Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Alajaamad II osa (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Loengukursus AEK 3025 v
Rein Oidram
_____________________________________________________________________
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Elektroenergeetika instituut
ALAJAAMAD
II
AEK3025
5,0 AP 6 4-1-1 E K
(eeldusaine AES3045 "Elektrivõrgud")
TALLINN
2009
SISUKORD
  • Sissejuhatus
    2. Alajaama struktuur ja side elektrivõrguga
    2.1. Alajaama põhitüübid ja seadmete üldiseloomustus
    2.2. Alajaamade talitlustingimused
    2.3. Elektrijaamade sidumine elektrivõrguga.
    3. Alajaama põhiseadmed
    3.1. Trafo ja autotrafo
    3.1.1. Trafode ja autotrafode kasutamine elektrisüsteemis
    3.1.2. Trafo soojuslik talitlus
    3.1.3. Trafo isolatsiooni kulumine ja koormusvõime
    3.1.4. Trafole lubatavad ülekoormused
    3.1.5. Elektrivõrgu neutraali ühendamine maaga
    3.1.5.1. Isoleeritud neutraaliga elektrivõrk
    3.1.5.2. Resonantsmaandatud elektrivõrk
    3.1.5.3. Jäikmaandatud neutraaliga elektrivõrk
    3.2. Kondensaatorpatarei
    4. Alajaama kommutatsiooniseadmed
    4.1. Võimsuslüliti
    4.1.1. Elektrikaar ja elektrikaare kustutamine
    4.1.2. Võimsuslülitite põhitüübid
    4.1.3. Võimsuslülitite valik
    4.2. Koormuslüliti
    4.3. Kaarekustutuskambrita kommutatsiooniaparaadid
    4.4. Sulavkaitse
    4.4.1. Sulavkaitsme tööpõhimõte
    4.4.2. Sulavkaitsmete tüübid
    4.4.3. Radiaalvõrgu selektiivne kaitse sulavkaitsmetega
    5. Alajaama elektriskeemid
    5.1. Jaotlate elektriskeemi koostamise üldpõhimõtted
    5.1.1. Üldist
    5.1.2. Ühekordsete ja kahekordsete kogumislattidega skeemid
    5.1.3. Rõngasskeemid
    5.2. Alampinge- ja ülempingejaotlate elektriskeemid
    5.3. Ülempingejaotlate lihtsustatud elektriskeemid
    5.4. Sõlmalajaamade elektriskeemid
    5.5. Elektrijaamade jaotlate elektriskeemid
    6. Voolujuhtivate osade arvutus
    6.1. Voolujuht kestval voolul
    6.1.1. Voolujuhi kuumenemine kestval voolul
    6.1.2. Voolujuhi valik kestva voolu järgi
    6.2. Voolujuht lühisel
    6.2.1. Voolujuhi temperatuuri tõus lühisel
    6.2.2. Lühisvoolu Joule'i integraal
    6.2.2.1. Joule'i integraali definitsioon
    6.2.2.2. Lühisvoolu perioodilise komponendi Joule'i integraal
    6.2.2.3. Lühisvoolu aperioodilise komponendi Joule'i integraal
    6.2.2.4. Lühisvoolu Joule'i integraali lihtsustatud arvutus
    6.2.2.5. Aparaatide termilise taluvuse kontroll
    6.3. Lühisvoolu elektrodünaamiline toime
    6.3.1. Elektrodünaamilised jõud voolujuhtivate osade vahel
    6.3.2. Elektrodünaamilised jõud kolmefaasilises voolujuhtide süsteemis
    6.3.3. Lattide elektrodünaamilise taluvuse kontroll
    6.3.4. Isolaatorite elektrodünaamilise taluvuse kontroll
    7. Lühisvoolu piiramine
    7.1. Lühisvoolu piiramine võtetega elektriskeemi koostamisel
    7.2. Voolupiiravate reaktorite konstruktsioon ja kasutamine
    7.3. Voolupiiravate reaktorite valik
    8. Elektriseadmete maandamine
    8.1. Maandustakistus
    8.2. Puute- ja sammupinge
    8.3. Potentsiaali ühtlustamine
    8.4. Maandusseadme konstruktsioon ja arvutus
    9. Jaotlate konstruktsioon
    9.1. Elektriohutust ja talitluskindlust tagavad nõuded
    9.2. Ohutusvahemikud
    9.3. Lahtised ja kinnised jaotlad
    9.4. Kohapeal koostatavad ja komplektjaotlad
    9.5. Lahtiste jaotlate konstruktiivsed iseärasused
    9.6. Alajaamade piksekaitse
    10. Alajaamade omatarve
    11. Elektrimõõtmised. Juhtimine, kontroll ja signalisatsioon
  • Alajaama kommutatsiooniseadmed

  • Võimsuslüliti

  • Elektrikaar ja elektrikaare kustutamine


    Võimsuslüliti on kommutatsiooniaparaat, mis on ette nähtud lühisvoolude, koormusvoolude ja liinide ning tühijooksus trafode sisse- ja väljalülitamiseks.
    Vooluga elektriahela katkestamisel tekib vastavalt elektromagnetilise induktsiooni reeglitele katkestuskohal alati pinge, mille väärtus sõltub ahela induktiivsusest ja voolu muutumiskiirusest. Kui elektriahelas on piisava võimsusega toiteallikas , läheb sädelahendus seejärel üle elektrikaarlahenduseks e lühemalt elektrikaareks.
    Elektrikaar on sõltumatu elektrilahendus, mida iseloomustab lahenduskanali suhteliselt suur läbimõõt (ulatub mitme sentimeetrini), tugev valguskiirgus peamiselt spektri punases ja kollases osas, väike pingelang kaare pikkusühiku kohta, ajaline püsivus, kõrge temperatuur ja vaba lahenduskanali kaardumine üles läbi kaare ülespoole liikuvate kuumenenud gaaside tõttu. Kui elektrikaart läbib vool tugevusega üle paarisaja ampri, võib see vabas õhus elektroodide eemaldumisel teineteisest enne katkemist venida isegi 10 või enama meetri pikkuseks. Kuna lülitusseadmete kontaktide lahutamine sellistele vahekaugustele on praktikas võimatu, siis ei ole näiteks alalisvoolu elektrikaare katkestamine kõrgepingetel võimalik. Alalisvoolulülitid saavad toimida näiteks nii, et suurendatakse elektrikaare takistust ja sellega vähendatakse vool kunstlikult nullini1.
    Elektrikaar vahelduvvooluahelas seevastu kustub voolu igal nullist läbimisel ja süttib voolu taastumisel uuesti. Elektrikaare selline omadus võimaldab luua lülitusseadmeid, mis suudavad lahutada suure vooluga kõrgepingeahelaid. Selleks tuleb takistada kaarlahenduse taassüttimist pärast kustumist voolu nulli läbimisel. Protsessi nimetatakse lühidalt kaare kustutamiseks. Kaare taolisel viisil kustutamisel avaldub ka kaare positiivne mõju elektriahelate kommuteerimisele – elektrivool ahelas katkeb alati voolu nulli läbimise hetkel ja elektriseadmete põikiisolatsioonile maa suhtes ei teki ohtlikult suuri liigpingeid.
  • Elektrikaare omadused


    Joonis 4.1.
    Pinge- ja voolukõver elektrikaarel
    Joonis 4.2
    Pingelang kaare pikkusühiku kohta
    Joonis 4.3
    Elektrikaarega elektrivõrgu aseskeem
  • Võimsuslülitite põhitüübid


    Joonis
    Elegaaslüliti ( esiplaanil voolutrafo)
  • Võimsuslülitite valik


  • Koormuslüliti


    Joonis
    Koormuslüliti koos sulavkaitsmega
  • Kaarekustutuskambrita kommutatsiooniaparaadid


    Joonis 4.ccc
    Horisontaalpinnas pöörduvate nugadega kahesambaline lahklüliti
    Nimipinge 110 kV, nimivool 1200 A
    Joonis 4.ccc
    Horisontaalpinnas pöörduvate nugadega kahesambaline lahklüliti
    Joonis 4.ssss
    Pantograaf-lahklüliti
  • Sulavkaitse

  • Sulavkaitsme tööpõhimõte


  • Sulavkaitsmete tüübid


  • Radiaalvõrgu selektiivne kaitse sulavkaitsmetega


  • Alajaama elektriskeemid

  • Jaotlate elektriskeemi koostamise üldpõhimõtted

  • Üldist


    Elektrijaamade ja –alajaamade primaar - e jõuahelate kommutatsiooniaparaadid, mõõtetrafod, liigpingete piiramisseadmed, kõrgsagedusside vahendid ja kogumislatid koondatakse kompaktsetesse tervikutesse – jaotusseadmetesse e jaotlatesse. Jaotlas võetakse elektrienergia vastu toitefiidri(te)lt, milleks võivad olla õhu- ja kaabelliinide ning jõutrafode kesk- ja alampingemähiste ühendused, ning suunatakse edasi väljuvatesse liinidesse. Jaotlad koos alajaama põhiseadmetega ( trafod , reaktorid jms) moodustavad nn primaarkommutatsiooniskeemi.
    Kõige levinumat tüüpi alajaamas on kaks jaotlat (kõrge- ja keskpingele, või siis kesk- ja madalpingele), kuid elektrivõrgu sõlmedes ja suuremate tarbimispiirkondade toitmiseks kasutatakse ühes alajaamas isegi kuni viit eripingelist jaotlat. Suuremate elektrijaamade juures võib jaama sidumiseks ülekandevõrguga kasutada ka ühepingelist alajaama.
    Jaotlaid eristatakse peamiselt kogumislattide arvu, möödaviiklattide olemasolu ja kommutatsiooniseadmete arvu ning kasutusviisi alusel. Enamikel juhtudel kasutatakse kas ühe- või kahekordseid kogumislatte), kusjuures peetakse silmas, et latt kujutab endast kolmefaasilist konstruktsiooni, mida lihtsuse mõttes kujutatakse primaarkommutasiooniskeemidel ühejoonelistena. Millist skeemi igal konkreetselt juhtumil kasutada, sõltub nõuetest elektriedastuse töökindlusele, see aga omakorda alajaama tähtsusest elektrisüsteemis, vajadusest elektrivõrku teatud olukordades sektsioneerida ja lühisvoolude suurusest . Silmas tuleb pidada personali ohutust, seadmete hoolduse ja isolatsiooni puhastamise võimalusi ning võimalusi laiendusteks elektrisüsteemi arengu jooksul.
    Kõrgepingejaotlad on seotuse tõttu ülekandevõrguga üldjuhul keerukama primaarskeemiga, keskpingejaotlatele esitatavad nõuded on nõrgemad, eriti kui on tegemist piiratud ulatusega tarbijarühmade toitmisega keskpinge /madalpinge (ingl. MV/LV) alajaamadest.
    Elektrisüsteemis tuleb alati arvestada seadmete tõrkevõimalustega. Elektrijaamades, elektriliinidel ja jaotlates võivad tekkida lühised, kommutatsiooniseadmete ajamid võivad olla riknenud, võimsuslülitite kaarekustutuskeskkond on hävinud jne. Kuna suurimate voolude tekitajaks on lühised ja nende kaotamiseks tuleb võrgu riknenud element võimsuslüliti(te)ga välja lülitada, siis eriti suurt töökindlust nõudvates võrguosades arvestatakse olukorraga, kus võrgu normaaltalitluse ajal toimuva võimsuslüliti hoolduse jooksul oleks lülitit siiski vaja. Taolises olukorras saab lahenduseks olla vaid mingi fiidri ühendamine jaotlaga läbi kahe rööbitise võimsuslüliti. Selline võimalus tekib nn rõngasskeemide kasutamisega.
    Lihtsamatel juhtudel piisab ahela kaitseks ühest võimsuslülitist. Kasutada võib ühe- ja kahekordseid kogumislatte.
  • Ühekordsete ja kahekordsete kogumislattidega skeemid


    Lihtsaim ja ühtlasi odavaim on ühekordsete kogumislattidega jaotla , milles iga ühendus seotakse kogumislattidega võimsuslüliti, latilahklüliti ja liinilahklüliti abil (vt jn 5.1).
    Joonis 5.1.
    Ühekordsete kogumislattidega jaotla skeem
    Skeemi puuduseks on jaotla väljalülitumine lühise korral kogumislattidel ja latilahklülitis. Lühis võimsuslülitis tekitab sama olukorra.
    Mõnevõrra saab ühekordsete kogumislattidega jaotla töökindlust tõsta lattide sektsioneerimisega. (vt jn 5.2).
    Joonis 5.2.
    Ühekordsete kogumislattidega sektsioneeritud jaotla skeem
    Sektsioonide arv valitakse võrdseks trafode või väiksemates elektrijaamades elektrivõrgu nimipingega võrdse nimipingega generaatorite arvuga. Sektsioneerimiseks kasutatakse võimsuslülitit või lahklüliteid. Esimesel juhul tekib ühelt latisektsioonilt toite kadumisel reservi automaatse lülitamise (RLA) võimalus, teisel juhul see võimalus puudub. Kaht jadamisi lahklülitit kasutatakse siis, kui on vaja tagada nende isolatsiooni puhastamist latisektsiooni hoolduse ja remondi ajal.
    Sektsioonide arv jaotlas võib olla suurem kui kaks, kuid nelja või enama sektsiooni korral kasvab oht elektrivõrgu jagunemiseks kahte teineteisest sõltumatusse ossa .
    Kõige mahukamateks töödeks jaotlas on tavaliselt võimsuslülitite hooldus ja remont. Ühekordsete kogumislattidega jaotla korral jääb sel ajal
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Alajaamad II osa #1 Alajaamad II osa #2 Alajaamad II osa #3 Alajaamad II osa #4 Alajaamad II osa #5 Alajaamad II osa #6 Alajaamad II osa #7 Alajaamad II osa #8 Alajaamad II osa #9 Alajaamad II osa #10 Alajaamad II osa #11 Alajaamad II osa #12 Alajaamad II osa #13 Alajaamad II osa #14 Alajaamad II osa #15 Alajaamad II osa #16 Alajaamad II osa #17 Alajaamad II osa #18 Alajaamad II osa #19 Alajaamad II osa #20 Alajaamad II osa #21 Alajaamad II osa #22 Alajaamad II osa #23 Alajaamad II osa #24 Alajaamad II osa #25 Alajaamad II osa #26 Alajaamad II osa #27 Alajaamad II osa #28 Alajaamad II osa #29 Alajaamad II osa #30 Alajaamad II osa #31 Alajaamad II osa #32 Alajaamad II osa #33 Alajaamad II osa #34 Alajaamad II osa #35 Alajaamad II osa #36 Alajaamad II osa #37 Alajaamad II osa #38 Alajaamad II osa #39 Alajaamad II osa #40 Alajaamad II osa #41 Alajaamad II osa #42 Alajaamad II osa #43 Alajaamad II osa #44 Alajaamad II osa #45 Alajaamad II osa #46 Alajaamad II osa #47 Alajaamad II osa #48 Alajaamad II osa #49 Alajaamad II osa #50 Alajaamad II osa #51 Alajaamad II osa #52 Alajaamad II osa #53 Alajaamad II osa #54 Alajaamad II osa #55 Alajaamad II osa #56 Alajaamad II osa #57 Alajaamad II osa #58 Alajaamad II osa #59
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 59 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-08-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor b0mb33r Õppematerjali autor

    Lisainfo


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    52
    doc
    Alajaamade konspekt
    148
    pdf
    Elektrirajatiste projekteerimine I - II
    240
    pdf
    Elektriajamite elektroonsed susteemid
    39
    docx
    Elektriohutus
    44
    doc
    Elektriaparaadid ja paigaldised
    14
    docx
    Elektroenergeetika alused
    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    42
    pdf
    Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun