pole eluohtlik - töötavad (kuni 50 V ) elektriseadmed III klass Elektritraumade põhjused · elektriohutusnõuetest mittekinnipidamine lohakus, madal ohuteadlikkus, liigne julgus · mittekorras elektriseade või -tööriist lisaks esimeses punktis nimetatutele kontrolli puudumine · kaitsevööndi nõuete mittetäitmine eelkõige omavolilised tööd valdaja loata · muu metallivargused, omavolilised tööd alajaamades või õhuliinidel Tööõnnetused · Aastas keskmiselt tööõnnetusi mis on seotud elektrienergia ja gaasiga on umbes 350, mis on kõvasti alla Eesti keskmise (u. 900) (100000 töötaja kohta) · Aastast 2005- 2017 on selles valdkonnas tööõnnetusi mis on lõppenud surmaga 4 Elekter · Otsene kontakt elekrivooluga võib olla surmav. · Alalisvooluga kokkupuude on tavaliselt ohutum kui vahelduvvool, kuna alalisvool põhjustab järsu tõuke, mis paiskab inimese
mis võrdub kolmekordse nulljärgnevusvooluga. Nulljärgnevuspinge mõõtmiseks ühendatakse pingetrafode prim.
mähised tähte ja sek. mähised avatud kolmnurka. Kõikide faaside mõõtetrafod peavad olema identsed.
Kaabelliinidel mõõdetakse 0järg. voole kõigil faasidel ühe trafoga. Kaablitel on neid võimalik mõõta tunduvalt
täpsemalt. Pinget on lihtsam mõõta õhuliinidel, kaablitel saab mõõta vaid otstel. Nulljärgnevuspinge järgne
maalühiskaitse ei saa olla selektiivne kuna maaühenduse 0järg. pinge on ühendatud võrgus ligikaudu sama.
13. Suunamata ja suunatud maalühiskaitse
Suunatud lühiskaitse rakendub kui nulljärgnevusvool/pinge ületavad sätte omi ning 0järg. pinge/vool vektorite
vaheline nurk on teatud vahemikus. Suunamata kaitset saab kasutada kui liini maalühiskaitse säte Is>I03 ja
Is
3. koormuse puudumise kontroll külge ja lahti ühendadaval seadmel. Tööde teostamisel tuleb eelistada tehnoloogiat, mis võimaldab pingestatud voolujuhtivaid osi puudutada ainult isoleertööriistadega, mitte isikukaitsevahenditega. Järelevalve ei ole kohustuslik, kuid üksinda töötades peab töötaja olema võimeline arvestama ja vältima kõiki esilekerkivaid riske. Tööisoleerjuhtmega õhuliinid 0,4kV isoleerjuhtmega õhuliinidel võivad pingeall toimuda järgmised tööd: 1. isoleerjuhtmetega elektritarbijate haruühenduste külge ja lahti ühendamine. 2. Jätku hargnemis ja pingutusklemmide vahetus 3. Juhtmete reguleerimine 4.Üksikufaasijuhtme lõiguvahetamine või isolatsiooni taastamine, kui on rikutud selle terviklikkust, väljaarvatud juhtmete või nende isolatsiooni vigastamise juhul, mis nõuavad juhtmelõigu täielikku vahetamist. 5
25. nov. 1940.a. toimus rahareform. Eesti kroonid vahetati rublade vastu kursiga 1 kroon = 1,25 rubla (tegelik kurss oleks pidanud olema 1 kroon = 8-10 rubla). Seoses Teise maailmasõjaga korraldati majandus ümber sõjaaja vajadustele lähtuvalt. Sõjaväe varustamiseks rakendati tööle ka kerge- ja toiduainetööstuse ettevõtted. Kehtestati kõikvõimalikud maksud: isikumaks, maja- ja kõrvalhoonemaks, tulumaks, nn. palgatulumaks, maamaks jms. Sõja puhkedes katkes liiklus õhuliinidel. Aktsiaselts Ago võeti 1940. aasta suvel Aerofloti koosseisu ja viidi 1941. aasta suvel tagalasse. Lennukeid kasutati sõja-aastail Nõukogude Liidu tagalas lennukoolides. 1940 1944 a. vähenes Eesti rahvaarv 200 000 inimese võrra (1.jaan. 1939. a. elas Eestis 1 133 917 inimest, neist oli eestlasi 1 000 360 ehk 88,2 %). Eesti majandus Teise maailmasõja järgsetel aastatel Majanduspoliitika aluseks sai sotsialismi ülesehitamise idee.
või muudest aspektidest; - Hoonete tööiga Hoone või tema osade tööiga ei või olla väiksem hoone kasutuseast, v.a. ventilatsioonisüsteemid, soojaveetorustikud, müüritud tulekolded viimastele tavaliselt 20 aastat Ehitised, tarindid ja ehituses kasutatavad tooted jagatakse tööea klassidesse (C > 100a, D > 50a, E >20a, F >10a, G >1a) hoonetel tavaliselt 50 aastat; õhuliinidel, trosskonstruktsioonidel, maapealsetel ja maaalustel soojatorustikel, kaabelliinidel, mahutitel tavaliselt 20 aastat Kasutusiga sõltub ehitusmaterjalide, projekti ja ehitustööde kvaliteedist, sisekliimast ja keskkonnast, väliskliimast ja keskkonnast, kasutustingimustest, hooldustingimustest - Tuleohutus ehitised tuleb projekteerida ja ehitada nii, et tule puhkemise korral:
Kõige viimaks tuuakse välja kõige probleemsemad alajaamad ja nende fiidrid, näitamaks, kuhu Elektrilevi OÜ võiks lähitulevikus investeerida, et võrgus esineks vähem elektrikatkestusi. 3. 2012. AASTAL TOIMUNUD ELEKTRIKATKESTUSED 3.1. Kõrgepinge mitteplaanilised elektrikatkestused 22.08.2012 kell 14:26 kuni 14:48 lülitusid välja 110 kV õhuliinid Valjala - Sikassaare, Orissaare - Valjala ja Võiküla - Muhu - Orissaare. Rike tekkis 110 kV õhuliinidel Leisi - Sikassaare - Valjala toimunud tööde käigus, kui remonditava õhuliini juhe pääses lahti ja tabas samadel mastidel paiknevat pingestatud 110 kV õhuliini. Toimunud rike põhjustas katkestuse Kuressaare, Valjala, Orissaare ja Muhu piirkonnas. Eleringi OÜ kommunikatsioonijuht Ain Köster selgitas Delfile [2], et mastis olnud kahest liinist, ühest, remonditavast liinist lendas õnnetuse tõttu juhe teise liini, mis oli pinge all ja toitis Sikassaare alajaama
a) 20 kV isoleerjuhtmed 20 kV isoleerjuhtmed rõhtpaigutus püstpaigutus b) Joonis 5.19 Paljasjuhtmetega (a) ja isoleerjuhtmetega (b) keskpingeõhuliini liinikoridorid 5.2.2 Kaabelliinid Õhuliinide kõrval kantakse elektrit üle ka kaabelliinidega. Maakaabelliinide töökindluse tase on tunduvalt kõrgem kui tavalistel õhuliinidel. Nad nõuavad vähem ruumi, on välismõjude eest paremini kaitstud ning ohutumad. Teisalt on kaabelliinid aga kallimad ja nende remont aeganõudvam. Kaabelliine rajatakse peamiselt linnades ja muudes tiheda asustusega piirkondades, kus see on sageli ainuvõimalik lahendus. Tavaliselt mõeldakse kaabelliinide all elektriliine, mis paiknevad maa all. Kaabelliinid võivad aga asuda ka hoonete sees, väljas, vees, õhus jm.
käiduaastal α i – tegur, mis arvestab liini koormuse muutumist aastate lõikes αT – tegur, mis arvestab liini koormustipu kasutusaega Tm Nimetatud tegurite määramise võimalusi võib leida käsiraamatust. Lihtsusta- tud lähenemisel võetakse tegurid α i = α T = 1 . Saadud arvutusliku ristlõike järgi saab liinile valida lähima standardse. Ökonoomse voolutiheduse meetodit ristlõike valikul võib kasutada kaabel- liinidel U N > 1 kV ja õhuliinidel 35...500 kV, aga sageli ka õhuliinidel 10...20 kV. Seejuures tuleb kontrollida mitmete piirangute täitmist, nagu pin- gekao lubatavust, kuumenemist, mehaanilist tugevust ja vastavust koroona tingimustele alates pingest 110 kV. Kui ökonoomse voolutiheduse järgi vali- tud juhe või kaabel ei vasta kõigile piiranguile, tuleb valida suurem ristlõige, mis rahuldab kõiki tingimusi. Ökonoomse voolutiheduse meetodit ei kasutata ristlõigete valikuks madal- pingevõrkudes. 2.3
Peeter Raesaar ÕHULIINIDE PROJEKTEERIMISE KÜSIMUSI ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE III osa 1. Sissejuhatus. Normatiivdokumendid. Üldpõhimõtted. 2. Õhuliinidele mõjuvad koormused 3. Juhtmete ja piksekaitsetrosside arvutus 4. Mastide arvutusest 5. Vundamentide arvutusest 6. Isolaatorid 7. Õhuliinide tarvikud 8. Trassi valik, mastide paigutus trassil 2006 ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 1. SISSEJUHATUS 1.1 NORMDOKUMENDID. Lähtuda tuleb reast normdokumentidest. Olulisemad: • EVS-EN 50341-1:2001: Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV /Overhead electrical lines exceeding AC 45 kV/ – Eesti versioon etteval- mistatud ja kuulub peatselt kinnitamisele Eesti Standardikeskuse käskkir- jaga. Hõlmab õhuliinide ja tema komponentide (juhtmed ja piksekaitsetrossid, ...
http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
