Ökosüsteem Ökosüsteem kujutab endast enamvähem ühesuguste tingimustega ala, kus elavad nende tingimustega kohastunud liigid. Ökosüsteemi kujunemisele panevad aluse eluta looduse tegurid. Organisme kokku, kes asustavad antud ökosüsteemi, nimetatakse koosluseks. (loomakooslus, seenekooslus, taimekooslus jne). Seega elab igas ökosüsteemis enam kui üks liik organisme. Liikide arvukus sõltub eeskätt ökosüsteemi bioproduktsiooni võimest. Ehk siis mida paremad on tingimused taimedele, seda liigirikkam on taimestik ja seda suurem on ökosüsteemi bioproduktsioon. Ühe liigi isendite kogumit ökosüsteemis nimetatakse polulatsiooniks. Enamasti on sama liigi isendid ühes ökosüsteemis vabalt suhtlevad ja ristuvad. Kõik antud ökosüsteemis elavad liigid on omavahel mitmesuguste suhete kaudu vähem või rohkem seotud. Seega võime ökosüsteemi jagada elusosaks ja eluta osaks. Sõltuvalt ökosüsteemi iseloomust võib eri...
Bioloogia kontrolltöö 27.01.2014 Ökoloogia Ökoloogilised tegurid: Ökoloogia on õpetus elusorganismide omavahelistes seostes Ökoloogilised tegurid organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid * abiootilised ehk elutu keskkonna tegurid -gaasid(CO2) -sademed -temperatuur *biootilised ehk elusa keskkonnategurid -parasiidid (lehetäid) -bakterid -kiskjad -saakloomad *antropogeene tegur ehk inimtegur -metsaraie -naftareostus -ehitustegevus -rahvuspargid Igat tegurit iseloomustab ökoloogiline amplituud, mis on vahemik, miles tunnus varieerub. Selle ökoloogilise amplituudi graafiline kujutis variatsioonikõver. Temp. mõju Enamik Maal elavatest organismide kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist ehk kõigusoojased. Imetajad ja linnu on püsisoojased, kes suudavad pikemat aega säilitada sisekeskkonna püsivat temperatuuri. Ökoloo...
2. Reservfond on litosfääris suhteliselt väike ja mobiilne ja tasakaalu on lihtne rikkuda, nt. Fosfor, väävel; fosgoriringe on pesemisvahenditega tasakaalust välja viidud iv. Energiaringe ühesuunaline, mitte tsükliline , kvalitatiivne muutus, mis on lihtne, päikesekiirgusega tuleb lühilainelisem valgusenergia, aga ökosüsteemis hajub eeskätt pikema lainepikkusega soojusenergia 1. Toiduahelad, toiduvõrgustikud a. Kui on vaja koostada toiduahel etteantud liikidest: alati tuleb alustada produtsendist ehk taimest; seostada tuleb omavahel reaalselt toitumissuhtes olevad ja samas elupaigas toimivad liigid; toiduahelas ei tohi olla korraga mitut taime; arvestada tuleb liikide suurusvahekordi; inimeste ei tohi toiduahelasse panna;
lagundajaid (lagundajate jäänuste sööjad) -> Lõpp Energia liigub ka just selles järjekorras. _______________ Putukate liigid moodustavad u. 75% maailma liikude arvust. Nad on kõige mitmekesisem organismide liik maailmas. Putukad on näiteks rohutirtsud, kiletiivaliste hulgast mesilased ja herilased, kahetiivaliste hulgast sääsed ja kärbsed. ______________________________________________________________________ _____ 18. Toiduvõrgustikud ja looduslik tasakaal, Loodusliku tasakaalu rikkumine; Selgroogsete ja selgrootute võrdlus Looduslik ehk ökoloogiline tasakaal on ökosüsteemi püsimine ajas enam-vähem muutumatus olekus. Taimede hulgast metsas sõltub, kui palju loomi ehk tarbijaid seal elada saab. Nende tarbijate hulgast sõltub, kui palju kiskjaid seal elada saab. Lagundjate arv sõltub ka sellest, kui palju organisme neil lagundada on. See ongi looduslik tasakaal. _____________
Muutub erin. strateegiatüüpide esindatus. Mullateke. Mikrokliima muutub. Ökosüsteem kujundab oma arengus välja uue keskkonna. Edasi täpsustatumalt: ENERGIAVOOG -koguproduktsioon(P): suureneb primaarse suktsessiooni varases faasis; sekundaarses suureneb heal juhul veidi. -net community production: väheneb -koguhingamine(R): suureneb; -P/R suhe: P on suurem kui R kuni P=R -P/B suhe: väheneb(B- täielik biomass) -B/P ja B/R: suureneb -toiduahel: tekivad keerulisemad toiduvõrgustikud COMMUNITY STRUCTURE -liigiline koosseis: alguses kiirelt, edaspidi järk-järguliselt -isendite suurus: tavaliselt suureneb -liikide mitmekesisus: algselt suureneb, edaspidi stabiliseerub ja hilistes staadiumites lõpeb kui isendite suurus väheneb. -kogu biomass(B): suureneb -orgaanilise aine hulk: suureneb BIOKEEMILINE RINGE -mineraalise ringe: becomes more closed -ringluse aeg ja hädavajalike elementide ladustamine: suureneb -sisemine ringe: suureneb -toitainete säilitamine: suureneb
Organismid on omavahel seotud toitumise kaudu. Taimede ja teiste organismide vahelisi toitumissuhteid kujutatakse toiduahelana. Toiduahela moodustavad organismid, keda omavahel järjestikku ühendavad toitumine ja toiduks olemine. Toiduahela esimeseks, madalaimaks astmeks on taimed - tootjad, järgmiseteks aga loomad tarbijad. Mikroobid lagundavad organismide elutegevuse jäägid ja surnud organismid lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, mida taimed saavad uuesti kasutada. 19. Toiduvõrgustikud ja looduslik tasakaal. Loodusliku tasakaalu rikkumine. Eelnevas toiduahelas kujutatud toitumissuhted on väga lihtsad. Tegelikkus on palju keerlulisem. Kui palju erinevaid loomi sööb rohtu? Ja kui palju sööb kiskja erinevaid loomi? Toiduahel näitab ainult üht võimalikku toidu ja energia liikumise teed. Suuremal osal loomadel on mitu toiduobjekti ja nad on sellega mitme toiduahela lüliks. Nii on toiduahelad looduses seotud. Omavahel seotud toiduahelad moodustavad toiduvõrgu
oli fossiilsetes ökosüsteemides. Ei saa öelda, et praegused ökosüsteemid ei oleks lõhutud massiliste väljasuremistega või et ürgsed ökosüsteemid funktsioneerisid sarnaselt praegustele. Raske on ürgseid kirjeldada, kuigi kivisöes ja paekivis on säilinud jäänused viitavad talitluse erinevustele võrreldes praegustega, pole teada kas need erinevused olid seotud liikide vähesusega. 46. Energiavoo tasemed, biomass ja toiduvõrgustikud. Toitumisseosed. Energiavoo tasemed ja biomassi jaotumine olemasolevate ökoloogiliste liikidekogumike liikmete vahel on üldiselt seotud liikide arvuga. Läbi maismaaökosüsteemide laiade piiride saab rohusööjate biomassi ja tarbimise kiirust ning sekundaarset produktsiooni ennustada maapealse primaarse produktsiooni abil. Liigirikkus ei ole ökosüsteemides toituvate põhiliste protsesside jaoks oluline tegur, ehkki on olemas mingi seos.
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taime...
Fotosünteesi tähtsus: 1.) on ainus bioloogiline protsess, mis kasutab planeedivälist energiaallikat; 2.) on aluseks süsinikuringele: CO2 hulga suurenemiseks atmosfääris on fossiilsete kütuste võimas kasutamine (lastakse süsinikku atmosfääri), taimkatte pindala vähenemine; 3.) fotosüntees tagab taastuvate energeetiliste ressursside olemasolu (puit, turvas (taastuv/taastumatu piir), pilliroog/hein); 4.) tänu fotosünteeisle püsivad toiduahelad, toiduvõrgustikud sest taimed on produtsendid, tänu neile need püsivad; 5.) teatud taimsed ökosüsteemid toodavad hapnikku (vetikad, raba ja niidud), mitte mets, sest me oleme parasvöötmes sest fotosüntees toimub ainult teatud kuudel (ka okaspuud) Ka soojal jaanuaril on okaspuudel kinni korgitud õhulõhed- kohastumus. See osa mis tuleb positiivseks bilanssi fotosünteesimise ajal kasutatakse ära sel ajal kui ei toimu fotosünteesi. Küll toimub vihmametsas (pidevalt soodsad tinigmused fotosünteesiks); 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
