Ökosüsteem Ökosüsteem kujutab endast enamvähem ühesuguste tingimustega ala, kus elavad nende tingimustega kohastunud liigid. Ökosüsteemi kujunemisele panevad aluse eluta looduse tegurid. Organisme kokku, kes asustavad antud ökosüsteemi, nimetatakse koosluseks. (loomakooslus, seenekooslus, taimekooslus jne). Seega elab igas ökosüsteemis enam kui üks liik organisme. Liikide arvukus sõltub eeskätt ökosüsteemi bioproduktsiooni võimest. Ehk siis mida paremad on tingimused taimedele, seda liigirikkam on taimestik ja seda suurem on ökosüsteemi bioproduktsioon. Ühe liigi isendite kogumit ökosüsteemis nimetatakse polulatsiooniks. Enamasti on sama liigi isendid ühes ökosüsteemis vabalt suhtlevad ja ristuvad. Kõik antud ökosüsteemis elavad liigid on omavahel mitmesuguste suhete kaudu vähem või rohkem seotud. Seega võime ökosüsteemi jagada elusosaks ja eluta osaks. Sõltuvalt ökosüsteemi iseloomust võib eri...
looduskatastroofid; liustike sulamine Lahendused: Tuleks vähendada õhusaastatust: parandades tööstustes tehnoloogiat, taastuvate energiaallikate kasutamine, vähendada autokütuste põletamist, aerosoolide kasutamise vähendamine, prügi sorteerimine. Liikide hävinemine: Põhjused: keskkonna muutumine, hävimine ja saastamine; soode kuivendamine, ohtlike liikide hävimine; jahipidamine; röövpüük ja kaubitsemine; võõrliikide sissetoomine; Tagajärjed: muutused toiduvõrgustikud/ahelas; Lahendused:hävimisohus olevate liikide kaitse alla võtmine; haruldaste liikide elupaikade säilitamine; kaitsealade rajamine; võitlus röövkaubandusega Erosioon ja kõrbestumine: Erosioon on tuulte või vooluvee toimel pinnase sette ärakanne, mis viib mulla viljakuse vähenemisele ja maa erosiooni tundlikkuse suurenemisele ehk kõrbestumisele. Põhjused:paduvihmade ja üleujutuste põhjustatud vooluveed; tuul; metsade hävimine; liigkarjatamine; liigniisutamine
2. Reservfond on litosfääris suhteliselt väike ja mobiilne ja tasakaalu on lihtne rikkuda, nt. Fosfor, väävel; fosgoriringe on pesemisvahenditega tasakaalust välja viidud iv. Energiaringe ühesuunaline, mitte tsükliline , kvalitatiivne muutus, mis on lihtne, päikesekiirgusega tuleb lühilainelisem valgusenergia, aga ökosüsteemis hajub eeskätt pikema lainepikkusega soojusenergia 1. Toiduahelad, toiduvõrgustikud a. Kui on vaja koostada toiduahel etteantud liikidest: alati tuleb alustada produtsendist ehk taimest; seostada tuleb omavahel reaalselt toitumissuhtes olevad ja samas elupaigas toimivad liigid; toiduahelas ei tohi olla korraga mitut taime; arvestada tuleb liikide suurusvahekordi; inimeste ei tohi toiduahelasse panna;
lagundajaid (lagundajate jäänuste sööjad) -> Lõpp Energia liigub ka just selles järjekorras. _______________ Putukate liigid moodustavad u. 75% maailma liikude arvust. Nad on kõige mitmekesisem organismide liik maailmas. Putukad on näiteks rohutirtsud, kiletiivaliste hulgast mesilased ja herilased, kahetiivaliste hulgast sääsed ja kärbsed. ______________________________________________________________________ _____ 18. Toiduvõrgustikud ja looduslik tasakaal, Loodusliku tasakaalu rikkumine; Selgroogsete ja selgrootute võrdlus Looduslik ehk ökoloogiline tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus. Taimede hulgast metsas sõltub, kui palju loomi ehk tarbijaid seal elada saab. Nende tarbijate hulgast sõltub, kui palju kiskjaid seal elada saab. Lagundjate arv sõltub ka sellest, kui palju organisme neil lagundada on. See ongi looduslik tasakaal. _____________
Muutub erin. strateegiatüüpide esindatus. Mullateke. Mikrokliima muutub. Ökosüsteem kujundab oma arengus välja uue keskkonna. Edasi täpsustatumalt: ENERGIAVOOG -koguproduktsioon(P): suureneb primaarse suktsessiooni varases faasis; sekundaarses suureneb heal juhul veidi. -net community production: väheneb -koguhingamine(R): suureneb; -P/R suhe: P on suurem kui R kuni P=R -P/B suhe: väheneb(B- täielik biomass) -B/P ja B/R: suureneb -toiduahel: tekivad keerulisemad toiduvõrgustikud COMMUNITY STRUCTURE -liigiline koosseis: alguses kiirelt, edaspidi järk-järguliselt -isendite suurus: tavaliselt suureneb -liikide mitmekesisus: algselt suureneb, edaspidi stabiliseerub ja hilistes staadiumites lõpeb kui isendite suurus väheneb. -kogu biomass(B): suureneb -orgaanilise aine hulk: suureneb BIOKEEMILINE RINGE -mineraalise ringe: becomes more closed -ringluse aeg ja hädavajalike elementide ladustamine: suureneb -sisemine ringe: suureneb -toitainete säilitamine: suureneb
Organismid on omavahel seotud toitumise kaudu. Taimede ja teiste organismide vahelisi toitumissuhteid kujutatakse toiduahelana. Toiduahela moodustavad organismid, keda omavahel järjestikku ühendavad toitumine ja toiduks olemine. Toiduahela esimeseks, madalaimaks astmeks on taimed - tootjad, järgmiseteks aga loomad tarbijad. Mikroobid lagundavad organismide elutegevuse jäägid ja surnud organismid lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, mida taimed saavad uuesti kasutada. 19. Toiduvõrgustikud ja looduslik tasakaal. Loodusliku tasakaalu rikkumine. Eelnevas toiduahelas kujutatud toitumissuhted on väga lihtsad. Tegelikkus on palju keerlulisem. Kui palju erinevaid loomi sööb rohtu? Ja kui palju sööb kiskja erinevaid loomi? Toiduahel näitab ainult üht võimalikku toidu ja energia liikumise teed. Suuremal osal loomadel on mitu toiduobjekti ja nad on sellega mitme toiduahela lüliks. Nii on toiduahelad looduses seotud. Omavahel seotud toiduahelad moodustavad toiduvõrgu
oli fossiilsetes ökosüsteemides. Ei saa öelda, et praegused ökosüsteemid ei oleks lõhutud massiliste väljasuremistega või et ürgsed ökosüsteemid funktsioneerisid sarnaselt praegustele. Raske on ürgseid kirjeldada, kuigi kivisöes ja paekivis on säilinud jäänused viitavad talitluse erinevustele võrreldes praegustega, pole teada kas need erinevused olid seotud liikide vähesusega. 46. Energiavoo tasemed, biomass ja toiduvõrgustikud. Toitumisseosed. Energiavoo tasemed ja biomassi jaotumine olemasolevate ökoloogiliste liikidekogumike liikmete vahel on üldiselt seotud liikide arvuga. Läbi maismaaökosüsteemide laiade piiride saab rohusööjate biomassi ja tarbimise kiirust ning sekundaarset produktsiooni ennustada maapealse primaarse produktsiooni abil. Liigirikkus ei ole ökosüsteemides toituvate põhiliste protsesside jaoks oluline tegur, ehkki on olemas mingi seos.
Leidub ainult Eestis. – Eesti soojumikas 10.Elab veekogu põhjas poolenisti pinnasesse kaevunult. Suudab oma värvust muuta vastavalt keskkonnale. Silmanägemine on vilets. Toitub vett filtreerides. – hink 11.Kasvab sageli kohtades, kus inimene on algset taimestikku mõjutanud, nt põlluservades, metsaservadel, metsateedel. – karvane maarjalepp 12.Elab segametsas. Põgeneb vaenlase eest järsult teisele poole puud „hüppamisega“. – lendorav Toiduvõrgustikud: Niit: hall käpp – uruhiir – rebane/hiireviu aasristik – sirelane – tondihobu – toonekurg Eesti rannik: taimemahl – must sipelgas – harilik kärnkonn nõges – koerliblika röövik – kõrkja-roolind Jõgi: jõgi-kõõlusleht – ühepäeviku vastne – särg/jõeforell – saarmas Järv: vesikirp – ahven – haug – saarmas puuleht – vesikakand – vesihark - veekonn
Fotosünteesi tähtsus: 1.) on ainus bioloogiline protsess, mis kasutab planeedivälist energiaallikat; 2.) on aluseks süsinikuringele: CO2 hulga suurenemiseks atmosfääris on fossiilsete kütuste võimas kasutamine (lastakse süsinikku atmosfääri), taimkatte pindala vähenemine; 3.) fotosüntees tagab taastuvate energeetiliste ressursside olemasolu (puit, turvas (taastuv/taastumatu piir), pilliroog/hein); 4.) tänu fotosünteeisle püsivad toiduahelad, toiduvõrgustikud sest taimed on produtsendid, tänu neile need püsivad; 5.) teatud taimsed ökosüsteemid toodavad hapnikku (vetikad, raba ja niidud), mitte mets, sest me oleme parasvöötmes sest fotosüntees toimub ainult teatud kuudel (ka okaspuud) Ka soojal jaanuaril on okaspuudel kinni korgitud õhulõhed- kohastumus. See osa mis tuleb positiivseks bilanssi fotosünteesimise ajal kasutatakse ära sel ajal kui ei toimu fotosünteesi. Küll toimub vihmametsas (pidevalt soodsad tinigmused fotosünteesiks); 6
annaabi.ee 
