1,0. Koormuste väärtused Piirseisundi kontrollimisel lähtutakse koormuse normväärtusest. Koormuse F normväärtus Fk määratakse kas nimiväärtusena või kooskõlastatult tellijaga projektdokumentatsioonis. Arvutusväärtused saadakse normväärtuste korrutamisel osavaruteguri ja kombinatsiooniteguriga. Osavarutegur võtab arvesse koormuse võimalikku hälvet normväärtusest ebasoodsas suunas. Kombinatsioonitegur arvestab samaaegselt mõjuvate koormuste kõige ebasoodsamate väärtuste samaaegse mõjumise tõenäosust. Koormuse F arvutusväärtuse Fd üldkuju: Fd = f Fk , kus Fk on koormuse normväärtus; f on koormuse osavarutegur; on koormuse kombinatsioonitegur (on kas 1,0 või 0 ,1või2 . Kui on vaja vahet teha alaliste koormuste soodsa ja ebasoodsa mõju vahel, siis kasutatakse kaht erinevat osavarutegurit ( G .inf ja G .sup ) .
Kandvad siseseinad h=26,1 m raudbetoon 300 mm - 0,30·25=7,5 kN/m2 F3 = F4 = 7,5 · 26,1 = 195,8 kN/m Omakaalukoormus kokku: F1 = 11,7 + 107,0 + 173,3 = 292,0 kN/m F3= 16,8 + 153,5 + 195,8 = 366,1 kN/m 1.4 ARVUTUSLIKUD KOORMUSED JA KOORMUSKOMBINATSIOONID 1. Pinnase tugevusest sõltuv kandevõime kaotus Gj Gkj "+" Q1 Qk1 "+" Qi 0i Qki alaliskoormuse osavarutegur G = 1,0 muutuva koormuse osavarutegur Q = 1,3 kombinatsioonitegur - lumekoormus 0 = 0,6 Koormused seintele kN/m Koormus sein teljel 1 sein teljel 3 Lumekoormus 1,3x0,6x4,23=3,30 1,3x0,6x5,62=4,38 Kasuskoormus 1,3x83,2=108,2 1,3x117,0=152,1 Omakaal 292 366,1 Kokku 403,5 522,6 2. Konstruktsioonimaterjali tugevusest sõltuv kandevõime kaotus Gj Gkj "+" Q1 Qk1 "+" Qi 0i Qki alaliskoormuse osavarutegur G = 1,2 muutuva koormuse osavarutegur Q = 1,5
Kontrollida tuleb kõiki võimalikke arvutusolukordi ja neile vastavaid võimalikke koormusjuhte. Üldjuhul tehakse vahet kande- ja kasutuspiirseisundite vahel. 9. Defineerige mõiste ehitis. Kõik mida ehitatakse või on ehitustegevuse tulemus. (nii hooned kui ka insenerirajatised). Ehitisi eristatakse liigi järgi (nt elamud, ärihooned, sillad). 10. Mis on koormuskombinatsiooni tegur 0 . millistel juhtudel seda kasutatakse? Muutuvkoormuse kombinatsioonitegur. Kasutatakse kandepiirseisundi ja nn. taastumatu kasutuspiirseisundi kontrollimisel. 11. Millistele kriteeriumitele peab vastama hoone põhiprojekt? Põhiprojektis esitatakse arhitektuurilised ja tehnilised lahendused ning kõik olulised tehnilised nõuded ehitustoodetele, ehitisele ja selle osadele. Põhiprojektis peab võimaldama määrata eelarvelist ehitusmaksumust, korraldada ehitushanget ja koostada ehitamiseks hinnapakkumist.
tüüp Ehitusviis Method of con- Procèdè Bauverfahren Rakennustapa struction d'execution Konstruktiivne Structural system Systéme Tragsystem Rakennejärjes- süsteem structural telmä Tähised (1) Sõltuvalt kontekstist kasutatakse järgmisi tähiseid -- G vähendustegur, 0 -- muutuva koormuse kombinatsioonitegur, 1 -- muutuva koormuse tavalise väärtuse kombinatsioonitegur, 2 -- muutuva koormuse tõenäolise väärtuse kombinatsioonitegur, A -- avariikoormuse osavarutegur, a -- geomeetrilise suuruse ebatäpsus, F -- koormuse osavarutegur, G -- alalise koormuse osavarutegur, G,inf -- osavarutegur Gk,inf jaoks, G,sup -- osavarutegur Gk,sup jaoks, GA -- osavarutegur alalise koormuse avariikombinatsioonile, M -- materjali omaduste osavarutegur,
g6,k=25,0∙0,2=5,0 kN/m2. 1.2.7 Kasuskoormus Eluruumi normatiivne kasutuskoormus g7norm,k=2,0 kN/m2 2+(n−2)ψ 0 2+ ( 4−2 ) 0,7 Korruste arvust sõltuv vähendustegur αn ¿ = =0,85 n 4 kus n – korruste arv ja ψ 0 =0,7 – kasuskoormuse normatiivse koormuskombinatsiooni puhul kasutatav kombinatsioonitegur eluruumides. Ühiskondlike ruumide normatiivne kasutuskoormus g7norm,k=5,0 kN/m2 g7,k=5,0 kN/m2 ja KOKKU q7,k=2,0∙0,82=1,64≈1,6 kN/m2 1.2.8 Lumekoormus S8=μ1∙sk∙Ce∙Ce=0,8∙1,5∙1,0∙1,0=1,2 kN/m2 Kus μ1 – lumekoormuse kujutegur (vähem kui 30 ° kalde puhul 0,8), sk – normatiivne lumekoormus
(arvestades pinnasevee mõju). Kandepiirseisundis on kõigi omakaalukoormuste osavaruteguriks G = 1,0 ning kasuskoormuse osavaruteguriks on Q = 1,3. Kasutuspiirseisundis on nii omakaalu osavarutegur G = 1,0 kui ka kasuskoormuse osavarutegur Q = 1,0. Nii kande- kui ka kasutuspiirseisundis tuleb arvesse võtta ka pinna suurusest tulenev vähendustegur A ning korruste arvust tulenev vähendustegur n. A = c * 0 + 0 / < 1,0 kus c = 5/7; A0 = 10,0 m2; 0 on kombinatsioonitegur. n = ( 2 + (n 2)* 0 ) / n kus n > 2 on vaadeldavast konstruktsioonist kõrgemal olevate korruste arv; 0 on kombinatsioonitegur. Kui koormuskombinatsioonis kasutatakse kasuskoormuse kombinatsiooniteguriga vähendatud esindussuurusi, siis tuleb kõigi korruste koormused arvesse võtta ilma vähendustegurita n. Juhised projekteerimiseks ja ehitamiseks. 1. Vundamendi rajamissügavuse valikul tuleb arvestada järgmisi tegureid:
kindlust piirseisundis antud koormusjuhtumil. • Koormuse kombinatsiooniväärtus /combination value for an action/− − väärtus, mis seondub koormuskombinatsiooni rakendamisega ja arvestab, et mitme sõltumatu koormuse kõige ebasoovitavama väärtuse üheaegse esinemise tõenäosus on väiksem kui igal koormusel eraldi. Väärtus saa- dakse normkoormuse korrutamisel koormuse kombinatsiooniteguriga või teatud tingimustel määratakse otseselt. • Koormuse kombinatsioonitegur /combination factor for an action/− − tegur (≤ 1,0) koormuse kombinatsiooniväärtuse määramiseks. • Projekti erinõuded (PN) /project specification/ − kliendi poolt tarnijale või peatöövõtjale esitatav dokument, mis sisaldab adekvaatseid üksikasju konkreetse rajatise või liini komponendi materjalidele, dimensioneerimisele, valmistamisele ja püstitamisele esitatud nõuete kohta. Ta võib täiendada
koormuse osatähtsus väike. Muutuval koormusel võib rakendada kombinatsioonitegureid i, mis määratakse EPN 1 alusel või projekteerija ja tellija kokkuleppel. Kivikonstruktsioonide projekteerimisel tuleks kasuskoormuste arvutamisel arvesse võtta (lisaks kombinatsioonitegurile i ) pinna suurusest ja korruste arvust tulenevaid vähendustegureid. Pinna suurusest tulenev vähendustegur A = c* 0+A0 / A < 1,0 , kus c = 5/7; A0 = 10,0 m2; 0 kombinatsioonitegur. Korruste arvust tulenev vähendustegur n = (2 + (n 2) 0 ) / n , kus n<2 on vaadeldavast konstruktsioonist kõrgemal olevatew korruste arv; 0 kombinatsuoonitegur. Tabel 1 (2.3) Arvutuskoormused saadakse norm- Materjali omaduste osavarutegurid M koormuste korrutamisel osavaruteguritega.
vms, tuleb Qk suurus määrata sellele vastavalt, kuid mitte väiksem kui on antud tabelis 1. Koondatud koormus võib mõjuda ruumi mistahes kohas, mõjumispinnaks võetakse ruut küljepikkusega 50 mm. (3) Pinna suurusest tulenev vähendustegur A leitakse gruppidele A - E valemiga: A0 A = c0 + 1,0 , (4.1) A kus c = 5/7; A0 = 10,0 m2; 0 - kombinatsioonitegur, vt. EPN-ENV 1.1 tabel 4. (4) Korruste arvust tulenev vähendustegur an leitakse gruppidele A - E järgmiselt: 2 + (n - 2)0 n = 1,0 , (4.2) n kus n > 2 - vaadeldavast konstruktsioonist kõrgemal olevate korruste arv, 0 - vt. p. (3). 5. Garaaid, parkimismajad ja muud liikluspinnad 5.1 Liigitus