Ülesanded: Suu süljega niisutamine; purustamine Neel toidu neelamine Söögitoru juhib toidu makku Magu toidu segunemine maonõrega; mikroobide hävitamine; toidu kehatemperatuurini soojendamine; toidumahuti; on pidevas liikumises Peensool seeditakse toit lõplikult Jämesool varustab organismi vajalike vitamiinidega; hoiab tõvestavad võõrorganismid ''kontrolli all'' Pärasool eritab organismile mittevajalikke aineid (seedimata ained) Maks toodab sappi; puhastab verd; muudavad mürgised ühendid kahjutuks; toitainete varjupaik; osaleb vananenud erütrotsüütide lagundamisel Kõhunääre neutraliseerib happelise toidumassi; lõhustab süsivesikuid, valke ja rasvu Erituselundid: *Neerud reduleerivad ainete sisaldust veres. Eritis on uriin. *Nahk eritab mürkaineid. Higi. *Kops väljahingamisega eritame veeauru 0,3 - 0,4 liitrit. Osa võtavad: Ainevahetuse etapid: *hingamiselundkond *toitumine, seedimine, imend...
SEEDEELUNDKONNA ül. on toidu seedimine. I Seedimine suus · toidu purustamine/mälumine => hambad · toidu segamine => keel · maitsmine · suuõõnes algab ühe toitaine(suhkrute) seedimine => on vaja E=amülaas(süljes, alus. kk.) Hambad kinnituvad hambasompudesse, välja ulatub igemest hambakroon. Piimahambad(20) vahetuvad 12. aluaastaks Jäävhambad(32): lõike-, silma- ja purihambad II Neel (10-13 cm pikk, lehtrikujuline) viimane tahtele alluv liigutus · neelu taga kilpkõhr, mis suleb neelamisel hingetoru => toit liigub söögitorru III Söögitoru( 25-30 cm pikk) · juhib toidu makku IV Magu · mao sisemine on kaetud limaskestaga=> lima(kaitse happe eest), maonõre(happeline) pH=1-2 => algab toidus olevate valkude seedimine, on vaja E=pepsiin(lagundab
Ainevahetuse kiirus sõltub kehamassist, vanusest, keha temperatuurist ja toitainete hulgast organismis. 3. Nimeta: · Seedeelundid, kus toimub toidu seedimine: o Suuõõs, magu, peensool · Seedeelundid, kus seedimist ei toimu: o Neel, söögitoru, jämesool, pärak 4. Kirjelda hammaste ehitust! Täiskasvanudl on suus 32 jäävhammast, Need jagunevad lõike-, silma-, ja purihammasteks. Hambad kinnituvad lõualuu sompudesse, suuõõnde ulatuv hambaosa on hambakroon. Väljast katab hammast kõva kiht hambaemail, mis kaitseb nii kulumise kui ka mikroobide eest. Hamba keskosas on õõs närvide ja veresoontega. 5. Miks on vaja toit suus hästi läbi närida? Toit on vaja hästi läbi selleks, et siis seguneb see paremini süljega ning neelamine on kergem. Siis toimub seedimine ka kiiremini. 6. Miks hakkame tundma magusat maitset, kui oleme kaua aega närinud leiba või kartulit?
Ainevahetuse kiirus sõltub: keha temperatuurist, vanusest, kehamassist ja toitainete hulgast. Organism kontrollib ainevahetuse kulgu mitmel viisil energiavahetuse abil, ainest, ensüümide kaudu. Inimese seedeelundkonna moodustavad: suuõõs ( hammaste ja keelega), söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Piimshambaid on 20. Jäävhambaid 32 jagunevad lõike-, silma-, ja purihammasteks. Hambad kinnituvad juurtega lõualuu sopudesse, suuõõnde ulatuv hambaosa on hambakroon. Väljast katab hammast hambaemail. Hamba keskosas on õõs närvide ja veresoontega. 1. 2.Toit peenestatakse kõigepealt suus. 3.Toit liigub neelu. 4.Neelust liigub toit söögitorusse. 5.Söögitoru juhib toidu makku. 6.Maost liigub peensoolde. 7.Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde. 8.Järgi jäänud tahkeks imbunud toiduained eemaldatakse päraku kaudu. Kõhulahtisus tekib siis kui vee tagasiimendumine on häiritud. Kõhukinnisus tekib siis kui söödavas
Kordamine (SEEDEELUNDKOND ja ERITUSELUNDKOND) õ lk 88 – 103 1. Selgita mõisteid: ainevahetus, toiduaine, toitaine, ensüüm, vitamiin Ainevahetus- kõik organismis toimuvad keemilised muundumised, mille kaudu on organism seotud ümbritseva keskkonnaga Toiduaine- taimse ja loomse päritoluga ained, mida inimene toidu valmistamiseks kasutab (mida sööb) Toitaine- toiduainete koostisosad, mida organism vajab kudede ülesehituseks ja rakkude uuendamiseks Ensüüm- eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks Vitamiin- väikese molekuliga orgaaniline aine, mis kindlustab ensüümide toimimise 2. Toiduained ja toitained (mis ei sobi loetellu ja miks?) Toiduained Loomsed: liha, kanamuna, piim, kala jne. Taimsed: rukkijahu, makaronid, tomatid, õunad jne. Toitained ...
Seede- ja erituselundkond õp. lk. 88- 103 1.Selgita mõisted: Ainevahetus- kõik organismis toimuvad keemilised muundumised, mille kaudu on organism seotud ümbritseva keskkonnaga Toiduaine- taimse ja loomse päritoluga ained, mida inimene toidu valmistamiseks kasutab (mida sööb) Toitaine- toiduainete koostisosad, mida organism vajab kudede ülesehituseks ja rakkude uuendamiseks Ensüüm- eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks Vitamiin- organiline ühend, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks 2.Osata eristada toitaineid ja toiduaineid (mis ei sobi loetellu). Taimsed: rukkijahu, makaronid, tomatid, õunad jne. Toiduained Loomsed: liha, kanamuna, piim, kala jne. Makrotoitained: valgud, rasvad, süsivesikud. Toitained Mikrotoitained: vitamiinid, mineraalaine. 3.Tunda...
I MÕISTED 1)Ainevahetus- organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum 2)Toitained- on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. 3)toidu kalorsus- toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus ongi energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. 4)ensüümid-on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. 5)Vitamiinid- on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks. 6)toiduained- on aine, mida tarvitatakse toiduks või millest valmistatakse toitu. 7)hambakroon- on suuõõnde ulatuv hambaosa 8)hambaemail- väljast katab hammast kõva kiht on hambaemail, mis kaitseb nii kulumise kui ka mikroobide eest. 9)kaksteistsõrmiksool- toimub põhiline osa seedimisest, siia suubuvad mi...
Väliskesta kaudu kulgevad elundite juurde veresooned ja närvid. Seedeelundkonna ELUNDID. Suuõõs on seedeaparaadi algus osa. Tema seinteks on huuled, põsed, suupõhi ja suulagi. Suuõõnes asuvad hambad ja keel ning sinna avanevad suurte süljenäärmete juhad. Suuõõs jaotub: suuesikuks ja pärissuuõõneks. Hambad võtavad osa mälumisest ja tagavad kõne puhtuse ja kõla. Hambal on 3 osa: 1. igemest väljaulatuv osa hambakroon. 2. igemega katud osa hambakael. 3. igemest all pool on juus või juured mis kinnituvad hambasompu. Hambakrooni ja kaela sisemuses paikneb hambaõõs, mis juure osas kitseneb hambajuure kanaliks. Hammas koosneb dentiinist, emailist ja tsemendist. Dentiini katab hambakrooni osas inimkeha tugevaim mineraal: email e. hambavaap. Hambakaela ja juure piirkonnas katab dentiini tsement. Inimese hambatüübid (ühes lõualuus)
suubumisel neelu Hammaste arv, liigid Neelumandel - neelulaes 20 piimahammast 2 lõike, 1 silma ja 2 purihammast 32 jäävhammast 2 lõike, 1 silma, 2 Hamba ehitus eespuri ja 3 purihammast Hambakroon, hambakael, hambajuur Suured süljenäärmed, nende asend, Email, dentiin, hambaõõs, ige, avanemine suuõõnde juurekanal, juuretipumulk 6 süljenääret, kokku 3 paari Kõrvasüljenääre väliskõrva ees, avaneb suuõõnde.
74. Hamba ehitus Hambal on kroon, kael ja juur. Kroon ulatub igemest kõrgemale, kael on kaetud igemega ja juur on igemes. Juuretipul on mulk, mis viib hambajuurekanalisse, see läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde. Kanalis ja õõnes on pehme kude säsi, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab edirline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, juur ja kael kaetud hambatsemendiga. 75. Kurgu lümfaatiline rõngas Mandel on lümfifolliiikulitest koosnevelund, milles produtseeritakse lümfotsüüte. Mandlid on kaitsevall väliskeskkonna ja seiseelundite vahel: suulaemandel/kurgumandel (2) suulae-keele ja suulae-neelu kaarte vahel neelumandel (1)- neelu laes keelemandel (1)- keelejuure piirkonnas
74. Hamba ehitus. Hambal on kroon, kael ja juur. Kroon ulatub igemest kõrgemale, kael on kaetud igemega. Hambajuured asuvad lõualuude hambasompudes. Juuretipul on mulk, mis viib hambajuurekanalisse, see läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde. Kanalis ja õõnes asub pehme kude säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Peamise hambamassi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud jämedakiulise luukoe batsemendiga. · Joonis lk. 110 + tv joonis 12. 75. Kurgu lümfaatiline rõngas: nimeta mandlid, nende paiknemine. KLR moodustub kurgukitsuse ja nina tagasõõrmete piirkonnas, on barjäärfunktsiooniga, koosneb kuuest mandlist: · 2 kurgu- ehk suulaemandlit. Asuvad kurgukitsuse suulae-keele ja suulae-neelu kaarte vahel.
· maks ja kõhunääre erituvad kaksteistsõrmiksoolde · peensooles lõppeb seedimine · maksas sünteesitakse sappi, rasvade seedimine lihtsam · väiksemateks koostisosadeks lõhustunud toitained imenduvad verre või lümfi 9. HAMMASTE KORRASHOID · täiskasvanul on 32 hammast · jagunevad: lõike-, silma- ja purihammasteks · kinnituvad juurtega lõualuu sompudesse · suuõõnde ulatub hambakroon · hambaid katab ja kaitseb hambaemail · keskosas õõs närvide ja veresoontega KORRASHOID · regulaarne hammaste kontroll · igapäevane hammaste harjamine · hambaniidi kasutamine · vältida suitsetamist ja muid kahjulikke tegevusi 10. ERITUSELUNDKOND. URIINI TEKE ERITUSELUNDKOND · peamiselt talitlevad neerud, aga ka kopsud, nahk ja soolestik · eemaldab kehast ainevahetuse jääkaineid
1. Kudede mõiste Koed on organismi ehitusmaterjaliks. Koeks nim. ühetaoliste ja ühesuguse talitluse ja päritoluga rakkude koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes mood. organi. 2. Kudede jaotus Koed jaotuvad: a) epiteelkoed (katteepiteel, näärmeepiteel) b) tugikoed (vedel-, side-, kõhr-, luukude) c) lihaskoed (sile-, südame-, vöötlihaskude d) närvikoed (neurogliia, närvikude kitsamas mõistes) 3. Veri Veri on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vereplasmast. Vererakud koosnevad erütrotsüütidest e. punalibledest, leukotsüütidest e. valgelibledest ja trombotsüütidest e. vereliistakutest. Valgelibled jagunevad agranulöotsüütideks ja granulotsüütideks. 4. Luukude Luukude on on luude kompaktses ja spongioosses substantsis esinev tugikoeliik, mida iseloomustavad sadestunud mineraalsoolade sisaldus ja omapärane ehitus. Koo...
dens premolaris (2) toidu tükeldamiseks, mälumiseks alumised hambad- samanimeline + mediaalsel olev dens molaris (3) toidu mälumiseks 3 hamba koostöö Hamba osad Piimahambad - Corona dentis hambakroon (5 pinda) - jäävhammastest umbes ½ väiksemad facies vestibularis (vaba) - nõrgalt arenenud juured facies lingualis (vaba) - värvuselt sinakasvalged facies mesialis (kontakt) - ilmuvad 6. kuust kuni 3. eluaastani
Anatoomia KT kordamiseks I KONTROLLTÖÖ 1) Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumit. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kokkutõmbevõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kai...
68) Hammaste arv, liigid? Inimesel on 4 liiki hambaid: 1) LÕIKEHAMBAD (8tk) 2) SILMHAMBAD (4tk) 3) EESPURIHAMBAD (8tk) 4) TAGAPURIHAMBAD (12tk) Täiskasvanul on 32 hammast /_2123 Lapsel kuni 5-6 a. 20 piimhammast /_212 69) Hamba ehitus? Hambal on kroon, kael ja juur. Juurekanalis asub pehme kude säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud jämedakiulise luukoe hambatsemendiga. 70) Suured süljenäärmed, sülje ülesanded organismis? 1) KÕRVASÜLJENÄÄRE (2tk) asuvad väikekõrva ees all mälurlihase peal 2) KEELEALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) paiknevad suu põhjas 3) ALALÕUAALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) asuvad alalõuanurga kohal 41
Limaskesta epiteel on kõrge resistentsusega mehaaniliste, keemiliste ja termiliste kahjustuste suhtes ja ulatusliku regenereerimisvõimega. Lisaks on hästi vaskulariseeritud. Suuõõne organiteks on hambad, keel ja süljenäärmed, tonsillid. Tonsillid (mandlid) on suuõõnes immunoloogilise kaitse elundid. Hambad (dentes) – histoloogiline jaotus: kõvad koed (email, dentiin, tsement) ja pehmed (hambapulp, periodont – hamba-igemevaheline side). Anatoomiline jaotus: hambakroon, hambakael, hambajuur, hambaõõs ja juurekanal. 50. keel ja keelepapillid Keel - limaskestaga kaetud lihaseline elund. Sidekoeline toestus koosneb aponeuroosist (aponeurosis) ja keelevaheseinast (septum linguae), mis jagab keelelihaseid vasakuks ja paremaks pooleks. Aponeuroos on proopria all paiknev tihedast sidekoest plaat, mille moodustavad kollageensete ja elastsete kiudude kimbud. Keele põhimassi moodustavad vöötlihaste kimbud, mis kulgevad kolmes suunas. Kimpude vahel on
3) EESPURIHAMBAD (8tk) 4) TAGAPURIHAMBAD (12tk) Täiskasvanul on 32 hammast /_2123 Lapsel kuni 5-6 a. 20 piimhammast /_212 40 69) Hamba ehitus? Hambal on kroon, kael ja juur. Juurekanalis asub pehme kude – säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud jämedakiulise luukoe – hambatsemendiga. 70) Suured süljenäärmed, sülje ülesanded organismis? 1) KÕRVASÜLJENÄÄRE (2tk) asuvad väikekõrva ees all mälurlihase peal 2) KEELEALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) paiknevad suu põhjas 3) ALALÕUAALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) asuvad alalõuanurga kohal ÜLESANDED: valmistab toidukämpu, soodustab rääkimist, süljel on antibakteriaalne
68) Hammaste arv, liigid? Inimesel on 4 liiki hambaid: 1) LÕIKEHAMBAD (8tk) 2) SILMHAMBAD (4tk) 3) EESPURIHAMBAD (8tk) 4) TAGAPURIHAMBAD (12tk) Täiskasvanul on 32 hammast /_2123 Lapsel kuni 5-6 a. 20 piimhammast /_212 69) Hamba ehitus? Hambal on kroon, kael ja juur. Juurekanalis asub pehme kude säsi ehk pulp, mille moodustavad sidekude, närvid ja veresooned. Hamba peamise massi moodustab eriline luukude dentiin, milles puuduvad luurakud ja veresooned. Hambakroon on kaetud emailiga, mis on inimese organismi kõige kõvem kude. Juur ja kael on kaetud jämedakiulise luukoe hambatsemendiga. 70) Suured süljenäärmed, sülje ülesanded organismis? 1) KÕRVASÜLJENÄÄRE (2tk) asuvad väikekõrva ees all mälurlihase peal 2) KEELEALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) paiknevad suu põhjas 3) ALALÕUAALUSED SÜLJENÄÄRMED (2tk) asuvad alalõuanurga kohal 41
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
