Puudused: · maanteevedudest pikemad veoajad · vähene paindlikkus; · raudtee suhteliselt suured haldamiskulud; · erinevad rööpalaiused, mis nõuavad pöördvankrite vahetamist või ümberlaadimist; · ranged pakkimise ja koorma kinnitamise nõuded; · raudteegabariidid 17. Millised on kaubaveoteenused raudteetranspordis? Raudtee kaubaveoteenust võib osutada raudteeveo-ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud raudtee kaubaveoteenuse tegevusloa. Raudteeseadus §10 —raudteeveo-ettevõtja on raudtee-ettevõtja, kes osutab raudteeveoteenust —raudteeveoteenus on raudteeinfrastruktuuri kasutades rongiga tasu eest või tasuta reisijate või kaupade vedamine Tegevusloa saamise tingimustega (sh on kohustuslik vastutuskindlustuse olemasolu) saab tutvuda RdtS §11. KAUBAVEOTEENUSED: · vaguni ja jaamateede kasutamine; · konteineri kasutamine;
kasutamise leping. Kinnisvara perekondlikes suhetes: abieluvaraleping, ühisvara, lahusvara. Pärimine- isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule.(seaduse järgi, testamendi järgi). Kitsendused:võõral maatükil viibimine, teed ning tehnovõrgud ja rajatised, veed, avalikud veekogud, mets. Kinnisasja kasutamisega seotud kitsendused: looduskaitseseadus, muinsuskaitseseadus, maapõeseadus, teeseadus, raudteeseadus, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus, energiaseadus(elektrivõrgu, gaasivõrgu, kaugküttevõrgu kaitsevööndite ulatus) Hind- kauba või teenuse eest küsitud, pakutud või tasutud summa. Maksuvus- tasu, mis on vajalik kauba tootmiseks või teenuse osutamiseks. Väärtus- kaupade ja teenuste ning nende ostjate ja müüjate vahelised majandussuhted. (turuväärtus, investeerimisväärtus, kasutusväärtus, eriväärtus).
lennureiijate ning meritsi ja seiseveeteedel reisijate kaitseks. Nende määruste alusel on eelnimetatud transpordiliikidega reisijate peamised õigused üle EL kaitstud ühtsete reeglite alusel. Rakendatud initsiatiividest nähtub tarbija vajaduste arvestamine EL transpordipoliitika kujundamisel. 13. Rongireisijate õiguste kaitse Eesti siseriiklikus õiguses reguleerib praegu reisijate õigusi ja kohustusi raudteel raudteeseadus. Rongireisija on veolepingu nõrgem osapool,kelle vastavaid õigusi reisijana tuleb kaitsta. Reisi käigus tuleb anda reisijatele teavet järgmiste asjaolude kohta: milliseid teenuseid rongis pakutakse; mis on järgmine peatus, teave oodatava saabumisaja kohta, kui rong hilineb; olulisemad ühendusreisid, mida tuleks turvalisuse kaalutlusel tähele panna. Kaebustele tuleb tavapäraselt vastata ühe kuu jooksul. Põhjendatud juhtumil võib ettevõtja
• Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590) • Asjaõigusseaduse rakendamise seadus (RT I 1999, 44, 510) • Muinsuskaitseseadus (RT I 2002, 27, 153) • Telekommunikatsiooniseadus (RT I 2004, 87, 593) • Lennundusseadus (RT I 1999, 26, 376) • Teeseadus (RT I 1999, 26, 377) • Raudteeseadus (RT I 2003, 79, 530) • Meresõiduohutuse seadus (RT I 2002, 1, 1) • Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52) • Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus (RT I 2002, 58, 366) • Võlaõigusseadus (RT I 2001, 81, 487) Arvestada tuleb muude kättesaadavaks muutuvate asjakohaste normdoku- mentidega. •
annaabi.ee 
