Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskkonnakeemia 3 loeng: vesi (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on võrdne 5 mmoll?
  • Mitu liitrit gaasi tekis?
  • Mida võib veest leida?
  • Millest sõltub?
Vasakule Paremale
Keskkonnakeemia 3 loeng-vesi #1 Keskkonnakeemia 3 loeng-vesi #2 Keskkonnakeemia 3 loeng-vesi #3 Keskkonnakeemia 3 loeng-vesi #4 Keskkonnakeemia 3 loeng-vesi #5 Keskkonnakeemia 3 loeng-vesi #6 Keskkonnakeemia 3 loeng-vesi #7 Keskkonnakeemia 3 loeng-vesi #8 Keskkonnakeemia 3 loeng-vesi #9 Keskkonnakeemia 3 loeng-vesi #10 Keskkonnakeemia 3 loeng-vesi #11 Keskkonnakeemia 3 loeng-vesi #12 Keskkonnakeemia 3 loeng-vesi #13 Keskkonnakeemia 3 loeng-vesi #14 Keskkonnakeemia 3 loeng-vesi #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Roosa123456 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
docx

Kordamisküsimused aines “Keskkonnakeemia”

2. Laboratoorsed töid: töö käiku tundmine, vahendite kasutamine (mida mõõdeti ja mida arvutati?) 3. Mis on keemia (valdkonnad). Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Valdkonnad: Füüsikaline, Orgaaniline, Anorgaaniline keemia. 4. Keemia kolm taset: Mikroskoopiline tase, Makroskoopiline tase, 5. Teadusliku meetodi põhimõte: Teadus algab sealt, kust hakatakse mõõtma. 6. Millega tegeleb keskkonnakeemia? uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi, ülesanneteks on keemiliste ühendite keskkonda sattumise allikate väljaselgitamine, nende ühendite edasised mõjud ja liikumine, eeskätt õhu- ja veekeskkonnas, aga ka mullakeskkonnas. 7. Keskkonnakeemia seos teiste valdkondadega: Analüütiline, Bioanalüütiline, Roheline, Atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemia, Ökotoksikoloogia. 8. Atmosfääri, hüdrosfääri ja litosfääri koostis. Atmosfäär (12): Lämmastik-N2 (78%),

Keskkonnakeemia
thumbnail
6
pdf

Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine

Eelnevalt loputasin pipeti paar korda vähese koguse pehmendatud veega), lisasin ~5 mL puhverlahust ja väikese koguse indikaatorit ET-00. E) Sulfaatiooni kontsentratsiooni määramine: Määramine põhineb reaktsioonil: Katseklaas täidetakse ¾ mahus uuritava veega, lisatakse 2-6 tilka BaCl2 lahust, segatakse korralikult (katseklaas suletakse ja pööratakse 5-6 korda ringi) ja jäetakse seisma 20-25 minutiks. Vette moodustub BaSO4 sade ja vesi muutub piimjaks. Katseandmed. Kraanivee hulk A. 0,025 M HCl kulu 1 0,025 M HCl kulu 2 0,025 M HCl kulu keskmine B. 0,025 M triloon-B kulu 1 0,025 M triloon-B kulu 2 0,025 M triloon-B kulu keskmin C. 1. 0,025 M triloon-B kulu 0,025 M HCl kulu 2. 0,025 M triloon-B kulu 0,025 M HCl kulu Filtr. 0,025 M triloon-B kulu D. Lahus värvus siniseks juba indikaatori lisamisel: 0,005 M triloon-B kulu E

Anorgaaniline keemia
thumbnail
8
docx

Üldine keemia praktikum 3

Töö ülesanne ja eesmärk Laboratoorse töö nr. 3 ülesanne seisnes loodusliku vee üld ja karbonaatse kareduse määramises ning selle kõrvaldamises kasutades Na-kationiitfiltrit. Karedust sai määrata tiitrimisprotsessi kasutades, mille tulemusena on võimalik saavutada töö eesmärk ehk, liigitada kasutatud vesi üldkareduse põhjal ning tõestada, et Na-kationiitfilter langetab märgatavalt vee karedust. Sissejuhatus Karedus – Väljendab kaltsiumi, magneesiumi ja vesinikkarbonaatioonide üheaegset sisaldust vees. Kareduse määr arvutatakse nende kontsentratsioonide järgi vees. Üldkaredus (ÜK) – Karedus, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ summaarse kontsentratsiooni järgi. –

Üldine keemia
thumbnail
8
docx

Saasteainete konspekt

Rasklahustuva ühendi küllastunud lahuses on tema ioonide kontsentratsioonide korrutis (antud temperatuuril) jääv suurus. Sademe tekkimine: sade tekib, kui ioonide kontsentratsioonide korrutis ületab lahustuvuskorrutise. Vee elektrijuhtivus. Elektrijuhtivus ­ võime juhtida elektrivoolu, on tingitud laetud osakeste (ioonide) olemasolust vees. Vee karedus ja kareduse liigid. Vee karedus: Vees leiduvate Ca2+ ja Mg2+ katioonide summaarne sisaldus. Mida rohkem neid katioone vesi sisaldab, seda karedama veega tegemist on. Põhjavesi on reeglina karedam, kui pinnavesi. Karedus on oluline näitaja vee kvaliteedi hindamisel. Kareduse liigid: Vee üldine karedus: on summaarne Ca ja Mg ioonide sisaldus ning on põhjustatud mitmesugustest vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi sooladest. Karbonaatne ehk mööduvkaredus: on tingitud vees lahutuvatest Ca ja Mg vesinikkarbonaatidest. Vee keetmisel need ühendid lagunevad karbonaatideks, mis

Füüsika
thumbnail
5
docx

Vee kareduse määramine tiitrimisega ja Ioonide kontsentratsiooni määramine

neljandasse kolbi ja määrasin selles KK. Kõigil kolmel juhul arvutada välja tekkinud katlakivi mass. KK=CM(HCO3)/2=(0,82ml*0,025mol/l*1000mmol/100ml*mol)/2=0,1025 Katlakivi m=(1,53125-0,1025)*100*0,1L=14,29mg ehk 0,0143g Võrreldes eelmise katsega, kus keetsime vett lühemat aega, tekkis katlakivi umbes 15 korda rohkem. Kõigis katsetes tuli katlakivi sisaldus erinev, see võis tuleneda sellest, et keemisajad polnud täpselt võrdsed (mõnes kolvis läks vesi varem keema, mõnes veidi hiljem), ka tiitrimisel võisid väikesed ebatäpsused sisse tulla. Filtreerimisel tuli katlakivi sisaldus suurem kui ilma filtrimiseta ehk HCO3 ioone oli lahusesse vähem alles jäänud, ilmselt jäi osa ioone filterpaberi külge kinni. 4. Vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisalduse määramine Lasta uuritav vesi läbi Na-kationiitfiltri ning koguda pehmendatud vesi klaasi. Pipeteerisin klaasist 100 ml filtreeritud vett koonilisse kolbi. Määramaks

Keemia
thumbnail
6
rtf

Anorgaaniline keemia I protokoll - Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine

Arvutus: Paremini kokkulangevate tiitrimistulemiste keskmiste põhjal arvutada üldkaredus järgmisest valemist: Tiitrimiseks kulunud 0,025M triloon-B ruumalad · 10,1 mL · 10,2 mL · 10,1 mL Keskmine Vtriloon-B = 10,13 mL ÜK: = 2,53 mmol/L C. Katlakivi moodustamise uurimine 1. Pipeteerida 100 mL uuritavat vett kahte koonilisse kolbi ning kuumutada vett kuni keemiseni. Seejärel jahutada kolvides olev vesi ja määrata ühes kolvis ÜK ja teises KK. Arvutada välja tekkinud katlakivi mass. 2. Pipeteerida 100 mL uuritavat vett kolme kolbi. Kõigis kolmes kolvis keeta vett ühekaupa 15-20 min. Kolbides olev vesi jahutada. Ühes kolvis määrata ÜK, teises KK, kolmandast kolvist filtreerida vesi (kasutades lehtrit, filterpaberit ja klaaspukla) neljandasse kolbi ja määrata KK. Kõigil kolmel juhul arvutada välja tekkinud katlakivi mass. Arvutused: 1

Anorgaaniline keemia
thumbnail
12
docx

Biokeemia materjal

2. SI- süsteemi põhiühikud : · Pikkus-meeter · Mass- kilogramm · Aeg- sekund · Voolutugevus- amper · Temperatuur- kelvin · Valgustugevus- kandela · Ainehulk- mool 3. Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 4. Ainehulga ühik on mool- ainehulk, mis sisaldab 6,02 x 1023 osakest. 5. Keskkonnakeemia tegeleb 5. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtuseid. 6. Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite kooseisu ja tagasi. Fosforringe või lämmastikringe joonis ja kirjelda 7. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid: · Rahvastiku kiire juurdekasv · Atmosfääri saastumine · Happevihm

Biokeemia
thumbnail
2
docx

Vee kareduse määramine

Töö eesmärk · Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega; · Katlakivi moodustumise uurimine; · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Kasutatavad ained ja töövahendid 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH 4Cl + NH3H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl2 lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töövahendid Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks. A. HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine 1. HCO3- ioonide kontsentratsioon Vtriloon-B : 11,05 mL C M,HCl : 0,025 M Vvesi : 100mL VHCl * C M ,

Anorgaaniline keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun