Puudused: · maanteevedudest pikemad veoajad · vähene paindlikkus; · raudtee suhteliselt suured haldamiskulud; · erinevad rööpalaiused, mis nõuavad pöördvankrite vahetamist või ümberlaadimist; · ranged pakkimise ja koorma kinnitamise nõuded; · raudteegabariidid 17. Millised on kaubaveoteenused raudteetranspordis? Raudtee kaubaveoteenust võib osutada raudteeveo-ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud raudtee kaubaveoteenuse tegevusloa. Raudteeseadus §10 —raudteeveo-ettevõtja on raudtee-ettevõtja, kes osutab raudteeveoteenust —raudteeveoteenus on raudteeinfrastruktuuri kasutades rongiga tasu eest või tasuta reisijate või kaupade vedamine Tegevusloa saamise tingimustega (sh on kohustuslik vastutuskindlustuse olemasolu) saab tutvuda RdtS §11. KAUBAVEOTEENUSED: · vaguni ja jaamateede kasutamine; · konteineri kasutamine;
kasutamise leping. Kinnisvara perekondlikes suhetes: abieluvaraleping, ühisvara, lahusvara. Pärimine- isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule.(seaduse järgi, testamendi järgi). Kitsendused:võõral maatükil viibimine, teed ning tehnovõrgud ja rajatised, veed, avalikud veekogud, mets. Kinnisasja kasutamisega seotud kitsendused: looduskaitseseadus, muinsuskaitseseadus, maapõeseadus, teeseadus, raudteeseadus, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus, energiaseadus(elektrivõrgu, gaasivõrgu, kaugküttevõrgu kaitsevööndite ulatus) Hind- kauba või teenuse eest küsitud, pakutud või tasutud summa. Maksuvus- tasu, mis on vajalik kauba tootmiseks või teenuse osutamiseks. Väärtus- kaupade ja teenuste ning nende ostjate ja müüjate vahelised majandussuhted. (turuväärtus, investeerimisväärtus, kasutusväärtus, eriväärtus).
1. Asja vastavus lepingutingimustele. Õiguslik puudus Ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peab vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Tarbijamüügi puhul on tarbija põhiliseks ootuseks, et müüdud asja saab kasutada sihtotstarbeliselt. Asja vastavust lepingutingimustele reguleerib võlaõigusseadustik. Tarbijamüügi puhul vastutab müüja asja puuduse eest. Puuduse hindamisel tuleb arvestada,millised olid asja omadused selle ostjale üleandmise ajal. Müüja vastutab ka varjatud puuduste eest, mis ilmnevad pärast ostu sooritamist. Varjatud puudused on sellised puudused, mida pooltel ei olnud võimalik avastada asja väliselt üle vaadates. Õiguslik puudus: Asi ei vasta nõuetele kui selle kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Mitmetele seadmetele on kehtestatud õigusaktiga erinõuded nagu...
• Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590) • Asjaõigusseaduse rakendamise seadus (RT I 1999, 44, 510) • Muinsuskaitseseadus (RT I 2002, 27, 153) • Telekommunikatsiooniseadus (RT I 2004, 87, 593) • Lennundusseadus (RT I 1999, 26, 376) • Teeseadus (RT I 1999, 26, 377) • Raudteeseadus (RT I 2003, 79, 530) • Meresõiduohutuse seadus (RT I 2002, 1, 1) • Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52) • Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus (RT I 2002, 58, 366) • Võlaõigusseadus (RT I 2001, 81, 487) Arvestada tuleb muude kättesaadavaks muutuvate asjakohaste normdoku- mentidega. •
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
