Puitkonstruktsioonide materjal 2010 (0)

 
 
 
 
PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL 
 
EVS-EN 1995-1-1:2005 
EUROKOODEKS  5 Puitkonstruktsioonide  projekteerimine  
 
 
Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks  
 
 
 
Koostas: Georg  Kodi  
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
1/106 
Georg Kodi 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
ehitiste projekteerimise instituut 
SISUKORD 
 
1. PUIDU  TUGEVUSKLASSID ..................................................................................................................... 4 
2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 
2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 
2.2 Kasutuspiirseisund........................................................................................................................... 14 
2.3  Elamute  põrandad ........................................................................................................................... 17 
3. ALGHÄLVED JA TEIST JÄRKU  EKSTSENTRILISUS  ................................................................................. 19 
4.  RISTLÕIGETE  TUGEVUSKONTROLL .................................................................................................... 24 
4.1.1 Lõige ( Nihe ) .................................................................................................................................. 24 
4.1.2 Lõige ümber mõlema telje ........................................................................................................... 24 
4.2.1  Vääne ............................................................................................................................................ 25 
4.2.2 Vääne koos lõikega....................................................................................................................... 26 
4.3  Tõmme  ............................................................................................................................................ 26 
4.3.1 Tõmme pikikiudu.......................................................................................................................... 26 
4.3.2 Tõmme  ristikiudu  ......................................................................................................................... 26 
4.4 Surve................................................................................................................................................ 27 
4.4.1 Surve pikikiudu ............................................................................................................................. 27 
4.4.2 Surve ristikiudu............................................................................................................................. 27 
4.4.3 Surve kiudude suhtes nurga all .................................................................................................... 28 
4.5  Paine  ................................................................................................................................................ 29 
4.6  Vildakpaine  ...................................................................................................................................... 29 
4.7 Tõmme koos  paindega  .................................................................................................................... 30 
4.8 Surve koos paindega........................................................................................................................ 30 
5.  VARRASTE   STABIILSUSKONTROLL ...................................................................................................... 31 
5.1 Surutud varda stabiilsus .................................................................................................................. 31 
5.2 Painutatud varda stabiilsus ............................................................................................................. 32 
5.3 Surutud ja painutatud varda stabiilsus............................................................................................ 34 
5.4 Tõmmatud ja painutatud varda stabiilsus....................................................................................... 34 
6.  LIITED  ................................................................................................................................................. 35 
6.1 Põiksuunas  koormatud  liidete  kandevõime  .................................................................................... 41 
6.1.1 Puit- puiduga  ja (puidupõhjaline)plaat -puiduga  ühendused  ....................................................... 42 
6.1.2 Puit-teras ühendused ................................................................................................................... 44 
6.2 Naelliited ......................................................................................................................................... 46 
6.2.2  Pikisuunas  koormatud  naelad  ...................................................................................................... 49 
6.2.3 Põik- ja pikisuunas üheaegselt koormatud naelad....................................................................... 49 
6.3  Poltliited  .......................................................................................................................................... 50 
6.3.1 Põiksuunas koormatud  poldid ...................................................................................................... 50 
6.3.2 Pikisuunas koormatud poldid....................................................................................................... 52 
6.4 Naagelliited...................................................................................................................................... 53 
6.5 Kruviliited ........................................................................................................................................ 54 
6.5.1 Põiksuunas koormatud  kruvid ...................................................................................................... 54 
6.5.2 Pikisuunas koormatud kruvid ....................................................................................................... 55 
6.5.3 Samaaegselt põik- ja pikisuunas koormatud kruvid..................................................................... 56 
6.6 Liidete järeleandvus ........................................................................................................................ 57 
7.  TALAD  JA  POSTID  ............................................................................................................................... 59 
7.1 Toel sisselõikega talad..................................................................................................................... 59 
7.1.1  Sisselõige  toepoolsel küljel........................................................................................................... 59 
7.1.2 Sisselõige toe vastasküljel ............................................................................................................ 59 
7.1.3 Täisnurkne sisselõige toepoolsel küljel ........................................................................................ 60 
7.2 Augustatud talad ............................................................................................................................. 61 
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
2/106 
Georg Kodi 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
ehitiste projekteerimise instituut 
7.3 Liimpuittalad.................................................................................................................................... 62 
7.3.1 Ühepoolse kaldega talad .............................................................................................................. 62 
7.3.2 Kahekaldega, harjakõverusega ja kahekaldega altkõverusega talad ........................................... 64 
7.4 Liittalad............................................................................................................................................ 67 
7.4.1  Liimitud   õhukeseseinalised  talad ................................................................................................. 67 
7.4.2 Liimitud õhukesevöölised talad (paneeltalad) ............................................................................. 69 
7.5 Mehaaniliste  liidetega  talad ja postid ............................................................................................. 70 
7.5.1 Mehaaniliste liidetega talad ......................................................................................................... 70 
7.5.2 Mehaaniliselt liidetud ja liimitud postid....................................................................................... 73 
7.5.2.1 Täisseinaga posti kandevõime................................................................................................... 74 
7.5.2.2 Nõtkelappide- või klotsidega posti kandevõime ....................................................................... 75 
7.5.2.3 Diagonaalsidemetega posti kandevõime .................................................................................. 78 
8.  SÕRESTIKUD  ...................................................................................................................................... 81 
9. PAINDELE TÖÖTAVAD MEHHAANILISED LIITED ................................................................................ 86 
9.1 Liite pöördemoodul ......................................................................................................................... 87 
9.2 Varraste nõtkepikkused................................................................................................................... 90 
9.3 Lisamomendid mehhaanilistes liidetes ........................................................................................... 97 
10. JÄIKUSSIDEMED............................................................................................................................... 98 
10.1 Surutud üksikelemendid................................................................................................................ 98 
10.2  Tala  või sõrestiksüsteemi jäikussidemed ...................................................................................... 99 
10.3 Karkassi sidemete kujundamine.................................................................................................. 101 
11.  TULEPÜSIVUS ................................................................................................................................. 102 
11.1 Materjali omaduste arvutussuurused tulekahjus ....................................................................... 102 
11.2 Konstruktsiooni tulepüsivusarvutus............................................................................................ 103 
11.3 Liidete tulepüsivus....................................................................................................................... 104 
 
 
 
Päikeseenergia  
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
3/106 
Georg Kodi 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
ehitiste projekteerimise instituut 
1. PUIDU TUGEVUSKLASSID 
 
Okaspuu   siseehitus  ( kuusk )  
  
Lehtpuu  siseehitus (tamm)  
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
4/106 
Georg Kodi 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
ehitiste projekteerimise instituut 
Puitelementide  telgede   tähistus : 
 
Materjalitugevuse (f) tähistus: 
 
fc,0,k 
 
 
 
 
c – surve 
 
0 – kiudude suunas 
 
k –  normatiivne  
t – tõmme 
 
90-kiudude suunaga risti 
d – arvutuslik 
m – paine 
v – lõige (nihe) 
 
Gaussi kõver: 
 
 
Puidu 
tõmbe- survepinge  
ja 
deformatsiooni 
diagramm: 
 
 
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
5/106 
Georg Kodi 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
ehitiste projekteerimise instituut 
Puidu  tugevusklassid  on  määratud  vastavalt  EVS-EN  338:2005  ja  liimpuidu  tugevusklassid  vastavalt 
EVS-EN  1194 :2000. Tugevusklasse tähistatakse tähe ja numbri kombinatsiooniga.  
 
- Täht tähistab puidu liiki: 
C-okaspuit (coniferous), B-  lehtpuit  (decidous), 
GL- liimpuit  (gluelaminated) (c- kombineeritud , h- homogeene ), 
 
- Number tähistab normatiivset paindetugevust. 
 
Eestis on enimkasutusel järgmised tugevusklassid:C16, C24,  GL24h , GL28h. 
 
 
 
Monoliitpuit C 
 
Tugevusklass  
C16 
C18 
C22 
C24 
C30 
C35 
Tugevusomadused N/mm2 
Paine 
fm,k 
16 
18 
22 
24 
30 
35 
Tõmme 
ft,0,k 
10 
11 
13 
14 
18 
21 
 
ft,90,k 
0.5 
0.5 
0.5 
0.5 
0.6 
0.6 
Surve 
fc,0,k 
17 
18 
20 
21 
23 
25 
 
fc,90,k 
2.2 
2.2 
2.4 
2.5 
2.7 
2.8 
Lõige 
fv,k 
1.8 
2.0 
2.4 
2.5 
3.0 
3.4 
Jäikusomadused N/mm2 
Elastsusmoodul  
E0, mean  
8000  
9000 
10000 
11000 
12000 
13000  
 
E0,05 
5400 
6000 
6700 
7400 
8000 
8700 
 
E90,mean 
270 
300 
330 
370 
400 
430 
Nihkemoodul  
Gmean 
500 
560 
630 
690 
750 
810 
 
G0.05 
350 
370 
420 
460 
500 
540 
Tihedused  kg/m3 
Tihedus 
gk 
310 
320 
340 
350 
380 
400 
 
gmean 
370 
380 
410 
420 
460 
480 
 
 
Märkus : Kasutuspiirseisundis kasutatakse Emean, kandepiirseisundis E0,05 
Puitmaterjali  mahukaal  on enamasti 500-600 kg/m2,  vineeril  700kg/m2. 
 
 
Kuivatatud tugevussorteeritud saematerjal: 45×95,   45×120,   45×145,   45×195,   45×220 
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
6/106 
Georg Kodi 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
ehitiste projekteerimise instituut 
Liimpuit GL 
 
Tugevusklass 
GL24h  GL28h  GL32h  GL36h    GL24c   GL28c   GL32c  GL36c 
Tugevusomadused N/mm2 
Paine 
fm,k 
24 
28 
32 
36 
 
24 
28 
32 
36 
Tõmme 
ft,0,k 
16.5 
19.5 
22.5 
26 
 
14 
28 
19.5 
22.5 
 
ft,90,k 
0.4 
0.45 
0.5 
0.6 
 
0.35 
16.5 
0.45 
0.5 
Surve 
fc,0,k 
24 
26.5 
29 
31 
 
21 
24 
26.5 
29 
 
fc,90,k 
2.7 
3.0 
3.3 
3.6 
 
2.4 
2.7 
3.0 
3.3 
Lõige 
fv,k 
2.7 
3.2 
3.8 
4.3 
 
2.2 
2.7 
3.2 
3.8 
Jäikusomadused N/mm2 
Elastsusmoodul 
E0,mean 
11600  12600  13700  14700    11600  12600  13700  14700 
 
E0,05 
9400 
10200  11100  11900   
9400 
10200  11100  11900 
 
E90,mean 
390 
420 
460 
490 
 
320 
390 
420 
460 
Nihkemoodul 
Gmean 
720 
780 
850 
910 
 
590 
720 
780 
850 
 
G0.05 
580 
630 
690 
740 
 
480 
580 
630 
690 
Tihedused kg/m3 
Tihedus 
gk 
380 
410 
430 
450 
 
350 
380 
410 
430 
 
gmean 
450 
490 
510 
540 
 
420 
450 
490 
510 
 
 
 
 
 
Liimpuidu maksimaalsed mõõtmed: 
 
Laius: 60-220, kõrgus 120-2000,  laiuse  samm 20mm, kõrguse samm 40mm( lamelli  paksus). 
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
7/106 
KASEVINEER 
Vineeri  paksus t= 
4 
6.5 
9 
12 
15 
18 
21 
24 
27 
30 
35 
40 
45 
50 
Kihtide arv n 
3 
5 
7 
9 
11 
13 
15 
17 
19 
21 
25 
29 
32 
35 
Keskmine t= 
3.6 
6.4 
9.2 
12.0 
14.8 
17.6 
20.4 
23.2 
26.0 
28.8 
34.4 
40.0 
44.2 
48.4 
A, mm2/mm 
3.6 
6.4 
9.2 
12.0 
14.8 
17.6 
20.4 
23.2 
26.0 
28.8 
34.4 
40.0 
44.2 
48.4 
W, mm3/mm 
2.16 
6.83 
14.1 
24.0 
36.5 
51.6 
69.4 
89.7 
113 
138 
197 
267 
326 
390 
I, mm4/mm 
3.89 
21.8 
64.9 
144 
270 
454 
707 
1041  1465  1991  .3392  5333  7196  9448 
Tugevusomadused N/mm2 
Paine 
fm,0,k 
65.9 
50.9 
45.9 
42.9 
41.3 
40.2 
39.4 
38.9 
38.4 
38.1 
37.6 
37.2 
37.0 
36.8 
 
fm,90,k 
10.6 
29.0 
32.1 
33.2 
33.8 
34.1 
34.3 
34.4 
34.5 
34.6 
34.7 
34.7 
34.7 
34.8 
Surve 
fc,0,k 
31.8 
29.3 
28.3 
27.7 
27.4 
27.2 
27.0 
26.9 
26.8 
26.7 
26.6 
26.5 
26.5 
26.4 
 
fc,90,k 
20.2 
22.8 
23.7 
24.3 
24.6 
24.8 
25.0 
25.1 
25.2 
25.3 
25.4 
25.5 
25.5 
25.6 
Tõmme 
ft,0,k 
45.8 
42.2 
40.8 
40.0 
39.5 
39.2 
39.0 
38.8 
38.7 
38.5 
38.4 
38.3 
38.2 
38.1 
 
ft,90,k 
29.2 
32.8 
34.2 
35.0 
35.5 
35.8 
36.0 
36.2 
36.3 
36.5 
36.6 
36.8 
36.8 
36.9 
Lõige 
fv,0,k 
9.5 
9.5 
9.5 
9.5 
9.5 
9.5 
9.5 
9.5 
9.5 
9.5 
9.5 
9.5 
9.5 
9.5 
 
fv,90,k 
9.5 
9.5 
9.5 
9.5 
9.5 
9.5 
9.5 
9.5 
9.5 
9.5 
9.5 
9.5 
9.5 
9.5 
 
fr,0,k 
2.77 
3.20 
2.68 
2.78 
2.62 
2.67 
2.59 
2.62 
2.57 
2.59 
2.57 
2.56 
2.55 
2.54 
 
fr,90,k 
- 
1.78 
2.35 
2.22 
2.39 
2.34 
2.41 
2.39 
2.43 
2.41 
2.43 
2.44 
2.46 
2.46 
Jäikusomadused N/mm2 
Elastsusmoodul 
Em,0,mean 
16471  12737  11395  10719  10316  10048  9858  9717  9607  9519  9389  9296  9259  9198 
 
Em,90,mean 
1029 
4763 
6105 
6781 
7184 
7452 
7642  7783  7893  7981  8111  8204  8241  8302 
 
Ec/t,0,mean 
10694 
9844 
9511 
9333 
9223 
9148 
9093  9052  9019  8993  8953  8925  8914  8895 
 
Ec/t,90,mean 
6806 
7656 
7989 
8167 
8277 
8352 
8407  8448  8481  8507  8547  8575  8586  8605 
Nihkemoodul 
Gv,0,mean 
620 
620 
620 
620 
620 
620 
620 
620 
620 
620 
620 
620 
620 
620 
 
Gv,90,mean 
620 
620 
620 
620 
620 
620 
620 
620 
620 
620 
620 
620 
620 
620 
 
Gr,0,mean 
169 
169 
206 
207 
207 
206 
206 
206 
205 
205 
204 
204 
203 
203 
 
Gr,90,mean 
- 
123 
155 
170 
178 
183 
186 
189 
190 
192 
193 
195 
195 
196 
Tihedused kg/m3 
Tihedus 
gk 
680 
680 
680 
680 
680 
680 
680 
680 
680 
680 
680 
680 
680 
680 
E05 = 0.8·Emean  ja  G05 = 0.8·Gmean   
00 - äärmise  spooni  kiudude suunas, 900 - äärmise spooni kiududega ristisuunas 
Vineeri mõõdud: 1525x1525, 1200x2400, 1250x2500 
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
8/106 
Georg Kodi 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
ehitiste projekteerimise instituut 
 
 
 
 
 
 
 
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
9/106 
Georg Kodi 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
ehitiste projekteerimise instituut 
2. MATERJALI VARUTEGURID  
2.1 Kandepiirseisund 
 
Koormuskombinatsioon kandepiirseisundis: 
 
 
∑γ
∑
G ,j ⋅
k
G ,j + γQ 1 ⋅Q
k 1
, +
γQ i, ⋅ ψ0 i ⋅ Q
k i
,  
j
i 1
 
Materjali arvutuslik tugevus: 
 
k
⋅ X
 
k
Xd = mod
 
γM
 
 
 
Xk    – materjali tugevusomaduse normväärtus 
γM    – materjali  osavarutegur  
kmod – koormuse kestust ja kasutusklassi (niiskust)  arvestav  deformatsioonitegur 
 
 
 
Materjali osavaruteguri γM soovitatavad väärtused: 
 
Materjal 
γM 
Monoliitpuit, MDF,  puitlaast - ja kiudplaadid 
1,3 
Lamell -liimpuit 
1,25 
Spoonliimpuit,  vineer , orienteeritud laastuga plaat (OSB) 
1,2 
Teraselemendid 
1,1 
Puitliited  
1,3 
Ogaplaatliited 
1,25 
Avariikombinatsioon 
1,0 
 
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
10/106 
Georg Kodi 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
ehitiste projekteerimise instituut 
Modifikatsiooniteguri kmod väärtused: 
 
 
Koormuse kestusklass 
 
ss 
la
Alaline  
Pikaajaline 
Keskkestev 
Lühiajaline 
Hetkeline 
Materjal 
sk
tu
koormus 
koormus 
koormus 
koormus 
koormus 
su
a
K
Monoliitpuit 
1 
0,60 
0,70 
0,80 
0,90 
1,10 
2 
0,60 
0,70 
0,80 
0,90 
1,10 
3 
0,50 
0,55 
0,65 
0,70 
0,90 
Lamell-liimpuit 
1 
0,60 
0,70 
0,80 
0,90 
1,10 
2 
0,60 
0,70 
0,80 
0,90 
1,10 
3 
0,50 
0,55 
0,65 
0,70 
0,90 
Spoonliim-puit 
1 
0,60 
0,70 
0,80 
0,90 
1,10 
(LVL) 
2 
0,60 
0,70 
0,80 
0,90 
1,10 
3 
0,50 
0,55 
0,65 
0,70 
0,90 
Vineer 
1 
0,60 
0,70 
0,80 
0,90 
1,10 
2 
0,60 
0,70 
0,80 
0,90 
1,10 
3 
0,50 
0,55 
0,65 
0,70 
0,90 
Orienteeritud 
1 
0,40 
0,50 
0,70 
0,90 
1,10 
laastuga plaat 
2 
0,30 
0,40 
0,55 
0,70 
0,90 
(OSB) 
 
 
 
 
 
 
Puitlaast- 
1 
0,30 
0,45 
0,65 
0,85 
1,10 
plaat 
2 
0,20 
0,30 
0,45 
0,60 
0,80 
 
Märkus: Kui konstruktsioonile mõjuvad erinevate kestusklassidega koormused, siis enamasti valitakse 
kmod lühema kestusklassi järgi. 
 
 
Koormuse kestusklassid 
 
Koormuse kestusklass 
Normkoormuse  kestus 
Koormamise näited 
Alaline 
üle 10 aasta 
omakaal 
Pikaajaline 
6 kuud – 10 aastat 
laokoormus 
Keskkestev 
1 nädal – 6 kuud 
kasuskoormus, lumi 
Lühiajaline 
vähem kui 1 nädal 
lumi, tuul 
Hetkeline 
 
tuul, avariikoormus 
 
 
 
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
11/106 
Georg Kodi 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
ehitiste projekteerimise instituut 
Konstruktsiooni kasutusklass: 
 
Kasutusklass 
1 
2 
3 
Niiskusesisaldus  puidus 
5-15% 
10-20% 
12-24% 
 
Kasutusklassi 
1 
iseloomustatakse 
materjali  niiskusesisaldusega  5-15%, 
mis  vastab  temperatuurile  20°C  ja 
õhu  suhtelisele  niiskusele  kuni  65% 
(mida 
ületatakse 
ainult 
mõneks 
nädalaks  aastas).  ( kuivades   ruumides 
olevad 
konstruktsioonid 
nt. 
eluruumid ) 
 
Märkus:   Okaspuidu   liikide  enamiku 
keskmine  niiskusesisaldus  esimeses 
kasutusklassis ei ületa 12 %. 
 
Kasutusklassi 
2 
iseloomustatakse 
materjali  niiskusesisaldusega  10-20%, 
mis  vastab  temperatuurile  20°C  ja 
õhu  suhtelisele  niiskusele  kuni  85% 
(mida 
ületatakse 
ainult 
mõneks 
nädalaks  aastas).  ( niisketes   ruumides 
olevad 
konstruktsioonid 
nt. 
siseujulad) 
 
Märkus:  Okaspuidu  liikide  enamiku 
keskmine 
niiskusesisaldus 
teises 
kasutusklassis ei ületa 20 %. 
 
Kasutusklassi 
3 
iseloomustatakse 
kõrgema niiskusesisaldusega (12-24%) 
kui kasutusklassil 2. (välitingimustes olevad konstruktsioonid nt. varjualused, sillad) 
 
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
12/106 
Georg Kodi 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
ehitiste projekteerimise instituut 
Puidu niiskusesisaldus 
 
Puidu niiskusesisaldust väljendatakse veehulgaga protsentides puidu kuivkaalust 
 
m − m
m
u
u
0
⋅100%
w
⋅100%  
m
m
0
0
 
mU -  märja  puiduproovi kaal 
m0 – puiduproovi kaal konstantse kaaluni kuivamist (t=1000  ±  50C)  
mW – veekaalu sisalduv puiduproov 
 
 
Puidu ristlõike kahanemine ja tursumine niiskusesisalduse muutumisel 
 
Ristlõike  mõõtmete  muutumine leitakse 
 
u
∆
h
∆ = α ⋅
⋅h
100%
 
 
u
∆
b
∆ = α ⋅
⋅b
100%
 
Δu – niiskusesisalduse muutus puidus (4%-35%)  
α   - tabeli väärtus  
h, b - ristlõike mõõtmed 
 
PUULIIK  
Keskväärtus  
Tangensiaalsuunas 
Radiaalsuunas 
Kuusk,  mänd , lehis, tamm 
0.24 
0.32 
0.16 
Pöök 
0.30 
0.40 
0.20 
Tiik 
0.20 
0.25 
0.15 
 
 
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
13/106 
Georg Kodi 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
ehitiste projekteerimise instituut 
2.2 Kasutuspiirseisund 
 
Koormuskombinatsioon kasutuspiirseisundis 
 
Tavaline koormuskombinatsioon: 
Normatiivne koormuskombinatsioon: 
 
 
∑G +ψ ⋅Q + ψ Q
∑G +Q + ψ ⋅Q
k,j
1,1
k,1
∑ ⋅
2,i
k,i  
k ,j
k 1
∑
⋅
0 i
k i
   
 
 
i>1
i>1
 
 
E
G
Materjali jäikusmoodul: 
mean
mean
Ed =
Gd =
 
γ M
γ M
 
 
Juhul,  kui  konstruktsioonis  on  erinevate  ajast  sõltuvate  omadustega  elemente,  siis  tuleks 
kasutuspiirseisundis 
lõplike 
deformatsioonide 
arvutamisel 
võtta 
lõplikud 
keskväärtused 
elastsusmoodulil Emean,fin, nihkemoodulil Gmean,fin, ja kinnituselemendil Kser,fin järgmistest valemitest: 
 
Emean
Gmean
Kmean
Ed = (
G =
K
 
1+ k
d
def
(1+ k
d
def
(1+ kdef )
 
Juhul, kui  liide  on moodustatud kahest puitelemendist, millel on sarnased ajast sõltuvad omadused, 
siis tuleks kdef väärtus võtta kahekordseks. 
 
Juhul, kui element või liide on moodustatud kahest puitelemendist, millel on erinevad ajast sõltuvad 
omadused, siis tuleks lõplikud  deformatsioonid  arvutada järgmise deformatsiooniteguriga kdef: 
k
 
def = 2 ⋅
k def 1 k
, ⋅
def 2
 
Materjali deformatsiooniteguri kdef väärtused: 
 
Materjal 
Kasutusklass 
1 
2 
3 
Monoliit  ja liimpuit 
0,60 
0,80 
2,00 
Vineer 
0,80 
1,00 
2,50 
Orienteeritud laastuga plaat (OSB) 
1,50 
2,25 
– 
Puitlaastplaat 
2,25 
3,00 
– 
 
Märkused: puidul, mis on paigaldatud küllastusniiskusega või sellele lähedase niiskusega ja mis 
tõenäoliselt kuivavad välja koormuse all, tuleb kdef väärtusi suurendada 1,0 võrra. 
 
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
14/106 
Georg Kodi 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
ehitiste projekteerimise instituut 
Talade  lubatavad läbipainded 
 
 
 
 
1) Kehtib ainult põrandatele (hetkeline  läbipaine ) 
2) Ei kehti kaarte puhul 
3) Kehtib ainult eeltõusuga elementidele 
 
 
w
1)
2)
3)
inst   
wnet,fin  
wfin  
Talad kahel toel 
Peakandjad 
L/400 
L/300 
L/200 
Roovid, teisejärgulised  kandjad  
- 
L/200 
L/150 
 
Konsoolsed talad 
Peakandjad 
L/200 
L/150 
L/100 
Roovid, teisejärgulised kandjad 
- 
L/100 
L/75 
 
 
Roomedeformatsioon  –  materjali  omadus,  kui  konstantse  pinge  juures  deformatsioonid  ajas 
suurenevad. 
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
15/106 
Georg Kodi 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
ehitiste projekteerimise instituut 
 
 
 
Deformatsiooni leidmine lõppolukorras arvestades roome deformatsioone: 
w
 
fin = w inst + w creep = w inst ⋅ (1+ ψ 2 ⋅ k def )
 
Deformatsiooni leidmine eeltõusuga taladele lõppolukorras arvestades roome deformatsioone: 
w
 
net ,fin = w inst + w creep − w 0 = w inst ⋅ (1 + ψ 2 ⋅ k def ) − w 0
 
 
Elemendi  deformatsioon : 
 
 
w
= w
w
fin
fin G
fin
1
Q
∑wfin Q,i  
 
 
Deformatsioon alalisest koormusest: 
 
 
 
w fin G = w
 
inst G ⋅
(1+kdef )
 
Deformatsioon domineerivast muutuvast koormusest:    
w fin Q
 
, 1 = w inst Q
, 1 ⋅ (1 + ψ 2 1 ⋅ k
def )
 
Deformatsioon muudest muutuvatest koormustest:  
 
w fin Q
, i = w inst Q
, i ⋅ (ψ 0 i + ψ
2 i ⋅ k
def )  
 
wfin    – lõplik deformatsioon  
winst   – hetkeline- või algdeformatsioon  
kdef   – (roome) deformatsioonitegur 
 
Koormus 
ψ0 
ψ1 
ψ2 
Kasuskoormus 
 
 
 
Klass A: elamispinnad 
0,7 
0,5 
0,3 
Klass B: ametipinnad 
0,7 
0,5 
0,3 
Klass C: pinnad rahva kogunemiseks 
0,7 
0,7 
0,6 
Klass D: äripinnad 
0,7 
0,7 
0,6 
Klass E: laopinnad 
1,0 
0,9 
0,8 
Klass F: liikluspinnad (sõiduki kaal ≤30kN) 
0,7 
0,7 
0,6 
Klass G: liikluspinnad (sõiduki kaal 30-160kN) 
0,7 
0,5 
0,3 
Klass H: katused 
0 
0 
0 
Lumekoormus  
0,5 
0,2 
0 
Tuulekoormus 
0,6 
0,2 
0 
Temperatuur hoones 
0,6 
0,5 
0 
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
16/106 
Georg Kodi 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
ehitiste projekteerimise instituut 
2.3 Elamute põrandad 
 
Kontuuril  toetatud  täisnurkse,  mõõtmetega  l  ×  b  puittaladel  vahelaeplaadi,  põhisageduse  f1  võib 
ligikaudu arvutada avaldisega 
 
EI
f = k
l ≥ Hz
8
1
f
 
l
2 2
m
 
m - ühikpinna mass, kg/m2 
l - põranda sildeava, m 
(EI)l - põrandaplaadi ekvivalentne paindejäikus tala suunaga risti oleva telje suhtes, Nm2/m. 
 
 
 
Elamute põrandad, mille põhisagedus on suurem, kui 8 Hz, peaksid rahuldama tingimusi: 
 
- Ühikkoorumusest 1kN põhjustatud läbipaine, kN/mm:  u/F > a  
 
- Impulsi kiirusvaste, m/(Ns)2: 
 
 
 
(f ζ −1)
1
v ≤ b
 
 
 
u  -  maksimaalne  vertikaalne  hetkeline  läbipaine,  mis  on  põhjustatud  vertikaalsest  koondatud 
staatilisest jõust F 
 
v  -  ühikimpulsi  kiirusvaste,  s.o.  põranda  vertikaalse  vibratsiooni  kiiruse  (m/s)  algväärtus,  mis  on 
põhjustatud  ideaalsest  ühikimpulsist  (1  Ns)  rakendatuna   põrandale   etteantud  maksimaalse 
vastupanuga punkti. 
 
ζ – sumbuvustegur 
 
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
17/106 
Georg Kodi 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
ehitiste projekteerimise instituut 
Soovitatavad a ja b piirväärtuste suurused ja soovitatav a ja b vaheline seos on esitatud joonisel. 
 
 
Kontuuril  neljast  küljest  toetatud  täisnurkse  plaadi  korral,  mõõtmetega  b  ×  l,  võib  v  väärtuse  võtta 
ligikaudu järgmiselt: 
 
4 .
0
( 4 + .
0 n
6
v
40
 
mbl + 200
 
v - ühikimpulsi kiirusvaste, m/(Ns2) 
n40 - võnkeperioodide arv, kui põhisagedus on alla 40 Hz 
b - põranda laius, m 
m - mass, kg/m2 
l - põranda ava, m 
 
 
Võnkeperioodide arvu n40 võib määrata valemiga: 
0 25

2


4

  40 
 b 
EI

l
n
= k 
− 1 
 
40
f



f




 l 
EI

1
b 



 
kus  (El)b  on  plaadi  ekvivalentne  paindejäikus  Nm2/m  põranda  talastikusuunalise  telje  suhtes, 
kusjuures  (El)b  m
5
 
200
h
 
 
 
 
Joonisel on toodud varraste erinevad eelkõveruste variandid. 
 
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
20/106 
Georg Kodi 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
ehitiste projekteerimise instituut 
Arvutustes  võib  kasutada  ka  asenduskoormuste  varianti,  mis  viib   samade   tulemusteni  nagu  ka 
alghälvete arvutamine. 
 
 
Eeldeformeerunud skeem 
Asenduskoormuse skeem 
 
 
 
 
 
siinuskõver 
 
s 
ru
 
e
v
 
õ
lk
e
 
 
E
 
 
 
paraboolkõver 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
lle
a
lk
e
E
 
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
21/106 
Georg Kodi 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
ehitiste projekteerimise instituut 
Surutud konstruktsioonielemendid ei ole kunagi ideaalselt  sirged  ega homogeensed, seepärast tekib 
neis varrastes alati  paindemomendi  suurenemise: 
- algkõverusest e ja 
-  põikkoormusest põhjustatud (painde)deformatsioonist wel: 
 
 
 
 
 
 
 
I
N = N  
d
d
 
q ⋅ l2
 
MI =
d
 
8
 
 
I järku  sisejõud  
Varda stabiilsuskontroll: 
NI / A
MI / W
d
d
≤ 1 
k ⋅ f
k
⋅ f
c
c 0
d
crit
m d
     
 
 
 
 
II
I
N ≈ N = N  
d
d
d
 
2
q ⋅l
 
II
II
M
 
d =
+ Nd ⋅ (e + w el )
8
II järku sisejõud 
 
(lisamoment) 
Ristlõike tugevuskontroll: 
NII / A
MII / W
d
d
≤ 1  
f
f
c 0
d
m d
 
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
22/106 
Georg Kodi 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
ehitiste projekteerimise instituut 
Survele  töötavas  konstruktsioonis  tekib  varda  siirdest  lisajõud  V,  mis  põhjustab  täiendavaid 
deformatsioonide ja ka ristlõigete  suurenemist . 
Vaatleme järgmises näites sinusoidelt kõverdunud surutud varrast: 
 
Arvutusskeem: 
 
Algolukord (“0“ samm):  e
 
0 = e ja
M0 = N⋅ e0
M ⋅l2
N ⋅ e ⋅l2
0
0
N ⋅l2
N ⋅l2
→ w
= e ⋅
asendame k
el 0
0
2
π ⋅EI
2
π ⋅EI
2
π ⋅EI
2
π ⋅EI  
→ w
e ⋅k = e ⋅k
el 0
0
„1“ samm: 
 
e
 
1 = e + w el 0 = e + e ⋅ k ja
M
1 = N ⋅ e 1
2
→ w
 
el 1 = e
1 ⋅ k = e ⋅ k + e ⋅ k
„2“ samm: 
 
2
e
   
2 = e + w el 1 =
e + e ⋅k + e ⋅k
ja M2 = N⋅ e2
2
3
→ w
 
el 2 = e
2 ⋅ k = e ⋅ k + e ⋅ k
+ e ⋅k
„n“ samm: 
 
2
n
e
 
 
n = e + w el n
1 = e + e ⋅ k + e ⋅ k
+ ... + e ⋅k
ja M
−
n = N ⋅ e n
  
2
3
n 1
→ w
...
 
el n = e
n ⋅ k = e ⋅ k + e ⋅ k
+ e ⋅k +
+ e ⋅k
 
Lõpmata  arvu  tehete  puhul  süsteem  koondub,  mille  juures  lõpliku  deformatsiooni  e,  võib 
väljendada järgnevalt: 
∞
∞
n
n
e
 
∞ =
e ⋅k = e ⋅
k
∞
∑
⋅ ∑
n=0
n=0
 See  avaldis  vastab geomeetrilisele reale, mida võib kirjutada järgnevalt: 
e
e
e =
 
∞
1− k
Nl2
1− π E
2 I
 Lõplik moment MII avaldub: 
II
N ⋅ e
MI
M = N ⋅ e =
 
∞
Nl2
Nl2
1−
1−
π E
2 I
π E
2 I
Momendi suurenemine V arvestades deformatsioone (Dischinger`i valem): 
MII
1
V =
 
MI
Nl2
1 − π2EI
 
Vastavalt  arvutuseeskirjadele  on  kandevõime  kontrollil  arvutusväärtused  jagatud  γM-iga,  millega 
vähendatakse jäikuste väärtusi, seega momendi suurenemise tegur on arvutatud järgnevalt: 
 
1
V =
 
2
Nd ⋅ γM lef
1 −
⋅
2
EI
Alghälbed  põhjustavad  varrastes  ja  liidetes  lisamomente,  mis  tuleb  varraste  ja  sõlmede 
dimensioneerimisel arvesse võtta. 
Alghälbeid võib varraste stabiilsusarvutustes arvestada ka  suurendatud  nõtkepikkuse kaudu, kuid siis 
jäävad liidetes need arvestamata. 
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
23/106 
Georg Kodi 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
ehitiste projekteerimise instituut 
4. RISTLÕIGETE TUGEVUSKONTROLL 
4.1.1 Lõige (Nihe) 
 
τd ≤1  
fv,d
 
τd – arvutuslik  nihkepinge   
fv,d – arvutuslik  nihketugevus  
 
 
Nihkepingete leidmine ristkülikulise ristlõike korral: 
 
 
 
Nihkepingete leidmine seinas vöödega ristlõike korral ( plastne  pingejaotus): 
 
 
4.1.2 Lõige ümber mõlema telje 
 
2
2
 τ

 τ

y,d
z,d




≤ 1

 
f

 f 
 v d

 v,d 
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
24/106 
Georg Kodi 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
ehitiste projekteerimise instituut 
4.2.1 Vääne 
 
τ tor d
T
≤ 1  
 
d
τ
 
f
tor,d
W
v d
T
 
τtor,d  
– arvutuslik väändepinge  
fv,d  
– arvutuslik nihketugevus 
Td 
- arvutuslik  väändemoment  
WT 
- arvutuslik väändevastupanumoment 
 
 
VÄÄNDE  
VÄÄNDE 
 
RISTLÕIGE  
INERTSIMOMENT  
VASTUPANUMOMENT 
IT 
WT 
 
 
 
 
π ⋅ d4
π ⋅ d3
IT =
 
W =
 
32
T
16
 
 
 
 
 
 
π ⋅ (d4 − d4
π ⋅ (d4 − d4i )
i )
IT =
 
W =
 
32
T
16 ⋅d
 
 
 
 
 
 
3
∑b ⋅t3
I
 
i
i
T
∑b ⋅t
i
i
 
3
WT = 3⋅tmax
 
 
 
 
 
 
2
4 ⋅
 
⋅ (A* )
I =
 
T
∑
 
b /
W = 2 ⋅ A
t
T
⋅ min
i
ti
 
 
 
 
 
 
3  
2  
T
I = α ⋅ b ⋅ t
WT = β ⋅ b ⋅ t
 
 
 
 
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
25/106 
Georg Kodi 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
ehitiste projekteerimise instituut 
4.2.2 Vääne koos lõikega 
 
2
2
τ
 τ

 τ

tor d
y d
z,d




≤ 1  
f
 f 
 f 
v,d
 v,d 
 v,d 
 
4.3 Tõmme 
4.3.1 Tõmme pikikiudu 
  
 
σ t,0 d
≤ 1   
ft,0 d
 
 
σt,0,d – arvutuslik  tõmbepinge  pikikiudu NB! Arvestada netoristlõikega. 
f t,0,d – arvutuslik  tõmbetugevus  pikikiudu 
 
 
 
 
4.3.2 Tõmme ristikiudu 
 
 
t,90 ,d ≤ 1  
ft,90,d
 
σt,90,d – arvutuslik tõmbepinge ristikiudu 
f t,90,d – arvutuslik tõmbetugevus ristikiudu 
 
 
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
26/106 
Georg Kodi 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
ehitiste projekteerimise instituut 
4.4 Surve 
4.4.1 Surve pikikiudu 
 
 
c,0,d ≤ 1  
fc,0 d,
 
σc,0,d – arvutuslik survepinge pikikiudu 
f c,0,d – arvutuslik  survetugevus  pikikiudu 
 
 
4.4.2 Surve ristikiudu 
 
σc,90,d
≤ 1  
k
⋅ f
c,90
c,90,d
 
Fc,90,d
c,90,d
 
Aef
 
 
σc,90,d – arvutuslik survepinge ristikiudu efektiivsel kontaktpinnal 
f c,90,d – arvutuslik survetugevus ristikiudu 
k c,90  – tegur, mis  arvestab  koormuse konfiguratsiooni, lõhestumisvõimalust ning  
survedeformatsioonide astet (k c,90 = 1.0 – 1.75) 
 
Efektiivne  kontaktpind  ristikudu   survel   Aef  tuleks  määrata  arvestades  efektiivset  kontaktpikkust 
pikikiudu,  kus  tegelikku  kontaktpikkust  l  on  suurendatud  mõlemas  suunas  30  mm  võrra  kuid  mitte 
rohkem, kui a, l või l1/2. 
 
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
27/106 
Georg Kodi 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
ehitiste projekteerimise instituut 
Teguri  kc,90  väärtuseks  tuleks  võtta  1,0  juhul,  kui  ei  kehti  alljärgnevate  punktide  tingimused,  kus 
näidatud  juhtudel võib võtta teguri kc,90 väärtused suuremad - kuni kc,90 = 1,75. 
 
 
Pideval toel asuvale elemendile, mille puhul l1≥ 2h, tuleks teguri kc,90 väärtus võtta järgmiselt: 
- kc,90 = 1,25 monoliitpuidu jaoks 
- kc,90 = 1,5 okaspuidust liimpuit juhul kui l ≤ 400 mm 
kus h on elemendi ristlõike kõrgus ning l on kontaktpikkus. 
 
Kohttoel asuvale elemendile, mille puhul l1≥ 2h, tuleks teguri kc,90 väärtus võtta järgmiselt: 
- kc,90 = 1,5 monoliitpuidu jaoks 
- kc,90 = 1,75 okaspuidust liimpuit juhul kui l ≤ 400 mm 
kus h on elemendi ristlõike kõrgus ning l on kontaktpikkus. 
 
4.4.3 Surve kiudude suhtes nurga all 
 
f
  σ
c,0 d
≤
c α
d
 
fc,0 d
sin2 α + cos2 α
k
⋅ f
c,90
c,90 d
 
σc,α,d – arvutuslik survepinge kiudude suhtes nurga α all 
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
28/106 
Georg Kodi 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
ehitiste projekteerimise instituut 
4.5 Paine 
 
σm d, ≤ 1   
fm d,
 
σd – arvutuslik  paindepinge  
f m,d – arvutuslik  paindetugevus  
 
 
 
 
 
 
 
4.6 Vildakpaine 
 
k
) m,y d
+ k
) m,z d
≤ 1  
m
f
m
f
m,y d
m,z d
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
km – arvestab pingete ümberjagunemist ja materjali mittehomogeensust 
 
Monoliitpuidu, lamell-liimpuidu ja spoonliimpuidu puhul: 
- täisnurkse ristlõike korral: km = 0,7 
- muu ristlõike korral: km = 1,0 
 
Teiste puidupõhiste konstruktsioonitoodete jaoks, kõikide ristlõigete puhul: km = 1,0 
 
Märkus:  km  esineb  valemis  ainult  vildakpainde  puhul  ja  ainult  ühe  korra  (juhul  kui  tegemist  on 
täisnurkse monoliit- või liimpuiduga), korrutada väiksema väärtusega murdu. 
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
29/106 
Georg Kodi 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
ehitiste projekteerimise instituut 
4.7 Tõmme koos paindega 
 
t,0 d
+ k
) m,y,d + k
) m,z d
≤ 1  
f
m
f
m
f
t,0 d
m,y d
m,z,d
 
Märkus:  km  esineb  valemis  ainult  vildakpainde  puhul  ja  ainult  ühe  korra  (juhul  kui  tegemist  on 
täisnurkse monoliit- või liimpuiduga), korrutada väiksema väärtusega murdu 
 
4.8 Surve koos paindega 
 
2
 σ

c 0
, d
,
m,y d
,

 + k
(
)
+ k
(
)
m,z d
,
≤ 1

 
f
m

f
m
f
 c 0
, d
,

m,y d
,
m,z d
,
 
Märkus:  km  esineb  valemis  ainult  vildakpainde  puhul  ja  ainult  ühe  korra  (juhul  kui  tegemist  on 
täisnurkse monoliit- või liimpuiduga), korrutada väiksema väärtusega murdu. 
 
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
30/106 
Georg Kodi 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
ehitiste projekteerimise instituut 
5. VARRASTE STABIILSUSKONTROLL 
5.1 Surutud varda stabiilsus 
 
σc,0 d
≤ 1  
k ⋅ f
c
c o
, d
 
1
kc =
 
2
2
k + k − λrel
 
k = 0 5
, ⋅ 1
( + β (λ
− .
0 )
3 + λ2 )  
c
rel
rel
fc,0 k,
rel
 
E0,05
 
kc –  nõtketegur  
λ –  saledus  
λrel – tingsaledus 
 
βc = 0,2 – monoliitpuidul 
βc = 0,1 –  liim - ja spoonliimpuidul 
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
31/106 
Georg Kodi 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
ehitiste projekteerimise instituut 
5.2 Painutatud varda stabiilsus 
 
 
σm d
≤ 1  
k
⋅ f
crit
m d
 
kcrit – kiivetegur 
λrel.m – tingsaledus 
 
fm k,
rel m
 
σm crit
 
 
 
1.0
kui
≤ 0,75

rel m
k
= 1.56 0.75λ
crit = 
−
rel m
     kui      0 75
≤ λ
≤ 1,4  
rel m

2

kui
1 / λ
1,4 Iz) 
- km  
esineb  valemis  ainult  vildakpainde  puhul  ja  ainult  ühe  korra  ja  juhul  kui  tegemist  on 
täisnurkse monoliit- või liimpuiduga h/b
> 0 → β = 0 8
,  
ϕ
 
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
93/106 
Georg Kodi 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
ehitiste projekteerimise instituut 
 
 
 
l
= β l  
ef
⋅
 
β ≈ 4 + 1 6
, ⋅k +
R
kKϕ  
ϕ
 
 
         
 
Post: l
= β ⋅ l  
ef s
s
s
 
βs ≈ 4 + 1 6
, ⋅kR + kK + k
ϕ
 
ϕ
NR
 
Riiv : l
= β ⋅l  
ef R
R
R
 
βs
R
β ≈
 
kNR
        
 
 
 
 
Kui α ≤ 15°: 
 
Post: l
= β ⋅ l  
ef s
s
s
 
s ≈
4 + 1 6 ⋅kR + kK + k
ϕ
 
ϕ
NR
 
Riiv: l
= β ⋅l  
ef R
R
R
 
βs
R
β ≈
 
kNR
 
 
 
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
94/106 
Georg Kodi 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
ehitiste projekteerimise instituut 
 
 
l
= β ⋅l  
ef ,s
s
 
β ≈ 4 + k
⋅ k
s
Kϕ
 
ϕ
P
 
 
l
= β ⋅l  
ef
s
 
β ≈ 4 + k
⋅ k
s
Kϕ
 
ϕ
P
 
 
l
= β ⋅l  
ef
s
 
β ≈ 4 + k
⋅ k
s
Kϕ
 
ϕ
P
 
 
l
= β ⋅l  
ef ,s
s
 
s ≈
4 + 1 6 ⋅kR + kK ⋅ k
ϕ
P  
 
n
1
R =
 
 
 
l
= β ⋅l  
ef ,s
s
 
β ≈ 4 + 1 6
, ⋅k + k
⋅ k
s
R
Kϕ
 
ϕ
P
 
n
2
R =
 
 
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
95/106 
Georg Kodi 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
ehitiste projekteerimise instituut 
Raam ülevalt jäigakinnitusega või V- kujulise   postiga : 
Raamiposti nõtkepikkus: 
 
l
 
ef = 2 ⋅ sl + 0 7 ⋅ s 0
 
Raamiriivi nõtkepikkus: 
 
l
ef = 2 ⋅ sl + 0 7 ⋅ s0  
 
 
Ruumilise raami nõtkepikkused: 
 
2 ⋅a
3π2 ⋅a ⋅EI
β = 1+
 
s

2
a 
4 ⋅ s 1+
 ⋅K ϕ

s 
 
 
a 
- surverõnga raadius 
s 
- raamiriivi pikkus 
EI 
- posti ja  riivi  paindejäikus 
K  
- riivi- ja postiliite paindemoodul 
 
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
96/106 
Georg Kodi 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
ehitiste projekteerimise instituut 
9.3 Lisamomendid mehhaanilistes liidetes 
 
Moment kinnitustes võetakse arvesse järgmise kontrolliga: 
 
N / A
N / A + M
/ W
d
d
d
≈
 
k ⋅ f
f
c
c,o,d
c,o,d
 
Ja siit saab avaldada valemi lisamomendi ΔM leidmiseks: 
A = b ⋅h
N
 1

ΔM ≈
;  kus ristkülikulisel ristlõikel: 
2  
d ≈
d ⋅W ⋅ −1
b ⋅h
A
 kc

W =
6
 
h  1

M
≈
d
N ⋅
d
⋅
− 1  
6  kc

 
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
97/106 
Georg Kodi 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
ehitiste projekteerimise instituut 
10. JÄIKUSSIDEMED 
10.1 Surutud üksikelemendid 
 
 
Surutud üksikelemendil, mis vajab põiksidemeid  sammuga  a, mõjub igale sidemele jõud: 
N
 
F =
  - monoliitpuidu korral 
50
N
 
F =
  - lamell-liimpuidu korral 
80
 
Sidemete  kinnituspunktide  vahel  (a)  peab  algkõrvalekalle  peab   jääma   lamellliimpuit-  või 
spoonliimpuitelementidel  piiridesse  a/500 ja teistel elementidel a/300. 
 
Igal vahepealsel sidemel peaks minimaalne survejäikus (vedrukonstant) Ku,mean olema: 
 
2
k ⋅ π ⋅E
⋅I
s
0 mean
Ku mean =
 
3
a
 

π 
k = 2 ⋅ 1+ cos
 ≤ 4 0  
s

m 
 
ks 
- modifikatsiooni tegur 
N 
- elemendi arvutusliku survejõu keskväärtus 
a  
- sideme kinnituspunktite vaheline pikkus 
h 
- tala kõrgus 
M 
- talas mõjuv  paindemoment  
kcrit 
 -kiivetegur 
3 ⋅ M
Painutatud ristkülikulise ristlõikega tala surutud serva jõud N leitakse:  N = (1 − k crit )
 
2 ⋅ h
 
 
 
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
98/106 
Georg Kodi 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
ehitiste projekteerimise instituut 
10.2 Tala või sõrestiksüsteemi jäikussidemed 
 
 
 
Talade  või  sõrestike   sarja   korral,  mis  koosneb  n  paralleelsest  elemendist  ja    millised  vajavad 
vahepealsetes  sõlmedes  põiksuunalist  toetust,  tuleks  ette  näha  jäikussidemete  süsteem,  mis  peale 
horisontaalsete  väliskoormuste  (näiteks  tuul)  suudab  kanda  ka  sisemise  stabiilsuse  tagamiseks 
ühikpikkusele mõjuvat põiksuunalist koormust q vastavalt avaldisele: 
1
n ⋅ N

 
q = k ⋅
d
l
 
 
k = min
 
l
 15
30 ⋅ l

l
 
 
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
99/106 
Georg Kodi 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
ehitiste projekteerimise instituut 
Koormusest  qd    ja  teistest  väliskoormustest  (näiteks  tuul)  põhjustatud  sidesüsteemi  horisontaalne 
läbipaine ei tohiks ületada väärtust: 
 
l
u ≤
 
500
 
 
 
 
 
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
100/106 
Georg Kodi 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
ehitiste projekteerimise instituut 
10.3 Karkassi sidemete kujundamine 
Sidemetesüsteem, kui kõik hoone postid on šarniirsete kinnitustega (pendelpostid). 
 
 
 
Horisontaalkoormuste vastuvõtmine: 
 
 
 
 
 
 
Tala ja postivaheline ühendus: 
 
 1
1
e
T = M
1 k
d =
⋅
d
−
⋅ ⋅ ( − crit )

  
 80
60 h

 
 
h - tala kõrgus avas 
e - tala kõrgus toel 
 
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
101/106 
Georg Kodi 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
ehitiste projekteerimise instituut 
11. TULEPÜSIVUS 
 
Aja ja temperatuuri  graafik  puidu põlemisel 
 
 
 
 
11.1 Materjali omaduste arvutussuurused tulekahjus 
 
Kandevõime kontrollimiseks tuleb määrata arvutustugevus ja - jäikus : 
f
E
 
k
f
= k
⋅k ⋅
   
k ,05
E
= k
⋅k
   
fi,d
mod,fi
fi ⋅
⋅
fi,d
mod,fi
fi
M,fi
M,fi
 
Deformatsioonide kontrolliks tuleb kasutada arvutusjäikust 
E
 
mean
E
= k
fi,d
mod,fi
 
γM,fi
 
=1,0 
M, fi
k
= 1,0 
mod,fi
k = 1,25 monoliitpuidul 
fi
k  = 1,15 liimpuidul ja puidupõhistel paneelidel 
fi
f  
- arvutustugevus normaaltemperatuuril 
k
E
  - keskmine elastsusmoodul normaaltemperatuuril 
mean
E
 
- elastsusmoodul normaaltemperatuuril 
0,05
PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 
 
102/106 
Georg Kodi 
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 
ehitiste projekteerimise instituut 
Söestumissügavus 
 
Standardtulekahju jaoks tuleb söestumissügavus leida avaldisest d
= β ⋅ t
char
0
 
β0 
- söestumisaste  
t 
- aeg minutites 
 
Puidu söestumisaste sõltuvalt puiduliigist ja omadusest 
mm/min 
a) Okaspuit 
 
 
Monoliitne 
okaspuit 
normtihedusega 
>290kg/m3 
ja 
ristlõike 
0,8 
 
minimaalmõõtmetega 35 mm. 
 
 
 
 
Liimpuit normtihedusega >290kg/m3 
0,7 
 
 
 
Puitplaat paksusega 20 mm ja normtihedusega >450kg/m3 
0,9 
 
 
b) Monoliitne või liimitud lehtpuit normtihedusega >450kg/m3ja tammepuit 
0,5 
 
 
c) Monoliitne või liimitud lehtpuit normtihedusega >290kg/m3 
0,7 
 
11.2 Konstruktsiooni tulepüsivusarvutus 
 
Efektiivristlõike meetod 
 
Efektiivristlõige arvutatakse algristlõike mõõtude vähendamise teel söestunud kihi võrra 
 
def = dchar + k 0d0  
d = mm
7
 
0
k
1,0
0 ≤
, (kui t