AS Kuressaare Veevärk Ettevõttest • AS Kuressaare Veevärk tegeleb puhta joogiveega varustamise ja reovee ärajuhtimisega Saare maakonnas • • Ajalugu • 29. mai 1989 ENSV Ministrite Nõukogu protokolli nr. 12 kohaselt otsustati veemajanduse juhtimine viia tagasi omavalitsuse tasandile. • Kuni 1981. aastani Kingissepa Rajooni Komunaalettevõte Kombinaadi jaoskond • Alates oktoobrist 1981 Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Tootmiskoondise, hilisema RE Eesti Vesi struktuurüksus juriidilise isiku staatuseta • 1. augustist 1994 ME Kuressaare Veevärk • 22. oktoobrist 1996 AS Kuressaare Veevärk • Ettevõttest • AS Kuressaare Veevärk on eraõiguslik aktsiaselts. • Alates 2004.aastast on aktsionärideks Kuressaare linn ja 13 valda aktsiate jaotumisega 2010.a. majandusaasta aruande põhjal vastavalt: • • • • • • Märkus: alates 01.01.2015 on Kaarma, Lümanda ja Kärla valla asemel Lääne...
ELEKTER KODUS Mis on elektrivõrk? Elektri võrk toimetab elektrit tootvatest allikatest elektritarbijateni. Koosneb põhivõrgust ja jaotusvõrgust. Komponendid: 1. Ülekandeliinid; 2. Trafod 3. Mõõteseaded 4. Elektrivõrgu juhtimisseaded 5. Erinevad kompenseerimisseaded Jaotusvõrk ja põhivõrk Põhivõrk toimetab elektri tarbijate lähedusse. Jaotusvõrk toimetab elektrienergia põhivõrgu liitumispunktidest tarbijateni. Elektri seadmete suurused Elektritugevust mõõdetakse ampritena. (1A) Inimesele on ohtlik voolutugevus alates 0.01A Pinget mõõdetakse voltides (1V) Eestis võib seadmeid kasutada 220-230V Võimsust mõõdetakse vattides (1W) Lambi võimsus on tavaliselt 25...100 W, keeduplaadi võimsus 1...2 kW. Elektrienergiat mõõdetakse kilovatt-tunnina (kWh) Mis on lühis?
Sinu Kool ELEKTRIENERGIA TOOTMINE EESTIS JA SELLE JAOTUSVÕRK Referaat Sinu nimi 11. klass Pärnu 2015 1 Sisukord ELEKTRITOOTMINE EESTIS…….... ……………………………………………………………………....................3 ELEKTRIENERGIA JAOTUSVÕRK……………………………………………………………………..................6 EKSPORT JA IMPORT………………………………………………………….....................8 KASUTATUD ALLIKAD.........................................................................................................9 2 ELEKTRITOOTMINE EESTIS Elektrit toodetakse põlevkivi katlas. Elektrijaamas toodetakse elektrit energiaplokkides. Üks energiaplokk koosneb kahest katlast ja turbiinist n...
tooteohutuse seaduse rakendamisest oluliselt varem. Toote müüja peab ostjale selgitama seadme või paigaldise seisukorda. (2.1) Teenuse all peetakse silmas mingit liiki elektritööd või elektriedastamist. (2.2) Teenuse osutaja all peetakse silmas firmat või füüsilisest isikust ettevõtjat, kes tegeleb elektritöödega või võrguedastusega. (3) Turujärelvalve all peetakse silmas järelvalvet, millega tegeleb Tehnilise Järelvalve Amet, osaliselt ka Jaotusvõrk. (4) Toote turule laskmine tähendab seda, et toode tehakse kättesaadavaks Euroopa Liidus. (5) Tarbjaks loetakse inimest, kes kasutab elektrienergiat või toodet omatarbeks ehk siis ei saa eelmainitud toodetest ja teenustest majandusliku kasu. §3. Ohutuse kindlasmääramine (1) Toode on ohutu siis, kui see muutub ohtlikuks alles siis, kui kasutaja kutsub esile selle ohtlikuks muutumise. (2) Ohtuse kindlasmääramisel võetakse arvesse: (2
laialijaotamine ja muundamine madalpingeks(selle võrgu nimipinge on alatees 1kV kuni 35 kV)6,10,15,35 kV 3 juhet ,neutraali ei tule Suuri alajaamasid on 10+ keskpinge alajaamasi 133 madalpinge alajaamasid 18107 Madalpingevõrgud nende kaudu toimub enamasti löpptarbijate varustamine el.energiaga 0.23/0.4 kV · Süsteemvõrk 330 kV ühendab elektrisüsteeme ja elektrijaamu · Ülekandevõrgud 110 ja 220 kV kannab el.energia suurematesse alajaamadesse · Jaotusvõrk 6-35 kV edastab el.energia tarbijateni Alajaam on ettenähtud el.energia muundamiseks ja jaotamiseks võib olla ka ainult jaotamiseks, siis on jaotuspunkt nimeks El.energia ülekandja - el energiat kannab eestis üle AS Elering Elering on ainult el.ülekandeteenust osutav ettevõte Jaotusvõrgu ettevõtja El. Jaotamisega tegeleb OÜ Elektrilevi , on ka teisi nt Elektrum jne. Võrgupiirkonnad · Läänepiirkond · Põhjapiirkond · Idapiirkond · Lõunapiirkond
b. Turu jagamine väiksemateks osadeks ehk turusegmentideks. c. Ettevõte üritab rahuldada kogu turu vajadusi. Küsimus 3 Mis on tarbijakäitumine? a. Sarnaste vajadustega tarbijarühm. b. See, kuidas tarbija toodet näeb. c. Toodete ostmise ja tarbimisega seotud nähtus ning tegevus. Küsimus 4 Millised on olulisemad positsioneerimise elemendid? a. Hind, müügikoht, konkurendid b. Kvaliteet, hind, müügikoht c. Hind, kvaliteet, teenindus, pakend, jaotusvõrk Küsimus 5 Teenindussfääri osatähtsus maailmas ... a. langeb b. pole jälgitav c. tõuseb Küsimus 6 Millega on seotud emotsionaalsed väärtused? a. Toodete väärtustega b. Toote omaduste ja funktsioonidega c. Kliendi emotsioonide mõjutamisega Küsimus 7 Mis on bränd? a. Varade ja ka kohustuste kogum b. Funktsionaalsete ja emotsionaalsete väärtuste kogum c. Võime genereerida rahavoogusid Küsimus 8 Mis on kululiidri strateegia eesmärk? a
koduriigis. Transiit on tolliprotseduur, mis võimaldab tolli järelvalve all vedada kaupa ühenduse tolliteritooriumil lähtetolliasutusest sihttolliasutusse ilma, et selle kauba pealt nõutaks impordimaksu ja muid makse. Barter on kauba vahetus kahe eraisiku vahel raha kasumata. 2. Teenuste eksport ja import kirjeldage vähemalt 10 erinevat immatriaalset väliskaubandustehingut. Kvalifitseerunud tööjõud. Patendid. Tuntud bränd. Teadmiste kogum. Jaotusvõrk. Arvuti tarkvara. Ärisaladused. Kaubamärgid. Klientide kogum. Video ja audiomaterjalid. 3. INCOTERMS 2010 õiguslik olemus: a. Kas ta on rahvusvaheline konventsioon või mingi muu staatusega leping? Incoterms 2010 on rahvusvahelised reeglid, mis on tunnustatud rahvusvahelise kaubanduse terminite kõige kohasemaks tõlgenduseks valitsusorganite, juriidiliste ettevõtete ja ettevõtjate poolt üle maailma.
Kulu (expense, cost) on eesmärgi saavutamiseks ärakasutatud või loovutatud ressursside maksumus. Hoolde- ja käidukulusid loetakse kas kõik muutuvkuludeks, kas osa muutuvkuludeks Otsekulud (direct costs) on kulud, mida saab vahetult seostada tootega. ja osa püsivkuludeks või kõik püsivkuludeks. Nii on otsekuludeks toote valmistamiseks vajalik materjal või elektri tootmisel kütus. Kapital on vara või varaline õigus, millest saab rahas väljendatavat tulu ning mida Kaudsed kulud (indirect costs) on kulud, millel puudub otsene seos tootega või mida saab kasutada lisavara loomiseks. ei soovita lugeda otsekuludeks Vara jaotatakse järgmiselt: · Muutuvkulud (variable cost) Cm on kulud, mis muutuvad koos tootmismahu muutusega · Põhivara, kestva kasutusega (tavaliselt üle ühe aast...
5. Riikliku statistika üldkorralduse 1.Kapitali väärtuse muutumine ajas. 6.Tasuvusaja meetod. 1.Energia statistika põhimõisted. põhimõtted. Primaarenergia Estis. Kapitali (raha) tegelikku väärtust ajahetkel, Tasuvusajaks nimetatakse aega, mis kulub Riiklikus statistikas on rahvusvaheliselt mil arvutust teostatakse, nimetatakse tema esialgsest raha väljavoost selle katmiseni Primaarenergia on naturaalsest allikast tunnustatud meetodiks tõenäosuslik nüüdis- ehk diskonteeritud väärtuseks ning sissevooga. Kuna see kriteerium mõõdab kui saadud energia, mida tarbitakse teisteks valikuuring. Tõenäosuslike valikuuringute vastavate tulevikus teostatavate maksete k...
73. Vee erikulu on tavaliselt piirides 1-4. Millest lähtutakse vee erikulu valikul? Miks ei ole otstarbekas kasutada vee erikulu üle 4? Vee erikulu arvestatakse selle järgi, kui palju vett läheb vaja 1 kg toote soojendamiseks. Kui see tõuseb üle 4, oleks otstarbekam kasutada agensina auru. 74. Nimetada vähemalt 3 veemajanduse ahela olulist lüli. Täpsemalt selgitada, miks soovitatakse vee jaotusvõrk planeerida ringtrassina (vähemalt 2 põhjust). Puurkaev, veereservuaar, vee puhasti, pump, jaotusvõrk. Seega on tagatud vee pidev vahetus süsteemis, kuna trassil on mitu sisendit, siis rikke/remondi korral ei teki vee katkestust. 75. Millega põhjendada agensikulu graafikute koostamise vajadust / tähtsust? Sest see võimaldab saada informatsiooni selle kohta, kuidas kõige efektiivsemalt, ökonoomsemalt soojusenergiat toota, transportida ja jaotada erinevate tarbijate vahel
KONTROLLING CONTROLING SISSEJUHATUS Т.KARM 1 KONTROLLINGU OLEMUS, ÜLESANDED JA FUNKTSIOONID KONTROLLING – uus nähtus kaasaegse juhtimise teoorias ja praktikas, mis on tekkinud majandusliku analüüsi, planeerimise, juhtimisarvestuse ja juhtimise kokkupuutes. Kontrolling võimaldab saavutada ettevõtte juhtimises kvalitatiivse uue taseme, integreerides, koordineerides ja suunates ettevõtte erinevate teenistuste ja allüksuste tegevuse nii operatiivsete kui ka strateegiliste eesmärkide saavutamisele. KONTROLLING – eriline funktsionaalne tegevus ettevõttes, mis on seotud finants-majandusliku kommenteetriva ja nõuandva funktsiooni teostamisega juhtide operatiivsete ja strateegiliste otsuste tegemisel. Mõiste “controlling” pärineb inglise keelest sõnast to control – kontrollida, juhtida, mis omakorda pärineb prantsuse keelest, tähendades “reestrit, kontrollnimekirja”. USA-s on juurdunud ka termin...
kestvust ja tihedus ning pinge kõikumist määrab iga kodutarbija. Harva katkestuse ja pingehäirete puudumine on võrgu teenuse hea kvaliteedi tunnus. Sageli on tarbija ootused osutatava võrguteenuse taseme suhtes kõrgemad sellest mida võrgu tehniline seisund parajasti võimaldab ja mida kehtivad võrguteenuste kvaliteedi nõuded sätestavad: Nii näiteks on paljasjuhtmete õhuliinide korral katkestusi ja pingehäireid paratamatult palju rohkem kui kaabelõhuliinide korral. Eestis on aga jaotusvõrk enamasti ehitatud just paljasjuhtmeliste õhuliinidena ja seda on elektrivarustus kindluse näitajate määramisel arvestatud. Elektrivarustus kindlust jaotusvõrgus milles asuvad ka elamute võrguühendused iseloomustab rikkest põhjustatud katkestuse kestvust ja rikkest põhjustatud katkestuste lubatud summaarne kestvus ühe liitumispunkti kohta aastas. Rikkest põhjustatud katkestus ei tohi kesta kauem kui 24 tundi ja selliste katkestuste arvestust tuleb võrguettevõtjal
tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest [müügitulust]. Turguvalitsevat seisundit põhjustavad asjaolud • Kaasaaegsem tehnoloogia võrreldes konkurentidega • Tuntud kaubamärk, tugev jaotusvõrk • Piisavad tootmisvõimsused ning pikaajalised tarne- ja müügilepingud • Hajutatud riskid • Vertikaalselt integreeritud organisatsioonistruktuur, nt ettevõtjale endale kuuluv infrastruktuur Eriseadused majandusarvestusest KonkS: arvestuse pidamine erinevate tegevusvaldkondade tulude ja kulude kohta ElTS: Elektriettevõtja peab raamatupidamise arvestust oma elektrienergiaga seotud tegevusalade ja muude tegevusalade kohta nii, nagu oleksid seda kohustatud tegema nendel
all ning toimivad iseg üsna tõhusalt. Seaduslike monopolide hulka kuuluvad nn loomulikud monopolid, patendid, autoriõigused ja kaubamärgid. Loomulikud monopolid Näitena võib tuua elektri- ja veevarustusettevõtted. Tootmise koondumsel ühe ettevõtte kätte saab alandada hindu, kui kasutada ära mastaabiefekti (tootmiskulude suurust sõltuvalt toodangu mastaabist). Kujuta ette, et kodukohta varustab korraga mitu elektrifirmat, igal neist oma elektriliinid, jaotusvõrk, jaam. Sellisel juhul ei saa täiskonkurentsi hind kujuneda madalamaks suurima turumahuga firma võimalustest ning monopoli hind on soodsam. Monopoli lõhkumine tarbijat ei aita ning on vähetõhus. Seetõttu reguleerib valitsus turukonkurentsi asemel loomulikke monopole. Vahel kasutavad valitsused võimalust omandada seesuguses monopolis osalus ja kontrollida firma tegevust selle omanikuna. Valitsuse järelvalve peaks tagama pakutava teenuse ning piirhinna, mis oleks ühiskonnale vastuvõetav
Elektrivarustus Elektrivõrgu põhimõisted Põhimõisted Olulisemad põhimõisted on fikseeritud: · Standardites · Muudes normdokumentides (elektriohutus seadus, määrused, juhendid, ettekirjutised) Mõisteid ja nõuded tuleb järgida ja täita! Elektriseadmed-on ette nähtud elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Seadmete hulka kuuluvad-ka juhid ja juhistiksüsteemid ehk juhistikud, mille aa mõeldakse ühe vüi mitme kaabli, juhtme, lattliini ning nende juurde kuuluvate kinnitus- ja kaitseodade kogumit. Elektrivõrgu oluline osa-Moodustavad liinid, mis on üht või mitut vooluahelat sisaldavad terviklikud elektriedastuspaigaldised. Liini põhielemendid-on juhid, mis on ette nähtud elektrivoolu juhtimiseks Elektrijuhid: · Juhtmed · Kaablid · Latid · Siinid Mõni juht võib sisaldada mitut osajuhti ehk soont Kergesti painduvat juh...
g Elektrijaamad Ae Tö teet Jaotusvõrk Põhivõrk li Lepingud va nd
elektriaktsiis kilovatt-tunni kohta. Eesti Energia põhjendab alates 2002. aastast paigal püsinud elektri tootmise hinna kallinemist eelkõige sellega, et oluliselt on muutunud Eesti majanduskeskkond. Muu hulgas on kallinenud kütused, tõusnud on remondi- ja hoolduskulud ning toimunud on märkimisväärsed muutused tööjõuturul. Praeguseks on kõik viis Eesti Energia kontserni ettevõtet ehk Eesti Põlevkivi, Narva Elektrijaamad, Põhivõrk, Jaotusvõrk ja teenindus esitanud energiaturu inspektsioonile (ETI) hinnamuutuse aluseks olevad põhjendatud kulude prognoosid. Nendest avaldavad Eesti Energia prognooside kohaselt uuele hinnale olulisimat mõju põlevkivi (15 protsenti) ja elektri tootmise hinnatõus (23,3 protsenti), jaotuskulude (7,2 protsenti) ja ülekandekulude kasv (1 protsenti). Elektri hind lõpptarbijale, millele lisandub taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis, kasvab Eesti Energia prognooside alusel keskmiselt 16 protsenti
1) Millest lähtutakse vee erikulu n valikul? 2) Miks ei ole otstarbekas kasutada vee erikulu üle 4 1) Lähtutakse sellest, kas vesi on ühekordselt kasutatav või korduvkasutus. Suurem on siis kui korduvkasutatav vesi. Oleneb ka kättesaadavusest. 2) pumba ja elektri kulutused lähevad liiga suureks, oleks vaja võimsat pumpa jne. 11. Nimetada vähemalt 3 veemajanduse ahela olulist lüli. Täpsemalt selgitada, miks soovitatakse vee jaotusvõrk planeerida ringtrassina (vähemalt 2 põhjust)? 3 lüli: vee algressurss, vee reservuaar, vee puhastamine ja muu töötlus. Puhastustööde ja remonditeostus on kergem; veevarustus parem, tarbjani jõuab ikka vesi. Soojusvahetid 1. Millised on soojusvahetite valiku olulisemad kriteeriumid? Nimetada vähemalt 4 koos selgitustega. Keskkonnasõbralikkus ja säästlikkus – et ei peaks nii palju maksma, hea soojusvahetus jne
Teriku katsekehasse tungimisel selle poleeritud külgpind tuhmub ja kurrustub, mille järgi saab hinata deformatsioonide leviala. Kiirfilmimisega saab laastu teket jälgida kõikidel lõikeserva kuju ja kinemaatikaga määratud lõiketingimustel ka tööstuslikel lõikekiirustel, kuid uurida pole võimalik plastsete deformatsioonide leviala. 147. Kirjeldada jaotusvõrgu meetodit? Meetod on leidnud kasutamist täisnurksel vabal lôikamisel. Katsekeha poleeritud külgpindadele graveeritakse nn. jaotusvõrk üksteist puudutavad ringid läbimõõduga 0,05-0,15 mm või ruudustik samasuguse külje pikkusega nii, et need asetatkse teriku liikumissihilistes ridades. Kujunenud laastu tüve ja katsekeha külgpinnal oleva jaotusvõrgu elementide muutuste järgi on võimalik hinnata plastsete deformatsioonide leviala ja arvutada deformatsiooniastme suurust laastutekketsooni erinevates osades. 148. Mis on makrolaast?
13. Universaalne postiteenus – definitsioon, tegevusluba jne Universaalsed postiteenused: kirisaadetise edastamine liht-, täht- ja väärtsaadetisena kaaluga kuni 2 kilogrammi; postipaki edastamine täht- ja väärtsaadetisena kaaluga kuni 20 kilogrammi. Universaalse postiteenuse osutaja on isik, kellele on väljastatud tegevusluba universaalse postiteenuse osutamiseks. 14. Postivõrk, kogumisvõrk, jaotusvõrk, juurdepääsupunkt Postivõrk on seadmete ja vahendite süsteem, mida postiteenuse osutaja kasutab postisaadetise edastamiseks Postivõrk jaguneb kogumisvõrguks ja jaotusvõrguks Juurdepääsupunkt on nii tegevuskoht kui ka vahend, mida kasutatakse postiteenuse osutamiseks. Postkontor on püsiv tegevuskoht, kus on tagatud kõigi tegevusloaga hõlmatud postiteenuste osutamine.
ja 3. järgu rekonstrueerimine ja rajamine. Projekt" (AS K&H 2005). 5 Geodeetiliste märkide asetamiseks taotleti kaevamistööde luba Tartu Linnavalitsuse Arhitektuuri ja Ehituse osakonnast. Selle saamiseks koostati iga märgi asukohast geodeetiline alusplaan M 1:500, mis kooskõlastati trassivaldajatega (AS Eesti Gaas, OÜ Ihaste Gaas, Elioni Ettevõtted AS, AS Tartu Veevärk, AS Eraküte Tartu Osakond, OÜ Jaotusvõrk Tartu piirkond Kaablijärelvalve, AS Elektriteenused, AS Tartu Keskkatlamaja). Kooskõlastamise tulemusena väljastati kaevamistööde load nr 427 ja 464 (Lisa 4). Märkide asukohad, mis jäid väljapoole linna piiri, kooskõlastati vastavate vallavalitsuste (Ülenurme vald, Tähtvere vald) ja trassivaldajatega (lisaks eespool nimetatutele - OÜ Põhivõrk Lõuna käidu sektor, AS Tartu Agro, Maanteeameti Tartu Teedevalitsus). Polügonomeetria seinamärkide asetamine
Postivõrk · Postivõrk on seadmete ja vahendite süsteem, mida postiteenuse osutaja kasutab postisaadetise edastamiseks. Postivõrk jaguneb kogumis- ja jaotusvõrguks. · Kogumisvõrk on seadmete ja vahendite süsteem, mida postiteenuse osutaja kasutab postisaadetiste kogumiseks juurdepääsupunktidest. · Juurdepääsupunkt on nii tegevuskoht (postkontor) kui ka vahend (postkast), mida kasutatakse postiteenuse osutamiseks. · Jaotusvõrk on seadmete ja vahendite süsteem, mida postiteenuse osutaja kasutab postisaadetise saajale kättetoimetamiseks. Transport ETV0120 43 Kullerpostisaadetised · Kullerpostisaadetisena edastatakse kirisaadetis ja postipakk: 1) mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldava tunnuse alusel;
· Hooajaline varu (seasonal stock, anticipation inventory) varu, mida on eraldi akumuleeritud enne müügihooaja algust · Transiitvaru (in transit / pipeline stock) varud, mis asuvad veovahendil. Kui liikumine on aeglane, st tarneaeg on pikk, võib transiitvaru osakaal varudes olla suhteliselt suur. Nt merel FOB tarneklausliga. · Jaotusvõrgu varu (distribution inventory) varu komponent, mis kasvab ainuüksi seetõttu, et jaotusvõrk laieneb. Kui nt Baltikumis oli varem üks keskladu aga nüüd on igas riigis üks, siis iga kohalik ladu võib kogeda väiksemate numbritega, aga suurema varieeruvusega nõudlust. Kui varieeruvus on suurem, läheb vaja rohkem turvavaru sellega toime tulekuks. St isegi kui summas nõudlus ei ole muutunud ebastabiilsemaks, võib juhtuda et kolmes eraldi laos on laoseisud kokkuvõttes suuremad kui oleks ühes tsentraalses. See ongi jaotusvõrgu varu.
I Teema Pinnased ja muld 1)Pinnase jaotuse alused, pinnase liigitus sõelanalüüsi andmete järgi. Pinnaste liigitus *Kaljupinnas (lubjakivi, dolomiit, mergel), poolkaljupinnas (liivakivi) *Jämepurdpinnas (kruus, killustik) *Peenpurdpinnas (Liivpinnas) *Savipinnas *Eripinnas (muda, turvas, järvelubi jne) *Tehispinnas (täide, prügi) Jämepurdpinnased on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu (kive) Liivpinnas on osakeste vaheliste sidemeteta, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsuseta pude pinnas. Liigitatakse peenosise <0,06 mm järgi kruus, liiv, möll. Savipinnas - pinnasele on iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsete omadustega. Liigitus toimub plastsusarvu või saueosakeste järgi: saviliiv (kerge, raske), liivsavi (kerge, keskmine, raske), savi (kerge, raske) Eripinnased on eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis näiteks turvas, allikalubi...
Nende torude läbimõõt arvutatakse kindlate tabelite ja valemite järgi ja läbimõõt sõltub liini pikkusest, läbivoolava õhu hulgast, rõhu langust, töö rõhu suurusest ja ahendusseadmest ja painde kohtade arvust. Pneumoseadmed lülitatakse torustikku erinevate skeemide järgi: 1) Esimene skeem. Lihtjaotusega pneumotorustik. 2) Teine skeem. Ringjaotusega pneumotorustik. 3) Kolmas skeem. Võrkjaotusega pneumotorustik. See on kõige kindlam jaotusvõrk, sest osa torustiku saab välja lülitada. Sellises torustikus on võimalik hästi viga otsida. Pneumaatilised täiturid. Suures osas kasutatakse pneumosilindreid. Nad jaotatakse kaheks liigiks: kolb ja membraan silindrid. Kolb silindrid võimaldavad saada pikemaid kolbi ümberpaigutamist.. Silindri töö käigus tekkivad loogid silindri seina. Nende löökide pehmendamiseks kasutatakse pneumodemptrit. Täitur mehhanisme kasutatakse ka pneumomootoris
kV /Power Installations Exceeding 1 kV a.c./. Harmoniseerimisdokument sätestab üle 1 kV vahelduvpingega elektri- võrkude tugevvoolupaigaldiste projekteerimise ja ehitamise üldnõuded. • Eesti Energia AS Ettevõttestandard EE 10421629-JV ST: 0,4…20 kV võrgustandard: − 5-1:2002: Osa 1: 20 kV õhuliinid − 5-5:2002: Osa 5: 0,4 KV õhuliinid EE 10421629-JV ST on OÜ Jaotusvõrk sisene dokument. • Elektriseadmete ehituse eeskirjad. Üle 1000-V õhuliinid, jaotlad ja ala- jaamad. Viies väljaanne. Tallinn, Valgus, 1986 • Elektriseadmete ehituseeskirjad. Kuues ümbertöötatud ja täiendatud väl- jaanne. Moskva 1998 (vene k). • Isoleerjuhtmetega 6-20 kV pingega elektriõhuliinide ehituseeskirjad. EES Rossii, AS ROSEP, AS ORGRES. Kinnitatud 08.10.98 (vene k). •
Nende torude läbimõõt arvutatakse kindlate tabelite ja valemite järgi ja läbimõõt sõltub liini pikkusest, läbivoolava õhu hulgast, rõhu langust, töö rõhu suurusest ja ahendusseadmest ja painde kohtade arvust. Pneumoseadmed lülitatakse torustikku erinevate skeemide järgi: 1) Esimene skeem. Lihtjaotusega pneumotorustik. 2) Teine skeem. Ringjaotusega pneumotorustik. 3) Kolmas skeem. Võrkjaotusega pneumotorustik. See on kõige kindlam jaotusvõrk, sest osa torustiku saab välja lülitada. Sellises torustikus on võimalik hästi viga otsida. Pneumaatilised täiturid. Suures osas kasutatakse pneumosilindreid. Nad jaotatakse kaheks liigiks: kolb ja membraan silindrid. Kolb silindrid võimaldavad saada pikemaid kolbi ümberpaigutamist.. Silindri töö käigus tekkivad loogid silindri seina. Nende löökide pehmendamiseks kasutatakse pneumodemptrit.
• Hooajaline varu (seasonal stock, anticipation inventory) – varu, mida on eraldi akumuleeritud enne müügihooaja algust • Transiitvaru (in transit / pipeline stock) – varud, mis asuvad veovahendil. Kui liikumine on aeglane, st tarneaeg on pikk, võib transiitvaru osakaal varudes olla suhteliselt suur. Nt merel FOB tarneklausliga. • Jaotusvõrgu varu (distribution inventory) – varu komponent, mis kasvab ainuüksi seetõttu, et jaotusvõrk laieneb. Kui nt Baltikumis oli varem üks keskladu aga nüüd on igas riigis üks, siis iga kohalik ladu võib kogeda väiksemate numbritega, aga suurema varieeruvusega nõudlust. Kui varieeruvus on suurem, läheb vaja rohkem turvavaru sellega toime tulekuks. St isegi kui summas nõudlus ei ole muutunud ebastabiilsemaks, võib juhtuda et kolmes eraldi laos on laoseisud kokkuvõttes suuremad kui oleks ühes tsentraalses. See ongi jaotusvõrgu varu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
