ovulatsioon- munaraku irdumine munasarjast menstruatsioon- igakuine naise kuupuhastus e. munaraku väljumine. erektsioon - peenise jäigastumine ejakulatsioon -seemnepurse kaksikud - ühemunaraku-sisse mitu spermatosoidi. erimunaraku-2 erinevat viljastatud munarakku. Viljastumine toimub munajuhas, kui seemnerakk tungib munarakku. Loode areneb emakas.Isast oleneb lapse sugu. Munarakul aint x kromosoonid. x+x=girl. x+y=poiss Korgaskeha sisse valguv veri -peenis jäigastub. Suguelundid- munandid(tootavad seemnerakke),eesnääre(toodab spermat),korgaskeha(jäigast.) Seksuaalsuse aspektid: 1)armastus,lähedus,hoolivus 2)nauding, nt: seks,orgasm 3)laste saamine(keskajal #1 põhjus) 4)identiteet - kes ma olen? Suguhaigused: Klamüdioos (seksides) N: klaasjas voolus,valu kusemisel. M: kipitus kusitis,valu kusemisel. Sageli sümptomiteta.Ravimata põhjustab suguelundite ja kuseteede põletikku,viljatust. Genitaalherpes (seksides) 1
Tavaliselt on mehe suguti lõdvenenud ja ripub allapoole MIS ON PEENISE SEES? · Sugutis on kolm erilisest koest moodustunud osa · Ülalpool paarilised, üksteise kõrval vaheseinaga eraldatud korgaskehad · Peenise kehapoolses osas need lahknevad ja kinnituvad sidemetega vaagnaluudele · Suguti allosas asub väiksem käsnkeha, mille sees kulgeb kusiti · Käsnkeha moodustab suguti tipus sugutipea ehk sugutiluki, kehapoolses osas aga sugutisibula · Käsn ja korgaskeha eriline omadus on täituda verega ja nii kutsuda esile suguti kõvastumise ehk erektsiooni EREKTSIOON EHK SUGUTI JÄIGASTUMINE · Erektsiooni ajal suguti jäigastub, muutub pikemaks ja suuremaks ning tõuseb kehast eemale, ülespoole · Eesnahk erektsiooni tekkides pingutub ja libiseb üle suguti pea · Kusiti avast võib erituda limast vedeliku, see on normaalne · Jäigastunud suguti mõõtmed ei erine meestel
Kõvastunult on mehe suguti läbimõõduks 3-4cm. Suguti mõõtmed ei sõltu seksuaalkogemustest. Sugutis on kolm erilisest koest moodustunud osa, ülalpool paarilised, üksteise kõrval vaheseinaga eraldatud korgaskehad. Peenise kehapoolses osas need lahknevad ja kinnituvad sidemetega vaagnaluule. Suguti allosas asub väiksem käsnkeha, mille sees kulgeb kusiti. Käsnkeha moodustab suguti tipus sugutipea ehk sugutiluki, kehapoolses osas aga sugutisibula. Käsn ja korgaskeha eriline omadus on täituda verega ja nii kutsuda esile suguti kõvastumise ehk erektsiooni. (www.amor.ee/17361) Erektsiooni ajal suguti jäigastub, muutub pikemaks ja suuremaks ning tõuseb kehast eemale, ülespoole. Eesnahk erektsiooni tekkides pingutub ja libiseb üle suguti pea. Kusiti avast võib erituda limast vedelikku. Erektsiooni kutsub esile psühhogeensed, samuti tahtmatud mõjutused ja suguti vahetu erutamine
Seemnejuha- 50cm, paariselund. Ülessanne- sperma välja juhtimine. Seemnepõieke- VESICULA SEMINALIS- näärme funktsioon, vedeldab spermat et oleks aktiivselt liikuv. Eesnääre POSTATA 4-4,5 cm, 20-25g (kastanimuna) läbib kusiti Sugutisibulanäärmed- hernesterasuurused paarisnäärmed, mille juhad avanevad kusitisse. Näärme limajas nõre lisandub seemnevedelikule Suguti PENIS Eesmine osa- lukk GLANS PENIS Keskmine osa- keha CORPUS PENIS Tagumine osa- sugutijuur RADIX PENIS Käsnkeha ja korgaskeha Munandikott SCROTUM vaheseinaga kaheks SEPTUM SCROTI
ampullidesse, kus lisatakse veelkord sperma vedelikku. Edasi liigub sperma eesnäärmesse, kus lisatakse viimast korda spermavedelikku, ja sealt läbi eesnäärme mööda purskejuha sperma väljub. 79. Nimetada naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded: (joonis 14) Välimised: 1) suured ja väikesed häbememokad sisemiste elundite kaitse (sisepind kaetud limaskestadega, millel antibakteriaalne toime); 2) kliitor ehk korgaskeha erektsiooni võimega. Sisemised: 1) tupp nii suguakti toimumise paik, kui ka sünnitustee; 2) emakas loote kasvamine; 3) munajuhad (2) viljastamisprotsess; 4) munajuhalehtrid (2) võtavad vastu munaraku; 5) munasarjad (2) munarakkude ja hormoonide tootmine. Suured häbememokad paksud naha kurrud, mis on seest kaetud limaskestaga. Väikesed häbememokad limaskestakurrud, mis piiravad tupeava.
ampullidesse, kus lisatakse veelkord sperma vedelikku. Edasi liigub sperma eesnäärmesse, kus lisatakse viimast korda spermavedelikku, ja sealt läbi eesnäärme mööda purskejuha sperma väljub. 79. Nimetada naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded: (joonis 14) Välimised: 1) suured ja väikesed häbememokad sisemiste elundite kaitse (sisepind kaetud limaskestadega, millel antibakteriaalne toime); 2) kliitor ehk korgaskeha erektsiooni võimega. Sisemised: 1) tupp nii suguakti toimumise paik, kui ka sünnitustee; 2) emakas loote kasvamine; 3) munajuhad (2) viljastamisprotsess; 4) munajuhalehtrid (2) võtavad vastu munaraku; 5) munasarjad (2) munarakkude ja hormoonide tootmine. Suured häbememokad paksud naha kurrud, mis on seest kaetud limaskestaga. Väikesed häbememokad limaskestakurrud, mis piiravad tupeava.
Kromosoomide ristsiirdega kaasneb geenivahetus. Milline mõte on meioosil toimuval kromosoomide ristsiirdel? Tunne jooniselt, kas on tegemist meioosi või mitoosiga, põhjenda. 5.Nimeta inimese paljunemiselundid, leia need joonisel, tea nende ülesandeid. Mehe paljunemiselundid: *seemnejuha seemnepurske ajal liiguvad spermid kusitisse *munand seal valmivad permid *munandimanus küpsed permid liiguvad sinna ja muutuvad viljastumisvõimelisteks *suguti korgaskeha erektsiooni ajal täitub veega ja suguti jäigastub *munandikott munandid asuvad seal *sugutilukk *seemnepõieke Naise paljunemiselundid: *munasari seal valmivad munarakud *munajuha küpsenud munarakk liigub mööda seda *emakas hakkab arenema loode *tupp selle kaudu viljastatakse munarakk 6.Milline on kromosoomide ülesanne paljunemisel? Kuidas on seotud kromosoomid ja DNA? Mis juhtub
vedelikku. Edasi liigub sperma eesnäärmesse, kus lisatakse viimast korda spermavedelikku, ja sealt läbi eesnäärme mööda purskejuha sperma väljub. 104. Naise suguelundid Välimised: 1) suured ja väikesed häbememokad paksud naha kurrud, mis on seest kaetud limaskestaga 3) väikesed häbememokad limaskestakurrus, mis piiravad tupeava 2) kliitor ehk korgaskeha erektsiooni võimega, erektsiooni seisundis täitub verega. Sisemised: 1) tupp nii suguakti toimumise paik, kui ka sünnitustee; 2) emakas loote kasvamine; 3) munajuhad (2) viljastamisprotsess; 4) munajuhalehtrid (2) võtavad vastu munaraku; 5) munasarjad (2) munarakkude ja hormoonide tootmine. 105
· Joonis lk 136, 137 + tv joonis 15 102. Spermide teke ja kulg mehe organismis. Spermid tekivad munandites, liiguvad munandimanustesse, eesnäärmes lisatakse seemnevedelikku. 103. Nimeta naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded. Välimised: · Suured häbememokad (nad piiravad häbemepilu) · Väiksed häbememokad (piiravad tupeesikut)(sisemiste elundite kaitse) · Kliitor ehk korgaskeha (erektsiooni võimega) Sisemised: · tupp (nii suguakti toimumise paik, kui ka sünnitustee) · emakas (viljastunud munarakk areneb looteks)(loote kasvamine) · munajuhad (2) (viljastamisprotsess) (munarakk toitub munajuha eritisest sel ajal, kui liigub emakasse) · munasarjad (2) (munarakkude ja hormoonide tootmine) · joonis lk 132, 133 + tv joonis 15 104. Mis on ovulatsioon, mis menstruatsioon?
Veresoontele avaldab sümpaatikus aga kahesugust mõju: naha ja siseelundite veresooned ahenevad, skeletilihastel ja osalt ka aju veresooned aga laienevad ( sümpaatikuse erutusel). Parasümpaatiline ns (uitnärv) avaldab südamele aga vastupidist pidurdavat mõju: kokkutõmmete sagedus väheneb, kokkutõmmete ulatus samuti. Veresoontele on parasümp. Ns-il sümpaatilise ns-ile ka vastupidine mõju. Parasümpaatilised närvid innerveerivad suguelundite veresooni, korgaskeha veresooned (veenid) laienevad parasümpaatikuse erutuse tõttu, seega suguti erektsioon on vahendatud parasümpaatilise ns poolt. Sümpaatikuse erutus pidurdab, aga parasümpaatiline vastupidi. Humoraalne süsteem: süsteem, mis toimib veres ringlevate ainete kaudu, aineteks on adrenaliin (neerupealise säsi hormoon), adrenaliin avaldab südamele samagust mõju nagu erutus. Veresoontele avaldab adrenaliin toimet Beeta adrenoretseptorite kaudu , skeletilihaste veresooned laienevad
limaskesta ja algab rasedus. Kui munarakk ei viljastu, siis emaka limaskesta pindmine kiht eemaldatakse organismist verejooksuga, st toimub menstruatsioon." VÄÄR 125.Kuidas nimetatakse neeru anatoomilis-funktsionaalset ühikut? Nefron 126.Mis on pildil numbritega tähistatud mehe kuse- ja suguelundite nimetused Numbriga 1 on tähistatud... → kusejuha, Numbriga 2 on tähistatud... → eesnääre, Numbriga 3 on tähistatud... → suguti korgaskeha, Numbriga 4 on tähistatud... → munandimanus 127.Kuidas nimetatakse vereplasma hulka, mida neerud on suutelised minuti jooksul täielikult vabastama mingist ainest? Kliirens 128.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Rinnanääre koosneb sagaratest, millest lähtuvad piimajuhad.*Rinnanäärmele annab poolkera meenutava väliskuju sagarate vahel ja rinnanäärme ümber olev rasvkude. *Lahkliha moodustavad lihased ja fastsiad, mis sulgevad väikevaagna altpoolt. 129
Veresoontele avaldab sümpaatikus aga kahesugust mõju: naha ja siseelundite veresooned ahenevad, skeletilihastel ja osalt ka aju veresooned aga laienevad ( sümpaatikuse erutusel). Parasümpaatiline ns (uitnärv) avaldab südamele aga vastupidist pidurdavat mõju: kokkutõmmete sagedus väheneb, kokkutõmmete ulatus samuti. Veresoontele on parasümp. Ns-il sümpaatilise ns-ile ka vastupidine mõju. Parasümpaatilised närvid innerveerivad suguelundite veresooni, korgaskeha veresooned (veenid) laienevad parasümpaatikuse erutuse tõttu, seega suguti erektsioon on vahendatud parasümpaatilise ns poolt. Sümpaatikuse erutus pidurdab, aga parasümpaatiline vastupidi. Humoraalne süsteem: süsteem, mis toimib veres ringlevate ainete kaudu, aineteks on adrenaliin (neerupealise säsi hormoon), adrenaliin avaldab südamele samagust mõju nagu erutus. Veresoontele avaldab adrenaliin toimet Beeta adrenoretseptorite kaudu , skeletilihaste veresooned laienevad
VÄLIMISED: 1) Suured häbememokad - paksud, rohkelt rasvkudet sisaldavad naha- Voldid, mida katab häbemekarvu kandev nahk. Nad piiravad häbe- Mepilu. 2) Väikesed häbememokad on elastset sidekudet, silelihaseid ja veenipõimikuid sisaldavad õhukesed nahavoldid suurte häbeme- mokkade vahel. Piiravad tupeesikut. 3) Kliitor korgaskeha mis erektsiooni käigus täitub verega SISEMISED: 1) Tupp sitkete venivate seintega 2) Emakas- toimub loote areng, emakas on paksude lihaseliste seintega 3) Munajuhad (2tk) toimub munaraku viljastumine 4) Munajuhalehtrid (2tk) - 5) Munasarjad (2tk) toimub munarakkude tootmine 51 97) Mis on ovulatsioon, mis on menstruatsioon?
VÄLIMISED: 1) Suured häbememokad - paksud, rohkelt rasvkudet sisaldavad naha- Voldid, mida katab häbemekarvu kandev nahk. Nad piiravad häbe- Mepilu. 2) Väikesed häbememokad – on elastset sidekudet, silelihaseid ja veenipõimikuid sisaldavad õhukesed nahavoldid suurte häbeme- mokkade vahel. Piiravad tupeesikut. 3) Kliitor – korgaskeha mis erektsiooni käigus täitub verega SISEMISED: 1) Tupp – sitkete venivate seintega 2) Emakas- toimub loote areng, emakas on paksude lihaseliste seintega 3) Munajuhad (2tk) – toimub munaraku viljastumine 4) Munajuhalehtrid (2tk) - 5) Munasarjad (2tk) – toimub munarakkude tootmine 97) Mis on ovulatsioon, mis on menstruatsioon? OVULATSIOON: munaraku vabanemine ja väljumine munasarjast kord kuus,
VÄLIMISED: 1) Suured häbememokad - paksud, rohkelt rasvkudet sisaldavad naha- Voldid, mida katab häbemekarvu kandev nahk. Nad piiravad häbe- Mepilu. 2) Väikesed häbememokad on elastset sidekudet, silelihaseid ja veenipõimikuid sisaldavad õhukesed nahavoldid suurte häbeme- mokkade vahel. Piiravad tupeesikut. 3) Kliitor korgaskeha mis erektsiooni käigus täitub verega SISEMISED: 1) Tupp sitkete venivate seintega 2) Emakas- toimub loote areng, emakas on paksude lihaseliste seintega 3) Munajuhad (2tk) toimub munaraku viljastumine 4) Munajuhalehtrid (2tk) - 5) Munasarjad (2tk) toimub munarakkude tootmine 51 97) Mis on ovulatsioon, mis on menstruatsioon?
Veresoontele avaldab sümpaatikus aga kahesugust mõju: naha ja siseelundite veresooned ahenevad, skeletilihastel ja osalt ka aju veresooned aga laienevad ( sümpaatikuse erutusel). Parasümpaatiline ns (uitnärv) avaldab südamele aga vastupidist pidurdavat mõju: kokkutõmmete sagedus väheneb, kokkutõmmete ulatus samuti. Veresoontele on parasümp. Ns-il sümpaatilise ns-ile ka vastupidine mõju. Parasümpaatilised närvid innerveerivad suguelundite veresooni, korgaskeha veresooned (veenid) laienevad parasümpaatikuse erutuse tõttu, seega suguti erektsioon on vahendatud parasümpaatilise ns poolt. Sümpaatikuse erutus pidurdab, aga parasümpaatiline vastupidi. Humoraalne süsteem: süsteem, mis toimib veres ringlevate ainete kaudu, aineteks on adrenaliin (neerupealise säsi hormoon), adrenaliin avaldab südamele samagust mõju nagu erutus. Veresoontele avaldab adrenaliin toimet Beeta adrenoretseptorite kaudu , skeletilihaste veresooned laienevad
2)õndralihas. 2. keskse kihi moodustavad 1)süvalahkliha-ristilihas, mis fikseerib kusiti ja soodustab lihaskimpude vahel paiknevate lisasugunäärmete sekreetide eritumist, 2)kusitisulgurlihas, mis ahendab tahteliselt kusitit ja tuppe. 3. pindmise kihi moodustavad 1)välimine pärakusulgur, mis ahendab tahteliselt pärakut, 2)pindmine lahkliha-ristilihas, mis fikseerib lahkliha kõõlustsentrumi, 3)istmikuluu-korgaskeha lihas, mis surub kinni kõdisti veenid, mistõttu tekib kõdisti suurenemine ja erektsioon, 4)sibulakäsnkeha-lihas, mis naisel ahendab tupeesikut. Süva kihi lihased koos sidekirmetega moodustavad vaagnavahese (diaphragma pelvis) ning keskse kihi lihased kusesuguvahese (diaphragma urogenitale). Sünnituse korral venitab loote eesasetsev osa kogu vaagna põhja lihaste süsteemi ja viimane moodustab lihastest toru, mis on sünnituskanali pikenduseks. Normaalse vaagna mõõtmed
annaabi.ee 
