Matemaatiline täpsus. Mõjutused Velimir Hlebnikov Marina Tsvetajeva Anna Ahmatova Näidendid 1898 "Marmorkuulid" 1991 "Demokraatia" Luule 1980 "Kõne osa" Luuletsüklid "Anno Domini" 1988"Uraaniale: valitud poeemid" poeem "Iisak ja Aabram" Esseed 1986 "Täiel määral mitte keegi" 1996 "Koguja rõõm" Välja saatmine 1972. aastal "Sotsiaalne parasiitlus" Üle 100 luuletuse ja 4 poeemi Läänes: "maailmakuulus luuletaja" Vaimne katsumus. Tsitaat "Kemmerg ei erine Pärsiast kuigi palju" Tunnustused 1986 Oxfordi Ülikooli audoktor 1987 Nobeli kirjanduspreemia Aitäh! Aeg küsimusteks Allikad: XX sajandi vene kirjandus (Kalamees, Lens) http://en.wikipedia.org/wiki/Joseph_Brodsky http://nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureat http://www.kesknadal
Endosümbioos - Üks organism elab teise kehas. nt bakterid, mis lagundavad taimtoiduliste loomade maos tselluloosi. Eksosümbioos - nt sipelgad, kes kaitsevad lehetäisid ja saavad neilt vastu magusat eritist. Parasitism liikidevaheline suhe, kus üks liik (parasiit) elab teise liigi (peremeesorganismi) arvel. Iseloomulik on, et peremees ei sure kohe ja parasiit jõuab saadud toidu arvel paljuneda. Parasiidid võivad elada peremeesorganismil või sisemuses. Parasiitlus on väga levinud eluviis, ei leidu organismi, kellel parasite üldse poleks. Parasiidi ja peremehe populatsioonide arvukused kõiguvad samal viisil nagu kiskja-saaklooma suhte puhul. Kui peremasliigi populatsiooni asustustihedus on suur, on ka parasiitide arvukus suurim ja levimine kiireim. Inimese veresoontes elavad parasiitsed imiussid. Moskiitod ja sääsed on ühtaegu nii parasiidid kui ka teiste parasiitide edasikandjad.
1. loomaraku ehitus; koosluse, populatsiooni ja ökosüsteemi mõistete selgitus Loomarakk koosneb: Rakumambraan - eraldab rakku teistest rakkudest, selle kaudu toimub naaberrakkudega aine- ja energiavahetus. Tsütoplasma - täidab rakku, sisaldab vett ja orgaanilisi aineid Mitokondrid - Varustavad rakku energiaga, mida tal on vaja, et ennast töös hoida. Hapnikku tarbides muudavad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakule kättesaadavaks. Mida rohkem rakk töötab, seda rohkem mitokondreid. Lüsosoomid - seal lagundatakse mittevajalikud org. ühendid Golgi kompleks - seal sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi Ribosoomid - seal sünteesitakse valgud Tsütoplasmavõrgustik - koosneb paljudest kanalites, neid mööda liiguvad rakus ained. Selle pinnal sünteesitakse mitmeid aineid (nt süsivesikuid ja rasvu). Osa kanaleid on seotud tuuma pooridega, ühendades tuuma ja tsütoplasma. Rakutuum - Ümar ja suur, poorid võimaldavad info- ja ainevahet...
5. Üks või mitu kahe membraaniga ümbritsetud rakutuuma 6. Mitokondrid varustavad energiaga 7. Tsütoplasmavõrgustik 8. Golgi kompleks 9. Lüsosoomid 10. Ribosoomid on erinevad taime- ja loomaraku omadest Looduses ja inimtegevuses 1. Inimestele toiduks kandseened 2. Tööstuses: toiduainetele pärm, juustud, loomasööt. Ravimitööstus penitsilliin, tungaltera (alkaloidid) 3. Mükotoksiinid mürgistuse teke 4. Mükoos seenehaigus 5. Toituvad teiste arvelt (parasiitlus) majavamm, jahukaste, tungaltera 6. Rikuvad toitu hallitus, käärimine 7. On koos bakteritega peamised surnud organismide lagundajad, tagavad aineringe 8. Kasutavad toiduks tselluloosi ja ligniini, kahjustavad nii ka elusaid taimi 9. Sümbioidid aitavad teisi organisme (paljas- ja katteseemnetaimi) 10. Mükoriisa seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga 11. Samblikud liitorganismid, mis moodustuvad seeneniidistikust ja rohevetikatest
Thomas More- arvas, et see on võrdne ühiskond kus kõik on võrdsed. Võrdsus on see,et elatakse ühetaolistes hoonetes, kanti ühesuguseid rõivaid ja kõik olid õnnelikud.Iga inimene pidi tegelema põllumajanduses, tööd pidi tegema. Samuti arvas ta, et päevas 6h töötada on hea. Utopas. Maad, mida ei ole olemas Tööpõlgus- tööd põlgav inimene Boms- ilma kindla eluasemeta inimene Need on parasiidid, parasiitlus on karistatav. Totalitaarsetes ühiskondades on töö kohustuslik. Demokraatlikus ühiskonnas on töö vabatahtlik. Utoopilises ühiskonnas ei olnud kullal ja vääriskivil sellist väärtuist nagu praegu. Nt Vangidele tehti kullast käerauad, sest see on raskem. T.Companella-ühiskond oli Päikese linn- civitas solis. Tööpäev oli 4 tundi ja sellega oli ühiskonnas küllus olemas. Teise laine utopistid on:
Vaikselt hakkas pärisorjus kaduma. Tekkisid utopistlikud ühiskonnad. Thomas More- arvas, et see on võrdne ühiskond kus kõik on võrdsed. Võrdsus on see,et elatakse ühetaolistes hoonetes, kanti ühesuguseid rõivaid ja kõik olid õnnelikud.Iga inimene pidi tegelema põllumajanduses, tööd pidi tegema. Samuti arvas ta, et päevas 6h töötada on hea. Utopas. Maad, mida ei ole olemas Tööpõlgus- tööd põlgav inimene Bomš- ilma kindla eluasemeta inimene Need on parasiidid, parasiitlus on karistatav. Totalitaarsetes ühiskondades on töö kohustuslik. Demokraatlikus ühiskonnas on töö vabatahtlik. Utoopilises ühiskonnas ei olnud kullal ja vääriskivil sellist väärtuist nagu praegu. Nt Vangidele tehti kullast käerauad, sest see on raskem. T.Companella-ühiskond oli Päikese linn- civitas solis. Tööpäev oli 4 tundi ja sellega oli ühiskonnas küllus olemas. Teise laine utopistid on: Henri Saint- Simon- Tema oli mees, kes elas krahvi elu, oli rikas. Kuid koheldakse
Seened kes toituvad elusorganismidega koostööd on biotroofid: 1.) Sümbioosis-vastastiku kasulikus koostöös. a) mükoriisa- kooselus taime juurestikuga. Seenerakud aitavad taimel paremini omastada vett ja mineraalaineid, taimerakud annavad seenerakkudele orgaanilist ainet. b) samblik- seeneniidistiku kooselu ainuraksete vetikatega. Vetikad annavad seenele suhkruid, seened aitavad orgaanilisi aineid ja vett omastada. 2.) Parasiitlus- seened elavad teiste organismide kehas või rakkudes. Parasiitsed seened on valdavalt ainuraksed. Seenele on kasulik, teisele organismile kahjulik. Organism kelle arvel elatakse on peremees. Kahjulikkus seisneb peremehele seenemürkides ehk mükotoksiinides. SEENTE PALJUNEMINE 1.) Suguline ehk generatiivne paljunemine- kõrgemad seened, kellel esineb viljakeha (seene jalg ja kübar). Viljakeha kübara alumisel küljel valmivad sugurakud. Viljakeha on lühiajaline. 2
Demökoloogia populatsiooniökoloogia, ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat. (uurib populatsioonide ja keskkonna vahelisi suhteid) Isendite ühtlane paiknemine populatsioonis: juhuslik esinemine esineb, kui isendite kui isendite vahel on väga tugev konkurents. 45. Populatsiooni arvukus Isendite arvukust populatsioonis reguleerivad liigisisene ja liikidevaheline konkurents, sümbioos, kisklus ja parasiitlus aga ka kliima, temp, niiskus, kasvukoht või elukoht. Populatsiooni arvukus ajas muutub seaduspäraselt: a) kasvav e. invasiooniline populatsioon iive on positiivne. b) normaalne e. stabiliseerunud populatsioon arvukus on dünaamilises (muutuvas) tasakaalus, võivad esineda populatsioonilained. c) kahanev e. regressiivne populatsioon iive on negatiivne. Populatsiooni tihedus populatsiooni suurus teatud maa-alal. Harilikult väljaendatakse seda
konverentsil Taanis Århusis. 8. Populatsiooni mõiste, asustustihedust reguleerivad mehhanismid ning vanuseline struktuur Populatsioon on rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas, suudab pidevalt muutuvates keskkonnatingimustes mitme põlvkonna vältel säilitada oma arvukust. Üheks oluliseks teguriks populatsioonis on asustustihedus, mida piiravad ja reguleerivad mitmed mehhanismid. (biootilistest tegurid: parasiitlus, kisklus ja konkurents). Populatsiooni vanuseline struktuur: Kasvav populatsioon, Püsiv populatsioon, Kahanev populatsioon. 9. Vastastikused mõjutused populatsiooniökoloogias Parasitism – üks organism (parasiit) toitub teise organismi (peremehe) kehavedelikest, kudedest või seeditud toidust. Parasiit kurnab peremeest kuid tavaliselt ei tapa teda. Kisklus – üks loom (kiskja) sööb teisi loomi (saakloomi)
Ühtlane jaotumine esineb siis, kui isendite vahel on väga tugev konkurents. Kõige sagedamini esineb rühmalise levikutüüp. Kui aga isenditel vahel on tendents moodustada kondla suurusega rühmi (nt. paare), siis need rühmad omakorda võivad paikneda: a) juhuslikult , b) ühtlaselt või c) koguneda suurematesse asunditesse. 44. Isendite arvukust populatsioonis reguleerivad liigisisene ja liikidevaheline konkurents, sümbioos, kisklus ja parasiitlus aga ka kliima, valgus, temperatuur, niiskus, kasvukoht või elukoht. Populatsiooni tihedus populatsiooni suurus teatud maa-alal. Harilikult väljendatakse seda isendite arvuna, aga võib väljendada ka biomassina või mahuna (näiteks 500 puud/ha). Populatsiooni tiheduse väljaselgitamiseks kasutatakse peamiselt järgmisi meetodeid: 1) kõikide isendite loendus mõeldav ühes kohas elavate loomade ja suurekasvuliste taimede puhul (põdrad, hundid, karud, puud).
parasiidi elutsüklis osalevate peremeeste arvu alusel (üheperemehelised ja mitmeperemehelised); 5. parasiitide arenemisjäriku arvestades (larvaalsed, preimaginaalsed ja imaginaalsed parasiidid); 6. parasiteerimise kestuse alusel (temporaarsed, statsionaarsed, perioodilised ja permanentsed parasiidid); 7. superparasiidid ja pseudoparasiidid. parasitaarsõlmed (parasiit) -- allergilised granuloomid. parasitism (kr. para -- kõrval + sitos -- toit) -- parasiitlus, parasiteerimine, nugisus, nugimine. Organismide antagonistlik interaktsioon, mille puhul üks liik, parasiit, elab ajutiselt või alaliselt teise liigi, peremehe, keha pinnal või sisemuses, toitub peremehe kulul ja toimib peremehesse patogeenselt. Vrd. episitism. Parasiidile on peremees pikka aega elusaks toiduallikaks, röövloom ehk episiit sööb aga oma saaklooma kohe ära. 15 parasitismi levik loomariigis
edasi teistesse rakkudesse)- Töötlemine toimub peaajus(kesknärvisüsteemis) Loomade elutegevuse eelduseks on pidev aine-, energia- ja informatsioonivahetus 3. Loomorganismi talitluse neli põhilist tüüpi: näiteid mitmesugustelt loomadelt Ainevahetus sellega tegelevad peamiselt seede-, hingamis- ja erituselundid; toitumine: taimede söömine närides, neelates; lihasöömine (laiemas mõttes): küttimine, filtreerimine, vereimemine, parasiitlus; detriidi söömine; osmootne toitumine (nt sooleparasiitidel); sümbiontide kasutamine Sigimine selle jaoks on sugunäärmed ja muu, abistav suguelundkond; neitsisigimine (partenogenees), nt lehetäide puhul; günogenees- kui muna- ja seemnerakk ühinevad, kuid tuumade ühinemist ei toimu (hõbekoger). Liikumine selle jaoks on peamiselt lihastest ja toesest koosnevad elundid, aga mõnel väiksemal ka näiteks ripsmed; viburloomad viburite abil, kalad uimedega, hüdrad vaksates jne.
y selgitab immuunsuse kujunemist ja tähtsust; y viib arvutikeskkonnas läbi uuringu selgrootute loomade kasutamisest bioindikatsioonis keskkonna puhtuse määramisel või teeb lihtsamaid biotehnoloogilisi katseid bakteritega; y toob näiteid loomadest, kellel esinevad pere, perekond, kari, parv või koloonia ning selgi- tab nende moodustumisega kaasnevaid eeliseid populatsiooni seisukohast; y toob näiteid organismidest, kelle vahel esineb sümbioos, parasiitlus või kisklus ning selgi- tab nende tähtsust mõlemale osapoolele; y analüüsib erinevate organismide taimede, loomade, seente, bakterite toitumissuhteid ökosüsteemis; y leiab uuringu abil seose röövloomade ja saakloomade arvukuse vahel loomade erinevate rühmade näitel; y leiab seoseid ökosüsteemi (biosfääri) asustavate elusolendite mitmekesisuse ja eluta kesk- konna eripära vahel;
mineraalainetevaeseid ja kuivi (hapnikuvaeseid) kasvukohti, nagu liiv ja turvas. Seente roll looduses · Orgaanilise aine lagundajad; · Väga kohanemisvõimeline elustikurühm (rohkelt elu- ja paljunemisstrateegiaid, mutatsioonide kontroll, spetsiifiliste keemiliste ainete süntees, hübridiseerumine jmt); · Sümbiont ja koevolutsiooni partner (kooselu taimede ja loomadega, sh esineb nii vastupanuvõime tõstmine kahjulike mõjude suhtes, kiirem orgaanilise aine tootmine/ainevahetus kui parasiitlus, samblike moodustamine). Seeni kasutatakse · Toiduks ja toiduainetetööstuses (kääritamine jm); · Ravimitööstuses ja meditsiinis (antibiootikumid hallutsinogeenid jm.); · Biotõrjeks; · Ensüümide tootmiseks. Hulk seeni on... · Äärmiselt mürgised või tõvestavad loomorganismidele, sh inimestele; · taimekahjurid, puidukahjurid VETIKAD. SAMBLIKUD EHK LIHHENISEERUNUD SEENED. SAMBLAD. VETIKAD
eluviisi ja elutingimuste selgitamine ning organismide elutingimuste muutudes toimunud evolutsiooni jälgimine. Parasiidid nugilised, organismid, kes elavad teistes organismides (endoparasitism) või nendde pinnal (ektoparasitism) ja kasutavad nende koostis- või toitaineid. Obligaatparasiidid peavad elutsükli jooksul tingimata mõnd aega peremehe arvel toituma; fakultatiivparasiidid nugivad ainult soodsail juhtudel ja elavad ülejäänud aja vabalt. Parasiitlus e. nugilisus eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism (parasiit e. nugiline) toitub teise organismi (peremehe) kehavedelikest, kudedest või seedunud toidust. Parasiit kasutab peremeest kas ajutiselt (nt. voodilutikas), perioodiliselt või kogu elu vältel ning kahjustab teda: põhjustab nakkushaigusi ja vaevusi. Paröökia e. manulus kommensalismi vorm, mille puhul üks loomaliik sallib oma pesas või muus rajatises teist liiki loomi. Nt
need ka tegelikult isendeid ja liike sisaldavad. Ökoloogia piirteadused on: Ökomorfoloogia: uurib organismide väliskuju sobivust tema keskkonnaga. Ökofüsioloogia: uurib organismide talitluse (ainevahetuse, meeleelundite jms) sobivust keskkonnaga. Käitumisökoloogia: uurib loomade käitumist, selle evolutsioonilist kujunemist ja sobivust keskkonnatingimustega. Evolutsiooniline ökoloogia: uurib organismide liigisiseste ja liikidevaheliste suhete evolutsioonilist kujunemist (parasiitlus, konkurents, kiskja-saaklooma suhted jms.). Paleoökoloogia: uurib ökoloogilisi seoseid möödunud aegadel Maastikuökoloogia: uurib koosluste vahelisi interaktsioone mosaiiksel maastikul. Ökosemiootika: uurib inimese ja looduse suhteid kultuuri tasandil. Ökotoksikoloogia: uurib keskkonnamürkide mõju organismidele ja ökosüsteemidele. Keskkonnaökoloogia: uurib inimtegevuse mõju looduskeskkonnale. 2. Mis moodustab organismi keskkonna?
Ühtlane jagunemine esineb siis, kui isendite vahel on väga tugev konkurents. Kõige sagedamini esineb rühmaline levikutüüp. Kui aga isenditel on tendents moodustada kindla suurusega rühmi (näit. paare), siis need rühmad omakorda võivad paikneda: a) juhuslikult, b) ühtlaselt või c) koguneda suurematesse asunditesse. Isendite arvukust populatsioonis reguleerivad liigisisene ja liikidevaheline konkurents, sümbioos, kisklus ja parasiitlus aga ka kliima, valgus, temp. niiskus, kasvukoht või elukoht. Normaalses ökosüsteemis on dünaamiline tasakaal st. sündivus ja suremus on võrdsed. Populatsiooni arvukuse muutusi nimetatakse fluktuatsioonideks (tsükli kestvus alla 10 aasta). Fluktuatsioonid jaotatakse : Endla Reintam, 2008/2009 45 a) perioodilised: sesoonsed paljunemine kevadeti
2. Teine hüpotees on, et populatsiooni lained on põhjustatud ajalisest viivitusest röövlooma või parasiidi vastuse ja tema saaklooma või peremehe tiheduse suurenemise vahel. Populatsioonide regulatsioon (tihedusest sõltuv ja sõltumatu). Keskkond kontrollib populatsiooni suurust teatud tegurite abil, mida jaotatakse kahte kategooriasse. Tihedusest sõltuvatel teguritel (konkurents, parasiitlus, patogeensed organismid) on populatsioonile suurem mõju selle tiheduse suurenedes. Tihedusest sõltumatud tegurid (enamasti klimaatilised) kontrastina, vähendavad populatsiooni suurust samades piirides (olenemata populatsiooni algsest suurusest). Tihedusest sõltuvad tegurid. Nagu oli näha logistilise kasvu juures, võib suurenev tihedus vähendada popi kasvu, sest iga isend saab järjest väiksema osa ressurssidest, teravneb liigisisene konkurents.
annaabi.ee 
