Eesti õiguse ajalugu (0)

Eesti õiguse ajalugu
I loeng Baltisaksa periood.
( Berliin , unter den linden . Humboldti ülikooli ees kahe venna kujud, vennad Humboldtid, loodusteadlane Aleksander ja Wilhelm. Kahe peale katsid kõik alad ära. Seadus ja õpetamine peavad koos käima ütles Aleksander.)
*Eesti ajalugu on, toimus teatud teritooriumil, mis ei pruugi tänaste piiridega kokku käia täielikult, aga kattub.
*Hans Kruus kirjutas mitmeosalist Eesti ajalugu, kus juristidest oli ka Jüri Uluots kaasatud. Eesti rahva ajalugu hakkasid teised kirjutama ja tundus et need kaks seltskonda ei saa kokku leppida omavahel, aga ka nemad kaasasid Jüri Uluotsa ja ta arendas sama konseptsiooni nendes raamatutes.
Jüri Uluots- Temast sai 38. aastal K.Pätsi poolt moodustatud Eesti teaduste akadeemia kooseisu esimene akadeemik, esimene jurist kes sai. Teaduste akadeemias pidi aga ka eesti ajalugu uurima . Kirjutas Eesti õiguse ajaloo uurimisest. Kui baltisakslased ei tahtnud. et Eesti saaks iseseisvaks, siis Uluotsale, kes võib õelda oli riigi advokaat, pidi rahvusvahelisel areenil tõestama, et eestlastel on õigus mõisamaad tagasi võtta. Temast saab Eesti õigusajaloo läbikirjutaja. Ta on õelnud, et kõikidel riikidel on olemas eelajalugu . Uluots ütles, et suulise õigusega tuleb tegeleda, aga ta ei jõudnud. Teaduslik panus oli väiksem kui Pungel, kuna tal polnud aega sellega tegeleda. Suur projekt oli “Eesti linnused.”
Friedrich Georg von Bunge , positivist, sündis 1902a. Kirjutas palju, tegeles ka allikatega . Ütles, et tema ülesanne on hakata uurima ajalugu alates 13. sajandist või 12. sajandi lõpust ehk sellest ajast peale kui sinna astus kolonialisti jalg.
Tema huvi oli leida arhiividest säilinud vanimad dokumendid . Proovis välja anda vanade allikate kogud , mida võiks tõlgendada ka vanimad õiguse allikad. Teda huvitab ainult kirjalik allikas. Tema ülesanne oli koguda allikaid selleks, et anda välja seaduste kommenteeritud väljaandeid. Ta sai aru, et enne kui sünnivad kirjalikud allikad, peavad olema ka suulised.
Tartu botaanikaaias on tahvel , kus on kirjas ta noorem vend Bunge, kes oli botaanik . Vanema vennaga vanusevahe 9. kuud. Bunge ütles vanaduses, et mängisid vennaga ühte mängu ja huvitasid samad asjad, vennast sai botaanik, aga tegelikult tahtsin ise botaanikuks saada. Koduõpetaja viis vendasid õue mängima ja nad tegid herbaariumi, see sai tema venna elutööks. Bunge läheb küll õigust õppima, aga nagu nad herbaariumis taimi süstematiseerisid, tegeleb ta õiguses samamoodi süstematiseerimisega. Kireldas kirjalikke allikaid, pani need süsteemi.
Bunge oli Ülikooli tõlk Tartus, Tartu rae jurist oli ka ja pani Tartu linna õigusallikatest raamatu kokku, peale seda tuli Tallinna ja hakkas sama Tallinnas tegema, allikatega tegelema.
Bunge oli, Tallinna rae sekretäriks ja linnapea üheks asetäitjaks, Tallinna linna jurist. Kaasani saadeti juriste karistuseks, aga Bunget sinna ei saadetud .
Bunge sai kohaliku õiguse professoriks, see ei toimu kergelt, sest teda ei loeta õigeks balti aadlikuks, kuigi oli isa poolt pärinud aadli tiitli. Vene keisririigi esimene mees õiguse alal oli Bunge.
Bunge vabal ajal otsis allikaid ja tegeles nendega, ei olnud enam nii palju jurist. Tallinna linna arhiiv sündis raekojas ja enne Bunget polnud raehärradel vanade allikate suhtes erilist huvi ja ülihinnalised Tallinna linnaõiguse allikad vedelesid keldris. Esimese asjana lasi ta need sealt ära tuua ja riiulisse panna. Siis hakkas ta oma sõpradega neid uurima.
Saab Tsaarilt tellimuse, mis avab talle väga huvitavad allikad. Saades Peterburi, kasutas ta koopiaid ja ei pidanud arhiividest otsima .Kõik õiguslikud dokumendid, salajased dokumendid , mis muutsid ka eesti õiguse staatust, asuvad Peterburis. Väärtuslikud on tema koostatud ürikukogud.
Tartus tal ei lubatud kaitsta doktoritööd, Bunge töö saadeti Heidelbergi, Dabelofi abiga, siis seal see hinnati ära ja sai doktoritöö kaitstud.
Wiesbadeni läks siis (Dostoevsky mängis seal ennast vaeseks) elama, kirjutas seal raamatuid ja enam tagasi ei tulnud.
Johannsen oli hea ajaloolane . Teda huvitas eestlus õigusajaloos. Oli Tallinn linnaarhiivi direktor .
*Teaduses ja ajalooteaduses käivad ka moed ja üks või teine mõiste tuleb mingil hetkel kasutusse, moodi. Kunagi oli arusaam, et kolooniatel peab olema meri vahel. Tänapäeval saab kolooniatena käsitleda ka riigi territooriumiga ühenduses olevaid alasid.
Professionaalsed ajaloolased sündisid õukonnaametitest, valitsejatel olid kroonikud, kes asju kirja panid.
*Ükskõik kui pikk on rahva ajalugu, ikkagi minnakse müütide, muistendite juurde.
Saksamaal tegutses prof . Künsberg. 1930-el aastatel Leo Leesmenti kutsel käis Eestis, Tartus. Kinkis Tartu Ülikooli raamatukogule oma raamatuid. Ta on Saksa ja Šveitsi õiguses tähtis, tegeles tavaõigusega, selle parim esindaja. Kirjutas Kihnu ajalugu.
Suurtes riikides on profesionnalsed ajaloolased, kõrgelt tasustatud , kes töötavad arhiivides ja nende ül on allikate leidmine, leiavad allika ja teevad siis selle allika esmase kirjelduse. Terve elu tegelevad sellega, uurivad neid.
8. mai -II MS lõpp. Keegi Saksamaal ei tähista seda , Hollandis on aga rahvuslik pidu.
Jüri Kivimäe- Eesti ajaloolane. Tallinna linnaarhiivi direktor oli. Toronto Ülikooli ajalooprofessor praegu. Vanaisa oli talumees , kes alati tahtis raamatuid vabadel hetketel lugeda. Vanaema oli ka tööinimene, talunaine ja ei lubanud vanaisal laiselda. Eesti ühiskonnas pole vabanetud sellest, et töö pole vaid füüsiline, vaid ka vaimne. Allikate otsimine on ka töö. Eestis ei hinnata vaimset tööd, kutsutakse laisklemiseks seda.
Esimene aste on allikatele spetsaliseerunud inimesed, kelle ülesanne on uute allikate otsimine.
Teine aste on inimesed, kes on kommentaaride kirjutajad ehk keegi on allika leidnud, esmakirjelduse sellele ära teinud ja siis algavad editeerimise, väljaandmise tööd. Mida vanemad väljaanded , seda raskem on neid lugeda, raske aru saada, see tuleb kirjutada kaasaegsesse kirja. Igale mõistele on olemas erinev allikas. Arhiividest leitud allikaid, tõlgiti nii,et need oleks arusaadavavad 19.sajandi kodanikule. Peab arusaadavasse keelde panema .
Kolmas aste(etapp) on kirjalike allikatega töötavad interpreteeriad. Tegelevad arhivaaride poolt leitud allikatega, mis on ära trükitud ja kaasaegsesse keelde tõlgitud. Nende ülesanne on kirjutada lugu, kirjutavad ajaloost lugusid .
Eestis aga tuleb ise minna arhiividesse allikaid otsima, neile kommentaare kirjutama ja ka interpreteerima. Kõik kolm etappi peame ise tegema, aga see on raske, sest kõik see on aeganõudev ja peaks olema ära jaotatud kolme töörühma vahel, nagu nt Saksamaal.
Ajalooallikas võib inimese poolt olla pandud arhiivis sinna, kus ta ei peaks tegelikult olema, seega on sageli neid raske leida, kuna peab teadma, kust neid otsida ja lootma , et pole valesse kohta keegi teine seda allikat pannud . Saksa arhiivis juhtus nii, et keegi ajas sassi.
Heal tasemel ajaloolasel peab olema hea fantaasia , peab oskama allikaid otsida.
Oswald Schmidt -baltisaksa õigusteadlane. Tartu Ülikooli professor , Saaremaal sündinud. Ta oli väga enesekriitiline, juristina väga hõivatud. Tema õnnetus oli selles, et tema tippaeg langes sellele, kui Peterburis oli võim, mis tegeles sellega, et saksakeelne teaduskond kinni panna, ei saanud teha palju vastupidiselt Bungele, kes sai teha palju. Tegeles iga päev põhimõtteliselt ülikooli advokaadina ja pidas ka loenguid ja siis suri ära Sõbrad märkasid, et ta pole kaua aega kirjutanud, asju kirju pannud, aga õnneks sõbrad Läänemaa kubermangude õigusajalugu , sest ta ise ei kirjutanud, lihtsalt polnud aega.
Tuleb Eesti vabariik. Toimub eesti keele kui teaduskeele konverents. Juura õiguskeel peaks olema alus õiguskeelele ja poliitilisele keelele. Nähti vaeva, et saaks rääkida õiguskeelt eesti keeles. Uluotsal on doktoritöö tegemata, sest Uluots ja Piip jäeti Peterburi professori erialaks valmistuma, tulid aga 1918 eestisse ära. Ainult Maim oli ära kaitsnud oma doktoritöö. Uluots tuli rooma õiguse dotsendiks, A.Piip Rahvusvahelise õiguse ja Nikolai Maim Riigiõiguse dotsendiks, vaid kolm ala saadi kaetud. Nemad kolm valisid õpilasi, keda õppejõududeks õpetada ja ka inimesi otsisid , kes seda teeks.
Karl Wilhelm Seeler- Riiast, õppis Tartu Ülikoolis. Tulevad Tartusse põgenikena( põgenesid Venemaalt bolšsevike eest, õigusteadlased ) õppejõud, lubavad eesti keele ära õppida, aga paar vaid õpib. Aga olulisem on see , et nad õpetaksid välja järglased . Seeleri ülesandeks on välja õpetada õigusajaloolane, õppejõud. Enamus õpilasi olid need, kes olid osalenud vabadussõjas, sest said tasuta õppida. 1925 Leo Leesment lõpetas ülikooli. Tudengitööd pidi tegema, need vaadati üle ja parimatele anti kuldmedal, prooviti leida andekamad. Leitakse, et Leo Leesment võiks saada tulevaseks õigusajaloo õppejõuks, aga ta juhendaja Seeler sureb ära ja plaanid, mis nende vahel olid jäid õhku, sest tuli leida talle uus juhendaja.
Jüri Uluots- sündis kas 1890 või 1899. Ta oli väga kohusetundlik, ta oleks talu pidanud pärima, aga kuna ta oli kidur , siis sai noorem vend talu. Tal oli Tartu Ülikoolis eesti õiguse ajaloo õpetamise kohustus. Tema töö oli sama teema ja pealkirjaga nagu ühe Riia õigusteadlase ja kuna ta on nii enesekriitiline siis ta ei hakka seda kaitsma. 1932 a lõpuks Ungari ülikool valib Uluotsa audoktoriks. Ta on alates 1918 aastast poliitik olnud. 1919 saadetakse esindajana Tartusse, kus peab kõne ka J. Tõnisson . Temast saab seal õppejõud, millest õiguse ajalugu on vaid üks osa. Tahab omada Tartus maja, aga kuna peab selleks äialt laenu võtma, on ta pikka aega võlglane. Kohtus naisega kui naine oli veel tudeng. Õpetab õiguse ajaloo kõrvalt ka õigusteooriat. Et teenida lisaraha õpetas ta ka agraarõigust ja ka riigiõigust kõrgemas sõjakoolis.Kõik eesti haritud põllumehed ja ohvitserid olid tema juures õppinud . Ta tegeles poliitikaga, ülikoolijuhtimisega, eesti õiguse ajalooga , riigiõigusega ja agraarõigusega, tõusis ka peaministriks. Ta aga on ka väga nõrga tervisega ja ahelsuitsetaja. Sureb vähki lõpuks. Polnud kogemust kuidas õpetada doktoreid, Leesment kes pärast formaalselt oli tema õpilane, kurtis, et Ulumets andis talle uue teema peale Selleri surma. Kriminaalõigus Eestis, aga see oli liiga lai teema. Püüab distantseeruda, Bungest aga võtab palju temalt üle. 1940a. Toimub valitsusevahetus, tal algavad maoverejooksud, ta ei tea kas ta küüditatakse ära või mitte. Sõja ajal lööb tal vähk välja. Ta viidi purjekaga Rootsi ja sureb seal. 1942-1944 olles juba väga haige, püüab ta ära lõpetada Eesti õiguse ajaloo õpikut, aga ei suuda ja need leitakse ühest aidast ülesse.
David Krimm- Ema oli Tartust, tema onu oli Kuulus Rooma õiguse professor Tartus Meikoff, David Krimm hakkas Rooma õigust õpetama ja Uluots vabaneb sellest kohustusest. Oli ka üks neist põgenikest, kes Eestisse tuli bolševike eest.
II LOENG
Eesti õiguse ajalugu
Lennart Meri lõpetas ülikooli 1955. Ta ei olnud Eesti ajaloolastest just vaimustuses. Ütles, et nad on vanamoodsad ja marksismis kinni.
Ajalugu ei ole teadus, ta on üks osa kirjandusest.
Lennart Meri raamat “Hõbevalge” räägib Kaali meteoriidist.
Priit Ligi uppus ära Estonia laeval. Oli väga hea arheoloog . Jürgen Ligi vend.
Valter Lang on praegune Tartu ülikooli arheoloogia instituudi professor.
Lennart Meri andis oma kursusekaaslasele Vahtrale ülesande kirjutada raamat Eesti ajaloost. Vahter oli peatoimetaja .
Arhailine õigus
Friedrich Georg von Bunge.
Prantsuse revolutsioonile järgnes Napoleoni ajastu. Venemaa tahtis Prantsumaa seadused üle võtte. Vene impeeriumi territooriumil oleks tekkinud õigus, mis oleks pidanud ütlema hüvasti õigusallikatel põhinevale õigusele.
1811. tekkis konflikt. Venemaa ei tohtinud lääne “kahtlast asja” endale levitada. See tähendas ka meie aladel seda, et õigust tuleb laiendada ainult vanade allikate baasil. Peeter I sõlmis Rootsiga lepinguid, mille sisuks oli see, et Vene impeerium peaks korrastama see õigussüsteem , mis meie aladel on välja kujunenud.
Bunge ülesanne oli kindlaks teha kõik õigusallikad, mis olemas on. Need kaasaegsesse keelde tõlkida. Sellest tulenevalt arhailine õigus ei olnud õigusajalooga tegelejatele nii huvitav, sest sellel ei olnud praktilist väljundit. 13. Saj tehti palju talupoegade õigusi.
Oli olemas suuline õigus, mis jääb väga kauaks - see pole kunagi päriselt ära surnud. 1889.aastal kasutati ka palju vanu tavasid.
Eesti ajalugu on olnud mõjutatud hariduse püüust. Tänapäeval inimesed ei ela enam maal. Mida rohkem lastele haridust anda, seda vähem ta tahab maal olla. Maal eksisteerivad teatud oskused, mida ei asenda kooliharidus . Nt inimesel on kõrgharidus , aga künda ei oska, vilja ei oska lõigata jne.
Arhailine õigus on oskus elada koos sind ümbritseva loodusega. Naisele antakse abielludes keldrivõtmed. Naine vastutab, et süüa jätkuks kogu aastaks. Arhailine õigus on mitmekihiline .
Esimene kiht on reageerida looduses olevatele reeglitele. Õpetus, kuidas elada. On olemas aastaring, eluring , mis on sulatatud looduseringi. Hattenhauer pani suurt rõhku suhetele jumalatega , haldajatega, kõrgemate võimudega. Eesmärgiga saada kaitset oma tegevustele. On olemas väljavalitud, kes oskavad jumalatega rääkida.
Õigus algab sealt, kui asjad ei lähe hästi/tekib konflikt. Kas näiteks loodus on liiga karm. Tekib küsimus, mis on tehtud valesti, kes on süüdi, kuidas edasi minna. “Kes on süüdi?” küsimus on arhailises õiguses vajalik selleks, et hakata olukorda parandada. Parandada tuleb oma teadmisi ja paluda toetust.
Lastele annavad kõige rohkem teadmisi vanemad inimesed ( vanaemad ,vanaisad). Nad andsid teatud teadmisi, mida lastevanematel oli raske edasi anda. Laste õpetamisel on tähtis luua silmside. Kõige paremini õpib laps mängides . Lauldes jäävad ka asjad paremini meelde. Laulu sisse pannakse õpetus “ära tee nii”. Jutt jääb meelde siis, kui ta on täiendatud muusikaga.
Arhailises õiguses on isa see, kes lapse oma hõlma sisse võtab ehk see, kes ta üles kasvatab.
Vana õigust tuleks õppida rahvalauludest jne.
Meil on puudu selline kogumik, kus oleks valimik olulisi rahvalaule/ tekste , mida meie ühiskond on aastaringis ja eluringis kasutanud. Õpetussõnad on kolmandale põlvkonnale mõeldud (vanavanematelt lapselastele).
Kultuuripiir ei ole seal, kus poliitikud armastavad öelda. Lennart Meri: “ Eesti võiks olla sillaks lääne ja ida vahel.”
Lotman ütleb, et kultuurilises aparaadis on hall kõige parem. Ehk koht, kus erinevad kultuurid kattuvad (must ja valge)
Teadust tuleb teha selles keeles, mida kõige paremini valdad.
Geograafilised piirid ei kattu kultuuriliste piiridega.
III LOENG: 13.-16.saj
Rahvastikuliikumised oli üks jõud, mis tekkis tõusuperioodil. Tekkisid soodsad tingimused laste saamiseks pärast sõda, tekkis rahvastik , mets raiuti maha, tekkisid linnad ja rahvas hakkas liikuma. Meie olime selle voolu peal. Iga teine eurooplane oli prantslane .
13. saj on uus laine Euroopa linnades. Hakatakse rajama linnasid just Läänemere äärde. Tekivad sellised linnad, mis on olulised meie jaoks: Lübeck, Hamburg (suured Saksamaa linnad). Keskaegsed linnad aitavad moodustada võrgustiku . Liitu kuuluvatel linnadel oli kokkulepe tunnustada emalinna, anda varjupaika, toetada sõjaliselt , toetada inimesi. Keskajal liikumine oli justkui võrk. Olid erinevad võrgud ja erinevad võrkude silmad. Kui liigud linnade vahel, siis tee peal võidakse sind ära röövida, linnas aga oskad juba elada, sest kui sa jõuad samasuguse õigusega linna, siis sa elad nagu kodus. Kui jõuad sama õigusega linna, siis linna arhidektuur on sarnane, siis juba tead, kuidas kaupa müüa, osta, kuidas vaielda jne. Teine võrgustik oli kloostrite-kirikute võrgustik. Kui lähed ühest kloostrst teise, siis midagi väga ei muutu. Muudad asukohta, aga reeglid jäävad samaks. Ülikoolide võrk oli samamoodi.
Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis.
Mõõgavendade ordu kutsel kutsuti Saksamaalt Eestisse kaupmehi, kes panid aluse linnade tekkimisele – kokku tekkis 9 linna. Tolleaegsete linnade oluliseks ja eriliseks tunnuseks oli, et nende eriline seisund ja korraldus põhines linnaõigusel. (Tallinnas (1248), Narvas, Rakveres – Lüübeki linnaõigus ; Tartu, Viljandi, Paide, Pärnu - Riia linnaõigus (1262).Iseloomustab: linnaelanikud olid vabad. Linnaõigus: andis linnadele laialdase omavalitsuse; võimalus otsustada linna sisemisi küsimusi ja lahendada välissuhteid.
Linnaorganiks oli raad e. magistraal, mille 14. saj. 24 ja hiljem 14 liiget, rae ``juhatus`` e. bürgermeistrid (4 liiget). Peale selle rae koosseisus seadusetundja e. sündik . Oli ka sekretär e. dokumentide vormistaja . Bürgermeistri ja raehärra amet eluaegsed. Raekodanikel raadi kandideerida õiguste ei olnud, vajadusel komplekteeriti kaupmeeskonnast. Riigivõimu esindajaks oli linnafoogt , Tallinnas võis linnafoogtiks saada ainult kokkuleppel raega. Rae ülesanded: hoolitsemine linna sissetulekute eest, heakord, linna kindlustamine ja julgeolek, kaubanduse ja käsitöö soodustamine. Oma linna huvide kaitse teiste linnade ja maahärrade eest, kiriku ja koolide eest hoolitsemine, vaeste ja tõbiste ülalpidamise korraldamine. Jälgiti riietumist vastavalt seisusele. Kohtuvõim: esialgne kriminaal-, tsiviil-, administratiivasjad rae käes. Krim. ja admin . asjades rae otsused lõplikud, tsiviilasju võis edasi kaevata Lüübekisse / Riiga. Koostöö: edaspidi läksid asjad kohtufoogtide kompetentsi. Kohtufoogt koos abilise ja sekretäriga moodustasid alamkohtu, lõpliku otsuse langetamise õigus rael.
Seega suhted olid kahte moodi: valitsejatega ja kirikutega.
Linnaõigus on meie mõistes mitte süsteemne-palju lünki. Kui me räägime 13. saj, siis tuleb linnaõigusele piibel ja kirikureeglid juurde mõelda, siis täituvad osa lünki linnaõiguses. Esiteks sellepärast, et linnades olid kirjutamata tavad, neid ei kirjutatud ülesse, sest linnades elavad kaupmehed teadsid, et nii on kombeks teha, sellest tulenes osa lünki. Linnaõigus oli omal ajal arusaadav, meie aga ei oska sealt palju välja lugeda.
Me teame, et olid jõukamad talud , linnuste vanemad- kellest üks oli rikkam ja võimsam kui teine. Teadjamehi ja- naisi ning kohtumehi võib pidada vaimuliku seisuse esindajateks. Suulise kultuuri tõttu meil pole palju informatsiooni seisuste kohta 13. saj.
JÄTA MEELDE: Tartu piiskoppkond ehk tänapäeva Tartu linn, tähendas väikest riiki. Tartu piiskoppkonna keskus rajati eestlaste muinaslinnuse kohale. Piiskopp oli nii kiriklik kui ka ilmalik valitseja.
Kuidas vallutamine käis? Keskaja tüüpiline meetod oli, et palkad sõjamehed lootes võidule ja siis sa maksad sõjameestele kulud, tuludega, mida sa võidetud maadelt saad. Samas neid maid oli vaja hoida. Kui tahtsid maid hoida, siis jagasid maad sõjameestele, andes neile vastutuse, et nad kaitsevad nii sind kui ka sinu maid. Ühesõnaga tasuti sõjameestele võõra varaga. Maid jagati koos seal elavate inimestega. Need inimesed sattusid vasallide võimu alla.
Tuleb meelde jätta, et maaelanikud ja talupojad elavad oma kultuuris. Valisejat nad ei huvita. Valitsejat huvitab, et nad täidaksid oma kohustusi ja maksaksid tasud . See, millises õiguses nad elasid, see valitsejat ei huvitanud.
Kaupmehed elavad ka oma elu. Kirik valib kaupmeeste jaoks asjad, mis on kaupmeestele olused. Kirik kaupmehi ei takistanud.
Eesti aladele ei toodud keskajal talupoegi. Valitsejad sageli liigutasid neid ühest kohast teise. Eestisse tulid hoopis teiste seisuste esindajad nagu kaupmehed, sest oli vaja linnu rajada. Talupojad olid kohalikud, need jäid, aga juurde ei tulnud. Kui oleks tulnud suurem hulk talupoegi Eestisse, siis oleks Eestis rohkem pärnapuid, sest need oli talupoegade pühad puud.
Talupoegade õiguslik seisund keskaegses Eestis.
Talupojad moodustasid põlduhariva elanike kihi ja lagunesid:
a) orjadeks saadi sõjavangistuse teel või võlavangistuses (võla maksmiseks mindi võlausaldaja teenistusse).
b) üksjalgsed - väikemaapidajad, kellel oli umbes pool adramaad (täistalumaa oli adramaa suurune). Tegid mõisale tegu ühe päeva nädalas. 15-16 sajandil olid need enamasti orjusest vabastatud talupojad.
c) adratalunikud ehk täistalunikud – terve talu pidajad 15 saj. sattusid nad juriidiliselt orjadeks. Orjuse reformist tulenes, et võlglased (enamasti adratalunikud) võisid oma talu edasi pidada aga ei tohtinud asukohast lahkuda. Sellega kaasnes talupoegade rändamine paremate elutingimuste otsinguil. Arakohtunikud, talupojad sunnimaistati.
d) Vabatalunikud- vallalised isikud, vabadikud . Kinnisvara ei olnud. Elasid kus töötasid ja said oma töö eest tasu (sulased, lõikusmehed).
e) vabad talupojad – ei alistunud mõisaõigusele, elasid oma esivanemate järglastena vana õiguse järgi. Põhitegevus: veskipidamine – rentisid härralt veski ja tegutsesid möldrina. Vabad talupojad, kes jäid taludesse, pidid hiljem alistuma lääniõigusele. Paljudes maades olid nad sõjaliseks jõuks, vasallide abid.

• KÕRVALINE MÕTE: Uluotsa idee oli kapitulatsioon ehk allaandmine. Ta uuris kroonikaid ja otsis nendest välja juhud , millal sõlmiti vallutajate poolt eestlastega lepinguid. Ta leidis, et pole ühtegi lepingut, kus eestlased oleksid ühe allkirjaga kogu Eesti, Vana- Liivimaa nimel, vallutajatega läbirääkinud-lepingut sõlminud. Küll aga on maakondade tasandil, maade tasandil. Tema loogika ütles, et kui keegi Lääne-Eurpoopast tahab öelda, et eestlased pole mittekeegi, siis see on vale, sest on lepingud , kus on eestlaste pitsatid.
  

Relva kandmine keskajal oli vaba mehe tunnus, oluline staatuse tunnus. Aadlimees ei tohtinud mitte mingil juhul olla ilma relvata. Kui relv ära võeti, siis eeldati, et see inimene on ebausaldusväärne.
Eestis hakkas levima kirjutatu õigus- ius scriptum . Levinuim oli kanooniline õigus. Katoliiklastele on kanooniline õigus väga tähtis. Kiriku õigus oli kõige olulisem. See oli seisuslik õiglus. See ei reguleerinud üksnes vaimulikku õigust, see oli laiem. Kõik, kes tahtsid saada maksimaalselt tuge, pidid saama paavstilt toetuse. Seega kõik vanad linnaõigused ja ülikoolid said paavstilt heakskiidu/kaitse.
Kiriku võim hakkas tekkima kohalike elanike üle. Oli vaja ristida-kui valitseja vahetas usku, siis ka tema alluvad pidid usku vahetama . Kiriklik võim laienes seeläbi, et kirik sekkus valdkondadesse, mis olid väga tundlikud. Eesti ühiskonna allutamisel kirikule olid väga võimsaks vahendiks naised. Pere rituaalid läksid kiriku kätte ja võimsalt hakkas mõjuma ka pihil käimine. Naiste ja nende pihtimise kaudu hakkas kirik reguleerima inimeste vahelisi suhteid, ka intiimsuhteid ehk kirik hakkas ütlema, mis on lubatud ja mis ei ole. Kirik hakkas pihtimise läbi inimesi mõjutama , sellega tekkiski kontroll ja võim inimeste üle. Väga palju igapäeva eluks olulisi asju läks kiriku kätte – ilma kirikliku heakskiiduta ei saanud.
Aike von Repkohf – Eestile oluline piirkond, millega oleme seotud on Saksimaa. Aike von Repkohfi kodu asus seal lähedal. Saksiõigus kirjutati üles. Saksi peegel on keskaegse õiguse kogumiku nimetus. Toompeal kehtis Saksi õigus – Saksi peegel. Tallinn on tüüpiline keskaegne linn, kus valitsejad elasid kõrgemal, müüri sees elasid kaupmehed ja lihtrahvas elas müüri taga – eeslinnas.
Keskaegsest õigusest aru saamiseks tuleb teada, et:
1)Keskaegse maailmapildi järgi oli vaba mehe surm lahingus normaalne, aga surm voodis ebanormaalne
2)Väärikas surm oli ka mõõgaga. Tükkideks rebimine, raidumine ja ülespoomine oli alandav . Pea maha raidumine oli alternatiiv - et väärikalt surra.
3)Kui mehed kaklesid ja peksid üksteist rusikatega, oli see normaalne, aga kui üks mees lõi teist lahtise käega, siis selle eest tuli määrata suurem karistus , sest alandus oli suur.
Alandamine on kõige hullem, mis saab vabale mehele omaks saada. Inimese au ja väärikuse kaotust ei kompenseeri mitte miski.
Voldemar Eeriku lääniõigus-mõisad. Provitsiaalõiguse osa sisaldas ka Voldemar Eeriku lääniõigust. Läänid muutusid päritavaks, varem võis maahärra selle tagasi küsida.
Erinevatel aladel on kohtusüsteem erinev. Oli Taani variant, Ordu variant. Talupoegade õigus ka päris muutumata ei jäänud, vaid pidi kohanema kõrgema kohtute süsteemiga. Talurahvaõigus koostati Vana-Liivimaal 14-15 saj alguses. See reguleeris talupoegade õigusi mõisnike ees. Talurahvaõiguse puhul ütleb Uluots, et see on kõige huvitavam osa meie õiguses, sest see on kõige rohke seotud meie maaga ning see osa õigusest muutus kõige vähem läbi ajaloo.
10-19.saj tekivad meie piirkonna jaoks olulised linnad ja linnakultuur . Hakati kirja panema tavaõigust. Linnakodanikuks sai sünnipäraselt. Näiteks linnakodaniku poeg või järglane. Linnaõigus on kõige rohkem keskkonda arvestav . Linnaõigus ei olnud mitte niivõrd karistav, vaid andis võimalikult targad nõuanded, kuidas linnamüüride vahel ellu jääda. Linnaõigus on elamise kord.
Linnakodanikuks saamiseks tuli anda vanne ja see allkirjastada. Kogu keskaegne linna, ülikooli ja kloostrite elu käis läbi vannete ning need vanded olid omavahel süsteemis.
Jäta meelde: Hansaliidu linnad olid ka Novgorod ja Pihkva. Emalinn oli Eesti jaoks Lübeck. Emalinna raad on see kõrgem kohus, kuhu saab edasi kaevata. Kõik osalised peavad austama kohut , viisakalt käituma.
IV LOENG
Eesti Kristliku maailma lõhe perioodil 15-16saj
15-16. saj jooksul muutusid Vana-Liivimaa sisemine ja välisolukord oluliselt. Suurte maadeavastuste mõjul kaotasid Läänemerel paiknevad kaubateed ja Hansa linnade liit tasapisi oma tähtsuse.
14-15. saj kujunes proovikiviks kogu Euroopale. Muutunud kliimatingimused avaldasid olulist mõju nii majanduslikule arengule, kui ka demograafilisele ja poliitilisele situatsioonile . Seda nimetatakse Läänemere kriisiajaks (epideemiad, näljahädad ). = REFORMATSIOON
Läänemaa suutis sellest väljuda võitjana. Tekkis areng käsitöös ja põllumajanduses. Kapital hakkas kogunema suurtesse kaubalinnadesse. Linnades, kus seni oli valitsenud kiriku monopol hariduse vallas, rajati hulgaliselt ilmalikke koole . Akadeemiline juhtimine läks ülikoolis õppejõudude kätte.
Reformatsiooni levik sundis muutustele ka katoliku kiriku. Reformatsioon haaras ka Vana-Liivimaa, mille suured kaubalinnad Riia, Tallinn ja Tartu olid tihedalt seotud Saksamaaga, seega Saksa emalinnas toimuv jõudis kiiresti ka siiamaile.
Tallinnas ja Tartus levis ka pildirüüste, mille lõpetas kohaliku rae sekkumine. Vana-Liivima maahärrad, piiskopid ja ordumeistrid jäid lõpuni katoliiklasteks. Hiljem kehtestati usuvabadus.
Vene-Liivi sõda tõi kaasa keskaegse korralduse kokkuvarisemise Eesti ja Läti aladel.
Eesti alad Rootsi kuningriigi osana
Erik XIV asus Läänemere idaosas ajama jõulist laienemispoliitikat võttes kuulda Tallinna rae abipalveid. 1561.a alistus Rootsi kuningale Erikule Harju-, Viru- ja Järvamaa aadel ja kaks päeva hiljem ka Tallinna linn. 1584.a liideti kõik Rootsi valdused Põhja-Eesti üheks provitsiks, mis oli tuntud kui Eestimaa hertsogkond. Eestimaa alade liitumine Rootsiga oli olemuselt vabatahtlik, mistõttu siin säilisid kohapealsed privileegid . Rootsi kuningavõimu kõrgeimaks esinadajaks oli algul asehaldur ja kuberner ning 1673 .a alates kindralkuberner .
Eestimaa hertsogkonnas jäi kõrgeimaks kohtuinstantsiks kuberneri juures tegutsev maanõunike kolleegium ehk ülemkohus (Oberlandgericht). 12 liiget valiti kohalike aadlike hulgast. Ülemkohtu otsused võis edasi kaevata Svea õuekohtule ning seejärel kuningale. 1617.a allutati kõrgemale maakohtule meeskohtud. Harjumaal ja Läänemaal kummaski üks ning Järvamaal ja Virumaal tegutses üks meeskohus. Toompeal tegutse linnusekohus, mis koosnes kuninga poolt määratud ametnikest ja selle edasikaebamise instansiks oli Svea õuekohus. Linnusekohus tegeles riigiametnike, sõjaväelaste, riigimõisa rentnike ja talupoegade kriminaalasjadega. 1629.a mil Liivimaa läks Rootsi valdusesse moodustati seal 4 maakohut, neist Eestis tegutsesid Pärnu ja Tartu maakohtud . Korrakaitsekohustusi täitsid Eestimaal adrakohtunikud .
Narva staatus olulise idakaubanduslinnana jäi püsma ka peale Rootsi võimu kehtestamist, välismaised kaupmehed, inglased ja hollandlased , eelistasid Tallinnale Narvat, kuna selles piirkonnas oli kauba toimetamine mööda sisveeteid mugavam. Narvast ühes Jaanilinnaga sai Rootsi suurriigi saatuse jaoks üks olulisem kindlustuslinn tänapäeva Eesti territooriumil. 17-18.saj. see oli Tallinna järel teine linn. See oli kõige Rootsilikul linn terves Rootsi impeeriumis. Pakuti lausa välja, et Narvast peaks saama Stockholmi järel Rootsi kuningriigi teine pealinn, kus kuningas oleks resideerinud igal kolmandal aastal. Narva puuduseks oli aga see, et ta oli oma suure ülesande jaoks liiga väike ja kitsas, sõjavägi ei tahtnud kaitseehitiste vahele ära mahtuda. 1659.a suur tulekahju lahendas selle probleemi ning Narvast kujunes Rootsi aja lõpuks tõeline Põhjamaade barokkpärl.
Saaremaa liideti Rootsiga 1645.a Brömsebrö rahuga. Sarnaselt Rootsi valduses oleva Põhja- Eestiga oli siin kõrgeimaks kohtuastmeks ülemmaakohus, edasikaebused tuli esitada kas rüütelkonna peamehele või Taani kuningale.Kui Saaremaa läks 1645 Rootsile, kinnitas kuningas kõik senised Saaremaa rüütelkonna privileegid.
Ehkki Eestimaa rüütelkond oli liitunud Rootsi kuningriigiga vabatahtlikult, ei tehtud ka siin selles punktis Eestimaa aadlikele mingisugust erandit. Ainult neil riigi alamatel, kes elasid Rootsis ja Soomes, oli sõnaõigus riigiasjades ning ülejäänud võrdsustati välismaalastega. Rootsi suurriigi stabiliseerumiseks tuli kindlustada Eesti piirid sh muude riikide omad.
Rootsi võimuperiood kujunes hariduse õitsengu ajaks, rajati linnakoole ning akadeemilised gümnaasiumid Tartus ja Tallinnas. Tartu muutus oluliseks võimu- ja hariduskeskuseks Rootsi Läänemereprovintsides, lisaks sellele, et seal resideerus toona Liivima kindralkuberner, asutati sinna Rootsi kuningriigi teine ülikool Uppsala kõrvale ning 1630 loodi sinna Svea ja Turu õuekohtu kõrvale ka Rootsi riigi kolmas õuekohus. Nii tõusis tartu tähtsus ka kohtulinnana. Uued koolid jäid esialgu suletuks talurahva esindajatele. Suure arengu tegi 17saj kahtlemata läbi ka eestikeelne kirjasõna ning rahvaharidus . Viimast teotas muuhulgas 1686.a Rootsi riigi kirikuseadus, mille järgi pisis köstrid talurahva lapsi lugema õpetama.
Eristaatus Vene impeeriumi koosseisus
Riia ja Tallinn mängisid 18.saj Vene impeeriumi jaoks erilist rolli. Keiser Peeter I avaldas soovi , et kõik Vene impeeriumi linnad kujundada Tallinna ja Riia eeskujul. Ta tahtis küll näha Vene impeeriumi linnu sarnastena Tallinnale ja Riiale, kuid ta keeldus loomast alust nende linnade arengule.
1704.a alistusid venelastele Narva ja Tartu. Vene vägedele alistusid 1710.a 15 juulil Riia, 23.august Pärnu, 26.september Kuressaare ja 10.oktoober Tallinn. Rootsi sõjavägi sai õiguse segamatult linnadest lahkuda ja laevadel Rootsi poole purjetada. Linnadele kinnitati nende endised õigused. Peeter I kinnitas Eestimaa rüütelkonna eriõigused 1.märts 1712. Eesti ja Liivimaa kuulumine Vene impeeriumi koosseisu vormistati Uusikaupunki ehk Nystadti 1721.a rahulepinguga, millega kinnitati veelkord 1710.a kapitulatsiooni sisu. Rootsile maksis venemaa kompensatsiooniks 2 miljonit riigitaalrit ning andis Rootsile õiguse tollivabaks viljaimpordiks Balti kubermangus.
Kapitulatsioonid ning Uusikaupunki rahu tagasid Eesti ja Liivimaa senise elukorralduse säilimise. 18.saj ühendati Läänemere kubermangude koosseisu Vene impeeriumisse ka Eesti ala linnad,mis olid sellisena erandlikus staatuses võrreldes teiste Vene impeeriumi linnadega. Kõige enam kaotas Põhjasõjaga Eesti-alade talupojaseisus, kes jäi ilma igasugusest riigipoolsest kaitsest. Vene impeeriumis toimus talurahva pärisorjastumine.
Balti erikorra alusel Vene Impeeriumi kooseisu läinu Läänemere kubermangud säilitasid faktiliselt kogu oma senise seadusandliku süsteemi ning ka senine tavaõigus jäi püsima. Ametlikuks keeleks jäi saksa keel. Balti provintside ja muu impeeriumi vahel oli õiguskultuuriline lõhe. Ehkki Vene valitsejal oli õigus väljastada Balti kubermangudele seadusi, sekkus keksvõim harva, et vältida vastuolusid aadli ja tema eesõigustega. Keskvõimu kõrgeimaks esindajaks Läänemere kubermangudes oli keisri poolt määratud kuberner ja kindralkuberner.
Kuberneri kõrval olid kõrgeima võimu kadjaks kohalikud rüütelkonnad , mis osalesid kohalike seaduste koostamises ning kubermangude valitsemises. Rüütelkonnad valisid oma liikmestkonnast kohtunikke ja luteri kiriku konsistooriumi liikmeid. Rüütelkonna tegevust juhtisid iga 3.a tagant kogunenud maapäevad, millest võtsid osa kõik aadlimartikklisse kantud aadlikud. Eestimaa rüütelkonna eesotsas oli rüütelkonna pealik.
Kohtupidamine Eestimaa kubermangudes allutati 1718.a kohtualluvust ja regulatsioone koordineerivale Liivimaa, Eestimaa asjade justiitskolleegiumile. Ainuke märkimisväärne muutus oli Tallinna ja Riia linnusekohtute kaotamine 1710.a. Kriminaalõiguses rakendati Eesti aladel 18saj edasi Rootsi riigis kehtinud Karl V kriminaalõigust, ag aka Venemaa kriminaalõigust.
Eesti alal tõi Venemaa koosseisu kuulumine kaasa muutuse õiguskultuuri tasandil. Satuti uude kultuurivööndisse.
Venemaa seisutse tabel. Siinsed vabad seisused pidid määratlema vastavalt sellele uuele seisute tabelile , mis polnud siinsetele priviligeeritud seisustele alati sugugi ühemõtteliselt kasulik. Kuid pikemas perspektiivis sai just Eesti alalt pärinevatele alamatele seisustele see oluliseks stimuleerivaks vahendiks nende seisuslikult tõusul impeeriumi sõjaväe ja ametikkonnahulgas.
Katariina II reformid mõjutasi Eesti alal enim 1775.a kubermnaguseadusega. See kujutas baltisaksa aadli suhtes piitsa ja prääniku poliitikat, kuna ühets küljest kaotati seisuslik omavalitsus , kuid kompensatsiooniks muutusid senised läänimõisad aadliperekondade puutumatuks eraomandiks. Kärbiti ka linnade seniseid privileege ja muudeti senist võimukorraldust, või omanud raehärrad asendati tähtajaliselt valitavate linnavolinikega. Eesti ja liivimaal kehtestati analoogiline kohtukorraldus Venemaa kubermangudega. Maa ja meeskohtud asendati kreisikohtutega, mille otsuseid sai edasi kaevata.
V LOENG
Vene impeerium
Mongolite ja tatarlaste pealetung oli Venemaa jaoks väga valus. See on Venemaa jaoks häbistav. Tatari keelest on tulnud venelastele ja isegi meile mitmeid sõnu. Öeldakse, et vene kultuuris on tatari element väga oluline. Tatari ajaloo kiht on väga oluline, et aru saada Vene impeeriumist.
Mongolite valitsemine käis asehalduri kaudu, see, kes tahtis asehaldur olla, pidi tulema valitseja juurde kingitustega.
Peeter I kujundas Vene impeeriumi uue haldussüsteemi. Venemaal loodi sõjaväeringkonnad. Peeter I ostis endale Kadriorust alad.
Eesti, Läti ja Leedu oli üks sõjaväeringkond keskusega Riias, mis anti Venemaale ära.
Peeter I jaoks olid väga olulised Läänemere äärsed alad, sest need olid distsiplineeritud.
Peeter I vajas tsiviilametnikke. Tsiviilametnikul pole vormi. Seisuste tabelil oli kaks tähtsust. Sellega kõik tsiviil ja sõjaväe ametnikud pandi võrreldavasse tabelisse. Vastavalt sinu tabeli astemele oli seal ka kirjas, kuidas sinu poole peab pöörduma . Ka ordenid pandi seisustega kokku.
*Peeter I seisuste tabel lõi eeldused vabadele seisustele. Kogu see tabelite süsteem hakkas Eestis olulist rolli mängima. Seisuste tabel oli ülioluline Vene impeeriumi juhtimises ja Eesti sai sellest ka kasu.
19.saj kui Venemaal toimub aktiivne ülikoolide tegemine, kanti eraldi reana ka õppejõud seisuste tabelisse. See pani aluse haritlaste seisustele. Tabelisse oli kirjutatud, et kui ülikooli rektor kohtub kindraliga, peavad käituma nagu võrdsed.
Vene impeeriumi seadusandlus tuli suhteliselt hilja. Leiti, et venemaa peaks saama kaasaegse ja trükitud seaduste süsteemi. Aleksander I ajal tehti katse moderniseerida Vene impeerium. Anti korraldus tõlkida Prantsuse seadus Vene keelde.
1865.a hakkas meil kehtima Vene tsaari poolt antud seadus nii sakasa kui vene keeles. Hiljem muudeti seda nii, et vaidluse korral tuli kasutada vene keelset teksti.
Mõisadelt läks üle valitsemine valdadele. 1863-1866.a valla kohtunike lapselapsed said eesti riigi rajajateks.
Olulist rolli hakkab mängima Peterburi. See kasvab ja vajab palju inimesi. See oli Tallinna kõrval teine linn kus elas niipalju eestlasi. Peterburi saab üheks oluliseks nö mootoriks eesti jaoks. Esimene juriidiline eesti keelene ajakiri hakkas seal ilmuma.
1809. a läks Soome Vene Impeeriumi koosseisu.
Õigusteaduskond viidi esimesena vene keelde, sest oli vaja kohtusüsteem vene keelseks muuta. Tööd said need, kes olid saanud hariduse reformitud kohtus.
LÜBECKI LINNAÕIGUS
1157. aastal põles Lübeck pea tervikuna maha ning seejärel asustati praktiliselt uus linn, millele Saksi hertsog Heinrich Lõvi andis oma privileegid – iura civitatis honestissima. Seda akti peetaksegi Lübecki õigusloo alguseks.
Lübecki õigus levis peamiselt ida suunas. Linnad, mis asusid mere või suurte jõgede ääres, olid juba oma asupaiga tõttu orienteeritud kaugkaubandusele. Selliste linnade kaupmehed pärinesid sageli Lübeckist ning lähtusid omavahelises asjaajamises Lübecki õigusest. 1400 . aasta paiku elas selle õiguse järgi üle 300 000 inimese.
Kuni 16. sajandi teise pooleni puudus Lübecki õiguse etalontekst. 1586. aastal ilmus Lübecki õigus esmakordselt trükis. Tegemist oli õiguse uue, täiendatud ja süstematiseeritud redaktsiooniga. Uuendatud õigus sisaldas traditsiooniliste sätete kõrval mõjutusi teistest saksa õigustest. Trükiväljaandena muutus Lübecki õigus põhimõtteliselt kättesaadavaks igale asjasthuvitatud kodanikule.
Seega sidus Lübecki linnaõigus linna teiste sama õigust kasutavate linnadega ning hõlbustas nende omavahelist läbikäimist. Nii näiteks oli Tallinnal kogu keskaja vältel tihe side Lübeckiga, kuna Lübecki raad oli kõrgeimaks kohtuinstantsiks kõigile Lübecki õigust kasutavatele linnadele.
Lübecki õiguse järgi mõistis linnas kohut kohtufoogt oma abiliste – alamfoogti ja kohtuteenritega. Peamine karistuseliik oli trahv .
Mis aga puudutab üleüldist linnaõiguse sisu, siis Lübecki linnaõiguse ülesanne oli reglementeerida mingi piirkonna administreerimist ning anda alus varanduslikele tehingutele, järgides seejuures rangelt kogukonna kui terviku huve. Linnaõigus eristas linna territooriumi juriidiliselt ümbritsevatest maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse.
Lübecki õiguse linnad jäid valdavalt Läänemere rannikualadele. Vana-Liivimaal kehtis Lübecki õigus Tallinnas, Rakveres ja Narvas. Mõlema linna puhul ei mainitud siiski otseselt Lübecki õigust, vaid Tallinnas kehtivat õigust. Täie kindlusega võib aga Lübecki õiguse kasutamise loast Tallinnas rääkida 1255. aastal, mil Taani kuningas Kristofer I käskis ehitada meie linna Tallinnas Lübecki õiguse järgi ja andis kõigile Tallinnas ehitavatele ja elavatele korralduse lähtuda Lübecki linna õigusest.
Tallinna Raad oli Lübecki õiguse järgne linnaomavalitsusorgan, mille töövormiks olid istungid, mis toimusid 19. sajandi algusest ametlikult teisipäeviti ja reedeti. Raad juhtis linnamajandust, pidas kohut, registreeris kinnisvaratehinguid jne.
1865. aastal, mil kehtestati Balti eraseadus, minetas Lübecki õigus Tallinnas iseseisva õigusnormide koguna oma praktilise tähtsuse. Tallinna raad lakkas lõplikult olemast 1889. aastal, millega hääbus viimane Lübecki õiguse järgne institutsioon Tallinnas.
VI Loeng
*Kuidas sünnib riik, mis on vaja selleks , et oleks riik?- rahvast, territooriumi, piisavalt suurt ja suveräänsust . Võim , mis on usutav .
3 elemendi teooria: rahvas, territoorium , suveräänsus.
*Eesti riigi sünd.-saksa filosoof Georg W. F. Hegel jaotab rahvad kaheks, ajalooga rahvad ja ajaloota rahvad. Ajalooga rahvad on need kellel on oma riik. Paljudel pole olnud võimalust riigiks saada, ajaloota rahvad.
-Eesti rahvas kuulub nende rahvaste hulka kellel on riik, kuigi oleme selle korra maha mänginud ja siis tagasi võitnud.
-Kõige raskem on esimest korda saada riiki, neil kellel on juba olnud riik on seda kergem tagasi saada.
*Riigi sünnil on analoog inimesega- iga päev eostatakse palju elusid aga lapsena sünnib neist vaid osa. Riigiks tahavad saada paljud aga õnnestub vaid osadel.
*Lennart Meri on õelnud, et Tartu rahu on Eesti Vabariigi sünnitunnistus.
*Eesti juristide hulgas on kuulsamaid riigi- ja haldusõiguse spetsialiste Artur-Tõeleid Kliimann , teos „ Õiguskord “. Peale ülikooli lõppu , õppis Austrias Hans Kelseni all, kes oli Austria PS üks autoreid . Kolm aastat õppis Viinis ja sai heaks teoreetikuks, riigiiguse spetsialistiks. Tuli tartusse tagasi , sai professoriks. Kliimann lõi nn eelkonstitutsiooniliste aktide teooria e riigi sünniks peavad olema eeldused. Esiteks peavad olema üleüldse eeldused ja teiseks ükski riik ei sünni täispaketi seadustega. Kui EV hakati taastama, siis taheti taastada riigi selle endise seisundiga nii palju kui saadi. Mida on selleks vaja, et see taastamine õnnestuks?- on vaja mingeid Konstitutsioonilisi (PS) eelduseid. Oluline on olemasolevate aktide rida.
1.Rahvas peab tahtma riiki omada 2. Saab selle valitsemisega hakkama
-Kliimani õpetus: Ainult edukas riik kes suudab läbida eelriikluse etapid saab triumfeerida ja tagantjärgi kirjutatakse riigi ajalugu. Kui riik ei suuda fikseerida oma sündi , siis seda riiki ei ole. Kui riik sünnib siis me saame rääkida ka saja aasta pärast sellest kuidas ta tegelikult sündis, kus ta eostati, saame ka dokumente selle kohta otsida.
*Hans Piip ja Jüri Uluots olid asutava kogu liikmed, Kliimann ei olnud. Nad olid asutavas kogus riigi loomise juures.
*Riik on tegelikult kunstlik moodustis, ei püsi iseenesest, on vaja tohutut ühiskondliku energiat, mis on kogutud, eesmärgistatud ja sihitud selle ülal hoidmisele.
*Riigil peab olema riigi omamise kultuur.
*Petsi isiklik arvamus, et Pätsi monumenti austavad inimesed ei huviti pätsist ega eesti ajaloost, vaid huvitab see et Päts oli võimul ja see võimul olemine neile tähtis. Jurist peab olema osav, väärikas, ei loe vaid raamatute lugemine. Kas see mees kes kirjutas kõikidele paberitele alla,mille tulemusena saadeti paljud eestlased siberisse, kas ta oli väärikas, kas tuleks austada? See puudutab ka tänapöeva valitsust. Kui üks või teine erakond tuleb võimule, kas see siis kohe tähendab et neil on õigus monumendile
*Ajalugu jaguneb kangelasteks ja kurjategijateks.
*Territoorium- Kliimann rääkib 12.aprill 1917, et eesti riigi üks oluliseimaid eeldusi oli see mis pärast aitas lihtsamalt riiki luua. Selleks oli eestlaste lobitöö Peterburis. Sel aastal sündis Eestimaa kubermang, rahvuskubermanguna. Kuulekus, riik eksisteerib seni kuni tema käske täidetakse. Vene Impeeriumile olid olulised kubermangud, sest nad olid kuulekad. Muudeti kahe kubermangu piire ja maad möödeti välja. See kus hakkas olema Eesti ja Läti piir oli talude kaupa välja möödetud, millised olid eesti talud, millised läti talud, kummal pool nad tahavad elada ja sinna tõmmati piir. Hiljem oli tänu sellele lihtsam ju piiri paika panna. Saime Eestimaa kubermangu. Pärast 1917 a reformi, esimest korda Lõuna-Eesti elanikkonna jaoks oli järsku kubermangu pealinn Tallinn. Kubermangu ajutine komissar oli Jaan Poska . Kõik see oli hiljem Eesti piiri paika panemisel abiks.
- Akte on hästi palju. Mida uskuda , mis oluline? Kuna Eesti Vabariik õnnestus, õnnestus riigina ennast deklareerida, rahuleping sõlmida, de jure tunnustus saada teistelt riikidelt. Kõiki neid akte tuleb vaadata kogumina, mitte eraldi. Tervikuna on nad kõik olulised, sest nad juba andsid teatud eeldused riigi sünniks eraldi.
*Hea oleks kui riik sünnib tühjalt kohalt. Normaalsel viisil riik aga sünnib millestki eelnevast . Esmakordselt sünnib laguneva Vene Impeeriumi osast. Kui tahad eralduda ja väljuda tuleb lammutada vana kord, lammutavad aktid . Samal ajal tuleb aga ka juba üles ehitada uut riiki. Uut riiki aga tuleb ehitada vana riigi tingimustes, ei saa tühja koha pealt alustada. Mõlemat asja tuleb korraga teha: lammutada vana korda ja ehitada üles uut riiki.
*27. nov 1917a.-üks oluliseimaid akte. Maanõukogu vanemate kogu võttis kiirkorras vastu deklaratsiooni, et kõrgeim võim eetimaa kubermangu territooriumil kuulub maanõukogu vanemate kogule. Kuulutati võimu.
-Territoorium oli meil olemas, mingi tuumikala vähemalt, et oleks täpselt määratletud oli vaja ka piirilepinguid teiste riikidega, mida sai teha alles pärast ennast riigiks deklareerimist, seega tuumikala oli mei olemas. Siis tuli vaadata palju inimesi elas seal alal. Elanik tuleb tavaliselt territooriumiga, seega elanike arv tavaliselt muutub piiride paika panemisega.
Võim oli meil kõige vaieldavam element, kas võim on reaalne. Seda peavad teised riigid tunnustama . Kas usutakse sellesse , et see riik on võimeline riigina toimima. Meie jaoks oli oluline Vabadussõda , kas suudame oma territooriumi kaitsta. Sellega me näitasime et suudame, kuigi liitlaste abiga.
*Vaieldi selle üle mis on eesti riigi tegelik sünnipäev. Uluots ja Kliimann vaidlesid. Üks toetas 27. Novembrit 1917 kui võimu kuulutati ja teine see kus avaldatiTallinnas "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele"
24. veebruar 1918.
*Esimest korda deklareeriti, kõigi kolme riigiks vajaliku tunnuse olemasolu. 24. Veebruar jäi sest, riigi vorm õeldi välja , et tegemist on Vabariigiga, 27.november seda ei õeldud. See oli manifesti tähtsaim osa, et on kolm tunnust olemas ja on VABARIIK.
*Kirjutati see deklaratsioon -manifest valmis „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“ ja küsimus oli selles et on vaja see kuskil välja kuulutada. Haapsalust tuli ettepanek, et seal toimub eesti folk ja tegi ettepaneku et tagatakse linnas rahu selleks et deklaratsioon ette lugeda, aga jäädi hiljaks , Haapsalu oli juba sakslaste all. Järgmine ettepanek oli Tartusse, aga ka siis jäädi hiljaks, patrull oli välja pandud ja riskantne oli Tartusse minna. Manifesti esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 Pärnus Endla teatri rõdult.
*Kliimanni jaotuses on oluline kolmas element ja selle kehtestamine e valitsemise kord. Erinevad aktid mis kehtestavad eesti riigi valitsemise vormi. Oluliseim akt on Põhiseadus . Eesti PS sünnib asutavas kogus Estonia teatris. PS kehtestatakse oliliseimad normid ja printsiibid mille järgi riiki valitsetakse . Eesti on demokraatlik , sõltumatu vabariik kehtestati seal. Toodi välja , riigi tekkeks vajalikud 3 tunnust. Jaan Poska allkiri pandi sinna kõige viimasena seal asutava kogu liikmete nimekirjas, sest ta tuli soomest ja jäi hiljaks. Asutava kogu 3 päev oli juba ja Jüri Uluots pidas kõne.
*Ainult tahtest, kultuurist ja rahast ei piisa, riigiks on vaja ka inimesi. Eestlasi kui ei sünni enam nii palju ja kui tulevikus on eestlaste % nii väike siis on oht ,et Eesti riik võib kunagi hääbuda.
*I MS ja Vabadussõda oli eestile hädasti vaja. Sõda ei tohi ülistada, aga sõda aitas eesti riigil sündida. Vene riik ise saksa sõjaväe survel viis välja vene sõjatehased koos töölistega. Töölised olid enamus Vene päritolu ja tänu nende väljaviimist tõusis Eestlaste % suurel hulgal. Eesti on väike , I MS tekitas olukorra, et paljud sakslased sõdisid valel poolel. Olid sakslased kes olid EV poolel kellele anti talusid ja soodustusi ja olid sakslased kes sõdisid valel poolelm nemad peale sõda lahkusid enamuselt. Vabadussõda toimus peale I MS ,sõjaks väljumisek son vaja mingit lepitust ja nii sündis eesti riik. Riigi keeleks eesti keel, Mittekodanike polnud, kõik territooriumik elavad rahvad võisid kodanikud olla. Eesti riik oli nõus panustama neile keele õpetamisel kui nad ise olid sellest huvitatud ja sellese panustasid.
*PS on riigi välja kuulutamise kõige olulisem akt. 1920 kuulutatakse see välja. Teine tähtis akt on Tartu rahu leping, sest riik on riik vaid siis kui seda tunnustatakseja sellepärast pidas ka Lennart Meri seda nii tähtsaks.
*Tartu rahu on üks I MS lõpetamise lepinguid kuna Vabadussõda loetakse I MS jätkusõjaks ja see pani sellele lõpu. Eesti riigi jaoks oli oluline sõda lõpetada,sest polnud nii palju inimesi et sõda lõputult pidada, seega oli oluline rahu. Oluline ongi sisi õelda , et Tartu rahu oli rahuleping. Kas eesti oleks võinud saada parema rahulepingu?- ei oleks.
Leping on hetkeline tasakaal ja kokkulepe millele allkiri saadakse, seega poleks võinud ju paremat saada, sest allkirju in vaja, vaid üks pool ei saa õelda et tahab paremat lepingut, sest teine pool peab ka sellele alla kirjutama. On olemas kaks Tartu rahu , sõlmitakse Eesti ja venemaa ning Soome ja Venemaa vahel lepingud, mõlemad on Tartu rahu lepingud.
*Priiuse põlistamise vaatepunkt. Vt ise.