vastavalt. 29. Kuidas leitakse enamasti konstruktsiooni kasuskoormus? Muutuvkoormus inimeste, mööbli, teisaldatavate vaheseinte, ladustatud kaupade, seadmete, liiklusvahendite jms kaalust. Arvestada tuleb ka erandolukordi, näiteks mööbli jm esemete kuhjumine remondi või kolimise tõttu. Kasuskoormusi käsitletakse ühtlaselt jaotatuna või koondatuna või nende kombinatsioonina. 30. Defineerige mõiste koormustulem. Koormuste mõju konstruktsioonielementidele (sisejõud, pinged, deformatsioonid j.n.e.).
Arvutuskoormused saadakse normkoormuste korrutamisel osateguriga. Koormuste osavarutegurid (valem : Xd = Xk / M - kus M on materjali osavarutegur, mis sõltub materjali kvaliteediklassist ja toestuskategooriast) Konstruktsiooni projekteerimise põhinõuded kandepiirseisundis - 1) Konstruktsiooni üldtasakaalu, asendipüsivuse või deformatsioonide kontrollimisel peab olema rahuldatud tingumus Ed,dst < Ed,stb., kus Ed,dst ja Ed,stb on vastavalt destabiliseeruv ja stabiliseeruv arvutuslik koormustulem. 2) Mingi lõike, elemedi või liite purunemisega (va. Väsimuspurunemine) seotud piirseisundi käsitlemisel tuleb tagada, et olekd rahuldatud tingimus Sd < Rd kus Sd on sisejõu (või mitme sisejõu vektorsumma) arvutusväärtus ja Rd on sellele sisejõule vastav arvutustugevus (kandevõime), mis võtab arvesse kõik konstruktsiooni omadused sellele arvutusväärtusega. Kandepiirseisundi ületamisel konstr. Puruneb või on selle kahjustused nii suured, et põhjustavad kandevõime kaotuse
deformatsioon (kaudne koormus). Kaudseks koormuseks on näiteks temperatuuri muutus, niiskuse mõju, vajumine jne., - koormuse esindusväärtus: üksikkoormuse suurus koormuskombinatsioonis, mis võtab ar- vesse üksteisest sõltumatute koormuste ebasoodsaimate väärtuste samaaegse esinemise väike- se tõenäosuse; - koormuskombinatsioon: arvutuskoormuste kogum, mida kasutatakse konstruktsiooni arvu- tamisel mitme koormuse üheaegsel mõjumisel; - koormustulem: koormuste mõju konstruktsioonielementidele, näit sisejõud, pinged, defor- matsioonid jne; - liikuv koormus: koormus, mille paiknemine ja suurus võivad suvaliselt muutuda konstrukt- siooni ulatuses; - muutuva koormuse tavaväärtus (tavaline väärtus): koormuse suurus, mis on määratud Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 4 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ
- materjali omaduse arvutuslik väärtus (arvutusväärtus) Xd: - materjali omaduste normatiivne väärtus (normväärtus) Xk: (6) Geomeetriliste mõõtmetega seotud terminid: - normväärtus: suurus, mis tavaliselt vastab projekteerija poolt määratud mõõtmetele, - arvutusväärtus: tavaliselt nimiväärtus. Tähised (1) Sõltuvalt kontekstist kasutatakse järgmisi tähiseid A -- avariikoormuse osavarutegur, a -- geomeetrilise suuruse ebatäpsus, F -- koormuse osavarutegur, E -- koormustulem (konstruktsiooni sisemine reageering koormusele), (2) Kontekstist sõltuvad tähised kivimüüritise puhul: A -- seina ristlõikepindala, Ab -- toetuspindala, (3) Kontekstist sõltuvad tähised armeeritud müüritise puhul: As -- armatuuri ristlõikepindala, Asw -- põikarmatuuri ristlõikepindala, av -- kaugus toe servast kuni põhilise koormuseni talal, b -- ristlõike laius, bef -- riiulitega elemendi efektiivlaius, d -- ristlõike töötav kõrgus,
soovitatav kasutada B). Nake armat.teras ankurdusel 1,7 2,2 - --------------------------------------------------------------- Armatuurteras 1,15 1,15 - --------------------------------------------------------------- Koormustulemite arvutussuurused. Koormustulem E on konstruktsiooni reageering koormustele näiteks sisejõud, pinged, deformatsioonid ja paigutused. Koormustulemi arvutussuurus E d leitakse arvutuskoor- muste ja materjalide omaduste arvutussuuruste põhjal. Konstruktsiooni projekteerimise põhinõuded kandepiirseisundis. 1) Konstruktsiooni üldtasakaalu, asendipüsivuse või deformatsioonide kontrollimisel peab olema rahuldatud tingimus Ed,dst < Ed,stb., kus Ed,dst ja Ed,stb on vastavalt
mõju, vajumised jne.; · koormuse esindusväärtus: üksikkoormuse suurus koormus- kombinatsioonis, mis võtab arvesse üksteisest sõltumatute koormuste Projekteerimise alused 11 ebasoodsaimate väärtuste samaaegse esinemise väikese tõenäosuse; · koormuskombinatsioon: arvutuskoormuste kogum, mida kasutatakse konstruktsiooni arvutamisel piirseisundis mitme koormuse üheaegsel mõjumisel; · koormustulem: koormuste mõju konstruktsioonielementide seisundile, näit. sisejõud, momendid, pinged, pikenemised jne.; · liikuv koormus: koormus, mille paiknemine ja suurus võivad suvaliselt muutuda konstruktsiooni ulatuses; · muutuva koormuse tavaline väärtus: koormuse suurus, mis on määratud nii, et vaadeldava ajavahemikuga võrreldes aeg, mille jooksul see väärtus ületatakse, on tühine, või mille ületamise esinemis- sagedus on piiratud;
ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 9 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 1.5 KONSTRUKTSIOONILISE PROJEKTEERIMISE PÕHIVÕRRAND Õhuliini komponendi, elemendi või liite purunemisele või ülemäärasele de- formatsioonile vastava piirseisundi käsitlemisel tuleb kontrollida tingimust E d ≤ Rd Ed − summaarne arvutuslik koormustulem − sisejõud, pinge (mehaaniline) või moment või mitme sisejõu, pinge või momendi esinduslik vektor Rd − konstruktsiooni arvutuslik kandevõime − leitakse mehaaniliste oma- duste arvutuslike väärtuste Xnd alusel: Rd = f {X1d, X2d, …} või vastavate normväärtuste XnK alusel: Rd = f {X1K, X2K, …} / γM Et arvestada erinevate koormuste koosmõju, kombineeritakse püsikoor-
Materjalide kandekonstruktsioonide mõjude vahel, kasutatakse omaduste arvutusväärtused. arvutustes kasutatavad kahte erinevat Materjali või toote mingi osavarutegurid alaliste-, osavarutegurit. omaduse arvutusväärtus ajutiste- ja avariiolukordade Koormustulemite leitakse valemiga Xd = Xk / jaoks on toodud tabelis. arvutussuurused. M, kus M on materjali või Nende suurused põhinevad Koormustulem E on toote omaduse osavarutegur, kogemustel ja realiseeritud konstruktsiooni reageering mis arvestab ebasoodsaid ehitusprojektide koormustele - näiteks hälbeid normsuurustest. kontrollarvutustel. Kui sisejõud, pinged, Osavarutegurite suurused koormusjuhtumi puhul 22 alaline koormus suurendab määramatus süsteemis) kõrgus, siis on õigustatud
- gk ; gd ; qk ; qd ; G; Q; jne - koormused - y- ja z-telg (vahel ka y-y või z-z) - ristlõike teljed; - x-telg - varda pikitelg - tw ; tf ; - paksused; - h; b; - kõrgus, laius; -c - vöö väljaulat. laius; -d - plaadi laius -L - sille (ava), pikkus; - l, leff, Leff - nõtkepikkus; -E - koormustulem (ka elastsusmoodul); -R - kandevõime (vastupanu = resistance); - G, Q, M - osavarutegurid jne. Indeks E viitab koormustest tingitud suurusele (sisejõud jms) Indeks d (design) viitab arvutussuurusele mis saadakse tavaliselt normatiivväärtuse jagamisel (teatud juhtudel ka korrutamisel) vastava osavaruteguriga. Indeks R (resistance) viitab kandevõimele, näiteks MRd on arvutuslik paindekandevõime.
annaabi.ee 
