Anatoomia - siseelundid (1)

Q: Mis on ovulatsioon mis menstruatsioon?

Vastus leiad õppematerjalist: Anatoomia - siseelundid

Tallinna Ülikool - Meditsiin - Füsioloogia

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Mis on ovulatsioon mis menstruatsioon?

Anatoomia - siseelundid

Nimeta seedekanali osad.
Suuõõs → neel → söögitoru → magu → peensool (kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool) →jämesool ( umbsool , käärsool (ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool, sigmakäärsool) ja pärasool) (→ pärak)

Joonis lk 106 + tv joonis 12.

Seedekanali seina ehitus: nimeta 3 kesta, nende iseloomustus.
Seedekanali sein koosneb kolmest kestast:

Sisemine limaskest ( tunica mucosa), koos selle aluskihi – submukooskihiga. Sisaldab rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Limaskesta aluskiht koosneb kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Ta võimaldab limaskestal lihaskesta suhtes liikuda ja moodustab limaskesta kurde.
Keskmine lihaskest (tunica muscularis ). Lihaskest koosneb silelihasrakkudest, üksikutes kohtades (neelus ja söögitoru ülemises osas) esineb ka tahtele alluvaid vöötlihaseid. Enamiku seedeelundite lihaskest on kahekihiline: välimine pikilihaskiht ja sisemine ringlihaskiht.
Välimine serooskest (tunica serosa). Serooskest on õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja suurema osa soolest. Katab ka kõhuõõne siseseina , mistõttu nii seedekanalit kui ka kõhuõõne siseseinu katvat serooskesta nim ühise nimega kõhukelmeks. Serooskest eritab vähesel määral libedat seroosset vedelikku, mis muudab kõhuõõne elunditevahelise hõõrdumise minimaalseks.

Suured süljenäärmed, nende asend, avanemine suuõõnde.
suured süljenäärmed
asend
avanemine suuõõnde
Kõrvasüljenääre (2)
Asub väliskõrva ees all mälurlihase peal.
Juha avaneb suuõõnde teise ülemise tagapurihamba kohal.
Lõuaalune süljenääre (2)
Asub alalõuanurga kohal.
Juha avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele.
Keelealune süljenääre (2)
Paikneb suu põhjas.
Juha avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele.
Sülje ül. Soodustab seedimist, soodustab rääkimist, omab bakteriotsiidset toimet (baktereid surmavat toimet), omab suuõõne pesemisfunktsiooni).

Joonis lk 110

Hammaste arv, liigid.
20 piimahammast
32 jäävhammast.

Kuju järgi jagunevad hambad lõike-, silma-, ees- ja tagapurihammasteks.

Joonis lk 109

Hamba ehitus.
Hambal on kroon, kael ja juur. Kroon ulatub igemest kõrgemale, kael on kaetud igemega. Hambajuured asuvad lõualuude hambasompudes. Juuretipul on mulk , mis viib hambajuurekanalisse, see läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde. Kanalis ja õõnes asub pehme kude – säsi ehk pulp , mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned . Peamise hambamassi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud jämedakiulise luukoe – batsemendiga.

Joonis lk. 110 + tv joonis 12.

Kurgu lümfaatiline rõngas: nimeta mandlid , nende paiknemine .
KLR moodustub kurgukitsuse ja nina tagasõõrmete piirkonnas, on barjäärfunktsiooniga, koosneb kuuest mandlist :

2 kurgu- ehk suulaemandlit. Asuvad kurgukitsuse suulae-keele ja suulae- neelu kaarte vahel.
1 neelumandel. Asetseb neelu laes .
1 keelemandel. Asub keelejuure piirkonnas.
2 tõrvemandlit. Asuvad kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas.

Mao asend, osad.
Magu paikneb kõhuõõnes diafragma all, keha keskteljest 5/6 vasakul, 1/6 paremal pool.
Osad: maolävis, maopõhi, maokeha, suur kõverik, väike kõverik, maolukuti jne

Joonis lk 112

Mao seina ehitus, seina kihtide iseloomustus, limaskesta näärmed.

Sisemine kest – Limaskest ( limaskestas on hulgaliselt väikesi näärmeid, milles on kolme liiki rakke: ensüüme eritavad pearakud, vesinikkloriidhapet valmistavad katterakud ja ilma produtseerivad kõrvalrakud. Mao limaskesta ja selle näärmete poolt toodetavat sekreeti nim maomahlaks, mida ööpäevas tekib 2-3 liitrit).
Keskminekest - Lihaskest (kolmekihiline: piki-, ring- ja põikilihaskiht)(silelihas)
Välimine kest – serooskest (sidekoeline)

Maks:
Asend
Asub diafragma all kõhuõõne ülemises osas valdavalt paremal pool, ainult väikene osa ulatub keha keskteljest vasakule.
väliskuju (sagarad)
Eristatakse ülemist kumerat vahelihasmist (diafragmaalset) ja alumist lamedat sisusmist (vistseraalset) pinda. Maksasirpside jagab elundi suuremaks paremaks ja väiksemaks vasakuks sagaraks. Sisusmisel pinnal eristatakse kolme vagu : parem ja vasak sagitaalvagu ja neid ühendav ristivagu. Vaod jagavad maksa altvaates neljaks sagaraks: parem ja vasak sagar; ruutsagar ning sabasagar. Ristivagu nim maksaväratiks, mille kaudu sisenevad pärismaksaarter ja värativeen ning väljuvad ühismaksajuha ja lümfisooned.
maksasagariku põhimõtteline ehitus
Maksa serooskesta alla jääb õhuke fibrooskihn, mis maksa sisemusse tungides jaotab selle arvukateks sagarikeks. Prismakujulise sagariku läbimõõt on 1-2 mm ja nende üldarv 0,5 miljonit. Need on maksa eituslikud-talituslikud üksused, mis koosnevad näärmelistest maksarakkudest ja toestusfunktsiooniga retikulaarsest sidekoest. Sagariku keskel on tsentraalveen , mille ümber paiknevad radiaalsete väätidena maksarakud vaheldumisi verekapillaaridega. Rakuväätide sisemuses moodustuvad mikroskoopilised pilud – sapikanalikesed, mis sagariku pinnal koonduvad suuremateks sapijuhakesteks.
seondumine seedekanaliga
Pärismaksaarteri kaudu siseneb maksa arteriaalne veri ja värativeeni kaudu venoosne veri . Seedeelunditest ja põrnast tulev venoosne veri sisaldab mitmesuguseid toitaineid ja kahjulikke keemilisi ühendeid, mis osalevad maksas toimuvates protsessides. Veri väljub maksast maksaveenide kaudu. Maks toodab sappi, mis omakorda muudab rasva tilkadeks.

Joonis lk 116

Sapipõis:
Asend
Maksa alumisel pinnal
Ehituse
põhiolemus
Sapipõis on ühismaksajuha väljasopistus. See on ligikaudu 50 ml mahutavusega pirnikujuline sapireservuaar, maksa alumisel pinnal. Sapipõiel eristatakse kaela, keha ja põhja. Põhi ulatub maksa alumise serva alt pisut välja, kael kitseneb sapipõiejuhaks.
Seondumine
seedekanaliga
Toimub vee tagasi imendumine organismi. Sapipõiest saadetakse sapp edasi kaksteistsõrmikusse.

Joonis lk 117

Kõhunääre ehk pankreas:
Asend
Kõhunääre paikneb ristipidi tagumisel kõhuseinal, mao taga.
Ehituslikud
elemendid
Eristatakse pead, keha ja saba. Pea paikneb kaksteistsõrmiku lingus , kolmetahulise prisma kujuline keha asub 1. Nimmelüli kõrgusel, saba ulatub põrnaväratini. Elundit läbib kogu ulatuses kõhunäärmejuha, mis avaneb koos ühissapijuhaga kaksteistsõrmikus olevale suurele kaksteistsõrmikunäsale.
Kõhunääre koosneb väikestest sagarikest, mille vahel on kohevast sidekoest vaheseinad . Vaheseintes asuvad veresooned ja närvid.
Mass 70-80 g
Seondumine
Seedekanaliga
*eksokriinne funktsioon: produtseerib seedeensüüme sisaldavat kõhunäärmenõret, mis kaksteistsõrmikusse jõudes osaleb seedeprotsessis. (toodetakse kõiki ensüüme, mis on seedimiseks vajalikud)
*kõhunäärme endokriinne funktsioon seisneb hormoonide tootmises ja verre eritamises.

Joonis lk 118

Peensool:
Peensoole osad
Peensool jaguneb kaksteistsõrmikuks, tühisooleks ja niudesooleks.
*kaksteistsõrmik – 25-30 cm pikk, lingukujuline peensoole algusosa .
*peensoole ülemist 2/5 peetakse tühisooleks (v.a. kaksteistsõrmik) ja ülejäänud 3/5 niudesooleks.
iseloomuliud ehituslikud elemendid (kurdude ja hattude ehitus)
Keskmiselt 5 m pikk.
Peensoole limaskest moodustab imendumispinna suurendamiseks ringkurde ja hatte. Väidetavalt suurendavad kurrud soole imendumispinda ligi 3korda ja hatud u 10korda. *Ringkurrud algavad 12sõrmiku keskosast, kus nad on kõige tihedamad ja kõrgemad (kuni 1 cm), tühisooles jäävad nad hõredamaks ja madalamaks, niudesooles on neid ainult selle algusosas.
*peensoole hatud kujutavad endast 0,3-1,5 mm kõrgusi limaskesta väljasopistisi. Hatt sisaldab vere- ja lümfisooni ning närvikiude, nende koguhulk on ligikaudu 4 miljonit. 12sõrmikus ja tühisoole ülemises osas on hatte kõige tihedamini, allpool muutuvad nad pikkamisi hõredamaks ja väiksemaks.
ülesanded
Peensooles toimub toidu peamine seedimine ja toitainete imendumine lümfi ja verre.

Joonis lk 113 + tv joonis 12

Jämesool:
Jämesoole osad
Umbsool, käärsool ja pärasool.
iseloomulikud ehituslikud elemendid
Pikkus ligikaudu 1,5-2 m.
*jämesooles ei ole hatte, kuid on palju näärmeid, mis eritavad rooja libedakstegevat lima.
*umbsool – on peensoole suubumiskohast allapoole jääv u 7 cm pikkune jämesoole algusosa, millest algab ussripik läbimõõduga 0,5-1 cm, varieeruva pikkusega 3-20 cm(keskmiselt 8 cm)
*käärsool – jaguneb nelja ossa : ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool ja sigmakäärsool. Käärsoole iseloomulikeks tunnusteks on lihaspaelad, kopad , poolkuukurrud ja rasvripikud. Käärsoole pikilihaskiht moodustab 3 lihaspaela, mille toonuse tõttu moodustuvad väljasopistused – käärsoolekopad. Koppade vahel paiknevad soole ringlihaste toonusest tingitud sissepoole suunduvad poolkuukurrud. Rasvripikud on käärsoole serooskesta väikesed rasvkoega täidetud väljasopistised.
*pärasool – 10-20 cm pikkune seedekanali lõpposa, mis kulgeb väikevaagnas ristluu ja õndraluu ees ning avaneb lahklihal pärakuga. Pärasoole limaskest moodustab piki- ja ristikurde.
ülesanded
Siin jõuavad lõpule seedeprotsessid, imenduvad vesi ja mineraalsoolad, toimub väljaheite moodustumine.

Joonis lk 114 + tv joonis 12

Kõhukelme, kinnistid, väike- ja suursarvik.

Kõhukelme – on serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele. Ta sisaldab rohkesti elastseid kiude ja on kaetud ühekihilise lameepiteeliga – mesoteeliga. Kõhuseina vooderdavat kõhukelmet nim seinmiseks ehk parietaalseks, kõhuõõne elundeid katvat kõhukelmet aga sisusmiseks ehk vistseraalseks. Need on ühtse serooskesta osad, mis lähevad üksteiseks üle. Kõhukelmeõõs ehk peritoneumiõõs on parietaalse ja vistseraalse kõhukelme vahele jääv pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga. Kõhukelme moodustab duplikatuure, mis esinevad kehas kinnistite, sidemete ja rasvikutena.
Kinnistite abil kinnitub peensool (v.a kaksteistsõrmik), ussripik, risti- ja sigmakäärsool kõhuõõne tagumise seina külge. Sidemeks nim kõhukelme üleminekut kõhu seinalt elunditele. Rasvik on kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, mille vahel on tavaliselt rohkesti rasvkudet .
Väikesarvik – on maksa alumise pinna ja mao ning kaksteistsõrmiku vahel asetsev duplikatuur.
Suursarvik – algab suurelt maokõverikult kõhukelme kahe lestmena, laskub alla väikevaagnani ja pöördub siis jälle üles kuni ristikäärsooleni. Seega moodustub neljast omavahel kokkukasvanud kõhukelme lestmest suursarvik, mis ripub põllena eesmise kõhuseina ja soolte vahel.

Loetle hingamisteed .
Hingamisteed: ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru ja bronhid .

Joonis lk 120 + tv joonis 13

Hingamiselundite erinevate osade seina toestus .

Ninaõõs – külgmisel seinal on kolm luulist ninakambrikut: ülemine, keskne ja alumine.
Nina kõrvalurked – luuline toestus
Neel – seintes luud
Kõri – seintes on kõhred
Hingetoru – seintes kõhred
Bronhid – kõhreline toestus

Kõri ehitus: nimeta kõri kõhred, nende asend, häälepaelte paiknemine, ehitus, kõri ülesanded.

Kõri kõhred:

Sõrmuskõhr – rõngakujuline, paikneb kõri alumises osas.
Kilpkõhr – asub sõrmuskõhre kohal, on moodustunud kahest nurkjast ühendatud plaadist. On sidekoe abil ühendatud keeleluuga.
2 pilkkõhre – asuvad sõrmuskõhre ülemisel tagumisel serval .
Kõripealise kõhr – kinnitub kilpkõhre ülaservale. Kõripealise kõhr, mis limaskestaga kaetuna moodustab kõripealise.

Häälepaelad ehk häälekurrud – asuvad kõriõõne alguses, nende sees paiknevad häälside ja häälelihas. Mõlemad algavad pilkkõhrelt ja kinnituvad kilpkõhre nurga sisepinnale.( Hingamisel on häälepilu laialt avatud. Rääkimisel ja laulmisel, s..t. hääle tekitamisel, tõmmatakse häälekurrud pingule ja lähendatakse teineteisele. Ahenenud häälepilust läbiminev väljahingatav õhk paneb häälekurrud võnkuma ning see tekitab hääle.)
Kõri ülesanded: õhu juhtimine ja hääle tekitamine.

Joonis lk 122

Hingetoru ehitus, asend teiste organite suhtes.

Hingetoru ehk trahhea ligikaudne pikkus o 10 cm ja läbimõõt 2,5 cm.
Ta algab kõrist 6. – 7. Kaelalüli kõrgusel ja hargneb 5. Rinnalüli kohal kaheks peabronhiks.
Hingetoru toestavad 15-20 U-kujulist kõhre, tagumises osas on kilesein. Kõhred hoiavad hingetoru alati avatuna, tagumine pehme sein võimaldab söögitorul suuremate palade neelamisel laieneda. Peabronhid algavad hingetoru hargnemise kohal.

Kopsu asend rindkeres , kopsu välisehitus.

Kopsud asuvad rindkereõõnes. Kopsutipp ulatub rangluust 2-3 cm kõrgemale, põhimik toetub diafragmale.
Kopsud on koonusekujulised, roidmine pind on kumer , vahelihasmine ja mediaalne pind on nõgusad. Mediaalse pinna keskosas on nõgusus – kopsuvärat, mida läbivad peabronh, kopsuarter , kopsuveenid, närvid ja lümfisooned. Nim elundid moodustavad kopsujuure. Vasaku kopsu eesserval on südamesälk.

Joonis lk 124 + tv joonis 13.

Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid , sagarikud, alveoolid ).
Parem kops liigendub sügavate lõhede varal üla-, kesk- ja alasagaraks, vasak kops üla- ja alasagaraks. Kopsusagarad jagunevad sidekoeliste vaheseinte varal püramiidjateks segmentideks. Paremas kopsus on 10 segmenti, vasakus 9. Igal segmendil on oma bronhi, kopsuarteri ja kopsuveeni haru. Segmendid omakorda koosnevad sagarikest. Kopsu kõige väiksemad anatoomilis- funktsionaalsed üksused on alveoolid ehk sombud , kus toimub gaasivahetus.

Bronhiaalpuu ehitus.

Kopsude sees bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu.
Peabronh jaguneb vastavalt sagaratele paremal 3ks ja vasakul 2ks sagarabronhiks, mis omakorda jagunevad segmendibronhideks. Nende korduval jagunemisel tekivad sagarikubronhid. Viimased omakorda hargnevad bronhioolideks. Bronhioolideks nim bronhide harusid, mille läbimõõt on kuni 1 mm. Bronhioole, mille seintes esinevad alveoolid, nim hingamis - ehk respiratoorseteks bronhioolideks. Need lähevad üle alveolaarjuhakesteks ja lõpevad laienitena – alveolaarkotikestena, mille seintes on poolkerakujulised sopistused – kopsualveoolid . Väljaspool ümbritsevad alveoole verekapillaarid .

Joonis lk 120 + tv joonis13

Rinnakelme ( kopsupleura , seinapleura, pleuraõõs), nende tähtsus hingamisel.
Rinnakelme ehk pleura on sile niiske serooskelme, millel eristatakse kahte lestet:

Kopsupleura ehk vistseraalne pleura. See on kopsuga tihedalt kokku kasvanud.kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks.
Seinmine ehk parietaalne pleura. Katab rindkere siseseinu ja keskseinandit.

Pleuraõõs – suletud pilujas ruum mõlema pleura vahel. Selles on vähesel määral seroosset vedelikku, mis vähendab kelmetevahelist hõõrdumist. Pleuraõõnes ei ole õhku, seal püsib negatiivne rõhk. Kummagi poole pleuraõõned ei ole omavahel ühenduses.
Rindkere laienedes kopsukelme õõs avardub, rõhk kopsukelme õõnes langeb veelgi ning iminapa põhimõttel kopsukelme koos kopsuga liigub rinnakelme suunas ja õhk imetakse kopsu.

Joonis lk 126 + tv joonis 13

Keskseinandi mõiste, selles paiknevad elundid.

Keskseinand on kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak . Ülalt ulatub keskseinand kaelani.
Keskseinandi eesosas paiknevad süda, harkelund ja suured veresooned ( aort , kopsutüvi, ülemine õõnesveen jm), tagumises osas asuvad söögitoru, uitnärvid, aordi rinnaosa , rinnalümfijuha ja teised elundid.

Kuseelundkonda kuuluvad organid.
Neerud , kusejuhad, kusepõis, kusiti

Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud.

Neerud – paiknevad kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. NEERUD ON VERE FILTRID .
Neeru katab 3 kihnu:

Fibrooskihn – kõige sisemine, sidekoeline
Rasvkihn – keskmine kihn
Sidekirme – kõige pealmine

Kihnud fikseerivad neeru oma kohale, samas on neil ka kitseülesanne.

Neeru välisehitus.
Neerud on kumerad, (keskmiselt 150 g)
Neerukoor , neerusäsi, suured neerukarikad, neeruvaagen , väikesed neerukarikad, neerusambad...
Lülisambapoolset neeru süvendit nim neeruväratiks, mille kaudu suubub neeru neeruarter ning väljuvad neeruveen ja kusejuha .

Joonis lk 128 + tv joonis 14

Neeru siseehitus .

Joonis lk 128 + tv joonis 14

Nefroni ehitus, arv.

Ühes neerus on ligikaudu 1 miljon neutronit, millest tavalises olukorras töötab 1/3, ülejäänud on reservis ja alustavad talitlemiste ainevahetuse intensiivistumise korral.
Nefron algab neerukoorest keraja neerukehakesena, mis koosneb veresoonte pärmakesest ja seda ümbritsevast päsmakseskihnust.

Joonis lk 129 + tv joonis 14

Esmase ja lõpliku (teisese) uriini tekke paik, tekke põhimõte.
Esmane uriini teke toimub nefronis. Osa vereplasmast (v.a valgud ) surutakse verekapillaaride päsmakesest kihnu, kus see ongi esmane uriin. (Tekib ligikaudu 100 liitrit ööpäevas). Esmane uriin hakkab liikuma väänilistes torukestes, kus toimub tagasiimendumine verekapillaaridesse
I imendub tagasi kogu glükoos
II valikuliselt võetakse tagasi vesi ja mineraalsoolad
III täielikult eraldub karbamiid
Selle filtratsiooni tulemusel tekibki lõplik (teisene) uriin. (Ca 1,5 liitrit ööpäevas)

tv joonis 14

Kusepõie asend, iseloomusta kusepõie seina kihte.

Kusepõis asub väikevaagna eesmises osas, toetudes vaagnapõhja lihastele . Team ette jääb häbemeliidus. Põie taga asuvad naisel tupp ja emakas , mehel pärasool ja seemnepõiekesed.
Kusepõie sein koosneb:

Limaskest – selle all paikneb submukooskiht. Limaskest moodustabarvukalt kurdusid, mis põie täitudes tasanduvad. Limaskestas on rohkesti retseptoreid, mis reageerivad põiesisesele rõhule ning nende retseptorite ärritus kutsub esine urineerimise.
Lihaskest – kolm kihti:2 pikutist ning nende vahel asetsev ringlihaskiht
Adventitsiaalkest
(osaliselt ka serooskest)

100.Kusiti ehitus, kusiti sulgemine, soolised iseärasused.
Naisel: kusiti ligikaudu 4 cm pikkune toru tupe ees. Ta algab sisemise kusitisuudmega kusepõiekaelast ja avaneb välimise kusitisuudmena tupeesikus. Urogenitaaldiafragmast läbiminekul ümbritseb kusitit vöötlihaskiududest koosnev tahtele alluv kusitisulgur. Välimine kusitisuue asub 2-3 cmtagapool kliitorit, vahetult tupesuudme ees.
Mehel: kusiti on kõverdunud 18-23 cm pikkune torujas elund, mille kaudu väljutatakse uriin ja seemnevedelik. Lähtudes kusepõiest sisemise kusitisuudmena, läbib ta esmalt eesnäärme, siis urogenitaaldiafragma ja sugutikäsnkeha ning avaneb suguti tipul välimise sugutisuudmena.Urogenitaaldiafragma lihaskiudude kimbud ümbritsevad rõngana kusitit ja moodustavad tahtele alluva lihase kusitisulguri.
101. Nimeta mehe välimised ja sisemised suguelundid , üksikosade ülesanded.
Välimised on:

Munandikott
Suguti (uriini ja seemnevedeliku väljutamine)

Sisemised on:

Munandid (2)(toimub seemnerakkude valmimine ja produtseeritakse meessuguhormoone)
Munandimanused (2)(toimub seemnerakkude aeglane küpsemine)
Seemnejuhad (2)( sperma väljajuhtimine)
Seemnepõiekesed (nõre lisandub spermale, vedeldades seda ja muutes seemnerakud aktiivselt liikuvaks)
Eesnääre (seemnevedeliku lisamine)
Purskejuha (selle kaudu toimub seemnepurse)

Joonis lk 136, 137 + tv joonis 15

102. Spermide teke ja kulg mehe organismis.
Spermid tekivad munandites, liiguvad munandimanustesse, eesnäärmes lisatakse seemnevedelikku.
103. Nimeta naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded.
Välimised:

Suured häbememokad (nad piiravad häbemepilu)
Väiksed häbememokad (piiravad tupeesikut)(sisemiste elundite kaitse)
Kliitor ehk korgaskeha (erektsiooni võimega)

Sisemised:

tupp (nii suguakti toimumise paik, kui ka sünnitustee)
emakas (viljastunud munarakk areneb looteks)(loote kasvamine)
munajuhad (2) (viljastamisprotsess) (munarakk toitub munajuha eritisest sel ajal, kui liigub emakasse)
munasarjad (2) (munarakkude ja hormoonide tootmine)

joonis lk 132, 133 + tv joonis 15
104. Mis on ovulatsioon , mis menstruatsioon ?

Ovulatsioon – munaraku valmimine ja väljumine munasarjast.
Menstruatsioon – emaka limaskesta irdumine.

105. Lahkliha paiknemine, funktsioonid.

Lahkliha moodustavad lihased ja fastiad, mis sulgevad altpoolt väikevaagna. Selle piirideks on ees häbemeliiduse alumine serv, taga õndraluu tipp, külgmiselt istmikuköbrud.

Lakhliha eesmises osas – urogenitaaldiafragmas asub tahtele alluv kusitisulgur. Veel läbivad seda mehel kusiti, naisel kusiti ja tupp. Lahkliha tagumist osa – vaagnadiafragmat läbib pärasoole alumineots, mida pärakuorvas ümbritseb välimine pärakusulgur.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 38 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

38 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Annix88 Õppematerjali autor

Anatoomia loengu (inimese siseelundeid puudutava osa) kordamisküsimused vastustega

anatoomia siseelundid kops kõhr käärsool limaskest kusiti pleura kõri kude diafragma kõhuõõne

Sarnased õppematerjalid

docx

Seede teekond

kõhukelmeõõs sapipõiejuha, sapipõis. Sapipõis asub maksa all, ta on vahereservuaar sapi säilitamiseks, mis liigub edasi 12sõrmikusse Kõhukelme dublikatuurid, kinnistid, Kõhunäärmes toodetakse ensüüme, suurrasvik asub mao taga ja on sagarikuline elund, mida läbib juha, mis suubub 12sõrmikusse Serooskest, mis katab kogu kõhuõõnt. Seinmine, katab kõhuõõne seina, Hingamisteed sisusmine, katab kõiki elundeid, kõhukelmeõõs, toodab seroosset antibakteriaalset vedelikku, mis võiab

Bioloogia

docx

Siseelundid

KT V SISEELUNDID 70. Seedekanali osad Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool 71. Seedekanali seina ehitus Kolm kesta: (sisemine) Limaskest rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Aluskiht kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga (keskmine) Lihaskest silelihasrakkudest, kahekihiline: välimine pikilihaskiht, sisemine - ringlihaskiht

Anatoomia

docx

Anatoomia kontrolltöö II (70-131) küsimused ja vastused

3 sagarabronhi 2 sagarabronhi Sagarikubronhid Sagarikubronhid Bronhioolid Bronhioolid 92. Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs) Joonis 14,91 Rinnakelme on sile niiske serooskelme(õhuke kattev rakukiht), mis vooderdab rinnaõõnt; kopsupleura ümbritseb kopse. Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks, mille vahele jääb pleuraõõs-vedelikuga täidetud, vähendab omavahelist hõõrdumist. 93. Keskseisandi mõiste, selles paiknevad elundid. Rindkereõõnes kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak ning ülalt ulatub kuni kaelani. Keskseinandis asuvad süda, suured veresooned, hingetoru, söögitoru, harkelund, lümfisõlmed. 94. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 15) neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 95. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 15) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel

Bioloogia

docx

Anatoomia II töö - seedeelundkond ja süda, vereringe

3 sagarabronhi 2 sagarabronhi Sagarikubronhid Sagarikubronhid Bronhioolid Bronhioolid 92. Rinnakelme (kopsupleura, seinapleura, pleuraõõs) Joonis 14,91 Rinnakelme on sile niiske serooskelme(õhuke kattev rakukiht), mis vooderdab rinnaõõnt; kopsupleura ümbritseb kopse. Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks, mille vahele jääb pleuraõõs- vedelikuga täidetud, vähendab omavahelist hõõrdumist. 93. Keskseisandi mõiste, selles paiknevad elundid. Rindkereõõnes kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak ning ülalt ulatub kuni kaelani. Keskseinandis asuvad süda, suured veresooned, hingetoru, söögitoru, harkelund, lümfisõlmed. 94. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 15) neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 95. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 15) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru

Anatoomia

doc

Inimese anatoomia

Maopõhi-vasakule ülespoole ulatuv lae sopitaoline osa. Maokeha-suurem osa maost. Maokuluti-mao, peensoole piir. Mao sein-piki-, ring- ja põikilihaskiht. Maks-asub parema roide all, nääre, mis toodab sappi. Sisemine pind-parem ja vasak sapitaalvagu, ühendav ristvagu. Vaod jag parem ja vasak sagar, ruutsagar, sabasagar. Sapipõis-ühismaksajuha väljasopistus. Põhi ulatub maksa alumise serva alt välja, kael kitseneb sapipõiejuhadeks. Kõhunääre e pankreas-piklik sagarikulise ehitusega elund, millel on ekso- kui endokriinnäärme funktsioon. Eksokriinne osa produsteerib seedeensüüme sisaldavat sisaldavat kõhunäärmenõret, mis kaksteistsõrmikusse jõudes, osaleb seedeprotsessis. Endokriinne osa toodab hormoone ja eritab neid verre. Peensool-jag kaksteistsõrmikuks, tühi-ja niudesooleks. Kaksteistsõrmikusse suubuvad läbi ühise ava peensoole ühissapijuha. Kinnisti kaudu suunduvad peensoolde veresooned ja närvid. Peensoole

Anatoomia

doc

Anatoomia KOGU konspekt

silelihaskude- siseelundite seintes, veresoonte seintes 2. vöötlihaskude e skeletilihas- moodustavad skeletilihaseid 3. südamelihas- ainutl südames  närvikude- koosneb närvirakkudest e neuronitest, neurogliiarakkudest võimeline erutuma ja seda edasi andma 4. elund- kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon NT. luud, lihased, süda, maks elundkond- ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid NT. tugi-liikumiselundkond 5. 6. teljed- sagitaal(eest taha)- eemaldamine, lähendamine frontaal(vasakult paremale)- sirutus, painutus vertikaal(ülalt alla)- pöörlemine(pronatsioon ja subinatsioon) tasapinnad- sagitaalsed frontaalsed horisontaalsed 7. luukoe ehitus- koosneb rakkudest(osteotsüüdid) mineraliseerunud põhiainest(kaltsium ja fosfori soolad annavad tugevuse)

Bioloogia

doc

Anatoomia

Bioloogia

doc

Anatoomia teise kontrolltöö vastused

Tallinn Siseelundid 54. Seedekanali osad: Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool Kõverkäärsool Pärasool Pärak 55. Hammaste arv, liigid: (Joonis 11) Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast. Jäävhambaid on aga 32: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2+3 purihammast (ees- ja tagapurihambad) 56. Hamba ehitus: (Joonis 11) Hammas koosneb juurekanalist, hambaõõnest, mida täidab säsi, kus sees on närvid ja veresooned, dentiinist, hambaemailist ja hamba kroonist. 57. Suured süljenäärmed ja sülje ülesanded organismis: (Joonis 11) Suured süljenäärmed: 2 keelealust süljenääret; 2 lõuaalust süljenäär

Anatoomia

Rohkem sarnaseid