Inimese anatoomia (3)

Kude-ühesuguse päritolu, ehituse, talitlusega rakk ning rakuvaheaine .
Kudede põhirühmad-epiteelkude(katab keha välispinda, oluline osa haavade paranemisel), sidekude(rohke rakuvaheaine sisaldus), lihaskude(ehituslik), närvikude(koosneb närvirakkudest, täidab tugi-,toite-,kaitsefunktsiooni).
Epiteelkude:katteepiteel(naha pindmine , siseelundite kiht), näärmeepiteel, sensoorne epiteel.
Sidekude: veri (7%keha massist), lümf(lümfoplasma, lümfotsüüdid), retikulaarne sidekude(luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas), rasvkude(nahaaluskoes, rasvikud), kohev sidekude(lihaskiudude vahel), tihe sidekude(kõõlused, südamed), kõhrkude(liigeste kõhrelised pinnad), luukude(vaheaine õõntes).
Lihaskude: silelihaskude (nahas), vöötlihaskude(skeletilihased, keel), südamelihaskude(süda).
Elund -kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend, funktsioonid( luud , lihased, süda,maks)
Elundkond-ehituselt, talitluselt, arengu poolest sarnased elundid(tugi-liikumiselundkond).
Süda asend-2/3 paikneb keha keskjoonest vasakul, 1/3 paremal.
Südame kambrid-parem ja vasak koda, parem ja vasak vatsake. Parem koda(ülemine, alumine õõnesveen, pärgurge). Vasak koda(neli kopsuveeni).
Südamesein-sisemine kest e endokerd, vaheldumine kest e müokerd, välimine kest e seroosne kelme.
Südame klapid -endokerdist tekkinud moodustised.
Südame paun- perikard , moodustab südame põimikul.
Pärgvereringe ül-varustada südame kõiki kudesid , kuuluvad vasak ja parem pärgarter, südameveenid.
Südame närvid- automaatne närvisüsteem reguleerib tugevust, rütmi. Südamesse saabuvad sümpaatilised(kiirendavad), parasümpaatilised(aeglustavad) närvid, mis mood südame närvipõimikud.
Südame erutusjuhtesüsteem-südamelihase sees, mood südamelihaskiududest, tagab südame automaatsed tõmbed.
Suur vereringe e kehavereringe-vere teekond vasakust vatsakesest läbi kogu keha elundite ja kudede paremasse kotta. Südame osad( aort , aordikaar, sisemine ja välimine unearter , rangluualune arter , ülajäseme arterid, alanev aort). Vereringe(ülemine ja alumine õõnesveen).
Väikevereringe e kopsuvereringe-veri siirdub paremast vatsakesest kopsude kaudu südame vasakusse kotta.
Lümf-lümfikapillaaridesse kogunenud koemahlad.
Lümfisüsteemi ül-rakkudevahelise vedeliku kogumine, suunamine, keha kaitsevõime tagamine.
Lümfijuhad-parem lümfijuha kogub lümfi rindkere , kaela, pea paremalt poolelt, paremast ülajäsemest, suubub paremasse veeninurka. Rinnajuha kogub lümfi ülejäänud kehaosadest, suubub vasakusse veeninurka.
Lümfisõlme ül-rikastab end lümfotsüütidega, hävitab teistest organitest võõrkehi ja-aineid.
Regionaalsed lümfisõlmed-iga rühma lümfisõlmed saavad lümfi keha kindlast piirkonnast .
Hingamisteed -ninaõõs, nina kõrvalurked, neel , kõri, hingetoru , bronhid.
Häälepaelad e alumised häälekurrud.
Kõri ül-hääle tekitamine.
Hingetoru-kõrist 6-7 kaelalüli kõrgusel, hargneb 5 rinnalüli kohal kaheks peabronhiks.
Kopsud -ulatuvad üle rangluu.
Kopsu sisestruktuur-kopsusagarad jag segmentideks. Segmendid koosnevad sagarikest. Kopsu väiksemad üksused alveoolid e sombud , toimub gaasivahetus .
Peabronhi ehitus-jag sagaratele paremal kolmeks, vasakul kaheks sagarakihiks, mis jag segmendibronhideks. Sagarikubronhid hargnevad bronhioolideks. Seintes asuvad alveoolid, lähevad üle alveolaarjuhakesteks, lõpevad alveolaarkotikestena, mille seintes on sopistused( kopsualveoolid ).
Rinnakelme e pleura -sile, niiskne serooskelme, eristatakse kopsupleurat ja seismist pleurat.
Kopsupleura -kopsuga tihedalt kokku kasvanud.
Seismine pleura-katab rindkere siseseinu.
Pleuraõõs-mõlema pleura vahele jääv suletud puhmjas ruum.
Seedekanal-suuõõs, neel, söögitoru, magu , peen-ja jämesool.
Seedekanali seina ehitus-suupõhja mood suupõhja lihased. Suulagi mood suuõõne ülemise seina. Pehmesuulagi tagaumine osa laskub alla ja mood suulaepurje, lõppeb kurgunibuga. Suulaepurjest suundub allapoole suulae -keele kaared ja suulae-neelu kaared. Kummagi poole kaarte vahele jääb kurgumandel.
Kõhukelme-serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu, läheb üle siseelunditele.
Rasvik-kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis , milla vahel on rohkem rasvakudet.
Väikerasvik-maksa alumise pinna, mao ja kaksteistsõrmiku vahel asetsev duplikatuur .
Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult, laskub alla väikevoognani, pöördub jälle üles ristikäärsooleni.
Hammaste arv-20 piimahammast, 32 jäävhammast.
Hammaste liigid-lõike-, silma-, eespuri- ja tagapurihambad .
Hamba ehitus-hamba kroon ulatub igemest kõrgemale, kael on kaetud igimega. Hambajuured asuvad lõualuude hambasompudes. Juuretipu mulk viib hambajuurekanalisse, läheb üle hambaõõnde. Mõlemas asub säsi e pulp , mood sidekude, närvid, veresooned .Peamise massi mood luukude dentiin. Kroon on kaetud emailiga. Juur , kael on kaetud hambatsemendiga.
Suured süljenäärmed-kõrvasüljenääre, lõuaalune süljenääre, keelealune süljenääre.
Kurgu lümfaatiline rõngas-kurgukitsuse ja ninasõõrmete piirkond kuuest mandlist koosnev barjäärifunktsioon.
Magu-paikneb kõhuõõnes diafragma all.
Maolävend-söögitoru, mao ühinimiskoht.
Maopõhi-vasakule ülespoole ulatuv lae sopitaoline osa.
Maokeha -suurem osa maost.
Maokuluti-mao, peensoole piir.
Mao sein-piki-, ring- ja põikilihaskiht.
Maks-asub parema roide all, nääre, mis toodab sappi. Sisemine pind-parem ja vasak sapitaalvagu, ühendav ristvagu. Vaod jag parem ja vasak sagar , ruutsagar, sabasagar.
Sapipõis-ühismaksajuha väljasopistus. Põhi ulatub maksa alumise serva alt välja, kael kitseneb sapipõiejuhadeks.
Kõhunääre e pankreas-piklik sagarikulise ehitusega elund, millel on ekso - kui endokriinnäärme funktsioon. Eksokriinne osa produsteerib seedeensüüme sisaldavat sisaldavat kõhunäärmenõret, mis kaksteistsõrmikusse jõudes, osaleb seedeprotsessis. Endokriinne osa toodab hormoone ja eritab neid verre.
Peensool -jag kaksteistsõrmikuks, tühi-ja niudesooleks. Kaksteistsõrmikusse suubuvad läbi ühise ava peensoole ühissapijuha. Kinnisti kaudu suunduvad peensoolde veresooned ja närvid. Peensoole limaskest sisaldab näärmerakke, mis toodavad ensüüme, lima sisaldavat soolenõret.
Jämesool-jag umb-, käär- ja pärasooleks. Käärsool järgneb umbsoolele. Jag ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool, sigmakäärsool.
Pärakusulgur-sisemine silelihaskallis päraku seinas.
Kuseelundkond- neerud , kusejuhad, kusepõis, kusiti.
Neerud -paiknevad kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel.
Neeru kolm kihnu-fibrooskihn, rasvkihn, sidekirme.
Neer-pindmine(koor), sisemine(säsi).
Nefron-1miljon ühes neerus, talitlus ainevahetuse intensiivistamiseks. Neerkoor koos veresoonte päsmakesest, ümbritsevast päsmakesekihnust.
Kusepõis-väikevaagna eesmine osa, toetudes vaagnapõhja lihastele . Sein-limaskest, submukooskiht, lihaskiht , serooskest.
Naise kusiti-4cm pikk toru tupe ees. Algus sisemine kusitisuue tupeesikus. Ümbritseb vöötlihaskudest koosnev kusitisulgur. Välimine kusitisuue tagapool kliitorist, tupesuudme ees.
Mehe kusiti-kõverdnud, kuni 23cm pikk torujas. Algus: eesnääre, sugutikäsnakeha, avaneb välimise kusitisuudmena. Kusitisulgur-lihaskiudude kimbud ümbritsevad rõngana kusitit.
Mehe sisesuguelundid- munandid , munandimanused, seemnejuhad , seemnepõiekesed, eesnäärme, sugutisibulanäärmed.
Välissuguelundid- suguti , munandikott .
Naise sisesuguelundid-munasarjad, emakas , munajuhad, tupp .
Välissuguelundid-suured, väikesed häbememokad, kliitor.
Munandid-mehe sugurakud , meessuguhormoonid.
Munandimanus -spermide valmimine.
Seemnejuha- sperma väljajuhtimine. Seemnepõieke- seemnerakud aktiivsed.
Eesnääre-soodustab nõre väljapaiskamist.
Sugutisibulanäärmed-näärmete nõre lisandub seemnevedelikule.
Suguti-uriini, seemnevedeliku väljutamine. Munandikott-munandid, manusest.
Munasari-naissugurakud, naissuguhormoonid.
Munajuha -munaraku väljastamine.
Emakas- menstruatsioon , rasedus.
Suured häbememokad-piiravad häbemepilu.
Väikesed häbememokad-piiravad tupeesikut.