1. DIN EN 1561 GJL 400 – Saksas kehtestatud euroopa standard, G- valatud, hall lamellgrafiit, 400MP tõmbetugevus, konstruktsioonimaterjal, malm. 2. ISO 2897/77 S-Cr Si 15 2 – Rahvusvaheline standard, legeermalm, sfääriline struk, kroomi 15%, räni 2%. 3. EVS EN 10025/91 Fe 330-0 – eestis kehtestatud euroopa stand, tavateras, mitmeotstarbeline tõmbetugevus 330MPa, määramata kvaliteediga. 4. DIN 17350 C130 W2 – saksa tööriistateras, süsiniku sisaldusega 1,3% ja kvaliteediastmega 2 5. DIN EN 10025/93 S440 K3 – ehitusteras, voolavuspiir 440MPa, löögisitkus 40J, mis kehtivad alates temp -30°C 6. DIN 1744 X3 CrNiMo19 11 2 – Valtsitud kvaliteetlegeerteras, 0,03% süsinikku, 19% kroomi, 11% niklit, 2% molübdeeni 7. EVS EN 10083 14 Ni Cr 14 – madallegeerteras, 0,14%
jahutamisel tekivad sisepinged. Selleks et sisepingeid vähendada ja ühtlustada teostatakse noolutamise protsess. Noolutamisel toimub kuumutamine umbes 700C piirideni ja aeglane jahutamine, mille tulemusena vähenevad metalli sisepinged. Materjali esialgseks omadusteühtlustamiseks kasutatakse lõõmutamise protsessi, mille tulemusena matejali siseehitus(ruumvõre) ühtlustatakse likvideeritakse sisepinged sealjuures vähenevad pinnakõvadus ja tõmbetugevus, metall muutub pehmeks ja hästi töödeltavaks. Lõõmutamisel toimub jahutamine aeglaselt koos ahjuga. Tsementiitimise protsessil rikastatakse terase pinda süsinikuga, millel järgneb pinna karastumine, protsessi rakendadakse pehmete teraste puhul pinnakõvaduse suurendamiseks st kulumise kindluse tagamiseks. Mustad metallid ehk raud süsinik sulamid Olenevalt süsinuku sisaldusest liigitatakse mustad metallid: 1) Elektrotehniline teras- süsinuku sisaldus kuni 0,008% C EEE1, EEE2
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Metallide tehnoloogia, materjalid I Kodutöö nr: 4 Teema: Materjalide struktuur ja omadused. Metallide margivastavus. Variant: 4 Üliõpilane: Valery Fedorishchev Õppejõud: A. Lill Tallinn 2017 1. Materjalide struktuur ja omadused Рис.1 – изображена кристаллическая решетка и объемная модель натрия (Na) Атомная масса: 22,98976928(2) а. е. м. (г/моль) Радиус атома: 190 пм Структура решетки: кубическая объёмно-центрированная Параметры решетки: 4,2820 Å Рис.2 – изображена кристаллическая решетка и объемная модель свинца (Pb) Атомная масса: 207,2(1) а. е. м. (г/моль) Радиус атома: 175 пм Структура решетки: кубическая гранецентрированная Параметры решетки: 4,950 Å 2. Metallide margivastavus. Terased- margivastavus Margitähis EN ...
1) Tõmbetugevus- max jõule vastav pinge (Rm=Fm/So) 2) Voolavuspiir- Pinge mis vastab voolavusjõule Tinglik voolavuspiir Rp0.2 (kui materjalil voolavus puudub), pinge, mille korral plastiline jääkdeformatsioon on 0.2% 3) Materjali tugevust 4) Katkevenivus- suhteline pikenemine protsentides purunemiseni Katkeahenemine on algristlõikepindala ja purunemiskoha ahenenud osa pindala suhe protsentides 5) Materjali plastsust 6) Katkeahenemine ja katkevenivus 7) Reh- (ülemine voolavuspiir) pinge väärtus, mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist Rel- (alumine voolavuspiir) pinge madalaim väärtus plastsel voolamisel Rp- tinglik voolavuspiir (2) 8) Kuna tõmbeteimil väheneb koormamise käigus teimiku ristlõikepindala, siis tugevuspiiri Rm väärtused ei kajasta tegelike pingeid. Plastsete materjalide korral võib Rm vaadelda kui vastupanu märgatavale plastsele deformatsioonile. 9) 10) Löögisitkuse näitajaks on purustamiseks kulunud töö...
Töö eesmärk: Tutvuda plastse ja hapra materjali käitumisega tõmbel ja määrata olulisemad tugevuskarakteristikud. Katsekeha Nr. 1: TERAS Tõmbetugevus Rm Rm== = 578,92 MPa Tinglik Voolavuspiir: Rp Rp 0,2=== 549,77 MPa Katkevenivus: A A=*100%= *100%= 9,02% Katkeahenemine: Z Z=*100%= *100%= 58,81% Katsekeha Nr.2 ROOSTEVABA TERAS Tõmbetugevus Rm Rm== = 685,93 MPa Tinglik Voolavuspiir: Rp Rp 0,2=== 367,28 MPa Katkevenivus: A A=*100%= *100%= 51,28% Katkeahenemine: Z Z=*100%= *100%= 70,07% Katsekeha Nr.3 MESSING Tõmbetugevus Rm Rm== = 404,79 MPa Tinglik Voolavuspiir: Rp Rp 0,2=== 349,65 MPa Katkevenivus: A A=*100%= *100%= 30,71% Katkeahenemine: Z Z=*100%=*100%= 73,52% Katsekeha Nr.4 ALUMIINIUM Tõmbetugevus Rm Rm== = 371,32 MPa Tinglik Voolavuspiir: Rp Rp 0,2=== 185,56 MPa Katkevenivus: A A=*100%= *100%= 21,04% Katkeahenemine: Z Z=*100%= *100%= 68,14% Diagrammil toimuvate protsesside kirjeldus Terase diagrammil näeme, et teras ...
1.Tõmbeteimi katsega määratavad materjalide tugevus ja plastsusnäitajaid, nende valemid. TUGEVUSNÄITAJAD: Tõmbetugevus (tugevuspiir) on maksimaaljõule vastav mehaaniline pinge Rm = Fm / So Voolavuspiir (ülemine, alumine, tinglik), Re=Fe/So, Rpo,2=Fp0,2/So (tinglik). Voolavuspiir on pinge mis vastab voolavusjõule. Fe=Väike painutus tekib plastidel, Fm=Kaela tekkimine plastidel PLASTSUSNÄITAJAD: Katkevenivus A = (L Lo) : Lo x 100 %, kui mitu protsenti on võimeline mingi materjal venima enne purunemist. Lo- Teimiku algmõõtepikkus, L-Teimiku lõppmõõtepikkus pärast purunemist. Katkeahenemine Z = (So S) : So x 100 % So-Teimiku algristlõikepindala, S-teimiku minimaalne ristlõikepindala katkemiskohas. 2.Löökpainde katsega määratavad materjalide purustustöö normeeritud näitajaid, nende seos katsetemperatuuridega. Tähistus. Sitkus on materjali võime purunemata taluda dünaamilist koormust. Plastsus on materjali võime purunemata muuta oma kuj...
Materjalide füüsikalised, keemilised ja tehnoloogilised omadused Füüsikalised ja keemilised omadused Metalli füüsikalised omadused. · Värvuseks nimetatakse metalli võimet peegeldada kindla lainepikkusega valguskiirgust. · Tiheduseks nimetatakse metalli ühe mahuühiku massi. Tiheduse järgi jaotatakse metallid kerg- (kuni 4500 kg/m³) ja raskmetallideks. Nii näiteks käsutatakse lennuki- ja raketiehituses kergmetalle ja sulameid (alumiiniumi-, magneesiumi-, titaanisulamid). · Sulamistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures metall sulab. Selle järgi jaotatakse metallid rasksulavaiks (volfram 3416°C, titaan 1725°C jt.) ja kergsulavaiks (tina 232°C, tsink 419,5°C). Sulamistemperatuuril on suur tähtsus metalli valamisel, keevitamisel ja jootmisel. · Soojusjuhtivuseks nimetatakse metalli võimet soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnalt madalama temperatuuriga piirkonnale. Head soojusjuhid on hõbe, vaskja alumiin...
Värv natural valge / must Tihedus 1,14 Veeimavus külastumisel vees 23°C, % 9 Lubatud töötemperatuur õhus, °C 40...70 Voolavuspiir / tõmbetugevus, MPa 78 / Rockwelli kõvadus M 85 ERTALON 6 SA (PA 6) Läbilöögipinge, kV/mm 25 Mahueritakistus, 10 astmes 15 Iseloomustus: Selles plastis on optimaalselt kombineeritud mehaaniline tugevus,
1.3.1 Laevaehitusteras-ABS terased ABS terased on laialt levinud laevaehituses, kasutatakse konstruktsiooni ehituseks, samuti on laevakere plaadid ABS terasest. ABS terastel tuleb eri kvaliteediga, A, B, D, E, DS ja CS. Voolepiir kõikidel ABS terastel on kinnitatud voolepiir 235Mpa, välja arvatud A-klassi omal on 235Mpa ja külmalt on 205Mpa. Tõmbetugevus ABS terasel on 400-490 Mpa, välja arvatud A klassi teras millel on 400-550 Mpa ja külmalt on tõmbetugevus 380-450 Mpa. Erinevatel klassidel on kergelt erinev keemiline koostis ja erinev tõmbetugevus. Laevaehitus ABS terased tulevad kuues eri klassis ja kahe erineva tugevusega AH32, DH32, EH32, AH36, DH36 ja EH36. 32. kraadil on voolepiir 315 Mpa ja tõmbetugevus 440-590 Mpa. 36 kraadil on voolepiir 355 Mpa ja tõmbetugevus 490-620 Mpa [6] 1.3.2 AH32 Tõmbetugevus 440-570 MPa Voolepiir 315 Mpa [7] Keemilin C Si P S Als Ti Cu Cr Ni Mo
Kõvadust määratakse otsaku toime järgi materjali pinnasse. Otsak on vähedeformeeruvast materjalist kuuli, koonuse või püramiidi kujuga. Brinelli, Rockwelli ja Vickersi kõvadus. Elastus – ehk elastsusmoodul, iseloomustab suhtelise risti- ja pikideformatsioonide suhet tõmbel (survel). 4. Metallide ja sulamite mehaanilised omadused. Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vm. Tugevusnäitajateks on tõmbetugevus, survetugevus ,voolavuspiir tõmbel, voolavuspiir survel. Plastsus on materjali võime muuta purunemata talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse eemaldamist. Plastsusnäitajateks on katkevenivus, katkeahenemine. Sitkus on materjali võime purunemata taluda dünaamilist koormust. Sitkusnäitajateks on löökteimil määratav purustustöö, eriteimiga määratav purunemissitkus.
Olek Valmis Lõpetatud pühapäev, 18. mai 2014, 20:40 Aega kulus 53 päeva 1 tund Hinne 59,3 maksimumist 100,0 Küsimus 1 Õige Hinne 3,7 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Leidke giljotiinkääridel tükeldamiseks vajalik jõud (N). Materjali paksus on 3 mm ning tõmbetugevus 237 MPa. Kääriterade vaheline nurk fii on 7 kraadi. kus s - materjali paksus, mm; Rm - materjali tõmbetugevus, MPa; τ1 (kreeka tau) - materjali lõiketugevus, MPa; φ (fii) - ülemise ja alumise kääritera vaheline nurk (tavaliselt 6-8 kraadi). Vastus: Küsimus 2 Õige Hinne 3,7 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Plastse külmdeformatsiooni puhul väheneb metalli Vali üks: a. dislokatsioonide arv b. kõvadus c. tugevus d. plastsus Küsimus 3 Õige Hinne 3,7 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst
VÕIMALUSED OHUD · Krediidi võimalus · Hindande tõus · Vabaraha hulga tõus · Raske leida häid töötajaid · Luua uusi töökohti · Ei tunta huvi pakutava teenuse vastu · Sisustada inimeste vaba aega · Uute konkurentide tekkimine · Tarbijate eelistuse muutumine LISAD Lisa 1. Vibud Falco LEGEND, tõmbetugevus 22- 30 # (10-13,6 kg) 1995.- Falco LEGEND, tõmbetugevus 31- 40# (14,0- 18,1kg) 2195.- Falco ROBIN, tõmbetugevusega 20- 30# (9,1-13,6 kg) 1250.- Falco SCOUT, tõmbetugevus 15- 22# (6,5-10 kg) 995.- Falco SPIRIT, tõmbetugevus 51- 60# (23- 27,1 kg) 3495.- Falco TWIN, tõmbetugevus 22-30# ( 10-13,5 kg) 2095.- Vibud on valitud hea tõmbetugevuse ja soodsa hinna järgi
KODUSED ÜLESANDED Õppeaines: Stantsid ja pressvormid Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2013 Kodune ülesanne nr.1 Määrata stantsimise arvutuslik lõikejõud ja vajalik pressi survejõud kui stantsime ava või sisselõiget järgmistes lehtmaterjalides: Kasutan kiiret stantsi, seega = 0,86 x 500 = 430 Mpa d) Lähteandmed: materjal-teras 30 standardi 1050-88 järgi tõmbetugevus-Rm=500Mpa lõiketakistus-l= 430N/mm2 lehe paksus-s=2mm ristkülikukujulise ava mõõtmed-2(a + b)=2(50+100)=300mm Arvutused: Stantsimine paralleelsete lõikeservadega stantsidel Arvutuslik lõikejõud: P= L x s x l =300x2x3430 = 258000N=25,8T, kus P-arvutuslik lõikejõud L-lõigatava perimeetri lõikejoone pikkus 2(a+b)=2(50+100) =300mm S-materjali paksus l-lõiketakistus Pressi vajalik survejõud: Ppr= 1,3xP = 1,3x25,833,54T Valin pressi vaja...
7. Tõmbeteimiga määratakse järgmised materjali tugevusnäitajad Student Response Correct Answer Feedback A. tugevuspiir B. kõvadus C. löögisitkus D. voolavuspiir või tinglik voolavuspiir Score: 10/10 8. Millised väited on õiged tõmbetugevuse kohta? Student Response Correct Answer Feedback A. Voolavuspiir on alati väiksem kui tõmbetugevus. B. Tõmbetugevus on pinge, mida materjal talub maksimaalselt, pärast seda puruneb. C. Tõmbetugevust ei või kasutada plastsete materjalide korral tugevusarvutustes, sest see ületab voolavuspiiri, millest alates detaili mõõtmed hakkavad jäävalt muutuma. D. Plastne materjal on peale purunemist tunduvalt enam kuju muutnud kui
Metalsete materjalide korral on põhilisteks katsetusviisideks tõmbeteim (teras jt. plast- sed metallid), surve- ja paindeteim (malm, kõvasulam jt. haprad metallid) löökpaindeteim, vahel ka väändeteim. 5.1. Tõmbeteim Vastavalt standardile EVS-EN 10002-1 (Metall- materjalid. Tõmbeteim) määratakse tõmbeteimiga materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. Katsetamisel tõmbele määratakse tugevusnäitajatest: a) tõmbetugevus Rm, see on maksimaaljõule Fm vastav mehaaniline pinge. Rm = Fm/So, kus Fm - maksimaaljõud, So - teimiku algristlõikepindala. Joonis 5. Plastne materjal b) voolavuspiir ReH (ülemine) ja ReL (alumine) – ReH - pinge väärtus, mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist, ReL - pinge madalaim väärtus plastsel voolamisel. 7 Joonis 6. Habras materjal 5.2. Löökpaindeteim
1. Metallide omadused ja katsetamine 1.1 . Millised mehaanilised omadused määratakse t6mbeteimiga? Tugevus (Voolavuspiir ja tõmbetugevuspiir), plastsus 1.2. Loetlege materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. Tugevus: tõmbetugevus, survetugevus, voolavuspiir survel/tõmbel jne (konstruktsioonitugevus, väsimustugevus, roometugevus) Plastsus: katkevenivus, katkeahenemine jne 1.3. Millised on materjalide põhilised k6vaduse määramise meetodid? Brinelli (HBW), Rockwelli (HR), Vickersi (HV), Barcoli (komposiitidele) meetodid. 1.4. Millised on materjali sitkusnäitajad? Purustustöö KU või KV (määratakse löökteimil), purunemissitkus (eriteim) 2. Metallide struktuur 2.1
võib kasutada kas haardeosade asukoha muutumist või ekstensomeetrit, sõltuvalt soovitavast mõõtmistäpsusest. Juhtimistarkvara: TestXpert (Programmis TestXpert II on kasutusel normile EVS-EN 10002-1:2001 vastavad tähised. Nende vastavus meie kasutatud tähistega on järgmine: alumine voolepiir y,al lower yeild point ReL ülemine voolupiir y,ül upper yeild point ReH tõmbetugevus u tensile strength Rm katkepinge katke stress at break RB baasi algpikkus l0 marked initial gauge length L0 baasi lõppikkus lu gauge length after break Lu Katsemasin EU 100 Kasutatavad katsematerjalid: Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2.14% süsinikku. [1] Kui rauasulamis on üle 2,14% süsinikku, nimetatakse seda malmiks
Tüüpilised polümeermaatriksid on vaigud. Fenool-formaldehüüdvaigud (PF) , need on tugevad, vee ja kuumuskindlad (200C), ning jäigad. Resoolvaigud liim-ja sideained. Novolakkvaigud- presspulbrite sideained, lakid ja emailid. Näiteks telefonid, autodetailid, korpused. Polüestervaigud (UP) enamlevinud vaigud (60-80% komposiidi koostisest). Soodsad, lihtne kasutada, suurepärased mehaanilised omadused. Armeerimata tõmbetugevus 75 Mpa, armeeritud klaasplastil 120-350 Mpa. Negatiivsed aspektid, et kahaneb palju kõvenemisel ja on habras. Adhesioon täiteainega pole samuti väga hea. Aminovaigud (UF,MF), hea kriimustus-ja kuumuskindlus. Head elektriisolaatorid ja hästi toonitatavad. 28-69 Mpa tõmbetugevus. Epoksüvaigud kõrgsoorituskomposiidid, armatuur ja maatriks pooleks. Sitked ja väikese mahukahanemisega. Üleüldiselt sitaks heade omadustega
siledat. Meetodit kasutatakse kaetud paberite puhul. Pinna pH Katsepinnale tilgutatakse 0,1 ml destilleeritud vett. Katsetilga pH mõõdetakse sileda membraaniga klaaselektroodi abil pärast 2- minutilist reaktsiooniaega. Läige (Gloss) Läiget mõõdetakse 75° peegeldusnurga all. Eri tehastes kasutatakse eri meetodeid. Tõmbetugevus Tõmbetugevus on maksimaalne tõmbejõud laiuse ühiku kohta, mida katseobjekt suudab katkemata taluda. Katsetingimused on täpselt määratletud. Tõmbetugevus antakse ühikutes kN/m. Jäikuse- mõõtmine Tabeli järgi ja mõõtmine Lorentzeni ja Wettre järgi 1.)Katseobjektil pindalaga 38x70 mm mõõdetakse jõud, mida on vaja paberi 15° nurga alla painutamiseks. Mõõdetakse nii piki kui ka risti kiu suunda. Kõrge väärtus iseloomustab suurt jäikust. 2.)Näitab jõudu, mida on vaja 38 mm laiuse riba painutamiseks 15° nurga alla. Mõõdetakse nii piki kui ka risti kiu suunda. Kõrge väärtus iseloomustab kõrget jäikuse.
6 1.72 4 4000S 30.4 30.0 0.16 155.6 1.71 5 29.9 30.1 0.16 149.2 1.66 6 30.5 30.2 0.16 149.2 1.62 Tabel 5.1 5.2.Tõmbetugevuse leidmine Ristlõi Katsekeha ke Tõmbetugevus Proovike Tõmbejõud [N] Prk mõõtmed pindal [N/cm2] ha nr a kirjeldus Liiteta Liitega Laius Paksu Liiteta liitega
rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmed ning säilitada jäävat(plastset) deformatsiooni pärast koormuse eemaldamist. (Katkevenivus A, Katkeahenemine Z - %) 5) Metallide ja sulamite mehaanilised omadused. ÜHIKUD Staatilisel kormamisel määratavad omadused: tõmbeteim- staatilise Tõmbeteimiga määratakse metallide puhul: Voolavuspiir(ReL=1 MPa- maksimaalne tugevus kaduvate deformatsioonide alas, oluline konstruktsioonides), Tõmbetugevus (Rm=1MPa Maksimaalne materjali võime taluda mingisugust jõudu enne purunemist) ja plastsusnäitajad nagu katkevenivus-(A)kui palju keha pikeneb võrreldes esialgse pikkusega enne purunemist (%), Katkeahenemine- (Z) kui palju ristlõike pindala vähenes peale keha purunemist(%), Surveteim- Vastupidine tõmbeteimiga, Määratakse plastsus- keha surutakse kokku, arvutatakse proovikeha suhteline lühenemine ristlõike pindala suurenemise alusel.
= (312,9-104,6)/312,9 *100 = 66.6 % 2 Joonis 2. Terase moone ja pingete vaheline seos Flõpp 117869 tegelik = A lõpp = 104, 59 = 1126,96 MPa F max 174419 =557,43 tinglik = Ao = 312,9 MPa yu ülemine voolepiir: 406,56 [MPa] ya alumine voolepiir: 386,88 [MPa] u tugevuspiir ehk tõmbetugevus: 557,4 [MPa] Purunemispilt ja põhjendus Teras on plastne materjal ning enne purunemist deformeerub ta märgatavalt. Deformeerumise käigus tekib kael, mille keskelt keha ka lõpuks puruneb. 3 2. Tõmbekatse malmiga Katsekeha algandmed: Algpikkus l0 = 111,27 mm Lõplik pikkus l = 112,15 mm Algläbimõõt d0 = 19,88 mm Lõplik läbimõõt d = 19,87 mm
Kõigetugevamad on martensiitstruktuuriga terastraadid. Süsinik ja roostevaba terasest,volframist,berülliumist,molübdeenist jne. Polükristallilist ja anorganilist kiud, neid iseloomustab odavus ja kergus ning mis on väga tundlikud mehaaniliste mõjuste suhtes. 7.Keraamilised kiud: Klaaskiud-klaasist ja kvartsist kiud. Kasutatakse armatuurina plastides. Odavad ja toodetakse tööstuslikult suurtes kogustes. Valmistatakse väljatõmbamise teel klaasi sulamassist. Kvartskiul- suurem tõmbetugevus kõrgematel teperatuuridel. Ränikarbiidkiud-kõrge kuumuskindlus,kasutatakse metall ja keraamilistes komposiitides. Süsinikkiud-väike tihedus,kõrge tõmbetugevus ja normaalelastsusmoodul.Valmistamiseks kasutatakse loodusliku või sünteetilist kiudu,mida grafitiseeritakse kuumutamisega kaitsekeskkonnas. Boorkiud- suure tugevusega,väike tihedus. Valmistatakse aurufaasist BCL3 väljasadestamise teel kuumal volframtraadil. 8
Score: 3/3 14. Milliseid meetodeid kasutatakse keraamika kõvaduse mõõtmiseks? Student Response Feedback A. Rockwelli meetod ja teemantkoonust B. Kuulkõvadust C. Brinelli meetodit ja teraskuuli D. Vickersi meetodit ja kõvasulamkuuli E. Vickersi meetodit ja teemantpüramidi Score: 0/3 15. Keraamika põhiomadusteks on? Student Response Feedback A. väike painde- ja tõmbetugevus B. suur kõvadus ja kulumiskindlus C. korrosiooni ja tulekindlus D. Suur termopüsivus E. väike tihedus metallidega võrreldes, millest tuleneb ka suur eritugevus survel Score: 0/3 16. Millised maatriksitüübid on peamiselt kasutusel keraamilistes komposiitides? Student Response Feedback A. oksiidkeraamika B. mitteoksiidkeraamika C. segakeraamika D. kammkeraamika Score: 3/3 17.
Kuulkõvadust E. Brinelli meetodit ja teraskuuli Score:3/3 15. Keraamika põhiomadusteks on? Student ResponseFeedback A. väike tihedus metallidega võrreldes, millest tuleneb ka suur eritugevus survel B. väike painde- ja tõmbetugevus C. suur kõvadus ja kulumiskindlus D. Suur termopüsivus E. korrosiooni ja tulekindlus Score:3/3 16. Millised maatriksitüübid on peamiselt kasutusel keraamilistes komposiitides? Student ResponseFeedback A
MATERJALITEHNIKA Kontrolltöö nr.1 1. Mis on tõmbetugevus, kuidas seda määratakse? Tõmbetugevuseks nimetatakse tugevusõpetuses tõmbekatsel esinevat suurt pinget, mille korral katsekeha veel ei purune. Rm=Fm/S0, kus Fm – maksimaaljõud ja S0 – teimiku algristlõikepindala. 2. Milline on seos materjali tõmbetugevuse ja kõvaduse vahel? Mõlema puhul on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformeerumisele. Vastupanuvõime tugevale koormusele. 3. Selgita tähised HBW, HV, HBS
segude ning teraste ja malmide struktuuride ning nende margitähistussüsteemiga. Kasutatud töövahendid: Mikroskoop, materjalide lihvid Materjalide struktuurid: Lihvide kirjeldused: Terased: Lihv 1: Puhas raud. Struktuur koosneb ferriidist. Lihv 2: Väikse süsinikusisaldusega teras. Struktuuri koostis: Ferriit + perliit. Süsiniku sisaldus terases on ligikaudu 0.1%. Terase mark: C10E. Teras C10E tõmbetugevus jääb vahemikku 490-780N/mm2, voolavuspiir 295-390N/mm2, katkevenivus A on 13-16% ja katkeahenemine Z on 40-50%. Lihv 3: Eelmisest mõnevõrra suurema süsinikusisaldusega teras (0.35%). Struktuuri koostis: Ferriit + perliit. Terase mark: C35E. Terase C35E tõmbetugevus jääb vahemikku 550-780N/mm2, voolavuspiir 320-430N/mm2, katkevenivus A on 17-20% ja katkeahenemine Z on 40-50%.
Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile Student Response Feedback D. Materjali võime taluda dünaamilisi koormusi purunemata E. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist kujumuutused säilitada Score: 5/5 5. Arvutada tõmbetugevus Rm, kui jõud Fm=11 683N ja teimiku ristlõike pindala So=92mm2 Student Response Answer: 126,99 Units: N/mm2 Score: 6/6 6. Arvutada katkevenivus A, kui teimiku esialgne pikkus on Lo=100 mm ja teimiku pikkus pärast purunemist on L1=113,28mm Student Response Answer: 13,28
struktuuri tekkimiseks? 1. suur allajahtumisaste 2. väike allajahtumisaste 3. suur ülekuumutusaste 4. väike ülekuumutusaste 28. (Points: 2.5) Kuidas seletada temperatuuriseisakuid metallide jahtumise kõveratel? 1. metalli terade eraldumine 2. metalli terade moodustamine 3. kristalliseerumissoojuse eraldumine 4. kristalliseerumiskeskmete moodustamine 29. (Points: 2.5) Millised on metallide põhilised mehaanilised omadused? 1. kõvadus, elastsus, löögisitkus 2. tõmbetugevus, kõvadus, väsimuspiir 3. voolavuspiir, plastsus, katkeahenemine 4. tõmbetugevus, tihedus, katkevenivus 30. (Points: 2.5) Millised mehaanilised omadused määratakse staatilisel koormamisel? 1. tõmbetugevus, löögisitkus, katkevenivus 2. löögisitkus, väsimuspiir, külmhapruslävi 3. voolavuspiir, kõvadus, katkevenivus 4. kõvadus, väsimuspiir, katkeahenemine 31. (Points: 2.5) Milline nimetatud terastest on suurema kõvaduse ja tugevusega (nii lõõmutatult kui karastatult)? 1
Nende toode tuli turule 2012, mistõttu ei ole jõudnud veel laialdaselt levida. Eestis on tootel ainuke edasimüüja OÜ Fiiberplast, kes on Euroopas teine edasimüüja, esimene on Inglismaal tegutsev ettevõte MagmaTech Ltd[2]. 1.1 Omadused ja tehnilised näitajad Kuna komposiitarmatuur on valmistatud basaltkiust, on tal hea korrosiooni kindlus, madal tihedus, hea soojatakistus, suur tugevus ja vastupidavus(Tabel 1)[3,4]. Tabel 1 Komposiitarmatuuri omadused[1] Tõmbetugevus MPa 1200 Soojusjuhtivus W/(mC) <0,46 Tihedus g/cm3 2 Elastsusmoodul GPa 50 Temperatuuritaluvus C 300 Korrosioonikindlus Väga kõrge elektrijuhtivus dielektrik 2. KLAASFIIBER ARMATUUR Klaasfiiber armatuur sai alguse Vene Föderatsioonist, kus oli toode mõeldud sõjanduse tarindi
järeldused: 1. erinevalt külmtöödeldavatest metallidest ei ole laminaatide survemoodul võrdne tõmbemooduliga 2. Ernevalt tõmbepingekõveratest ei pruugi survepingekõverad olla lineaarsed. 3. Pikkupidine surve tugevus laminaatide puhul sõltub mitmest kiu omadusest nagu kiu tüüp, kiu pikkuse ja läbimõõdu suhe, kiu sirgus jne. Enamkasutavatest kiududest survetugevus ja moodul on Kevlar 49-ga tugevdatud komposiitidel palju madalam kui tõmbetugevus ja moodul. Süsinikkiuga ja klaaskiuga tugevdatud komposiitidel on märgata et survetugevus ja moodul on vähe madalamad kui tõmbe näitajad. Boori kiududega tugevdatud komposiidide ei puhul ei ole surve ja tõmbe näitajate vahel märgata mingisugust erinevust. Selline omaduste jaotumine enimlevinud kiudkomposiitide vahel annab tööstusele väga palju nö mänguruumi. Vastavalt tehnoloogiale ja vajaminevatele omadustele saab valida ja/või valmistada sobiva materjali.
MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Punktid 27/33 Hinne 33, maksimaalne: 40 (82%) Küsimus 1 Valmis Hinne 0 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline nimetatud terastest on suurema kõvaduse ja tugevusega (nii lõõmutatult kui karastatult)? Vali üks: a. järeleutektoidne teras b. eutektoidne teras c. eeleutektoidne teras d. eutektiline teras Küsimus 2 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Happeliseks kuumuskindlaks materjaliks on Vali üks: a. samott b. grafiit c. magnesiit d. dinas Küsimus 3 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on eutektoid? Vali üks: a. tardunud faasist samaaegselt tekkinud faaside segu b. vedelfaasist samaaegselt tekkinud keemilised ühendid c. vedelfaasist samaaegselt tekkinud faaside segu d. tardunud faasist samaaegselt tekki...
Kontrollküsimused Laboritöö nr. 1 1. Mis on tõmbetugevus,kuidas seda määratakse? Tõmbetugevuseks nimetatakse tõmbekatsel esinevat suurimat pinget,mille korral katsekeha veel ei purune.Tõmbetugevus on maksimaalsele jõule vastav pinge Rm=Fmax/S0 2. Mis on voolavuspiir, tinglik voolavuspiir ja kuidas neid määratakse? Koormus üle proportsionaalsuspiiri kutsub esile teimiku jääva pikenemise. Plastsete metallide( puhas raud, vask) tõmbediagrammil esineb voolavusplatvorm, millest järeldub, et metall voolab ilma jõudu suurendamata
Milliseid meetodeid kasutatakse keraamika kõvaduse mõõtmiseks? Vali üks või enam: 1. Kuulkõvadus 2. Rockwell (teemantkoonus) + 3. Brinelli (kõvasulamkuul) 4. Vickers (teemantpüramiid) + 5. Vickers (karastatud teraskuul) Küsimus 3 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Keraamika põhiomadusteks on Vali üks või enam: 1. väike tihedus võrreldes metallidega, millest tuleneb ka suur eritugevus survel + 2. väga hea termopüsivus + 3. suur kõvadus ja kulumiskindlus + 4. suur painde ja tõmbetugevus 5. korrosiooni ja tulekindlus + Küsimus 4 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Millised maatriksitüübid on peamiselt kasutusel keraamilistes komposiitides? Vali üks või enam: 1. kammkeraamika 2. segakeraamika + 3. mitteoksiidkeraamika + 4. oksiidkeraamika + Küsimus 5 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Millised materjali mehaanilised omadused on aluseks detaili tugevusarvutustel? Vali üks või enam: 1. Tõmbe või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on väike) + 2
D. Rockwelli meetod ja teemantkoonust E. Vickersi meetodit ja teemantpüramidi Score: 8/8 3. Keraamika põhiomadusteks on? Student Response A. Suur termopüsivus B. suur kõvadus ja kulumiskindlus C. väike tihedus metallidega võrreldes, millest tuleneb ka suur eritugevus survel D. väike painde- ja tõmbetugevus Student Response E. korrosiooni ja tulekindlus Score: 8/8 4. Millised maatriksitüübid on peamiselt kasutusel keraamilistes komposiitides? Student Response A. segakeraamika B. mitteoksiidkeraamika C. kammkeraamika D. oksiidkeraamika Score: 8/8 5. Millised materjali mehaanilised omadused on aluseks detaili tugevusarvutustel? Student Response A
vedada rohkem varustust ja vähendada paadi toiteks vajaminevat energiakogust. Keevitusvõime: keevisõmbluse tugevusvahemikus 100 kuni 200 MPa on 5XXX-seerial hea keevisõmbluse elastsus ilma keevisõmbluse järgse kuumtöötluseta. Korrosioonikindlus: 5xxx-seerial on kõrgem korrosioonikindlus, mistõttu sobib see ideaalselt kõigi ehitistega, mis puutuvad kokku veega või kemikaalidega. 10-aastase mereveekatse abil näitas sulami tõmbetugevus langust ainult 2–5% (Taber, 2018). 4 KASUTUSVALDKOND Alumiinium-magneesiumisulameid (seeria 5XXX) kasutatakse ülitugevate fooliumide, prügikastide korpuste, bensiinipaakide, krüogeensete surveanumate, merekonstruktsioonide ja -tarvikute, mootorsõidukite sisustuse ja arhitektuurikomponentide jaoks (Kopeliovich, 2012)
d. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju. e. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile Score: 5/5 Küsimus 5 (6 points) Arvutada tõmbetugevus Rm, kui jõud Fm=12849N ja teimiku ristlõike pindala So=70mm2 Student Response: 183.56 N/mm2 Score: 6/6 Küsimus 6 (6 points) Arvutada katkevenivus A, kui teimiku esialgne pikkus on Lo=100 mm ja teimiku pikkus pärast purunemist on L1=125.71mm Student Response: 25.71 % Score: 6/6 Küsimus 7 (6 points) Arvutada tinglik voolavuspiir Rp0,2, kui jõud F0,2=8258N ja teimiku ristlõike pindala So=81mm2 Student Response: 101.95 N/mm2 Score: 6/6
d. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudude toimel purunemata ja pärast jõudude eemaldamist võtta tagasi esialgne kuju. e. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile Score: 5/5 Küsimus 5 (6 points) Arvutada tõmbetugevus Rm, kui jõud Fm=11453N ja teimiku ristlõike pindala So=34mm2 Student Response: 336.85 N/mm2 Score: 6/6 Küsimus 6 (6 points) Arvutada katkevenivus A, kui teimiku esialgne pikkus on Lo=100 mm ja teimiku pikkus pärast purunemist on L1=118.83mm Student Response: 18.83 % Score: 6/6 Küsimus 7 (6 points) Arvutada tinglik voolavuspiir Rp0,2, kui jõud F0,2=12849N ja teimiku ristlõike pindala So=70mm2 Student Response: 183.56 N/mm2 Score: 6/6
Terasel on kindel väsimuspiir, millest allpool ei juhtu terasega mittemidagi. Alumiiniumil see piir puudub ja jääb nõrgenema välisjõudude mõjul. Selletõttu on alumiiniumdetailid kasutusel kohtades mis ei vaja kõrget vastupanu suurele väsimustugevusele. 5 Enimlevinud 6 alumiiniumsulamit mida kasutatakse lennukite ehituses 7068 Tugevaim tavakasutuses olev Al sulam. Tõmbetugevus on 710Mpa-d. Üldine kasutus on lennundus ja autotööstus 7075 Suure tsingisisaldusega sulam. Hea väsimustugevus aga väiksem korrosioonikindlus. 6061 Sisaldab põhiliste elementidena magneesiumi ja silikoni. Head mehhaanilised omadused ja hea keevitatavus. Üks kõige levinum Al sulam tavakasutuses 6063 Sisaldab põhiliste elementidena magneesiumi ja silikoni. Head mehhaanilised omadused, võimalik kuumtöötlust hõlpsalt teha
B. katkeahenemine 50% Z C. füüsikaline -50% voolavuspiir Re D. löögisitkus KU -50% Score: 10/10 9. Konstruktsioonis on detail, mis töötab staatilistel tõmbekoormustel, kuid saab ka löökkoormusi. Detaili töötemperatuur on vahemikus +40...-35 kraadi. Detaili ristlõikepindala on 61 mm2 ja töökoormus on 2 214N. Vahepeal tekitab konstruktsioon detailile suurema koormuse 9 634N. Detaili materjali mehaanilised omadused on: voolavuspiir Re=459 N/mm2 ja tõmbetugevus Rm=958 N/mm2 ja külmhapruslävi = -66 C ning kõvadus HRC 35. Leidke suurim pinge mis tekib detailis ja andke ühikud? Student Response Value Correct Answer Answer: 157,93 70% 158 Units: N/mm2 30.0% N/mm2 Score: 10/10 10. Konstruktsioonis olev detail töötab staatilistel tõmbekoormustel, mille maksimum väärtus on määratud ülekoormuse vältimiseks kasutatud siduriga (75 000 N). Detaili töötemperatuur on vahemikus -55...+40 kraadi
Kordamis küsimused: Tehnomaterjali praktikum- TÕMBETEIM 1.Mis on tõmbetugevus, kuidas seda määratakse? Maksimaaljõule (Fm) vastav mehaaniline pinge, määratakse maksimaaljõu ja teimiku algristlõike pindala jagatisega. (vastupanu märgatavale plastsele deformatsioonile) 2.Mis on voolepiir, tinglik voolepiir ning kuidas neid määratakse? Voolepiir on piir, millest all poolt on detailil elastne deformatsioon ehk taastab peale jõu kaudumist oma orginaal mõõtmed...ning voolepiir punktist üleval pool on plastne
Esimene valik on legeerteras 41Cr4(40X). Tegemist on 0,9%-lise kroomi ja 0,43%-lise süsiniku sisaldusega hammasrattaterasega. 4.1.1 Terase 41Cr4(40X) termotöötlus Gaasiline C ja N - nitrotsementiitimine 830 oC, karastamine õlis ja madalnoolutus 200 oC juures. See parandab materjali kõvadust, kulumiskindlust ja korrosioonikindlust. Mehaanilised omadused peale termotöötlust tabelis 1.1. Materjal 41Cr4(40X) Tinglik voolavuspiir N/mm2 560 Tõmbetugevus N/mm2 675 Katkevenivus A% 14 Katkeahenemine Z% 45 Südamik Pind Kõvadus 187...241HB 48...53HRC Tabel 1.1 4.2 Süsinikteras C40E(40) Teine valik on süsinikteras C40E(40). Sisaldab kuni 0,44% süsiniku ja on väga kulumiskindel. 4.2.1 Terase C40E(40) termotöötlus
Vali üks või enam: 1. Vickers (teemantpüramiid) 2. Kuulkõvadus 3. Rockwell (teemantkoonus) 4. Vickers (karastatud teraskuul) 5. Brinelli (kõvasulamkuul) Küsimus 3 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Keraamika põhiomadusteks on Vali üks või enam: 1. korrosiooni ja tulekindlus 2. väike tihedus võrreldes metallidega, millest tuleneb ka suur eritugevus survel 3. väga hea termopüsivus 4. suur kõvadus ja kulumiskindlus 5. suur painde- ja tõmbetugevus Küsimus 4 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Millised maatriksitüübid on peamiselt kasutusel keraamilistes komposiitides? Vali üks või enam: 1. oksiidkeraamika 2. kammkeraamika 3. segakeraamika 4. mitteoksiidkeraamika Küsimus 5 Õige Hinne 8,00 / 8,00 Küsimuse tekst Millised materjali mehaanilised omadused on aluseks detaili tugevusarvutustel? Vali üks või enam: 1. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on suur) 2
PVC (Polüvinüülkloriid) PVC on väga laialt kasutatav termoplast, mida võib leida kõikjal enda umber. Isekustuvus, odavus ning head mehaanilised omadused teevad temast olulise materjali tööstuses. PVC leiab kasutust torude valmistamisel, korpused ning kaitsed, tihendid, voolikud, elektriisolatsiooni tooted, uksekardinad, põrandakatted. Omadused: Erikaal 1,43 g/cm3 Töötemperatuur: -20…+70 ºC Väike veeimavus 0,2% Hea kõvadus, tugevus ja tõmbetugevus Värvus: tumehall, valge, must Head dielektrilised omadused Ei talu orgaanilisi lahusteid Halb ilmastikukindlus Isekustuv PC (polükarbonaad) Polükarbonat on tuntud materjal millel on väga suur vastupidavus löögile ning temperatuurile. Leiab kasutust kaitseklaaside valmistamisel, sõidukite klaasidena, riiulitena ning eraldusseintena. Omadused: Erikaal 1,2 g/cm3 Töötemperatuur: -150…+120 ºC Head dielektrilised omadused
8000-3 1,68 1,74 1,62 299 302 148,26 0,98 4000-1 1,98 1,7 1,74 304 302 149,08 0,89 4000-2 1,64 1,44 1,58 303 302 146,88 1,03 4000-3 1,58 1,76 1,8 302 303 143,22 0,91 Tabel 2. Katsekehade tõmbetugevusi iseloomustab joonis 1. Katsekehade tõmbetugevus Katsekeha nr Maksimaalne I_0 [mm] u [mm] b [mm] jõud [N] 4000-1 342 34 216 51.7 4000-2 325 46 188 50.5 4000-3 327 35 198 51.5 4000S-1 313 47 214 48.6
2 3,9*3,9 15,21 8851 9,1 0,05 49,75 3 3,9*3,9 15,21 9018 9,6 0,05 52,17 Survetugevuse keskmine Rs,12 = 52,42 [N/mm2] TÖÖ NR.4 METALLIDE OMADUSTE MÄÄRAMINE 1. Terase tõmbekatse Seisneb pulgakujulise proovikeha pooleks rebimises jõuseadme abil. Ühe katsega leitakse 3 näitajat: *voolavuspiir *piir- ehk tõmbetugevus *suhteline pikenemine Jõuseade fikseerib Pv ja Pmax kg või N Katse käik Enne katset ära mõõta proovikeha läbimõõt- d ja pikkus- l ning pärast katset mõõta l1. Saadud andmete põhjal leitakse: *pulga ristlõike pindala F = d2/4 [cm2] [Valem 1.] *voolavuspiir v = Pv/F [kg/ cm2; MPa] [Valem 2.] *piir- ehk tõmbetugevus max = Pmax/F [kg/ cm2; MPa] [Valem 3.] *suhteline pikenemine
4. Mis on tugevus? Student Response A. Materjali võime taluda dünaamilisi koormusi purunema B. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudu C. Materjali võime oluliselt deformeeruda staatiliste jõudu D. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deform E. Materjali võime purunemata taluda koormust. Score: 3/3 5. Arvutada tõmbetugevus Rm, kui jõud Fm=10 966N ja teimiku Answer: Units: Score: 2,1/3 6. Arvutada katkevenivus A, kui teimiku esialgne pikkus on Lo= pärast purunemist on L1=113,28mm Answer: Units: Score: 3/3 7. Arvutada tinglik voolavuspiir Rp0,2, kui jõud F0,2=11 So=72mm2 Answer: Units: Score: 2,1/3 8.
Malts- ja lülipuitu on raske eristada. • Vanemate tüvede lülipuit võib olla isegi oliiv- või mustjaspruun. Võimalik eristada nii üksikuid sooni kui ka soontegruppe PUIDU OMADUSED • Kerge töödelda , treida ja lõigata. Kuna puit sisaldab palju tärklist , pole see vastupidav mädanikele ega putukatele. Niiskusemuutustele on puidul hea mõõtude stabiilsus. MEHAANILISED OMADUSED • Tihedus õhukuivalt 450-650 kg/m3 • Kahanemine 9-11% • Tõmbetugevus pikikiudu 112 Mpa • Survetugevus pikikiudu 31-54 Mpa • Paindetugevus 55-104 Mpa • Elastsusmoodul 8700-4500 Mpa • Kõvadus: Otspinnal 350, radiaalpinnal 310 janka PUIDU KASUTUSALAD • Ehitus- ja konstruktsioonipuit. Sisetisleritooted, mööbel, paneelid. Vineer. Asenduspuit tamme ja kreeka pähklipuu puidule
lisatud legeerivad elemendid. Peale keemilise koostise sõltuvad terase omadused tema termilisest töötlemisest. Süsinikterase tavalisandid on: Mangaan (Mn) Räni (Si) Fosfor (P) Väävel (S) Nad mõjutavad terase omadusi, kuigi need on määratud eelkõige süsinikusisaldusega. Süsinik esineb rauasulamites vabas olekus grafiidina või moodustab ühendi tsementiidi (Fe3C). Süsinikusisalduse suurenedes kasvab terase kõvadus, tõmbetugevus, voolavuspiir ning vastupanu väsimuspurunemisele, kuid ühtlasi ka eritakistus. Vähenevad aga plastsus- ning sitkusnäitajad, soojusjuhtivus ja mõned magnetiliste omaduste näitajad. Tavalisanditena on esindatud ka lämmastik, hapnik ja vesinik. Need lisandid esinevad terases mittemetalsete ühenditena, tardlahustena või vabas olekus (kahanemistühikutes, pragudes jm.). Mittemetalsed lisandid määravad terase metallurgilise kvaliteedi. Eriti kahjulikuks lisandiks on terases
29. oktoober 2010. a. TTKK 1. KANGASTE FÜÜSIKALIS-MEHAANILISED OMADUSED Kangaste füüsikalis-mehaanilised omadused on tugevus, venivus, kortsuvus, drapeeruvus ehk langus ja kulumiskindlus. a. Tugevus Tugevus on kanga tähtsamaid omadusi. Eristatakse tõmbe-, hõõrde-, rebimis- ja survetugevust. Põhiliseks tugevuse näitajaks loetakse tõmbetugevus, mida kasutatakse riide kvaliteedi iseloomustamiseks. Tõmbetugevus määratakse eraldi lõime ja koe suunas. Kanga tõmbetugevus oleneb kiudude tugevusest, lõnga ja riide ehitusest, viimistlusest jm. Hõõrdetugevus iseloomustab riide kulumiskindlust, millest omakorda oleneb toote kasutamisiga. Suurema kulumiskindlusega on sileda pinnaga riided. Kulumiskindlus oleneb suurel määral kiudaine liigist. Rebimistugevuse näitaja iseloomustab riide struktuuri kvaliteeti. Rebimistugevus oleneb lõngade jämedusest ja kiudaine kvaliteedist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
