Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut #1 Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut #2 Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut #3 Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut #4 Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut #5 Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut #6 Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut #7 Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut #8 Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut #9 Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut #10 Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut #11 Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut #12 Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut #13 Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut #14 Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut #15 Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut #16 Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut #17 Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut #18 Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut #19 Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut #20 Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut #21
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-09-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pabloid Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

Sümbolid A võimendi q töötsükkel B andur R takistus kondensaator r raadius D digitaalseade S lipistus G generaator s operaator L reaktor, drossel T periood, ajakonstant M mootor t aeg R takisti U pinge S lüliti v kiirus T trafo X reaktiivtakistus VD diood x,y tasandi teljed VS türistor z vahemuutuja VT transistor Z näivtakistus Z koormus W energia A pindala W(s) ülekandefunktsioon a kiirendus w keerdude arv B induktsioon tüürnurk

Elektrivarustus
thumbnail
148
pdf

Elektrirajatiste projekteerimine I - II

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE AES3630 I − II osa I osa SISSEJUHATUS Peeter Raesaar TALLINN 2005 SISSEJUHATUS 2 I osa SISSEJUHATUS SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................. 2 1.1 KURSUSE EESMÄRK JA SISU ....................................................................... 3 1.2 ELEKTRI ÜLEKANDE JA JAOTAMISE “PÕHITÕED”........................................ 5 1.3 ELEKTRIVÕRKUDE PLANEERIMISE JA PROJEKTEERIMISE ETAPID ................ 6 1.4 ELEKTRITARBIMISE JA KOORMUSTE PROGNOOSIMINE ................................ 7 1.4.1 Arengut mõjutavad trendid ...................................

Elektrivõrgud
thumbnail
18
doc

Elektrotehnika ja elektroonika

pidevalt ja kuage maa tagant ja automatiseerida ja kontrollida nende abil tootmisprotsesse. Mitteelektriline suurus tuleb anduri abil muuta elektriliseks ja mõõte seda elektrimõõteriistadega, mille skaala on gradueeritud vastava mitteelektrilise suuruse ühikutes. 34. Trafod: ehitus, tööpõhimõte, olulised parameetrid Trafo on elektromagneetiline aparaat, mis on ette nähtud pinge muutmiseks muutumatul sagedusel. Lihtsaim trafo koosneb kahest mähisest, mis parema omavahelise magnetilise sidestumise tagamiseks on paigutatud ühisele ferromagneetilisele südamikule, mis on harilikult valmistatud elektrotehnilisest lehtterasest. Kui primaarmähes ühendada vahelduvvooluallikaga, mille pinge on U1, tekib südamikus vool I1 ja vahelduv magnetvoog φ, mis sekundaarmähises indutseerib vahelduvpinge U2. Kui sekundaarmähis ühedada tarvitiga, mille takistus on R, tekib neid vool I2.

Elektrotehnika ja elektroonika
thumbnail
132
pdf

Elektrirajatiste projekteerimine III

Peeter Raesaar ÕHULIINIDE PROJEKTEERIMISE KÜSIMUSI ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE III osa 1. Sissejuhatus. Normatiivdokumendid. Üldpõhimõtted. 2. Õhuliinidele mõjuvad koormused 3. Juhtmete ja piksekaitsetrosside arvutus 4. Mastide arvutusest 5. Vundamentide arvutusest 6. Isolaatorid 7. Õhuliinide tarvikud 8. Trassi valik, mastide paigutus trassil 2006 ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 1. SISSEJUHATUS 1.1 NORMDOKUMENDID. Lähtuda tuleb reast normdokumentidest. Olulisemad: • EVS-EN 50341-1:2001: Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV /Overhead electrical lines exceeding AC 45 kV/ – Eesti versioon etteval- mistatud ja kuulub peatselt kinnitamisele Eesti Standardikeskuse käskkir- jaga. Hõlmab õhuliinide ja tema komponentide (juhtmed ja piksekaitsetrossid, mastid, vundamendid, ühenduse

Elektrivõrgud
thumbnail
158
pdf

Elektriajami juhtimine

Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik ­ siit ka õppe-

Elektriaparaadid
thumbnail
81
doc

Elektroonika aluste õppematerjal

Energiaallikana kasutatakse enamasti vahelduvvooluvõrku, kuid portatiivsete seadmete puhul ka akusid ja patareisid. Tuntakse erinevaid toiteseadmete plokkskeeme. Nn. klassikaline plokkskeem on toodud joon.3.1. Alaldus Silu- Silu- Stabili- Stabili- + Alaldus ~220V Trafo Trafo -lülitus filter filter saator saator Uvälj -lülitus ­ JOONIS.3.1. Plokkskeemil toodud osade ülesanded on järgmised.

Elektroonika alused
thumbnail
114
doc

Elektroonika alused

küllalt erinevad. Toodust tulenevalt on toiteseadmete tehnilised lahendused küllaltki erinevad. Energiaallikana kasutatakse enamasti vahelduvvooluvõrku, kuid portatiivsete seadmete puhul ka akusid ja patareisid. Tuntakse erinevaid toiteseadmete plokkskeeme. Nn. klassikaline plokkskeem on toodud joon.3.1. Alaldus-lülitus Silu-filter Stabili-saator Trafo + U välj ­ ~220V JOONIS.3.1. Plokkskeemil toodud osade ülesanded on järgmised. Trafo ülesandeks on muuta vahelduvvooluvõrgust saadavat pinget sel määral, et väljundis saada nõutava suurusega alalispinget. Sellest tulenevalt võib toiteseadme trafo olla nii pinget tõstev kui pinget vähendav. Alalduslülituse ülesandeks on muundada võrgust saadud vahelduvpinge alalisvooluks ja sel eesmärgil kasutatakse reeglina pooljuhtdioode

Elektriahelad ja elektroonika...
thumbnail
14
docx

Elektrivarustus

varustamise taastamisel Reserveerimata võrgu- radiaalvõrgud, esinevad peamiselt madala varustuskindlusega leppivate tarbijate elektrienergia varustamisel. Lihtsalt avatuna talitlevad suletud võrgud(kahepoolne toide ja ringliinid) leiavad kasutamist nii maal kui linnas Keskpingefiiber- keskpingel lähtuvad toitealajaamdest, mille primaarpinge on enamasti 110kV, ning sekundaarpinge 6-36kV Trafod alajaamas- tavaliselt 2 või enam tarfot. Trafod ise 2-või 3-mähiselised Kahe trafo ja nelja latisüsteemiga- Trafod Trafode arv sõltub - Piirkonnast, kus alajaam asub - Töökindluse nõuded Hajuasustusega piirkond - Tarbimine väike - Kõrget elektrivarustuskindlust ei nõuta - Sageli üks trafo Linnades ja kõrge elektrivarustuskindlusega kohtades - Alajaamades on tavaliselt kaks või enam trafot Trafode nimivõimsused 50,100,160,250,400,630,800,1000,1600,2500 kVa Pinge reguleerimine

Elektrimasinad



Lisainfo

Keskpingevõrgude ehitus

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun