4) Juhtumi juriidiline analüüs: Juhtum on ebaeetiline ja ebaseaduslik, kuna tegu on riigiasutuse töötajaga, kes on veel asutuse juht. 5) Kiireloomuline analüüs: Uurida välja, kus antud isik viibis, sel ajal, kui tema krediitkaardiga maksti. On ka selline varinat, et keegi kasutas asutuse juhi krediitkaarti kurjalt ära. Uurida välja enne süüdistusi tegelikud tagamaad. Asutuse juht peab vastutama oma tegude ja tagajärgede eest. 6) Põhjalik eetiline analüüs: Deontoloogiliste õiguste ja kohustuste printsiibi järgi on rikutud asutuse krediitkaardi kasutuse tingimusi. Selline teguviis on lubamatu ning asutuse poolt välja antud leppeid tuleb järgida ja neist kinni pidada. 7) Järeldused: Teada saada kõik vajalik informatsioon ja põhjused. Vastavalt olukorrale siis asutuse juhilt mõneks ajaks ära võtta asutuse krediitkaardi kasutamise 4 luba
lahus kui ühendatud, maailm sisaldab mõlemat. · Selline lahendus vabaduse ja determinismi probleemile on üks eriti vaieldav ja fundamentaalne joon Kanti moraalifilosoofias. · Just siit lähtub suurim erinevus tema mõtlemise ja enamiku 20. sajandi moraalifilosoofiate vahel. Ka paljud nüüdisaegsed kantiaanlikud filosoofiad ei tunnista seda punkti. Kanti moraaliteooria iseloom · Kanti eetika liigitatakse deontoloogiliste teooriate alla. · Tegude (või reeglite) moraalsuse määrab miski muu kui teo tagajärjed ja nende tagajärgede hüvelisus. · Siia võidakse lisada järgmine skemaatiline iseloomustus. · Moraalireeglid on reeglid, millele ei tule teha erandeid. · Valetamine või lubaduste murdmine pole iialgi õige, ükskõik millised oleksidki asjaolud. · Kanti põhieesmärgiks on uurida moraali võimalikku mõistuspärast alust, nii üldiselt kui võimalik.
Hinnang vastavalt Kanti kategoorilisele imperatiivile: Tele2 ei toimi nii, et see ei kahjustaks teiste operaatorite võimet vabalt toimida, kuna kliendid ei saa vabalt nubriliikuvuse kaudu nende juurde üle minna. Vastavuse printsiip: sellist tegu võiks lubada või laiendada kõikidele mobiilsideoperaatoritele juhul kui seaduses tehakse vastav märge, et numbriliikuvus on peatatud. Austuse printsiip: inimesi (kliente) on kasutatud kui vahendeid oma turuosa ning kasumi suurendamiseks. Deontoloogiliste õiguste ja kohustuste printsiip: Õigus teada: Tele2 ei informeerinud teisi operaatoreid numbriliikuvuse peatamisest. Õigus privaatsusele: kellegi andmeid ei avaldatud. Tele2 on õigus hoida oma tegemisi ja eesmärke saladuses, kuid antud olukorras oli see vastuolus seadusega. Õigus isiklikule vabadusele: Tele2 seda printsiipi ei järginud, kuna ta piiras numbriliikuvuse ning sellega piiras klientide vabadust minna valitud operaatori firmasse.
Moraali funktsioonid: sotsiaalne institutsioon; sots regulatsiooni süsteem; osa isiklikust mina.pildist. Eetika võib olla: 1) kirjeldav- ajalooline või teaduslik vaatlus, seletab moraalsust ühes kultuuris; 2)normatiivne-mis õige, mis halb, kuidask äituda; 3)metaeetiline- tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega. Emotvism- väidab, et moraaliotsustused ei selta ega kirjelda midagi, väljendavad ainult inimese tundeid. 10. Teada erinevust teleoloogiliste ja deontoloogiliste eetikateooriate vahel. Lähemalt tunda Kanti eetika ja utilitarismi seisukohti. Kategoorilise imperatiivi mõiste. Teleoloogiline teooria- standard moraalselt õige käitumise jaoks on ise moraaliväline väärtus. Jag egoism standardiks on isiklik hüve ja utilitarism-standardiks ühinskondlik hüve. Deontoloogiline teooria- standard on moraalselt õige käitumise jaoks objektiivne väärtus. Jag: Teo- deontoloogilised-standardit ei saa üldistada, iga kord tuleb eraldi otsustada
39. Psühholoogilise ja eetilise egoismi kummutamine. Psühholoogiline egoism on kirjeldav teooria inimmotivatsiooni kohta, mis on seisukohal, et inimesed toimivad alati nii, et rahuldada oma oletatavaid parimaid huvisid. Eetiline egoism on ettekirjutav ehk normatiivne teooria selle kohta, kuidas inimesed peaksid toimima. Nad peaksid toimima nii, et see oleks vastavuses nende oletatavate parimate huvidega. 40. Mille poolest erineb teleoloogiline eetika deontoloogilisest eetikast? Nii deontoloogiliste kui ka teleoloogiliste teooriate lähtekohaks on küsimus: millised teod on õiged? Teleoloogiline- teo moraalse õiguse määrab tagajärg. Deontoloogiline- toe teeb moraalseks teo motiiv. 41. Mis on utilitarismi peamised jooned? Tooge mõni näide utilitaristlikust lähenemisest! Utilitarism on teleoloogiline teooria, mille peamine loosung on: ,,Tee seda, mis kõige rohkem kasu toob!" 1)Tegude üle tuleb otsustada nende tagajärgede alusel. Õiged on need teod, millel on
inimeste jaoks. Objektivism leidub üldkehtivaid moraalinorme, kuid need võivad üksteist olukorrast sõltuvalt üles kaaluda. Relativism moraalinormid sõltuvad kultuurist, ei ole üldinimlikku moraali. Subjektivism moraalinormid on privaatsed. Nihilism moraalinorme pole võimalik põhjendada ja nendest tuleks üldse loobuda. Emotvism - moraaliotsustused ei selta ega kirjelda midagi, väljendavad ainult inimese tundeid. 24. Mõista erinevust teleoloogiliste ja deontoloogiliste eetikateooriate vahel. Lähemalt tunda Kanti eetika ja utilitarismi seisukohti. Kategoorilise imperatiivi mõiste. Spetsiesismi mõiste. Teleoloogiline teooria (naturalistlik) - standard moraalselt õige käitumise jaoks [ei ole ise moraal]: egoism (moraalsuse standardiks on isiklik hüve); utilitarism (moraalsuse standardiks ühinskondlik hüve). [teleos eesmärki saavutav] Deontoloogiline teooria (moraalne väärtus teos endas) - standard moraalselt õige käitumise
annaabi.ee 
