Trummeldamisel puhastatakse suhteliselt väikeste valandite pind puhastamine abrasiivmaterjaliga täidetud pöörlevas trumlis. Liivvormvalu on enimkasutatav valumeetod sel viisil toodetakse ligikaudu ¾ kõikidest valanditest. Liivvormvalu teel toodetavate valandite mass ei ole põhimõtteliselt piiratud ja võib ulatuda tuhandete tonnideni. Nii suurte valandite tootmine ei ole võimalik vormkaste kasutades. Sel juhul kasutatakse eritehnoloogiat põrand- e. kessoonvormimist. Kessoon e. valukaevend on tellistest või raudbetoonist põrandasse ehitatud kast vormimiseks ja sulametalliga täitmiseks. Koorikvalu toimub koorikvormides (seinapaksusega 8...12 mm), mis valmistatakse kuumutatud metallmudelit kasutades. Vormimaterjaliks on liiv, mida seob polümeervaik. Koorikvorm valmib järgmiselt (sele 2.4). Temperatuurini 200...250 °C kuumutatud metallist mudelplaat kinnitatakse punkrile (a), mida pööratakse koos vormiseguga 180° (b). Vormisegu
· suureneb tihedus ja soojusläbivus; · võivad kaasneda mahumuutused (muutuvad mõõtmed) niiskusdeformatsioonid; · tugevuslikud omadused võivad muutuda; · materjal võib niiskuse toimel laguneda (nt kipsmaterjalid); · niiskumisega voib kaasneda mikroorganismide kasv (hallitus,mädanikseened). 39. Olulisemad vee ja veeauru liikumise viisid; võimalikud ehituslikud kaitsed · veesurve mõjul - ehituslik kaitse: kessoon; · raskusjõu mõjul - ehituslik kaitse: katusekate; · kapillaarsel teel - ehituslik kaitse: hüdroisolatsioon, killustikust või kruusast aluskiht; · konvektsiooni teel - ehituslik kaitse: õhutõke; · difusiooni teel - ehituslik kaitse: aurutõke. 40. Niiskuse kapillaarne liikumine: kohesiooni ja adhesiooni jõud, märgamine Kohesiooni jõud vedeliku molekulide omavahelinevastasmõju (jõud osakeste vahel vedelikus).
Tasakaaluniiskus esitatakse poorse materjali ühtlustunud niiskussisalduse ja poorirõhu (või poori raadiuse) seosena. 23. Niiskuse liikumise viisid: veesurve mõjul, raskusjõu mõjul, kapillaarsel teel, konvektsiooni teel, pinddifusiooni teel, difusiooni teel, termodifusioon, efusioon, osmoos, elektrokineetilisel teel Poorses materjalis liigub niiskus gaasilises või vedelas olekus. Olulisemad vee ja veeauru liikumisviisid: 1. Veesurve mõjul - ehituslik kaitse: kessoon; 2. Raskusjõu mõjul - ehituslik kaitse: katusekate; 3. Kapillaarsel teel - ehituslik kaitse: hüdroisolatsioon, killustikust või kruusast aluskiht; 4. Konvektsiooni teel - ehituslik kaitse: õhutõke; 5. Difusiooni teel - liikumine kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsent- ratsiooniga piirkonda. (Ehituslik kaitse: aurutõke.) 6. Termodifusioon - on määrav tähtsus suurte temperatuurierinevuste korral suure-
Vundamendid võivad olla kujundatud ühtse vundamendina või lahusvun- damendina eraldi vundamendiga mastitüvese iga jala jaoks. Ühtse vundamendi koormusteks on eelkõige ümberlükkemoment, millele tavaliselt töötab vastu pinnase külgsurve, ja sellele lisanduvad nihke- ja ver- tikaaljõud, millele töötab vastu pinnase üles suunatud surve. Ühtse vundamendi tüüpideks on monoplokkvundament, taldmik- või laus- vundament, kessoon- või postvundament ja üksik- või mitmikvaivundament Kui tüvese igale jalale nähakse ette eraldi vundament, on peamisteks koor- musteks vertikaalsed allapoole suunatud ja üleslükkejõud. Üleslükkele töö- tab tavaliselt vastu vundamendi omakaal, ülespoole jääva pinnase koormus ja/või nihkejõud pinnases. Sama kehtib ka tõmmitsavundamentidele. Sur- vekoormustele töötab vastu pinnase vastupanu.
mudeliga. jaliga täidetud pöörlevas trumlis. Liivvormvalu on enimkasutatav valumeetod sel viisil toodetakse ligikaudu ¾ kõikidest valan- ditest. Liivvormvalu teel toodetavate valandite mass ei ole põhimõtteliselt piiratud ja võib ulatuda tuhan- dete tonnideni. Nii suurte valandite tootmine ei ole võimalik vormkaste (sele 2.3) kasutades. Sel juhul kasutatakse eritehnoloogiat põrand- e. kessoon- vormimist. Kessoon e. valukaevend on tellistest või raudbetoonist põrandasse ehitatud kast vormi- miseks ja sulametalliga täitmiseks. Koorikvalu toimub koorikvormides (seina- paksusega 8...12 mm), mis valmistatakse kuumu- tatud metallmudelit kasutades. Vormimaterjaliks on liiv, mida seob polümeervaik. Koorikvorm valmib järgmiselt (sele 2.4). Temperatuurini 200...250 °C kuumutatud metallist mudelplaat kinnitatakse punkrile (a), mida pööra- takse koos vormiseguga 180° (b). Vormisegu