Kelaadid al.1945 *Kompleksonomeetria tiitrimeetria meetod, mis põhineb kompleksimoodustamise reaktsioonidel; *Kelaat on tsükliline kompleksühend,milles kompleksimoodustaja on moodustanud sideme ühe ligandi 2 või enama doonorrühmaga (rühm kus on vaba elektronpaar); Didentaatne ligand (ka bidentaatne) Didentaatsed ligandid 1,10-fenantroliin Tiitrimine aminopolükarboksüülhapetega *Avastamine, Schwarzenbach *Etüleendiamiintetraetaanhape (EDTA) ehk kompleksoon II *Etüleendiamiintetraetaanhappe dinaatriumi sool ehk kompleksoon III ehk triloonB *Struktuur *Nitrilotrietaanhape (NTA) ehk kompleksoon I EDTA EDTA happelised omadused Astmeline dissotsiatsioon EDTA CaEDTA Kompleksi püsivuskonstant Kompleksi tinglik püsivuskonstant Kompleksi tinglik püsivuskonstant Kompleksi tinglik püsivuskonstant Tiitrimiskõver Tiitrimiskõverate arvutamine Näide:
(i.k. Carrier) Töö põhimõte Käesolev laboratoorne töö on lihtne näide VSA võimalikust rakendusest vismuti kontsentratsiooni määramiseks spektrofotomeetriliselt. Selleks kasutatakse ühekanalist süsteemi, mille puhul toimub kandelahuse reaktsioon süsteemi süstitud reagendiga antud juhul põhineb vismuti reaktsioonil etüleendiamiintetraäädikhappedinaatriumiga, mille tulemusena moodustub vismuti etüleendiamiintetraäädikhappe sool Bi-EDTA. Töövahendid · Vismuti standardlahus 0,1 mg/ml · Reagendi lahus kompleksoon III - EDTA 0,001 M · MilliQvesi · Mõõtpipetid · Mõõtkolvid, 50 ml · Aparatuur spektrofotomeeter, reaktor, peristaltiline pump Töö käik Töös kasutatavad standardlahused vajaliku vismuti kontsentratsiooniga valmistatakse 50 ml mõõtkolbidesse kontsentratsiooni vahemikus 0,01 mg/ml 0,1 mg/ml. Selleks arvutatakse
0.050 L + 0.0101L = 1.66 × 10 − 4 M a lg ul Arvutame [H+] kontsentratsiooni vee dissotsatsiooni konstandi kaudu: [H+] = KW/[-OH] = 10-14/1.66×10-4 = 6.02×10-11 pH = 10.22 Vastus: a) 3.99; b) 5.90; c) 9.25; d) 10.22. 17. 50.0 ml 0.0400 M Ca2+ (puhverdatud pH 10.00 juures) tiitriti 0.0800 M EDTA lahusega. a) Leidke ekvivalentpunkti saavutamiseks vajalik EDTA lahuse maht. b) Leidke pCa2+ kui on lisatud 5.0 ml EDTA lahust. c) Leidke pCa2+ ekvivalentpunktis. d) Leidke pCa2+ kui on lisatud 26.0 ml EDTA lahust (V: pCa2+ = 8.73) Lahendus: Kirjutame välja asjakohase reaktsioonivõrrandi: , ja seda reaktsiooni kirjeldava tingliku püsivuskonstandi: Kf’ = αY4- Kf = (0.30)(1010.65) = 1
(1,7%), emulgaator ( pulbertselluloos), lõssipulber, happesuse regulaator ( äädikhape), sinepipulber, toiduvärvid (titaandioksiid ja beetakaroteen), säilitusaine (kaaliumsorbaat). Salvest Majonees Koostis: joogivesi, taimne õli, suhkur, tärklis, keedusool (max 1,5%), munakollase pulber, paksendajad naatriumalginaat, guarkummi ja ksantaankummi, happesuse regulaator äädikhape ja sidrunhape, sinepi lõhna- ja maitseaine (sh soja), toiduvärv beetakaroteen, antioksüdant EDTA. Salvest Kerge majonees Koostis: joogivesi, taimne õli, modifitseeritud tärklis, stabilisaatorid naatriumalginaat ja guarkummi, suhkur, keedusool (max 1,3%), munakollase pulber, lõssipulber, happesuse regulaatorid äädikhape ja piimhape, paksendaja ksantaankummi, sinepi lõhna- ja maitseaine (sh soja), toiduvärv beetakaroteen, antioksüdant EDTA. Salvest Mädarõikamaitseline majonees Koostis: joogivesi, taimne õli, suhkur, stabilisaatorid tärklis, naatriumalginaat ja guarkummi,
vähendatud. Mikrosüsteemid võimaldavad automatiseerida ja oluliselt kiirendada analüüsi ning ei vaja spetsiaalseid laboritingimusi. LABORATOORNE TÖÖ (praktikum) Töö eesmärk. Töö eesmärgiks on määrata uuritava lahuse vismuti kontsentratsioon spektrofotomeetriliselt kasutades voogsisestusanalüüsi meetodit. Töövahendid. Aparatuur spektrofotomeeter, reaktor, peristaltiline pump, vismuti standardlahus 0,1 mg/ml, reagendi lahus kompleksoon III Na-EDTA 0,001 M, MilliQ vesi, mõõtpipetid, mõõtkolvid, 50 ml. Töö käik. Joonis. Töös kasutatavad standardlahused vajaliku vismuti kontsentratsiooniga valmistatakse 50 ml mõõtkolbidesse kontsentratsiooni vahemikus 0,01 mg/ml 0,1 mg/ml. Valmistatakse 4 lahust: 0,6 ug/ml, 1 ug/ml, 2 ug/ml, 3 ug/ml. Selleks arvutatakse pipeteerimiseks vajalikud kogused lähtuvalt standardlahuses (0.3, 0.5, 1, 1.5 ml) sisalduvast vismuti kontsentratsioonist (100 ug/ml) ja viiakse
mittetasakaalulistes tingimustes. Dispersiooni kvantitatiivse kriteeriumi leidmiseks on sisse toodud dispersioonikoefitsient D= C0/Cmax, kus C0 on analüüdi kontsentratsioon dispergeerumata proovis ja Cmax on analüüdi piigi maksimumile detektoris vastav kontsentratsioon. Töö ülesanne: Vismuti kontsentratsiooni määramine spektrofotomeetriliselt, kasutades ühekanalist süsteemi, mille puhul toimub kandelahuse reaktsioon süsteemi süstitud reagendiga, mille tulemusena moodustub Bi- EDTA. Töö vahendid: Vismuti standardlahus- 100 g/ml Reagendi lahus- kompleksoon III- EDTA 0.001 M MilliQvesi Mõõtpipetid Mõõtkolvid, 50 ml Aparatuur- spektrofotomeeter, reaktor, peristaltiline pump Töö käik: Valmistatakse 4 teatud kontsentratsiooniga vismuti lahust standardlahusest. Selleks arvutatakse vajalikud standardlahuse kogused, viiakse need mõõtkolbi ja pärast täidetakse seda priipsuni milliQveega. Kolvis olev lahus segatakse hoolikalt ja süstal täidetakse antud lahusega.
Samuti on triitimine küllaltki ebatäpne, kuna lahuse värvi määramine, millal on õige hetk, on väga suhteline ja individuaalne. Seega võib meie katset õnnestunuks lugeda, kuna katseline tulemus erines sellest, mis vaja oli siiski küllaltki vähe. Katse 2: Vee kareduse määramine mahtananalüüsi abil. Töö eesmärk : Määrata kooli vee üldine ja mööduv karedus Reaktiivid: H2O, NH4Cl, NH3 · H2O puhverlahus, EDTA lahus, indikaator ET00, metüülpunane, HCl a) Üldkareduse määramine: Töö käik : Pipeteerida 100 cm3 vett keeduklaasi, lisada 5 cm3 NH4Cl, NH3 · H2O, pH 9,7, puhverlahust, väike kogus indikaatorit ET00 ja triitida 0,05 M EDTA lahusega aeglaselt kuni lahus muutub punasest värvusest siniseni. Arvutada üldkaredus triitimiseks kulunud EDTA lahuse ruumala kaudu (ühikutes mgmol dm-3 ehk mol · 10-3 dm-3) Katse andmed : VKulunud EDTA 312 (cm3) CEDTA 0,05 M Arvutused : -1 ·
sept 2017 Töö eesmärk: Kraanivee kareduse määramine vees sisalduvate ioonide kontsentratsiooni ligikaudse määramise abil.. Analüüsiks kasutatavad katsevahendid: ▪ Bürett (50ml) ▪ Pipett (2ml) ▪ Erlenmeyeri kolb (100ml) ▪ Tõmbekapp ▪ Statiiv ▪ Proov - kraanivesi ▪ Lehter ▪ Titrant - 0.01 M EDTA lahus ▪ Mõõtesilinder ▪ Indikaator - ET- 00 ▪ Keeduklaas ▪ Puhverlahus - ▪ Mikrospaatel ammooniumpuhverlahus Analüüsi käik: ▪ Loputasime büretti 2-3 korda vähese koguse titrandiga ning kinnitasime vertikaalselt statiivi külge. Täitsime büreti lehtri abil titrandiga. Jälgisime, et büretti ei jääks
Kirjelduses märgib, millised etapid läbis edukalt ja millised olid probleemsed kohad. Töö nr 1: Inimese genoomse DNA restriktsioon Cfr42I restriktaasi abil. Saadud fragmentide ligeerimine "Bluescript" pBS SK+ plasmiidi ehk vektorisse. Lähteained: Inimese genoomne DNA (<300 kb fragmentidena), mis on eraldatud adenokartsinoomi (HeLa) või teratokartsinoomi (NT2) kasvajarakkude lüüsil mitteioonse detergendi (NP40) abil. DNA on lahustatud TE* lahuses (TE*, 10 mM Tris-HCl, pH 7,5; 1 mM EDTA-Na 2) kontsentratsiooniga 5-10 nanogrammi/mikroliiter (ng/l). HeLa ja NT2 rakuliini kohta vaata - http://www.lgcstandards-atcc.org/ Bluescript pBS SK+ plasmiid 10 ng/l lineariseeritud Cfr42I abil (~3h restriktsioon, puhastatud fenooltöötluse, etanooliga sadestamise abil; lahustatud TE-s). Plasmiidi kohta vt Stratagene; http://www.stratagene.com/ . Plasmiidi kaarti vt lisamaterjalidest. Restriktaas Cfr42I (SacII) 10 ühikut/mikroliiter (u/l), hoitakse jääl
Kirjelduses märgib, millised etapid läbis edukalt ja millised olid probleemsed kohad. Töö nr 1: Inimese genoomse DNA restriktsioon Cfr42I restriktaasi abil. Saadud fragmentide ligeerimine "Bluescript" pBS SK+ plasmiidi ehk vektorisse. Lähteained: Inimese genoomne DNA (<300 kb fragmentidena), mis on eraldatud adenokartsinoomi (HeLa) kasvajarakkude lüüsil mitteioonse detergendi (NP40) abil. DNA on lahustatud TE* lahuses (TE*, 10 mM Tris-HCl, pH 7,5; 1 mM EDTA-Na 2) kontsentratsiooniga 5 nanogrammi/mikroliiter (ng/l). HeLa rakuliini kohta vaata - http://www.lgcstandards-atcc.org/ Bluescript pBS SK+ plasmiid 10 ng/l lineariseeritud Cfr42I abil (~3h restriktsioon, puhastatud fenooltöötluse, etanooliga sadestamise abil; lahustatud TE-s). Plasmiidi kohta vt Stratagene; http://www.stratagene.com/ . Plasmiidi kaarti vt lisamaterjalidest. Restriktaas Cfr42I (SacII) 10 ühikut/mikroliiter (u/l), hoitakse jääl. Restriktaasi kohta vt Fermentas;
Kõik analüsaatorid väljastavad järgmisi parameetreid: · trombotsüütide keskmine maht ( mean platelet volume, MPV) · trombotsüütide suurusjaotuvus ( platelet distribution width, PDW) · trombokrit ( paletelet.ctit, PCT ) Proovimaterjal ja proovi säilitamine Hematoloogilise analüüsi jaoks on vajalik antikoagulandiga hüübimatuks muudetud veri. Eelistatud on veeniveri. Laborimeditsiinis sagedamini kasutatavat antikoagulanti on: etüleendiamiintetraatsetaat (EDTA), naatriumtsitraat, hepariin. Rahvusvahelise hematoloogia standardiseerimise nõukogu on soovitanud vererakkude loendamiseks ja nende suuruse määramiseks eelistada antikoagulandina EDTA`d, kuna see tekitab kõikide rakkude täieliku antikoagulatsiooni minimaalsete morfoloogiliste muutustega. Hepariin ei muuda rakkude suurust ja kuju, kuid ei väldi täielikult trombotsüütide ja leukotsüütide kokkukleepumist.
998% Järeldus: Katse viga võis tulla sellest, et me ei vaadanud piisavalt täpselt millal lahus muutus punakasroosaks kuna me ei oskanud hinnata, milliseks värvus pidi muutuma või kuna kaks reaktiivi ei segunenud oma vahel piisavalt. 2.2 KATSE 2 – VEE KAREDUSE MÄÄRAMINE MAHTANALÜÜSI ABIL A – Üldkareduse määramine Töö eesmärk: Määrata üldine kaltsiumi- ja magneesiumioonide sisaldus kraanivees. Töö vahendid: Vesi, NH4Cl, NH3 * H2O, pH (9,7) puhverlahus, ET00 indikaator, EDTA lahus, bürett Töö käik: Pipeteerida 100 ml vett, lisada 5 ml NH4Cl, NH3 * H2O, ph (9,7) puhverlahust, väike kogus (ca 0,1 g ) Indikaatorit ET00 ja tiitrida 0.05 M EDTA lahusega aeglaselt kuni lahuse punase värvuse muutumiseni siniseks. Arvutada üldkaredus tiitrimiseks kulunud EDTA lahuse ruumala. Andmed: Tiitritud kogus – 3,5 ml Arvutused: 3,5 * 0,005 * 1000 * 1000 / 1000 * 100 = 0,175 mg/mol * dm-3 Järeldus:
Dispersiooni kvantitatiivse kriteeriumi leidmiseks on sisse toodud dispersioonikoefitsient D= C0/Cmax, kus C0 on analüüdi kontsentratsioon dispergeerumata proovis ja Cmax on analüüdi piigi maksimumile detektoris vastav kontsentratsioon. Töö eesmärk. Töö eesmärgiks on määrata uuritava lahuse vismuti kontsentratsioon spektrofotomeetriliselt kasutades voogsisestusanalüüsi meetodit. Töövahendid. Vismuti standardlahus- 100 g/ml Reagendi lahus- kompleksoon III- EDTA 0.001 M MilliQvesi Mõõtpipetid Mõõtkolvid, 100 ml Aparatuur- spektrofotomeeter, reaktor, peristaltiline pump Töö käik. Valmistatakse 4 teatud kontsentratsiooniga vismuti lahust standardlahusest. Selleks arvutatakse vajalikud standardlahuse kogused, viiakse need mõõtkolbi ja pärast täidetakse seda priipsuni milliQveega. Kolvis olev lahus segatakse hoolikalt ja süstal täidetakse antud lahusega. Eelnevalt täidetakse kandelahusega (EDTA) kogu süsteem
ALT AST bilirubiin sapphapped kaltsium · Punktsioon kiirelt muutused: CK laktaat kortisool tsirkuleerivad lümfotsüüdid kassidel glükoos Hemolüüsi vältimine- · Koheselt vereproov peale zguti asetamist. · Vältida negatiivset rõhku süstlaserütrotsüütide muutused. · Mitte tõmmata survega verd süstlasse. · Lasta valguda mööda katsuti seina alla. · Antikoagulandiga katsuti- mitte raputada keerata paar korda rahulikult ümber. Antikoagulandid · EDTA- etüleendiamiintetraatsetaat · Hepariin · Tsitraat-koagulatsiooni parameetrid · Naatriumfluoriid plasma ( NaF) · Glükoos · Laktaat Seerum · Plasma, millest on eemaldatud fibrinogeen (plasmaproteiin). Hüübimisprotsessi käigus plasma lahustuv fibrinogeen konventeeritakse lahustamatuks fibriiniks. Koagulatsiooni aeg varieerub. Kauem kui plasma ettevalmistamine. Verekatsuti seisab toatemperatuuril kuni hüübib, siis tsentrifuugida, seerum seerumikatsutisse.
6. Milleks oli vaja kuumašokk kompetentsete rakkude transformeerimisel? Tsütoplasma membraan on laetud positiivselt, DNA on laetud negatiivselt Membraanid depolariseeruvad ja DNA transporditakse rakku. 7. Miks ei või 50% EtOH-ga pesta? Sest DNA hakkab siis lahustuma. 70% ei hakka veel lahustuma. 8. Miks on vaja Mg-d restriktaasi puhvris? Kahevalentne katioon, tavaliselt Mg++ on ensüümi tööks absoluutselt vajalik 9. Miks lahus 1? 2? 3? Lahus 1 sisaldab glükoosi, EDTA ja Tris-HCl. EDTA seob kahevalentseid metallioone, mis on vajalikud nt DNaasi tööks + EDTA aitab stabiliseerida DNA fosfaat selgrooga . Suspendeeritakse puhvris, sest vees võib DNA laguneda. Lahus 2 sisaldab SDS ja NaOH. Aluseline töötlus, mille käigus detergent SDS lõhub rakumembraani ja alus saab seonduda plasmiidse DNAga, mis seejärel denatureerub. Aluselises keskkonnas rakud lüüsuvad ja DNA denatureerub. Segada õrnalt. Lahus 3 sisaldab KOAc (kaaliumoksaalatsetaat)
............................................21 2.7.1. Naatriumkloriid............................................................................ 21 2.8. Säilitusained....................................................................................... 21 2.8.1. BHT ehk butüülhüdroksütolueen..................................................21 2.9. Vee pehmendaja................................................................................ 22 2.9.1. Tetranaatrium EDTA.....................................................................22 2.10. Värvained......................................................................................... 23 2.10.1. CI 12490..................................................................................... 23 2.10.2. CI 51319..................................................................................... 23 2.10.3. CI 74160.......................................................................
laboritingimusi. 2. Töö käik Valmistatakse 4 teatud kontsentratsiooniga vismuti lahust standardlahusest. Selleks arvutatakse vajalikud standardlahuse kogused, viiakse need mõõtkolbi ja pärast täidetakse seda 100 milliliitrise mahuni milliQ veega. Kolvis olev lahus segatakse hoolikalt. Kuna proov süstitakse süstla abil, siis tuleb lahused valada mugavamaks kasutamiseks keeduklaasidesse. Eelnevalt täidetakse kandelahusega (EDTA) kogu süsteem. Selleks viiakse reaktori lüliti vastavasse asendisse ja pumbatakse kandelahust konstantse kiirusega läbi süsteemi. Proovi sisestamiseks muudetakse reaktori lüliti asendit ja sisestatakse eelnevalt süstlasse imetud teada kontsentratsiooniga vismuti lahus vastavasse aasa. Seejärel muudetakse reaktori lüliti asendit, mille järel kandelahus viib kogu süstitud vismuti lahuse läbi reaktori aasa detektori raku poole. Detekteerimiseks kasutatakse UV-
invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud glükoosi ja fruktoosi summaarsete kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Viimaste suhkrute kontsentratsiooni määramine tehakse kindlaks kompleksomeetrilisel meetodil, kus põhireaktiiv, mis on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, sisaldab vask(II)- triloon B kompleksi. Kompleks valmistatakse Na 2CO3 lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades CuSO4 ja EDTA-Na –d (etüleen-diamiintetraäädikhappe dinaatriumi sool). Kuna see lahus on tugevalt aluseline ning invertaasi optimaalne pH on 4,8, siis mõjub see lahus inaktiveerivalt ja lõpetab ensüümireaktsiooni. Samuti on taandavate suhkrute määramiseks vajalik leeliseline keskkond ja vask(II)-triloon B kompleks. Reaktsioonisegust kindlal ajahetkel võetud proov, mis sisaldab taandavaid suhkruid viiakse komplekslahusesse. Keemisel taandub kompleksis sisalduv vask(II) suhkrute toimel vask(I)-ks
Kui muuta pH esialgseks väärtuseks, siis bakterite genoomsed DNA molekulid agrigeeruvad ja tekitavad sadet soolade mõju tagajärjel ja plasmiidsed DNAd renatureeruvad tagasi. Nüüd fuugimisel lihtne genoomset DNAd eraldada plasmiidsest. 1. Võtsin kasvanud epsis bakterikultuur, fuugisin bakterid põhja 2 min maksimumpööretel ning eemaldasin pipetiga sööde sademe kohal. 2. Esimesena lisasin 0,2 ml E1 lahust (Glükoos teeb lahust isotooniliseks, EDTA seob katioone samas inhibeerib paljusid ensüüme, Tris-HCl on puhverdav reagent ning Rnaas A eemaldab bakteraalse RNA prepsist) 3. Teisena lisasin 0,2 ml E2 lahust (SDS lahustab bakteriraku mambraani fosfolipiidid ja denatureerib valgud, NaOH denatureerib DNA struktuurid) 4. Lahus muutus „tatiseks“. Pärast 5 min inkubeerimist laua peal lahus muutus selgemaks. 5. Nüüd pipeteerisin peale 0,2 ml E3 lahust (KAc peatab lüüsi ning normaliseerib pH, mille
Välissfäär- kompleksioonide laengu neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid Kompleksonomeetriline tiitrimine-tiitrimeetria meetod, mis põhineb kompleksimoodustamise reaktsioonidel; Kelaat on tsükliline kompleksühend, milles kompleksimoodustaja on moodustanud sideme ühe ligandi 2 või enama doonorrühmaga (rühm kus on vaba elektronpaar). Dentaatsus - sidemete arv, mille ligand annab katiooniga Titrandid kompleksonomeetrias- enamasti aminopolükarboksüülhapped EDTA - Etüleendiamiintetraetaanhape (EDTA) ehk kompleksoon II. Etüleendiamiintetraetaanhappe dinaatriumi sool ehk kompleksoon III ehk triloon-B. Reageerib metallikatioonidega vahekorras 1:1 Ag+ + Y4- = AgY3- Al3+ + Y4- = AlY- Reageerib praktiliselt kõigi katioonidega, andes tiitrimiseks piisavalt stabiilse kompleksi NTA Nitrilotrietaanhape (NTA) ehk kompleksoon I Aminopolükarboksüülhapete omadused- astmeline dissotsiatsioon (Struktuur,Dissotsiatsioon)
kaltsiumkarbonaat kontsentratsiooniga 10 mg/l (0.1 mmol/l). · USA kareduse kraadid 1 USA kareduse kraad on karedus, mille põhjustab kaltsiumkarbonaat kontsentratsiooniga 1ppm (1 mg/l, 0.01 mmol/l). 7 8 Kareduse määramine · ÜLDKAREDUSE MÄÄRAMINE (Kompleksoon III ·Titrandina kasutatakse kompleksoonidest enim EDTA, (etüleendiammiintetraäädikhappe (EDTA) dinaatriumisool) eteendiamiintetraetaanhappe lahust mõõtelahus, indikaator: eriokroommust ET-OO. V1 C M 1 1000 üldkaredus : Vvesi VEE MÖÖDUVA KAREDUSE MÄÄRAMINE ·Ühendit tuntakse ka triloon B kaubandusliku nimetuse all. (vesinikkloriidhappe metüüloranzi juuresolekul):
Panin bakterid loksutavasse inkubaatorisse 16 tunniks kasvama 375 C juures 6.1 Praktikum – minipreparatsioon aluselise lüüsi meetodil Eesmärgiks on bakteris paljundatud plasmiidi välja puhastamine. Võtsin üleöö kasvanud bakterid ja fuugisin bakterid põhja Eemaldasin supernatanti Re-suspendeerisin pellet 0,2 ml-s E1 lahuses (50mM glükoos – teeb lahuse isotooniliseks, 25 mM Tris-HCl, pH 8,0, 10nM EDTA-Na2 – seob katioone, inhibeerides ensüüme(DNAaasid) ja destabiliseerib raku membraani, RnaasA 10 µl/ml – eemaldab bakteriaale RNA prepsist). Lisasin 0,2 ml E2 lahus(0,2 N NaOH, 1% SDS – detergent, lõhustab bakteriraku membraani, denatureerib valku ja laseb aluse DNAd degradeerima. Kuna plasmiidne DNA on tsirkulaarne, siis ahelad ei eralduvad), suspendeerisin. Inkubeerin laua peal 5 minutit.
Saagise määramiseks on kolm peamist võtet: 1. Kasutada rikastatud proovi (lisamismeetod) 2. Kasutada referentsmaterjale 3. Kasutada võrdluseks tulemust, mis on saadud teisel põhimõttel töötava meetodi abil. Saagis võib olenevalt analüüdi sisaldusest kõvasti varieeruda. 6. Analüüsimeetod ja analüüsimetoodika. Selgitage erinevust, tooge näiteid? Analüüsimeetod on põhimõtteline menetlus teatud liiki objektides teatud analüüdi sisalduse määramiseks, nt EDTA-tiitrimine. Analüüsimetoodika on detailne eeskiri mingi analüüsi läbiviimiseks, nt tsingi määramine vase-tsingi sulamis EDTA-tiitrimisega; metoodiks detailsuse aste võib minna koguni nt anuma kuju ja väga täpsete ainekogusteni. Analüüsimeetodid jagatakse keemilisteks (tiitrimeetria, gravimeetria, ...), füüsiko- keemilisteks (elektrokeemilised, kromatograafilised), füüsikalisteks (spektromeetria).
kompleksanioon. Välissfäär- kompleksioonide laengu neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid Kompleksonomeetriline tiitrimine: Tiitrimeetria meetod, mis põhineb kompleksimoodustamise reaktsioonidel; Kelaat on tsükliline kompleksühend, milles kompleksimoodustaja on moodustanud sideme ühe ligandi 2 või enama doonorrühmaga. Dentaatsus - sidemete arv, mille ligand annab katiooniga Titrandid kompleksonomeetrias: Enamasti aminopolükarboksüülhapped EDTA - Etüleendiamiintetraetaanhape ehk kompleksoon II NTA Nitrilotrietaanhape (NTA) ehk kompleksoon I Aminopolükarboksüülhapete omadused: Astmeline dissotsiatsioon;sõltuvalt pHst 5 vormi lahuseid;lahustub hästi Kompleksühendi püsivuskonstant, tinglik püsivuskonstant: Kompleksonomeetrilise tiitrimise kõver Arvutatakse tinglik püsivuskonstant,arvutatakse tiitrimiskõvera punktid enne ekvivalentpunkti;siis ekvivalentpunktis ja peale eksvivalentpunkti. Metalliindikaatorid
ja asetada restile nõrguma 5 minutiks, seejärel loputada puhta veega. Toimespekter: bakteritsiidne, fungitsiidne, viiruseid inaktiveeriv, Hepatit B, HIV. Mofix M Nõudepesuvahend masinpesuks Nõudepesuvahend kasutamiseks tööstuslikes ja kodustes automaatpesumasinates. Doseerimine vastavalt kasutatava automaatpesumasina juhendile. Puhastab efektiivselt, annab nõudele hea läike. Pehme vee korral ei ole vajalik kasutada loputusvahendit. Koostis: tensiidid, EDTA, gumensulfonaat. Hoida lastele kättesaamatus kohas, kaitstuna otsese päikese valguse eest, toatemperatuuril mitte alla +5°C! Pulfix Pulbriline nõudepesuvahend automaatpesumasinatele Kasutamine: kasutada vastavalt automaatpesumasina kasutusjuhendile. Koostis: ACL, naatriumpolüfosfaat, anioonsed tensiidid, naatriumkarbonaat. Hoida õhukindlalt suletuna, kuivas, otsese päikesevalguse eest kaitstuna, lastele kättesaamatus kohas! Pulsol
Määramiseks kasutatakse nende ioonide võimet moodustada püsivad kompleksühenid orgaanilise ühendi triloon-B molekulidega. Nimetatud ühend kuulu kompleksioonide rühma. Meetodiks on mahtanalüüs, mille puhul mõõdetakse büreti abli kompleksi moodustamiseks kuluva triloon-B maht 0,1 cm3 täpsusega. Katse. Ppeteerida 100 cm3 vett, lisada 5cm3 NH4Cl, NH3 x H2O, ph (9,7) puhverlahust*, väike kogus (ca 0,1 g ) Indikaatorit ET00 ja tiitrida 0.05 M EDTA lahusega aeglaselt kuni lahuse punase värvuse muutumiseni siniseks. Arvutada üldkaredus tiitrimiseks kulunud EDTA lahuse ruumala kaudu ühikutes mgmol dm-3 ehm mol x 10-3 dm-3: x (mgmol dm-3) Üldkaredus= v EDTA (cm3)cEDTA (mol x dm-3) 1000 x 1000 x (mg-mol x dm-3) 1000 x 100 (cm3) Katse andmed: 1) EDTA lahust alguses : 15,7 cm3 2) EDTA lahust lõpus : 19,2 cm3 Arvutused:
Kuna HCl kulus sama palju moole kui NaOH, võime õelda, et lõplikus NaOH lahuses oli 0,00204 mooli NaOH-d. Järelikult : 2. Mmolaarsus NaOH = nNaOH /V =0,00204 /0,025= 0,0816M Järeldus: NaOH lõpliku lahuse molaarsus oli 0,0816 M Katse 2 a,b: Vee kareduse määramine mahtanalüüsi abil Katse a: Üldkareduse määramine Töö vahendid: Pipet, vesi, büret. Töö reaktiivid: NH4Cl, NH3 . H2O, ET00, EDTA (Triboon B) Töö kirjeldus: 1. Pipeteerime 100 cm3 kraani vett keeduklaasi 2. Lisame sellele 5cm3 NH4Cl, NH3 . H2O puhverlahust, 0,02g indikaatorit ET00 3. Tiitrime saadud lahust 0,05M EDTA lahusega kuni punase värvi muutumiseni siniseks VEDTA = 4,4 cm3 CEDTA = 0,05 M Arvutused: 1. Määrame üldkaredus EDTA kulunid ruumala kaudu Üldkaredus = (VEDTA * CEDTA *1000*1000)/(1000*100) (mg-mol/dm3)
hüdrolüüsil vabanenud glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit. Kompleksomeetrilise meetodi põhireaktiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi ning valmistatakse kõrge Na2CO3 kontsentratsiooniga lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades CuSO4 ja EDTA dinaatriumi soola (triloon B). See reaktiiv toimib invertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab ensüümireaktsiooni ning tagab leeliselise keskkonna taandavate suhkrute määramiseks. Komplekslahusesse viiakse kindlal ajahetkel võetud ning taandavaid suhkruid sisaldav proov. Keemistemperatuuril taandub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ning moodustub punane Cu2O sade. Keetmisel toimub järgnev reaktisoon:
hüdrolüüsil vabanenud glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit. Kompleksomeetrilise meetodi põhireaktiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi ning valmistatakse kõrge Na2CO3 kontsentratsiooniga lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades CuSO 4 ja EDTA dinaatriumi soola (triloon B). See reaktiiv toimib invertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab ensüümireaktsiooni ning tagab leeliselise keskkonna taandavate suhkrute määramiseks. Komplekslahusesse viiakse kindlal ajahetkel võetud ning taandavaid suhkruid sisaldav proov. Keemistemperatuuril taandub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ning moodustub punane Cu2O sade. Keetmisel toimub järgnev reaktisoon: Järgnevalt tuleb tiitrimise teel määrata vabanenud triloon B kogus
ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Sahharoosi hüdrolüüsi küigus tekkinud produktide glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks kasutatakse nn kompleksomeetriline meetod, kus põhireaktiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi. Nimetatud kompleks valmistatakse kõrge Na2CO3 kontsentratsiooniga lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades (1:1) CuSO4 ja etüleemdiamiintetraäädikhappe dinaatriumi soola (EDTA-Na, tuntud kui triloon B). Kindlal ajahetkel reaktsioonisegust võetud proov, mis sisaldab taandavaid suhkruid, viiakse komplekslahusesse. Keemistemperatuuril taandub komplesis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja moodustub Cu2O, mis eraldub reaktsioonisegust punase sademena. Järgneb reaktsioonil vabanenud triloon B koguse määramine tiitrimise teel, kasutades 0,02 M vasksulfaadi lahust. Tiitrimise käigus komplekseerub vabanenud triloon B uuesti Cu(II)-
22. Doonor-aktseptorside. Doonor-aktseptorside - kus üks sideme partneritest annab mõlemad sideme elektronid. 23. Millest sõltub kompleksühendi värvus? Kompleksühendi värvus sõltub nii metallist kui ligandidest. 24. Kompleksühendite teke. AgCl + NH3 [Ag(NH3)2]Cl PbSO4 + 4NaOH Na2[Pb(OH)4] + Na2SO4 25. Looduslikus vees komplekse moodustavad ligandid. ·Humiinained ·Amiinohapped ·kloriidid (merevees) sünteetilised ligandid: * EDTA (Na-etüleendiamiintetraatsetaat) * NTA (Na-nitrilotriatsetaat) * Na-tripolüfosfaat 26. EDTA kasutusala. Tähtsamad kasutusalad: vee üldkareduse määramine, metalli-ioonide kontsentratsiooni määramine. 27. Kuidas toimub metallide lahustumine tahkest faasist? 28. Rauakompleksid. Termodünaamika 29. Iseloomustage olekufunktsioone ja -parameetreid. · Olekuparameetrid on mõõdetavad suurused: temperatuur (T), rõhk (P), ruumala (V), ainehulk (n)
Tehke kindlaks ja märkige protokolli tabelisse büreti skaala näidud 0,02 ml täpsusega. Reaktiivid: Kompleksoon III (etüleendiammiintetraäädikhappe Tiitritakse kompleksoon III mõõtelahusega sinise värvuse püsimajäämiseni. (EDTA) dinaatriumisool) mõõtelahus, indikaator ET-OO, ammooniumpuhver, Esimest tiitrimist on soovitav alustada büreti nullnivoo lähedusest. Esimesed uuritav vesi. milliliitrid võib lisada suhteliselt kiiresti. Kui lahuste segunemiskohal ilmneb
ja vabanenud glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit. Kompleksomeetrilise meetodi põhireaktsiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi ning valmistatakse kõrge Na2Co3 kontsentratsiooniga lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades CuSO4 ja EDTA dinaatriumi soola (triloon B). See reaktiiv toimib invertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab ensüümireaktsiooni ning tagab leeliselise keskkonna taandavate suhkrute määramiseks. Komplekslahusesse viiakse kindlal ajahetkel võetud ning taandavaid suhkruid sisaldav proov. Keemistemperatuuril taandub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja tekib punane Cu2O sade. Keetmisel toimub reaktsioon näeb välja nii:
positiivne- komplekskatioon, negatiivne- kompleksanioon. Välissfäär- kompleksioonide laengu neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid Ligand tsentraalaatomi ümber paigutunud osakesed, millel on vaba elektronpaar. Moodustab kovalentse sideme katiooniga. 33. Kompleksonomeetriline tiitrimine. Põhineb kompleksi moodustamise reaktsioonidel. Tiitrimismeetod metallikatioonide määramiseks Titrandiks ennekõike amino-polükarboksüülhapped 34. Titrandid kompleksonomeetrias (EDTA, NTA). 35. Aminopolükarboksüülhapete omadused (struktuur, dissotsiatsioon). 36. Kompleksühendi püsivuskonstant, tinglik püsivuskonstant. 37. Kompleksonomeetrilise tiitrimise kõver. 38. Metallindikaatorid (eriokroom must T, ksülenooloranz jt.). 200 orgaanilist ühendit- orgaanilised vaigud, mis moodustavad kelaate metalliioonidega. Need on intensiivse värvusega. MIn + HY = HIn + MY ET-00 - 3- 2- 2- Mureksiid - 2+ + In + Me = MeIn
2. Tsentrifuugi bakterid põhja 2 min maksimumpööretel toatemperatuuril 3. Eemalda ettevaatlikult pipetiga sööde (supernatant ehk selge lahus sademe kohal) eppendorfi põhja on kogunenud rakusade. 4. Re-suspendeeri pellet (väike hunnik rakke epsi põhjas) 0,2 ml-s E1 lahuses Ole hoolas: lahusesse jäävad klämbud ei lüüsu järgmises etapis täielikult ja seega saad vähem plasmiidi. Glükoos muudab E1 lahuse isotooniliseks, EDTA seob kahevalentsed katioone (seega inhibeerib paljusid ensüüme, kes töötamiseks neid enda koostisse vajavad) ja Tris on puhverdav reagent. RNAas A eemaldab bakteraalse RNA prepsist(ehk prepareeritavast plasmiidsest DNAst) 5. Lisa 0,2ml E2 lahust ning pipeteeri mitu korda edasi-tagasi. E2-s sisalduv SDS solubiliseerib (lahustab pisikesteks puhvris ujuvateks mullikesteks e.mitsellideks) bakteriraku membraani fosfolipiidid ning
Eelised · Kõrge täpsus · Kõrge tundlikkus · Lahjadest lahustest tiitrimise võimalikkus · Mitu komponenti ühest lahusest ilma eelneva eraldamiseta · Tiitrimine sademega ja värvilistest lahustest · Võimalus kasutada orgaanilisi lahusteid · Protsessi automatiseerimise võimalus Kasutamine · 1. Neutralisatsiooni reaktsioonid, kasutatakse klaaselektroodi, Võimalik tiitrida hapete segusid kui dissots. Konstant erineb 3 järku; · 2. Kompleksonomeetriline tiitrimine- katioonid EDTA lahusega, Cu soolad- Cu selektiivse elektroodiga; · 3. Sadestustiitrimine- kasutatakse metallilisi või membraan elektroode · 4. Redoks reaktsioonid- inertsed metall elektroodid
toimel ja vabanenud glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit. Kompleksomeetrilise meetodi põhireaktsiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi ning valmistatakse kõrge Na2Co3 kontsentratsiooniga lahuses, võttes ekvimolaarsetes hulkades CuSO4 ja EDTA dinaatriumi soola (triloon B). See reaktiiv toimib invertaasile inaktiveerivalt ja lõpetab ensüümireaktsiooni ning tagab leeliselise keskkonna taandavate suhkrute määramiseks. Komplekslahusesse viiakse kindlal ajahetkel võetud ning taandavaid suhkruid sisaldav proov. Keemistemperatuuril taandub kompleksis sisalduv Cu(II) suhkrute toimel Cu(I)-ks ja tekib punane Cu2O sade. Keetmisel toimub reaktsioon näeb välja nii:
Toime: lahustab efektiivselt taimseid ja loomseid rasvu ning ei lase pesulahusest lahustunud rasval ka madalatel temperatuuridel pesulahusest välja ladestuda. Beko Des peseb ja desinfitseerib üheaegselt, kindlustades toiduainete kvaliteeti alandavate mikroorganismide hävimise. Töölahuse kontsentratsioon: 0,25%-0,5%, (25-50ml 10 liitri vee kohta). Kasutamine: Pesta pinnad 40-50°C töölahusega, lasta vajadusel toimida mõni minut. Loputada puhta veega. Koostis: quat, EDTA, naatriumkarbinaat, mitteioomme tensiid. Töölahuse pH 10,6. Ainega töötades kasutada isiklikke kaitsevahendeid. Aine sattumisel silma loputada koheselt rohke veega ja pöörduda arsti poole. Säilitada temperatuuril 5- 30°C lastele kättesaamatus kohas. Beerclean Toiduainetööstuse leeliseline desinfitseeriv üldpesuvahend pH 11 Beerclean on mõeldud toiduainetööstuse, õlle- ja mahlatootmise, meiereide desinfitseerivaks vahupesuks nii käsitsi kui survepesul
· Maatriks (matrix) on proovi see osa, mis ei ole analüüt · Proov = Analüüt + Maatriks · Keemilise mõõtmise juures on võtmeküsimuseks SELEKTIIVSUS (mõõtetud peab saama just analüüdi sisaldus, mitte mingi muu aine oma) · Analüüsimeetod ja Analüüsimetoodika. Selgitage erinevus ja tooge näiteid! · Analüüsimeetod on põhimõtteline menetlus teatud liiki objektides teatud analüüdi sisalduse määramiseks o Näiteks EDTA-ga tiitrimine · Analüüsimetoodika on detailne eeskiri analüüsi läbiviimiseks o Näiteks EDTA-ga tiitrimise metoodika tsingi määramiseks vase-tsingi sulamites o Detailsuse aste võib minna välja milliliitrite ja anumate kujuni · Analüüsi etapid: o Meetodi/metoodika valimine o Metoodika valideerimine (juba valideeritud ja rutiinkasutuses oleva meetodi korral) o Proovi võtmine o Proovi jagamine identseteks alamproovideks
triloon B kompleksi: a) Tänu tugevalt aluselisele reaktsioonile toimib ta invertaasile, mile pHopt4,8, inaktiveerivalt. Lõpetab ensüümreaktsiooni b) Tagab taandavate suhkrute määramiseks vajaliku leeliselise kk-a ja vask(II)-triloon B kompleksi Kompleksi valmistamine: .võetakse ekvimolaarsete hulkades (1:1) CuSO4 ja etüleendiamiintetraäädikhappe dinaatriumsoola (EDTA-Na, tuntud kui triloon B) .kõrge Na2CO3 kontsentratsiooniga lahus Kindlal ajahetkel reaktsioonisegust võetud proov (sisaldab taandavaid suhkruid) viiakse komplekslahusesse. Keemistemperatuuri toimel: 1. suhkrute toimel taandub kompleksis sisalduv Cu(II)Cu(I). Moodustub Cu2O. Eraldub reaktsioonisegust punase sademena. 2. Lahusesse jääb ekvivaletsetes kogustes vaba triloon B Reaktsioonil vabanenud triloon B kogus tehakse kindlaks tiitrimise teel:
valgendajates, et eemaldada plekke ja valgendada heledaid kangaid. Olenevalt materjali tüübist sobivad neile erinevad valgendajad. Näiteks riietel on sellekohased lipikud. Perkarbonaadid ja vesinikperoksiid on mõned nendest komponentidest, mis lagunevad kahjututeks produktideks. Üks probleem on, et nad peavad olema stabiliseeritud vastu pidama pikale ajalisele seismisele. See saavutatakse lisades stabiliseerivaid komponente, nagu fosfaadid ja EDTA (EtüleenDiamiinTetraAtsetaat). Puhastav mõju seisneb mustuse ja raskemetalli sidumises. See ei ole kergesti lagunduv heitveepuhastusjaamades ega vee keskkonnas. Fosfaate kasutatakse kohtades, kus vesi on kare. Fosfaadid koos nitraatidega aitavad kaasa eutrofeerumisele vetikate ülevohamisele magevees ja meres. Nii fosfaadid kui nitraadid peavad vees olema, et tekitada eutrofeerumist. Üldjuhul on valgendavad ained loodusele kahjulikud.
· Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Sissejuhatus. Karedus on põhjustatud Ca2+ ja/või Mg2+ ning HCO3- ja/või CO32- ioonide sisaldumisest vees. Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ ioonide summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks (ÜK). Üldkareduse määramine toimub nn kompleksonomeetrilise tiitrimise teel. Tiitritakse etüleendiamiintetraetaanhappe (EDTA) dinaatriumisoola ehk triloon-B lahusega. Indikaatorina kasutatakse kromogeenmusta ET-00 (eriokroom-must T), mis moodustab Ca2+ ja Mg2+ ioonidega sirelililla värvusega kompleksiooni. Stöhhiomeetrilises punktis, kus kõik Ca2+ ja Mg2+ ioonid on seotud värvitusse kompleksi triloon-B-ga, muutub lahus indikaator-aniooni värvusest tingituna siniseks. Üldkareduse määramise juures on oluline, et lahuse pH püsiks aluselises piirkonnas,
elektronpaaride vahel. Side tekib mitte uute elektronide juurdevõtul või äraandmisel, vaid enda elektronide ja tühjade orbitaalide „sünnipärasel” kokkusobimisel. 25. Looduslikus vees komplekse moodustavad ligandid. • Humiinained • Aminohapped • kloriidid (merevees) Vesi moodustab Lewis'i alusena komplekse enamike d-metallide soolade lahustumisel ja reeglina nende lahused sisaldavadki metallide akvakomplekse. 26. EDTA kasutusala. EDTA on levinuim titrant. Etüleendiamiintetraatsetaati kasutatakse: • Keemias - vee üldkareduse määramiseks, metalli-ioonide kontsentratsiooni määramiseks. • Meditsiinis – raskemetallimürgituse ravis, mõningates vähiravimites • Koristusvahendites – puhastusvahendid, kloorivabad valgendajad, vee pehmendajad; puhastav mõju seisneb mustuse ja raskemetalli sidumises • Toiduainetööstuses – säilitusainena (värvimuutuste takistamiseks) • Põllumajanduses
Proov (sample) on osa analüüsiobjektist, mida kasutatakse analüüsi 30. Analüüt ja maatriks. Analüüt (analyte) on aine, mille sisaldust me analüüsiobjektis määrata soovime Maatriks (matrix) on proovi see osa, mis ei ole analüüt. 31. Analüüsimeetod ja –metoodika (näided). Analüüsimeetod (analysis method) on põhimõtteline menetlus teatud liiki objektides teatud analüüdi sisalduse määramiseks. (Keemiline, füüsikaline, füsiokeemiline) Näiteks EDTA-ga tiitrimine Analüüsimetoodika (analysis procedure) on detailne eeskiri analüüsi läbiviimiseks Näiteks EDTA-ga tiitrimise metoodika tsingi määramiseks vase-tsingi sulamites 32. Analüüsi etapid. 1. Meetodi/metoodika valimine 2. Metoodika valideerimine 3. Proovi võtmine 4. Proovi jagamine identseteks alamproovideks 5. Proovi kaalumine ja ettevalmistamine (ekstraheerimine), lahuse valmistamine 6. Segajate mõju elimineerimine 7. Kalibreerimisproovide või -lahuste valmistamine 8
t kaasnevad vahetusreaktsioonidega sageli ka värvuse muutused). 39. Kelaat. Mõned ligandid annavad metalliga rohkem kui ühe sideme. Komplekse, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli, nimetatakse kelaatideks (tsentraalaatom on seotud ligandi mitme aatomiga). 40. Kompleksühendite teke. AgCl+ NH3=[Ag(NH3)2]Cl PbSO4+4NaOH= Na2[Pb(OH)4]+Na2SO4 41. Looduslikus vees komplekse moodustavad ligandid. Humiinained, amiinohapped, kloriidid (merevees). 42. EDTA kasutusala. Tööstuses, meditsiinis ja keemias (laboris). 43. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid- moodustavada Ca2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad- seovad Ca2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiintetraäädikhappe (EDTA) dinaatriumsool ehk triloon-B. 44
t kaasnevad vahetusreaktsioonidega sageli ka värvuse muutused). 39. Kelaat. Mõned ligandid annavad metalliga rohkem kui ühe sideme. Komplekse, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli, nimetatakse kelaatideks (tsentraalaatom on seotud ligandi mitme aatomiga). 40. Kompleksühendite teke. AgCl+ NH3=[Ag(NH3)2]Cl PbSO4+4NaOH= Na2[Pb(OH)4]+Na2SO4 41. Looduslikus vees komplekse moodustavad ligandid. Humiinained, amiinohapped, kloriidid (merevees). 42. EDTA kasutusala. Tööstuses, meditsiinis ja keemias (laboris). 43. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime? Leelismetallide karbonaadid, silikaadid, ortofosfaadid- moodustavada Ca 2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad- seovad Ca 2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiintetraäädikhappe (EDTA) dinaatriumsool ehk triloon-B. 44
kaasnevad vahetusreaktsioonidega sageli ka värvuse muutused). 40. Kelaat: · Mõned ligandid annavad metalliga rohkem kui ühe sideme · Komplekse, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli, nim kelaatideks. 41. Kompleksühendite teke AgCl+NH3(Ag(NH3)2)Cl PbSO4+4NaOHNa(Pb(OH)4)+Na2SO4 42. Looduslikus vees komplekse moodustavad ligandid: · Humiinhapped · Aminohapped · Kloriidid · EDTA · NTA · Na- tripolüfosfaat 43. EDTA (eteendiamiintertaetaanhape) kasutusala: tööstuses, meditsiinis, keemias (laboris) 44. Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbrile? Millel põhineb nende toime? · Leelismetallide karbonaadid. Silikaadid, ortfosfaadid- moodustavad Ca2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; · Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksmoodustajad- seovad Ca2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. 45
Ingredients: Water, Beeswax, C18-36 Acid Triglyceride, Glyceryl Stearate, Copernicia Cerifera Wax (Carnauba), Stearic Acid, Alcohol Denat., Polyisobutene, Isododecane, VP/VA Copolymer, Glycerin, Silica, Ethyl Trisiloxane, C10-30 Cholesterol/Lanesterol Ester, Limnanthes Alba Seed Oil (Meadowfoam), Olea Europaea Fruit Oil (Olive), Prunus Amygdalus Dulcis Oil (Sweet Almond), Myristic Acid, Isostearic Acid, Xanthan Gum, Triethanolamine, Trisodium EDTA, Phenoxyethanol, Methylparaben, Propylparaben, Fragrance, May also contain: Iron Oxides, Black 2 Ingredients: purified water, organic sunflower seed oil, sorbitol, cetearyl alcohol, beeswax, hydrogenated palm kernel glycerides, hydrogenated palm glycerides, organic rose hip seed oil, evening primrose oil, organic food-grade non-gmo lecithin, organic mixed tocopherols, pure rose wax, organic rose extract in food-grade ethyl
55. Analüüt ja maatriks. Analüüt on aine, mille sisaldust me analüüsiobjektis määrata soovime, maatriks on proovi see osa, mis ei ole analüüt , seega Proov = Maatriks + analüüt. Analüüt võib olla: Element nt:Mulla fosforisisalduse määramine); 56. Analüüsimeetod ja –metoodika (näided). Keemiline analüüs on enamasti paljuetapiline protsess ,milles analüüsimeetod on põhimõtteline menetlus teatud liiki objektides teatud analüüdi sisalduse määramiseks – Näiteks EDTA-ga tiitrimine. Analüüsimetoodika on detailne eeskiri analüüsi läbiviimiseks – Näiteks EDTA-ga tiitrimise metoodika tsingi määramiseks vase-tsingi sulamites, mille täpsus võib minna välja milliliitrite kujuni. Meetodi/metoodika valimine 2) Metoodika valideerimine 3) Proovi võtmine 4) Proovi jagamine identseteks alamproovideks 5)Proovi ettevalmistamine 6) lahuste valmistamine 7) Füüsikaliste või keemiliste suuruse mõõtmine 8)Tulemuse arvutamine ja selle hindamine. 57
metallide katioonide ja kompleksoonide vahel. *Tiitrimine: meetod ainete/ioonide/elementide sisalduse määramiseks, mis põhineb analüüdi (tiitritav aine) reaktsioonil ainega, mille kontsentratsioon on täpselt teada (titrant). * Kareduse määramine. Kompleksonomeetriline tiitrimine. Üldkareduse (Ca2+ ja Mg2+ ioonide summarse sisalduse) määramine toimub nn kompleksonomeetrilise tiitrimise teel. Tiitritakse etüleendiammiintetraäädikhappe (EDTA) naatriumisoola ehk triloon-B lahusega, pH=10, Indikaatorina kasutatakse üldkareduse määramisel kromogeenmusta * EDTA eteendiamiintetraetaanhappe puhastav mõju seisneb mustuse ja raskemetalli sidumises. See ei ole kergesti lagunduv heitveepuhastusjaamades ega vee keskkonnas, sattudes keskkonda lahustub mürgisteks raskemetallideks ja võimaldab neil siseneda toiduahelasse. EDTA põhjustab silma ja naha ärritust.