Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keskkonnakeemia kokkuvõte (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida näitab ainehulk?
  • Mis on ainehulga ühik?
  • Millega tegeleb keskkonnakeemia?
  • Kuidas saab hinnata hüdrofoobsust?
  • Mis on pH ja kuidas seda määratakse?
  • Mis on lahus Millest see koosneb?
  • Mis on lahustuvus?
  • Mis on küllastuspunkt?
  • Mis on lahuste kontsentratsioon?
  • Mis on puhverlahused?
  • Mida põhjustab vee aluselisust?
  • Milliseid võtteid saaks kasutada vee kareduse vähendamiseks?
  • Kuidas toimub gaaside lahustuvus vedelikes?
  • Kuidas saab vee kvaliteeti parandada?
  • Millest sõltub saasteainete transport vees?
  • Millest sõltub kompleksühendi värvus?
  • Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele?
  • Kuidas toimub metallide lahustumine tahkest faasist?
  • Millest sõltub saasteainete levik õhus?
  • Mis on redokspotentsiaal?
  • Mis on oksüdatsiooniaste?
  • Mida on võimalik arvutada ja määrata redokspotentsiaalide abil?
  • Mis on elektroni aktiivsus?
  • Mida iseloomustab pE?
  • Mis on korrosioon?
  • Kuidas selle vastu võidelda?
  • Kuidas keemilised elemedid ja ühendid satuvad mulda?
  • Mille alusel jagatakse lahuseid tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks?
  • Mis on pindpinevus?
  • Mis on adsorbtsioon?
  • Millised ained on hüdrofoobsed millised hüdrofiilsed?
  • Mis on kolloidkeemia?
  • Mille alusel jagatakse dispersseid süsteeme?
  • Millised on osakeste suuruse järgi jagatavad disperssed süsteemid?
  • Millised on agregaatoleku järgi jagatavad disperssed süsteemid?
  • Mis on lüofiilsed mis lüofoobsed süsteemid?
  • Millised ained on uuritavas objektis?
  • Kui palju neid aineid on uuritavas objektis?
  • Milleks on vaja proovi ettevalmistust?
  • Milline võiks olla keskkonnasaaste mõju?
Kordamisküsimused aines “ Keskkonnakeemia
  • SI-süsteemi põhiühikud.
    Pikkus-m; mass-kg; aeg- s; voolutugevus - A; Temperatuur- K; valgustugevus - kandela (cd); ainehulk - mol.
  • Mida näitab ainehulk?
    Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus.
  • Mis on ainehulga ühik?
    Ainehulga ühik- 1 mol; 1 mmol; 1 kmol.
  • Millega tegeleb keskkonnakeemia?
    Keskkonnakeemia on teadusharu , mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Keskkonnakeemia kui interdistsiplinaarne teadusharu on tihedalt seotud atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemiaga.
  • Mis on aineringe . Kirjeldage fosforiringe või lämmastikuringe (tehke joonis).
    Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükiline liikumine läbi lagundamis - ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi.
  • Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid.
    Rahvastiku kiire juurdekasv, atmosfääri saastumine , happevihm, maa osoonikihi vähenemine, kasvuhooneefekt , vee reostumine ja ebaotstarbekas vee kasutamine, muldade erosioon , keskkonna saastumine väetistega, loomastike ja taimestike liigilise koosseisu muutumine ja liikide hävimine, haiguste levik.
  • Keskkonnaprobleemid Eestis.
    Põlevkivi kaevandamine ja põletamine, liigne metsade raie, õhusaastumine, veereostus , jäätmete teke ja ladustamine , läänemere reostumine, jõgede ja järvede eutrfeerumine, pinnase erosioon.
  • Vee omadused.
    Läbipaistev, värvusetu vedelik, parim lahusti. Polaarne molekul, moodustab vesiniksidemeid.
  • Kuidas saab hinnata hüdrofoobsust?
    Pikk süsinike ahel, ei lahustu vees. Aine jaotumine kahefaasilises süsteemis- oktanool- vesi.
  • Puhta aine ja segu erinevust.
    Puhas aine on kindla koostisega aine, koosneb ainult ühe aine osakestest. Segu koosneb aga mitmest erinevast ainest, seega koosneb erinevate ainete osakestest.
  • Vee peamised kvaliteedi näitajad.
    Hägusus, lõhn, maitse, värvus, elektrijuhtivus
  • Mis on pH ja kuidas seda määratakse?
    pH on suurus, mis iseloomustab vesinikioonide kontsentratsiooni lahuses. Lahuse pH mõõtmiseks vajatakse kahte elektroodi: üht, mille potentsiaal sõltub vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses jaa teist võrdluses elektroodi, mille potentsiaal H+- ioonide kontsentratsioonist ei sõltu. Mõõtes nende kahe suuruste vahet leiame pH.
  • Mis on lahus? Millest see koosneb?
    Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem
  • Lahustumise põhireeglid.
    Lahustuvuse kuldreegel- sarnane lahustub sarnases; polaarne aine lahustub polaarses lahustis ; mittepolaarne aine lahustub mittepolaarses lahustis.
  • Mis on lahustuvus ? Mis on küllastuspunkt?
    Lahustuvus on aine võime moodustada teiste ainetega homogeenseid süsteeme- lahuseid. Küllastuspunkt- sellest alates rohkem ei saa lahustavat ainet lahusesse lahustada.
  • Mis on lahuste kontsentratsioon? Loetle erinevaid kontsentratsiooni väljendusviise?
    Lahuse kontsentratsioon- moolide arv kindlas ruumalas lahuses. Protsendiline sisaldus (C%), molaarsus- moolide arv ühe kg lahusti kohta; mooliprotsent ; massikontsentratsioon; ppm/parts per million- miljonis massiosas lahuses
  • Mis on puhverlahused ? Nimeta puhverlahuste põhiomadused!
    Lahus, millel on võime säilitada oma pH mõõdukate koguste happe või aluse lisamisel. Oluline roll keemilistes ja bioloogilistes süsteemides. Lahuse pH praktiliselt ei muutu lahjendamisel. Happe või aluse lisamisel muutub pH vähe.
  • Mida põhjustab vee aluselisust?
    Põhjustavad vabad hüdroksiidioonid ja nõrga happe ja tugeva aluse soolad .
  • Vee karedus .
    Lahustunud magneesium - ja kaltsiumühendite sisaldus looduslikus vees. Kahte liiki karedust : karbonaatne e. mööduv karedus ja mittekarbonaatne e. jääv karedus.
  • Milliseid võtteid saaks kasutada vee kareduse vähendamiseks? Kirjutage reaktsioonivõrrandid.
    Veele lisatakse soodat, lupja või NaOH. Karedus väheneb ka keetmisel . Kareduse vähendamiseks tehakse ka veepehmendust, selle meetodid – termiline, keemiline (ioonivahetus, kõige tõhusam!) ja termokeemiline meetod.
  • Kuidas toimub gaaside lahustuvus vedelikes?
    Henry seadus: Gaaside lahustuvus konstantsel temperatuuril on proportsionaalne nende osarõhkudega: C=KH*P, kus KH on Henry konstant; C- gaasi kontsentratsioon lahuses; P- gaasi osarõhk lahuse korral.
  • BHT.
    BHT7 hapniku hulk (mg), mis kulub 1 liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks mikroorganismide poolt (biokeemiliselt) 7 päevaga.
  • KHT.
    Keemiline hapnikutarve on mingit vett (harilikult reovee puhul) iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O2 kulub 1 liitri veeproovi orgaanilise ja anorgaanilise aine (seda on reovees tavaliselt väikestes kogustes ) oksüdeerimiseks mingit tugevat oksüdeerijat kasutades.
  • Kuidas saab vee kvaliteeti parandada?
    Destilleerides, filtreerides ja keetes .
  • Aeroobsed ja anaeroobsed protsessid hüdrosfääris.
    Aeroobne - hapniku (õhu) juuresolekul (hüdrosfääri pinnakihtides aeroobne hingamine )- ¼ „ CH2O “+ ¼ O2= ¼ CO2 + ¼ H2O.
    Anaeroobne- ilma õhu (hapniku) juurdepääsuta (mere pühjas anaeroobne hingamine)- ¼ „CH2O“ = 1/8 CH4 ; ¼ „CH2O“+ ¼ H2O= ¼ CO2+ ½ H2.
  • Reovete jagunemine.
    Olme- ehk kommunaalreoveed; tööstuslikud reoveed ; põllumajanduslikud reoveed; atmosfäärne reovesi .
  • Ohtlikud ained vees.
    Raskemetallid (Pb, Hg, Cd, Cr); muud anorgaanilised ühendid: fluoriidid , arseen, boor , tsüaniidid, aromaatsed süsivesinikud, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud; klooritid alifaatsed ja aromaatsed süsivesinikud, amiinid, pestitsiidid .
  • Reovee puhastamine.
    Reovee puhastamise all mõistame vee puhastamist sellise tasemeni, mis lubab seda lasta looduslikesse veekogudesse või korduvalt kasutada. Puhastusmeetodeid: mehhaaniline, - füsiko-keemiline, keemiline, elektrokeemiline , bioloogiline.
  • Vee reostumise mõjud keskkonnale.
    Veekogu, milles toimub vetikate vohamine on täis mürkaineid ning selle vee joomine on pühjustanud kariloomade hukkumist. Vetikate tekitatud hapnikurežiimi kõikumise ning hapniku puudumise tõttu esineb kalade suremist.
  • Vee reostumise mõjud inimesele.
    Sinivetikate vohamine- sellises vees suplemine tekitab inimese nahale kupla, mis hakkab kihelema. Vetikad eraldavad närvi- ja maksamürke. Närvimürgid peatavad signaali leviku ühelt närvirakult teisele, tulemuseks krambid ; surm võib saabuda, kui hingamislihased ei tööta. Maksamürkide kahjustuste tunnuseks on nõrkus, kõhulahtisus ja külmavärinad, pikaajalise mõju tulemusena maksa kärbumine. Seedetrakri-, silma-, hingamisteede- või nahahaigusi.
  • Biodegradatsiooni mõjutavad faktorid .
    Molekuli struktuur (omadused, toksilisus, kontsentratsioon); keskkond; mikroorganismid (päritolu, hulk); aeg.
  • Biodegradatsiooni efektiivuse mõõtmine.
    Vaja teada: proovi summaarne (esialgne) orgaanilise aine sisaldus. Leitakse: kui paalju sellest laguneb (muundub teisteks ühenditeks) teatava aja jooksul.
  • Biodegradeeruvuse määramine.
    Degradeeruvuse kvantitatiivne hindamine, uuritava aine kontsentratsiooni määramine, võib olla määratud proovi hapnikutarbe kaudu, võib olla määratud proovi süsiniku sisalduse kaudu.
  • Millest sõltub saasteainete transport vees?
    Vee liikumine, ainete lahustuvus vees, jaotumine vesi-õhk; vesi- tahke aine.
  • Happevihmad : tekke ja toime keskkonnas.
    Happeliste oksiidide reageerimisel veega tekkivad happed , nii muutuvadki sademed happelisteks. Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele...organismid hukkuvad ja järele jäävad ainult vähesed organismis, kes taluvad happelist keskkonda.
  • Kompleksühendid veekogus.
    Kompleksühend on kompleksioone või neutraalseid komplekse sisaldav keemiline
    ühend, mis koosneb tavaliselt kesksest aatomist või ioonist, millega on seostunud mingi
    arv ioone või molekule (ligande).
  • Doonor-aktseptorside.
    Metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne või katioonina, ligand.
  • Millest sõltub kompleksühendi värvus?
    Kompleksühendi värvus sõltub nii metallist kui ligandidest (s.t kaasnevad vahetusreaktsioonidega sageli ka värvuse muutused).
  • Kelaat .
    Mõned ligandid annavad metalliga rohkem kui ühe sideme. Komplekse, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli, nimetatakse kelaatideks ( tsentraalaatom on seotud ligandi mitme aatomiga).
  • Kompleksühendite teke.
    AgCl+ NH3=[Ag(NH3)2]Cl
    PbSO4+4NaOH= Na2[Pb(OH)4]+Na2SO4
  • Looduslikus vees komplekse moodustavad ligandid.
    Humiinained, amiinohapped, kloriidid (merevees).
  • EDTA kasutusala.
    Tööstuses, meditsiinis ja keemias (laboris).
  • Milliseid vee pehmendajaid lisatakse pesupulbritele? Millel põhineb nende toime?
    Leelismetallide karbonaadid , silikaadid, ortofosfaadid- moodustavada Ca2+ ja Mg2+ ioonidega sademe; Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad- seovad Ca2+ ja Mg2+ ioonid püsivateks vees lahustunud kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiintetraäädikhappe (EDTA) dinaatriumsool ehk triloon-B.
  • Kuidas toimub metallide lahustumine tahkest faasist?
    Toksiliste raskemetallide sattumine vette kelaadimoodustajate ligandide toimel; ligandi kontsentratsioon vees; kelaatkompleksi stabiilsus; pH; lahustumatu metalliühendi iseloom; teised metalliioonid.
  • Huumus .
    Suurem osa taimsest materjalist lagundatakse mitmesuguste mullabakterite poolt; mulla orgaaniline aine koosneb põhiliselt erinevas lagunemise staadiumis olevatest taimeosadest; sellise lagunemise lõpp- produktid on huumus ja CO2; huumus on mulla kõige väärtuslikum osa; huumus kui selline on küll defineeritud, kuid seda pole võimalik kvantitatiivselt mõõta
  • Humiinhape .
    On makromolekulide kompleks , fenoolse struktuuriga polümeerid, mis võimelised moodustama metallidega (eelkõige rauaga ) kelaate. Vees halvasti lahustuv pruun aine, leidub lisaks mudale ka pinnases, turbas , kivisöes. Humiinhapete allikaks on eelkõige hukkunud taimed. Humiinhape on taimede kasvuhormooniks; pinnases mineraalide transportimiseks
  • Rauakompleksid.
    Hemiin ja hemoglobiin .
  • Õhu omadused.
    Toatemperatuuril gaasilises olekus; värvusetu; lõhnatu; maitsetu; kokkusurutav ; ei juhi elektrit; normaalne õhurõhk 760 mmHg.
  • Ruumide õhusaaste allikad ja võrdlus välisõhuga.
    Ruumide õhusaasteained- tubakasuits , CO2; CO; tahm ja suits; NOx; SO2; lenduvad orgaanilised ühendid (benseen, tolueen ); asbest; radoon jne. Välisõhus- looduslikud ( vulkaanid ja metsapõlengud) ja inimtekkelised - energiamajndus ja tööstus; transport; püllumajandus; jäätmekäitlus.
  • Millest sõltub saasteainete levik õhus?
    Allikad; difusioon , hajumine ; õhumaaside liikumine; aine tihedus ja osakeste mõõtmed; aine stabiilsus-püsivus; aine reaktsioonivõime.
  • Nimetage tuntumaid redutseerijad ja oksüdeerijad keskkonnas.
    Tuntumad redutseerijad on vesinik , süsinikoksiid, süsinik, metallid, jodiidioonid (I-), sulfiidioonid jt. Tuntumad oksüdeerijad on kloor, broom , hapnik, lämmastikhape, kaaliumpermanganaat, kaaliumdikromaat jt.
  • Redoksreaktsioonid keskkonnas.
    Reovee puhastamine (orgaanilised saasteained ):
    CH2O + O2  CO2 + H2O (aeroobne keskkond)
    Fotosüntees: CO2 + H2O + hv Metallide korrosioon : M  M2+ +2ē
    Metaani tekkimine: 2CH2O  CH4 +CO2 (anaeroobne)
  • Toitainete ärastamine veest: nitrifikatsioon / denitrifikatsioon.
    • Nitrifikatsioon 2NH4+(vedel) + 3O2 + 2H2O→ 2NO2 −(vedel) + 4H3O+2NO2− + O2 → 2NO3−(vedel)
    2NH4+(vedel) + 2O2 + H2O→ 2NO3−(vedel) + 2H3O+
    • Denitrifikatsioon 4NO3- + 5CH2O + 4H3O+ → 2N2 + 5CO2 + 11H2O
    2NO3- + 2CH2O + 2H3O+ → 2N2O + 2CO2 + 5H2O
    NO3- + 2CH2O + 2H3O+ → NH4+ + 2CO2 + 3H2O
  • Mis on redokspotentsiaal ?
    Töö või energia hulk, mida on vaja rakendaada, et viia elektron pinnast lõpmatu kaugele vaakumis.
  • Mis on oksüdatsiooniaste? Määra oksüdatsiooni aste etteantud ühendites.
    Oksüdatsiooniaste on elemendi aatomi laeng ühendis, eeldusel et ühend koosneb ioonidest ühe elemendi kaupa.
  • Mida on võimalik arvutada ja määrata redokspotentsiaalide abil?
    Redokspotentsiaalide abil on võimalik arvutada redoksrektsiooni Gibbsi energia muut, mis omakorda võimaldab määrata reaktsiooni iseenesliku kulgemise suunda.
  • Mis on elektroni aktiivsus?
    Elektroni aktiivsus defineeritakse järgmiselt: H2= 2H+ +2e E0= OV. Potentsiaalide väärtuste võrdlemiseks on võetud H/Pt elektroodi potentsiaal võrdseks 0, seda nim ka vesiniku standardpotentsiaaliks.
  • Mida iseloomustab pE?
    pE iseloomustab mulla/ vee süsteemi redokstingimusi; kõrge pE- oksüdeerivad tingimused ja madal pE- redutseerivad tingimused.
  • Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda?
    Korrosiooniks nim metallide keemilist hävinemist väliskeskkonna toimel. Korrosioonitõrje: Metalli isoleerimine väliskeskkonnast (oksiid- jaa fosfaatkatted, värvikatted ja kaitsemäärded); katoodkaitse; protektorkaitse; katmine korrosioonikindlama metalliga (Cr, Ni, Zn, Sn); inhibiitorite kasutamine.
  • Maakoore koostis.
    Koosneb tard -, sette- ja moondekivimitest.
  • Mulla koostis.
    Koosneb eluta ja elus maailmast ja omab mõlema tunnuseid.
  • Mullatekkeprotsess.
    On bio-füüsikalis-keemiline protsess; vajalik sobiv kivimisubstraat ja lähtekivim; sobilikud keskkonnatingimused ; 20 cm paksuse mullakihi moodustamiseks kulub 1500- 7500 aastat.
  • Orgaaniliste ühendite peamised klassid mullas.
    Huumus, rasvad , vaigud, ja vahad, sahhariidid, lämmastiku sisaldavad orgaanilised ühendid, fosforiühendid.
  • Mulla füüsikalis-keemilised omadused.
    Happesus (pH); happelised mullad on rikkad kaltsiumi ja magneesiumi poolest; mulla puhverdusvõime määrab saastetaluvuse ja väetuskoormuse.
  • Kuidas keemilised elemedid ja ühendid satuvad mulda?
    Põllumajandusest: väetised. Tööstus ja energiaa tootmine: metallurgia, kaevandus , jäätmehoidlatest; kütuste põlemisest; mikroelektroonika tööstusest; elektrijaamadest; tuumaelektrijaamade leketest; kivisöe põletamisest. Transport: teede hooldusest; autokütuste kaudu. Kodumajapidamine: reovesi; olmekeemia, väetised, värvid ja lakid .
  • Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH).
    PAH-id e. polüaromaatsed süsivesinikud on aromaatsete tsüklite kondensatioonil tekkinud erineva kantserogeensuse tasemega keskkonda saastavate ainete grupp.
  • Polükloreeritud bifenüülid (PCB).
    Suure vastupidavusega keemilistele, bioloogilistele mõjudele ja temperatuuri muutustele
    Kogunemine keskkonnas
    Kasutatakse isolatsioonimaterjalidena transformaatorites ja kondensaatorites
    PCB-sid on võimalik ka kahjutuks teha (ühendite tuhastamine )
    Neid leidub palju pinnases, põhja- ja pinnavees ning lindude ja kalade kudedes küllaltki suurtes kontsentratsioonides.
  • Lenduvad orgaanilised ühendid (VOC).
    VOC-d on levinud pinnase ja põhjavee saastust põhjustavad ained tööstuspiirkondades.
  • Raskmetallid.
    Cd, Pb, Hg, raskemetallid on mullas kinni hoitud humiinainete poolt.
  • Pestitsiidid.
    Taimekaitsevahendid. Insektitsiidid putukate hävitamiseks, fungitsiidid seente hävitamiseks, herbitsiidid umbrohu hävitamiseks. nematotsiidi usside hävitamiseks, bekteritsiidid bakterite hävitamiseks.
  • Mullareostuse mõju elusorganismidele.
    Mulla reostumise käigus paljud protsessid oleksid häiritud (nt nitrifikatsioon); populatsioonidevahelise tasakaalu rikkumine ; saasteainete säilivus mullas.
  • Lahustunud saasteainete transport keskkonnas.
    Adsorbtsioon , ioonvahetus , lenduvus ja redoks reaktsioonid.
  • Mille alusel jagatakse lahuseid tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks?
    Osakeste diameetri järgi (pihustatud aine peensusastme järgi). Tõeline lahus on lahus, milles on lahustunud aine ioonide või molekulidena ja osakeste suurus on alla 10-9m.
  • Mis on pindpinevus ?
    Pindpidevus e. pinna vabaenergia on töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra.
  • Mis on adsorbtsioon?
    Adsorbtsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude toimel tahke keha pinnale.
  • Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed?
    Hüdrofoobsed ained on vett tõrjuvad- nad ei segune vees ega märgu ja neil ei teki veemolekulidega vastastikmõju. Ei moodusta vesiniksidemeid. Nt paljud metallid ja orgaanilised ained, rasvad, eetrid, halogeeniühendid.
    Hüdrofiilsed ained on vett armastavad, neil tekib veemolekuliga vastastikmõju, märguvad ja lahustuvad vees ning võivad moodustada vesiniksidemeid. NT anorgaanilised soolad, tärklis ja savid , puit ja etanool .
  • Lahuste stabiilsus – mis ja kuidas seda mõjutavad (van der Walsi jõud, elektrolüüdid)?
    Stabiilsust mõjutavad osakeste pindade neutraliseeritus. Van der Waalsi jõud- nõrgad elektrostaatilised vastasmõjud molekulide vahel. Väike kogus elektrolüüte põhjustab ebastabiilsust.
  • Mis on kolloidkeemia ? Nimeta erinevaid kolloidsüsteeme!
    Kolloidkeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib pihussüsteeme, asetades rõhu eelkõige kolloidsüsteemidele, kus dispersse faasi osakeste läbimõõt on 10-6...10-9m.
  • Mille alusel jagatakse dispersseid süsteeme? Tooge näiteid.
    Aine peensusastme järgi: Jämepihused >10-6m; Kolloidsüsteemid 10-9...10-6m; Tõelised lahused 10-6 m
    Kolloidsüsteemid 10-9 ... 10-6 m
    Tõelised lahused
  • Vasakule Paremale
    Keskkonnakeemia kokkuvõte #1 Keskkonnakeemia kokkuvõte #2 Keskkonnakeemia kokkuvõte #3 Keskkonnakeemia kokkuvõte #4 Keskkonnakeemia kokkuvõte #5 Keskkonnakeemia kokkuvõte #6 Keskkonnakeemia kokkuvõte #7 Keskkonnakeemia kokkuvõte #8 Keskkonnakeemia kokkuvõte #9
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 150 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kedi1992 Õppematerjali autor
    Tehtud teatud küsimustele vastates.

    Sarnased õppematerjalid

    Kordamisküsimused aines-Keskkonnakeemia
    8
    docx

    Kordamisküsimused aines “Keskkonnakeemia”

    Kordamisküsimused aines "Keskkonnakeemia" 1. SI-süsteemi põhiühikud. Pikkus-m; mass-kg; aeg- s; voolutugevus- A; Temperatuur- K; valgustugevus- kandela (cd); ainehulk- mol. 2. Mida näitab ainehulk? Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 3. Mis on ainehulga ühik? Ainehulga ühik- 1 mol; 1 mmol; 1 kmol. 4. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Keskkonnakeemia kui interdistsiplinaarne teadusharu on tihedalt seotud atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemiaga. 5. Mis on aineringe. Kirjeldage fosforiringe või lämmastikuringe (tehke joonis). Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükiline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 6

    Keskkonnakeemia
    Biokeemia materjal
    12
    docx

    Biokeemia materjal

    2. SI- süsteemi põhiühikud : · Pikkus-meeter · Mass- kilogramm · Aeg- sekund · Voolutugevus- amper · Temperatuur- kelvin · Valgustugevus- kandela · Ainehulk- mool 3. Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 4. Ainehulga ühik on mool- ainehulk, mis sisaldab 6,02 x 1023 osakest. 5. Keskkonnakeemia tegeleb 5. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtuseid. 6. Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite kooseisu ja tagasi. Fosforringe või lämmastikringe joonis ja kirjelda 7. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid: · Rahvastiku kiire juurdekasv · Atmosfääri saastumine · Happevihm

    Biokeemia
    Kordamisküsimused aines-Keskkonnakeemia
    10
    docx

    Kordamisküsimused aines “Keskkonnakeemia”

    2. Laboratoorsed töid: töö käiku tundmine, vahendite kasutamine (mida mõõdeti ja mida arvutati?) 3. Mis on keemia (valdkonnad). Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi. Valdkonnad: Füüsikaline, Orgaaniline, Anorgaaniline keemia. 4. Keemia kolm taset: Mikroskoopiline tase, Makroskoopiline tase, 5. Teadusliku meetodi põhimõte: Teadus algab sealt, kust hakatakse mõõtma. 6. Millega tegeleb keskkonnakeemia? uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi, ülesanneteks on keemiliste ühendite keskkonda sattumise allikate väljaselgitamine, nende ühendite edasised mõjud ja liikumine, eeskätt õhu- ja veekeskkonnas, aga ka mullakeskkonnas. 7. Keskkonnakeemia seos teiste valdkondadega: Analüütiline, Bioanalüütiline, Roheline, Atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemia, Ökotoksikoloogia. 8. Atmosfääri, hüdrosfääri ja litosfääri koostis. Atmosfäär (12): Lämmastik-N2 (78%),

    Keskkonnakeemia
    Üldkeemia eksami kordamisküsimused
    23
    docx

    Üldkeemia eksami kordamisküsimused.

    Keemia Eksam 1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel, järjenumber 11).Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest ning on elektriliselt neutraalne. Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Naatrumil on kolm elektronkihti. Viimases kihis on üks elektron. 2. Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem? Too välja ka peamised seaduspärasused selles.Keemiliste elementide perioodilussüsteem on süsteem, mille moodustavad kindla seaduspära järgi muutuvate omaduste alusel reastatud keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. Kõige täielikuma ja ülevaatlikuma süsteemi esitas 1869. aasta märtsis vene keemik Dmitri Mendelejev. Ta reastas tol hetkel tuntud olnud 63 elementi aatommassi kasvu järjekorras ritta ning siis paigutas sarnaste omadustega elemendid üksteise alla, väites, et "elementide omadused on aatommassidest perioodili

    Keemia
    Keskkonnakeemia
    15
    pdf

    Keskkonnakeemia

    Keskkonnakeemia Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Keskkonnakeemia on keemia aladistsipliin, mis hõlmab meid ümbritsevas keskkonnas toimuvaid keemilisi ja füüsikalisi protsesse, kusjuures käsitletakse keskkonna seisundit mõjustavate faktorite toimet elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. Keskkonnakeemias vaadeldakse toksiliste ja bioakumuleeruvate ainete mõju elukeskkonnale ning nende toime vähendamise võimalusi. Puhas aine - süsteem, mis koosneb ainult ühesugustest molekulidest või kindlas vahekorras olevatest

    Keskkonnakeemia
    Üldkeemia kordamisküsimuste vastused
    80
    pdf

    Üldkeemia kordamisküsimuste vastused

    Üldkeemia kordamisküsimuste vastused 1. Mis on aatom? Millest see koosneb? Kirjelda Na aatomi näitel. · Aatom on osake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest ning on elektriliselt neutraalne. · Näide. Naatrium Na: +11|2)8)1) p arv: 11 n arv (ümardatud aatommass ­ aatomnr): 12 2. Mis on keemiliste elementide perioodilussüsteem ja tema seaduspärasused? · Perioodilisussüsteem on süsteem, mille moodustavad keemilised elemendid, mis on jagatud rühmadesse ja perioodidesse. · Seaduspärasused: 1) perioodides nõrgenavad elementide metallilised omadused (tuumalaeng suureneb, raadius väheneb); 2) rühmades tugevnevad metallilised omadused (kihtide arv ja raadius suureneb). 3. Mis on oksüdatsiooniaste? Osata määrata seda etteantud ühendites. · Oksüdatsiooniaste on arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis. · Määramine. Li

    Keemia
    Keskkonnakeemia
    12
    docx

    Keskkonnakeemia

    Keskkonnakeemia konspekt Redoksprotsessid keskkonnas · Keemiline reaktsioon- aine muutus, millega kaasneb aatomitevaheliste keemiliste sidemete teke või katkemine. Näiteks: Vihmavee happesuse tekkimine: CO2 + H2O H2CO3 · Keemiline termodünaamika- käsitleb erinevate energiavormide vastastikust üleminekut keemilises protsessis. (uurib soojuse, töö, kahe energialiigi seost). Keemilne termodünaamika vaatleb protsesse nende võimalikkuse, kulgemise suuna ja lõpptulemuste seisukohalt. Reaktsioonikeskkond kui süsteem on kas avatud, suletud või isoleeritud vastavalt energia või massi vahetyuse olemasolule ümbritsevas keskkonnad. (võib muutuda rõhk, ruumala, temperatuur). · Olekuparameetrid- tavaliselt mõõdetavad suurused: temperatuur (T), rõhk (P), ruumala (V), ainehulk(n). · Olekufunktsioon- funktsioon, mis sõltub ainult süsteemi olekust, olekuparameetritest, mitte aga selle oleku saavut

    Keskkonnakeemia
    Saasteainete konspekt
    8
    docx

    Saasteainete konspekt

    Atmosfääri ehitus Õhus on 78% lämmastikku; 21% hapnikku; 0,04% vee-auru; 0,93% argooni; 0,03% süsinikdioksiidi. Atmosfäär jaguneb tropo-, strato-, meso-, termo ja eksosfääriks. Puhta kuiva õhu koostis Põhigaasid ­ lämmastik N2 (78,09%), hapnik O2 (20,95%), argoon Ar (0,93%), süsihappegaas CO2 (0,004%). Lisandgaasid ­ Neoon Ne (1,8x103-), heelium, krüptoon, vesinik, ksenoon, dilämmastikoksiid jpm. Peamiste gaaside sisaldus õhus Lämmastik 78,09%, hapnik 20,95%, argoon 0,93%, süsihappegaas 0,04%. Õhu saasteained, primaarsed ja sekundaarsed saasteained. SO2, NO2, NOx, PM10, PM2,5, Pb, Cd, Ni, Hg, As, O3, benseen, CO, benso(a)püreen. Primaarsed eralduvad otse saasteallikast välisõhku. Sekundaarsed tekivad välisõhus primaarsetest saasteainetest fotokeemiliste ja keemiliste reaktsioonide tulemusena. Saasteainete õhus sisalduse väljendusviisid (%, ppm, ppb, mg/m 3 , µg/m 3 ). Õhus gaaside sisaldust väljendatakse tavaliselt ruumala kohta. Kasutat

    Füüsika




    Kommentaarid (2)

    228064 profiilipilt
    228064: Korralik materjal.
    19:29 28-03-2014
    p6ldmees profiilipilt
    21:43 31-05-2016



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun