).  Raskendatud  on  aga 
juhtmete paigaldamine mastile ja juhtmete katkemisel on avarii laienemi-
se oht suurem. 
•  Juhtmete  paigutusel  “tagurpidi  kuusena”  on  vastupidi  juhtmete  paigal-
damine  lihtsam ja  töökindlus  suurem, mastid aga tulevad kallimad. 
•  Juhtmete “tünnpaigutuse” korral on olukord kahe eelmise vahepealne. 
 
Tõmmitsmastid  on  üldiselt  ökonoomsemad  väiksema  materjali  kulu  tõttu. 
Eriti soovitavad on nad soise pinnase korral ja liigendatud maastikul.   
Tõmmitsmaste  pole  soovitav  kasutada  intensiivse  põllumajandusliku  tege-
vusega piirkondades. 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
47 
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
Vabalt seisvaid maste: 
  
 
Tõmmitsmaste: 
 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
48 
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
 
Peale masti valikut tuleb kontrollida tema sobivust vastavalt konkreetsetele il-
mastiku ja muudele tingimustele. 
 
 
 
Masti  gabariidid.  Masti  põhimõõtude  määramise  põhimõtteid  illustreerib 
kõrvalolev joonis 
hg  −  nn  liini   gabariit   −  on  sätestatud 
standardiga  või  EEE-ga  sõltuvalt  liini 
htr
nimipingest  ja  asukohast  −  asustatud, 
asustamata  või  raskesti  ligipääsetav 
?
alal.  Eritingimused  on  sätestatud  ristu-
λ 
mistele  teede  ja  raudteedega,  teiste  lii-
nidega jms. 
hf v
fmax  −  juhtmete  arvutusel  määratud 
fmax maksimaalne ripe 
dt 
hfv − faaside vaheline püstkaugus 
H
dt  −  traaversi  laius  −  määratud  lubatud 
vahekauguste ja rõhtnihetega − vt EEE  
λ − isolaatorketi pikkus  
h
h
tr − trossi paigutuskõrgus 
hg
h − juhtme riputuskõrgus 
hv − pinna ebatasasuse varu (0,25-0,3 m) 
H − masti kõrgus 
 
Peale  tüüpmasti  valikut  saab  leida 
lubatud rippe flub  
flub = H – htr – λ – hfv – hg – hv 
h
hvv  ja  vajadusel   korrigeerida   gabariitvisan-
gu pikkust (vt p 3.6). 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
49 
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
Mastile lubatud visangute pikkused ei tohi olla väiksemad arvutuslikest. 
 
 
Piksekaitsetrossi  paigutuskõr-
gus peab tagama vajaliku kait-
senurga 
htr
?
α 
 
o
α ≤ 30  
?
H
?
tr
α 
Kahe trossi puhul (portaalmastid) 
tr
?
λ 
o
D
α ≤ 20  
Piksekaitsetrosside arv on määra-
tud masti tüübiga, tüüp ja ristlõige 
aga põhiliselt liini pingega ja kõrg-
?
λ 
sagedusside vajadustega. 
D
 
 
Kontrollida  tuleb  ka  lubatud 
vahekaugusi. 
Kontrolli 
põhimõtet 
illustreerib 
järgnev joonis.  
Siin  
y = D - λ ·sin α  
D  on  määratud  traaversi  mõõtu-
dega ja  
Q
γ Al + Q
4
t
W ins
tan α =
 
G
γ Al
1
k
Q  −  tuulesurve  juhtmele  tuule-
Q 
?
λ 
P
visangus ja isolaatorkomplektile 
?
α 
y
G − juhtme kaal kaaluvisangus 
?
α  G
A − juhtme ristlõige 
Kui lt = lk, siis  
D
γ 4
tan α ≈
 
γ1
Kaugus y ei tohi olla väiksem lubatust. 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
50 
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
400 kV liini kandemast 
 
  
 
 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
51 
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
400 kV liini kandemast 
 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
52 
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
Liini kujunduse üksikasjad 
Osajuhtmete arv faasi kohta 
Osajuhtmete ristlõige ja tüüp  
Osajuhtmete paigutus 
Osajuhtmete vahekaugused ( horisontaalselt  ja vertikaalselt) 
Piksekaitsetrosside arv ja tüüp  
Piksekaitsetrosside ristlõige  
Standardne  visangu pikkus  standardse  kõrgusega mastile  
Masti standardne kõrgus 
Piksekaitsetrossi  maksimaalne  kaitsenurk   tipus /äärmise  faasijuhtme  suhtes, 
liikumatu õhk (º)  
Üksikvisangu maksimaalne pikkus  
Külgnevate visangute maksimaalne kogupikkus  
Maksimaalne kaaluvisang normaaltingimustel  
Maksimaalne kaaluvisang mittetasakaalustatud olukorras  
Minimaalne kaaluvisang normaaltingimustel koos maksimaalse tuulevisanguga  
Minimaalne kaaluvisang mittetasakaalustatud olukorras  
Maksimaalne kaaluvisang lõpumastidele 
 
Osajuhtmete  arv  faasi  kohta,  paigutus  ja  vahekaugused määratakse  lähtuvalt 
koroona  tingimustest. 
 
Ruumiline paigutus 
Faasijuhtmete vertikaalpaigutus  
Faasijuhtmete horisontaalpaigutus  
Faasijuhtmete kolmnurkpaigutus  
Faasijuhtmete minimaalne kõrgus standardkõrgusega …. tüüpi mastidel  
Piksekaitsetrosside maksimaalne kõrvalekalle vertikaalasendist (º) 
Ühe ahela naaberjuhtmete vaheline minimaalne kaugus vertikaalsuunal 
Ühe ahela naaberjuhtmete vaheline minimaalne kaugus horisontaalsuunal  
Minimaalne vertikaalne kaugus faasijuhtme ja piksekaitsetrossi vahel  
 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
53 
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
 
Isolaatorketi üksikasjad 
Isolaatorkomplektide minimaalsed ja maksimaalsed pikkused  
     Kandeisolaatorkomplekt 
     Tugiisolaatorkomplekt 
     Abikandekomplekt 
     Pingutusisolaatorkomplekti sisemine kett  
     Pingutusisolaatorkomplekti välimine kett  
Kettide  arv faasi kohta 
     Kandekomplekt 
     Pingutuskomplekt 
Minimaalne õhkvahemik pinge all  olevast  metallosadest masti terasosadeni või 
maandatud tarvikuteni  
Kandeisolaatorkomplekti eeldatud maksimaalne kõrvalekalle (º)  
     Kandeisolaatorketid:  
          (a) Kõrvalekalle 0 kuni .... kraadi vertikaalasendist 
          (b) Kõrvalekalle .... kuni maksimaalne kalle vertikaalasendist  
     Pingutusisolaatorkett: 
          (a)  Looga  silmus ripub vertikaalselt  
          (b) Looga silmus on kõrvale kaldunud .... kraadi vertikaalasendist 
     Raskendatud abikandekett:  
          (a) Eeldatud algkõrvalekalle liikumatus õhus …. kraadi 
          (b)  Maksimaalne  kõrvalekalle  ....  kraadi  looga  suurima  kõrvalekalde 
                 asendis  
Soovitav  on  lisada  joonis  isolaatorkomplektist  koos  kaitsetarvikutega,  rippe 
häälestuse ja mastile kinnituse detailidega.  
V-kettide  kasutamisel  tuleb  näidata  kinnituspunktide  vaheline  keti  pikkus  või 
kettide vaheline nurk ning kas V-kett peab taluma survekoormust.  
 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
54 
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
5. 
VUNDAMENTIDE ARVUTUSEST 
5.1  ÜLDPÕHIMÕTTED 
 
Vundamentide  ülesandeks  on  mehaaniliste  koormuste  ülekandmine  alus-
pinnasele ja samuti masti kaitsmine aluspinnase kriitiliste liikumiste eest. 
Vundamentidele  toimivate  koormustena  tuleb  kasutada  mastide  arvutusest 
saadud kõige kriitilisemaid mehaanilisi koormusi, mis peavad vastama nõu-
tavatele koormuskombinatsioonidele.  
Põhjavee  olemasolul  tuleb arvestada vundamendi kandevõime vähenemist, 
eeldades kõige ebasoodsamat põhjaveepinda. 
 
Üldjuhul kasutatakse tüüpvundamente vastavalt valitud mastitüüpidele. 
 
Metallmastid paigaldatakse raudbetoonvundamentidele või vaiadele. 
Vundamendid  võivad  olla  kujundatud  ühtse  vundamendina  või  lahusvun-
damendina eraldi vundamendiga mastitüvese iga jala jaoks.  
Ühtse  vundamendi  koormusteks  on  eelkõige  ümberlükkemoment,  millele 
tavaliselt töötab vastu pinnase  külgsurve , ja sellele lisanduvad nihke- ja ver-
tikaaljõud, millele töötab vastu pinnase üles suunatud surve.  
Ühtse  vundamendi   tüüpideks   on  monoplokkvundament,   taldmik -  või   laus -
vundament ,  kessoon - või  postvundament  ja üksik- või mitmikvaivundament  
Kui tüvese igale  jalale  nähakse ette eraldi vundament, on peamisteks koor-
musteks  vertikaalsed  allapoole suunatud ja üleslükkejõud. Üleslükkele töö-
tab tavaliselt vastu vundamendi omakaal, ülespoole jääva pinnase koormus 
ja/või  nihkejõud  pinnases.  Sama  kehtib  ka  tõmmitsavundamentidele.  Sur-
vekoormustele töötab vastu pinnase vastupanu.  
Tavalisteks  lahusvundamendi  tüüpideks  on  (astmeline)  plokkvundament 
sisselõikega  (kannuga)  või  ilma  (“taldmikvundament”,  jaotav  vundament), 
tigupuuriga puuritud vundament laiendatud sokliga või ilma selleta, post- või 
kessoonvundament, rostvärkvundament ja püst- või kaldvaivundament.  
 
Raudbetoonmastide jalandid paigaldatakse 2,0-3,5 m sügavuselt pinnases-
se. Püsivuse  suurendamiseks  võidakse kasutada raudbetoonriigleid. 
 
Puitmastide  puhul  võib  kasutada  puit-  või  raudbetoonjalandeid.  Puitmastid 
(või nende jalandid) paigaldatakse pinnasesse 2-3 m sügavuselt.  
Tugevas 
pinnases 
võib 
paigaldussügavust 
vähendada 
väärtuseni 
1,4+0,05L meetrit , kus L on masti kogupikkus.  
Nõrgas pinnases ja eriti kõrgetel mastidel tuleb paigaldussügavust suuren-
dada või kasutada püsivust suurendavaid riigleid. 
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 
55 
© TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR 
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 
 
5.2  PINNASE UURING 
 
Vundamendi tüübi, kuju ja mõõtmete määramiseks tuleb hinnata arvutustes 
kasutatavad geotehnilised parameetrid kas otseselt pinnase uuringute põh-
jal või vastavalt eeldatud pinnase  tüübile . 
Uurida  tuleb  piisava  detailsusega  aluspinnase  struktuuri,  arvestades  vun-
damendi tüüpi ja tema projekteerimiseks vajalikke parameetreid.  
Pinnast tuleb uurida vähemalt vundamendi efektiivse  laiuse  sügavuselt, vai-
vundamendi korral aga  sügavamalt  vaiade pikkusest.  
Uuringu  sügavus  peab  hõlmama  kõiki  pinnase  kihte,  mis  võivad  oluliselt 
mõjutada  vundamendi  tugevust.  Uuringu   ulatuse   ja  sügavuse  määramisel 
tuleks  arvesse  võtta   olemasolevat   informatsiooni  pinnase  tüübi,  ühtlikkuse 
ja üksikute kihtide karakteristikute kohta. Kui see on õigustatud, võib edasi-
sest pinnase uuringust  loobuda .  
 
Kui kättesaadavad andmed pole piisavad, tuleb pinnase kihistumist, kihtide 
tüüpi, seisukorda, ulatust ja sügavust ning põhjavee olukorda uurida  puuri -
mise teel, rakendades pinnase penetratsioonikatset, penetromeetrit, pinna-
seteimikuid  või  muid  standardiseeritud  katseid.  Uuringu  tulemused  tuleb 
protokollida vastavalt asjakohastele standarditele või praktilistele juhistele.  
 
Parema  informatsiooni  puudumisel  pinnase  kohta  võib  esialgseteks  arvu-
tusteks kasutada õhuliinide standardis EN 50341-1  lisas  M toodud pinnaste 
parameetreid. Sellisel juhul tuleb ehituse käigus tehtavate uuringute või kat-
setega veenduda kasutatud pinnase parameetrite sobivuses.  
 
Pinnase tagasitäitmisel tuleb kindlustada piisav tihendamine, kui kasutatak-
se   tabelite   andmeid.  Teatud  tingimustel  tuleb  arvutustes  arvestada  sidus-
pinnaste  püdeluse  võimalikku  vähenemist.  Kui  siduspinnase  korral  kasuta-
takse  tagasitäiteks  sõmerat  pinnast,  tuleb  arvesse  võtta  vee  kogunemise 
tendentsi tagasitäites. Teatud tingimustel, kui pole võimalik kindlustada pii-
savat tihendamist, tuleb kasutada vähendatud väärtusi. 
 
Pinnaste liigitus sõltuvalt osakeste  suurusest   
      Osakeste suurus, mm 
 
 
Määratlus 
   d > 200  
 
 
 
Rahnud  
200   > d > 20  
 
 
 
Veerised , munakivid 
  20   > d > 2    
 
 
 
Kruus 
    2   > d > 0,2 
 
 
 
Jämeliiv 
 0,2   > d > 0,06  
 
 
 
Peenliiv 
          0,06 > d > 0,002  
 
 
 
Liivsavi  
       d