● eritavad vastavalt vajaudsele aluselist- happelist fosforhappe soolasid ● eritavad mürkaineid. Mis kinnitub neerude ülemisele poolusele? Neerupealis ehk suprarenaalnääre Mis elundid kuuluvad kuseelundite Neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti süsteemi? Neer ladina k. Ren Neerud (lad.k) renes kusejuha (lad.k) ureter kusepõis (lad.k) vesica urinaria kusiti (lad.k) urethra Kus asuvad neerud? Neerud paiknevad nimmekiirkonnas lõhuelme taguses ruumis kummalgi pool lülisammast.
(kuhu?) http://www.slideshare.net/helina20/erituselundid-presentation 11. Reasta: veri,neerud,kusejuha,põis,sulgurlihas,kusiti. 12. Neere kaitseb põrutuste eest ümbritsev rasvakiht 13. Neerukehakesed ja neerutorukesed on ümbritsetud verekapilaarid ,nende ühinemisel tekivad suuremad veresooned , mille kaudu veri nefronist väljub 14. Uriin koguneb kuse põide, sealt eemaldatakse uriin lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu Nefron: http://www.youtube.com/watch?v=glu0dzK4dbU Erituselundkond: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/?KUSE- _JA_SUGUELUNDID:ERITUSELUNDKOND Uriin: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/?KUSE- _JA_SUGUELUNDID:ERITUSELUNDKOND:Uriin Lühike test ja lünkharjutus: http://www.hot.ee/margitli/INIMENE/erituselundkond.html Kordamiseks: http://www.slideshare.net/oksanav/erituselundkond-2689590
vastsündinul nabavõru, mis esimestel elupäevadel sulgub, moodustades füsioloogilise armi naba. Vaagnaõõs on kõhuõõne jätkuks. Teda piiravad luune vaagen, vaagna laisidemed ja viimastest väljaspool asetsevad lihased. Kaudaalselt vaagnaava ümbritsevad dorsaalselt 3. 4. sabalüli, külgedelt vaagna laisidemed ning ventraalselt päraluukõbrud ja päraluukaar. Vaagnaõõnes paiknevad pärasool, kusepõis tühjenenud olekus ja pärak, isasloomadel kusiti vaagnaosa koos lisasugunäärmetega ning emasloomadel suguorganite kaudaalsed osad. 7. Luude keemiline koostis Luud koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Täiskasvanud veise luud sisaldavad vett keskmiselt 50%, rasva 15%, osseiini 12% ja mineraalaineid 13%. Luu anorgaanilise aine peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat (u.85%). Veel esineb luudes kaltsiumkarbonaati, magneesiumfosfaati, kaltsiumfluoriidi, kaltsiumkloriidi ja mitmeid mikroelementide soolasid
läbimõõduks 34 cm. · Suguti mõõtmed ei sõltu seksuaalkogemusest ega spetsiaalsetest harjutustest. Tavaliselt on mehe suguti lõdvenenud ja ripub allapoole MIS ON PEENISE SEES? · Sugutis on kolm erilisest koest moodustunud osa · Ülalpool paarilised, üksteise kõrval vaheseinaga eraldatud korgaskehad · Peenise kehapoolses osas need lahknevad ja kinnituvad sidemetega vaagnaluudele · Suguti allosas asub väiksem käsnkeha, mille sees kulgeb kusiti · Käsnkeha moodustab suguti tipus sugutipea ehk sugutiluki, kehapoolses osas aga sugutisibula · Käsn ja korgaskeha eriline omadus on täituda verega ja nii kutsuda esile suguti kõvastumise ehk erektsiooni EREKTSIOON EHK SUGUTI JÄIGASTUMINE · Erektsiooni ajal suguti jäigastub, muutub pikemaks ja suuremaks ning tõuseb kehast eemale, ülespoole · Eesnahk erektsiooni tekkides pingutub ja libiseb üle suguti pea
Erituselundkond koosneb neerudest, kusepõiest, kusejuhadest ja kusitist. Uriiniga kõrvaldatakse organismist lämmastikku sisaldavaid jääkaineid, sooli ja liigset vett. Nii püsib vere maht ja keemiline koostis normi piires. 1 neer erituselund, mis kõrvaldab jääkaineid ja reguleerib organismi veesisaldust; 2 kusejuha lihaseseinake kokkutõmbete abil saabub uriin kusepõiesse; 3 kusepõis elastne kotikujuline elund kõhuõõne alaosas; 4 kusiti. NEERUD Neerud on pruunid oakujulised elundid, mis paiknevad selgmiselt kõhuõõne tagaseinal kõhukelme taga. Nad eemaldavad uriiniga verest jääkaineid,
Kuse-suguelundite süsteem Systema urogenitale Kuseelundid (organa urinaria): Kuseelundid e. erituselundid on: -Neerud – toodavad uriini -kusejuhad e. ureeterid – viivad uriini neerudest põide - kusepõis – uriini reservuaar - kusiti e. ureetra – juhib uriini põiest väliskeskkonda Kuseelundite peaülesandeks on jääkainete eemaldamine verest ja nende kehast väljutamine (kõrvalülesandena väljutavad jääke ka soolestik, kopsud ja nahk!). Neer (ren, nephros): Neerud on 2 oakujulist elundit kõhuõõne tagaseinal retroperitoneaalruumis, mõõtmed ca 12 x 6 x3 cm, kaal ca 200g. Neerude ülesandeks on vere puhastamine jääkidest ja vere osmootse tasakaalu säilitamine. Jäägid ja
Neerud renes Neer - ren Kusejuha - ureter Kusepõis - vesica urinaria Koorollus - cortec Säsiollus - medulla Toomasoon - vas afferens Viimasoon - vas efferens Kusiti - urethra Naise kusiti - urethra feminina Mehe kusiti - uretha masculina Munand - testis Munandimanus - epididymis Seemnejuha - ductus deferens Seemnepõieke - vesicula seminalis Seemneväät - funiculus spemraticus Eesnääre - prostata Suguti - penis Munandikott - scrotum Munasari - ovarium kreeka keeles oophoron Munajuha - tuba uterina salpinx Emakas - uterus metra
suurem ettevõtlikus, uudishimu, agressiivsus. Mehe suguelundid jagunevad sise- ja välissuguelunditeks. Sisesuguelundid on munandid (valmistavad sugurakke ja suguhormoone), munandimanused (säilitavad sugurakke), seemnejuhad (juhivad seemnerakke edasi), seemne põiekesed ja eesnääre (valmistavad seemne vedelikku), kuseseemnejuha (juhib seemnerakke kehast välja). Välissuguelundid aga suguti (vajalik kehaliseks viljastamiseks), kusiti, munadikott (kaitseb munandeid) ja munandid.(www.amor.ee/17360) Suguti ehk peenis koosneb sugutipeast, sugutikehast. Peenis on kaetud õhukese liikuva nahaga, mis moodustab tipus eesnaha. Sugutipea (eriti selle servad) on tundlikum kui sugutikeha. Suguti ülesandeks on uriini ja seemnevedeliku kehast väljajuhtimine. Meeste suguti kuju ja suurus võivad erineda, kuid mitte oluliselt. Rahuolekus tõmbub suguti tavaliselt kokku, samuti külma või äreva olukorra korral
munandimanusejuha, milles seemnerakud liiguvad edasi umbes 2 nädala vältel · seemnejuhad munandimanuse sabaotsast algav umbes ½ meetripikkune lihaseline juha, mis lõpeb purskejuhaga · seemnepõiekesed kusepõie ja pärasoole vahel paiknev käävjas paariselund, mis valmistab suurema osa seemneplasmadest · eesnääre mehe seesmine suguelund, lisasugunääre, mis ümbritseb kusepõie kaela ja kusiti alguosa, mille eritis moodustab viiendiku spermavedelikust · suguti mehe välimise suguelund, koosneb kolmest erektiilsest osast: paarilisest kogerkehast ja paaritust käsnkehast, milles paikneb kusiti spougioososa; suguti eesmist laiendit nimetatakse sugutilukuks 2. Talitus · munandid toodavad seemnerakke · munandimanused säilitab seemnerakke (sperme) · seemnejuhad juhivad seemnevedelikku sugutisse
5. Kusejuha pikkus 30cm Kusejuha asend Pärast neeruvaagnast väljumist laskub kusejuha piki kõhuõõne tagaseina kõhukelmetaguses ruumis allapoole väikevaagnasse ning avaneb kusepõide selle tagaseina alumises osas. Kusejuha funktsioon Tema funktsiooniks on uriini juhtimine neeruvaagnat kusepõide. 6. Kusepõis maht 500700ml Kusepõie asend asub väikevaagna eesmises osas ja toetub vaagnapõhja lihastele. Kusepõie funktsioon uriini kogumine 7. Kusiti ladina keeles urethra Funktsioon : Kusiti kaudu toimub kusepõie perioodiline tühjendamine. 1 Naise kusiti pikkus 33,5cm (urethra feminina) Mehe kusiti pikkus 1825cm (urethra masculina) 8. Naise sisemised suguelundid Elundi nimetus ... ladina keeles ... kreeka keeles Paariline Paaritu
Tupepõletik. Kondüloomid Seenkolpiit · Soor, kandidoos, tupeseen · Seened, peamiselt Candida albicans · Limaskest, välissuguelundid, kusiti · Kohupiimataoline tupevoolus, kihelus Candida albicans · Soodustavad seisundid, mis organismi nõrgestavad Seenkolpiit · Proovid tupeeritistest · Paiksed vahendid nt tupekuulikesed, tupetabletid, salvid · Võib levida ka sugulisel teel · Meestel nahalööbena suguelundil või kusiti- põletikuna Bakteriaalne vaginoos · Põletikuna tupehaigus ·
urineerimisel, sage urineerimine ja valulik suguühe. Umbes neljandikul kindlaks tehtud nakkusega naistest sümptomeid ei esine. Trihhomonoosi põdevatel naistel tekivad sagedasemad tüsistused sünnitusel (nt enneaegne sünnitustegevus, lootekestade enneaegne purunemine ja enneaegne sünnitus). Nakkus võib levida ka lapsele (nt tüdrukutel tuppe). Meestel ei esine tavaliselt sümptomeid. Üksikjuhtudel võib siiski esineda kusiti põletikku, millega võib kaasneda valge eritis peenisest. Parasiidid võivad kusiti kaudu levida põide, eesnäärmesse või munandimanustesse ja põhjustada ka nende organite põletikku. Diagnoosimine Ägeda nakkuse korral võib vooluse põhjal panna esialgse diagnoosi. Tupest või kusitist võetud proovi uurimisel on näha pirnikujulised, viburitega mikroorganismid. Diagnoosi kinnitamiseks võib osutuda vajalikuks mikroorganismi kasvatamine laboris või spetsiaalne värving.
vedelikuga täidetud, vähendab omavahelist hõõrdumist. 93. Keskseisandi mõiste, selles paiknevad elundid. Rindkereõõnes kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak ning ülalt ulatub kuni kaelani. Keskseinandis asuvad süda, suured veresooned, hingetoru, söögitoru, harkelund, lümfisõlmed. 94. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 15) neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 95. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 15) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru katab 3 kihnu: fibrooskihn; rasvkihn; neeru sidekirme hoiab neerusid paigal ja kaitsevad. 96. Neeru välisehitus: (joonis 15) Neerud on kumerad, oataolised kehakesed, ca 150 g. Neeruväratit läbivad neeruarter, -veen ja kusejuha. 97. Neeru siseehitus: (joonis 15) Neerudes on 2 kihti: koor ja säsi, mis moodustab neerupüramiide
üle seinapleuraks, mille vahele jääb pleuraõõs-vedelikuga täidetud, vähendab omavahelist hõõrdumist. 93. Keskseisandi mõiste, selles paiknevad elundid. Rindkereõõnes kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak ning ülalt ulatub kuni kaelani. Keskseinandis asuvad süda, suured veresooned, hingetoru, söögitoru, harkelund, lümfisõlmed. 94. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 15) neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 95. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 15) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru katab 3 kihnu: fibrooskihn; rasvkihn; neeru sidekirme – hoiab neerusid paigal ja kaitsevad. 96. Neeru välisehitus: (joonis 15) Neerud on kumerad, oataolised kehakesed, ca 150 g. Neeruväratit läbivad neeruarter, -veen ja kusejuha. 97. Neeru siseehitus: (joonis 15) Neerudes on 2 kihti: koor ja säsi, mis moodustab neerupüramiide
Ööpäevas filtreerub umbes 100 liitrit. Lõplik uriin: lõplik uriin tekib, kui vere vedel osa on filtreerunud päsmakese kihnu ja hakanud mööda väänilist torukest edasi liikuma korjetorukese suunas, mis omakorda avaneb neeruvaagnesse. Lõpliku uriini tekkel imendub täielikult glükoos (energia allikas), valikuliselt vastavalt vajadusele vesi ja mineraalid, visatakse välja karbamiid. Ööpäevas tekib umbes 1,5 liitrit lõplikku uriini. 76. Kusepõie ehitus, asend, kusepõieseina ehitus, kusiti ehitus: kusepõis asetseb väikevaagnas. Maht umbes 500-700 milliliitrit. Tegu on lihaselise õõneselundiga, millel kolmekihiline sein. I sisesein on hästi kurruline limaskest, mis sisaldab palju närvilõpmeid. Kurrud lamenevad põie täitumisel. II keskmine on kolmekihiline lihaskest, mille kokkutõmbel uriin väljundatakse. III välimine kusepõit kattev sidekoeline paks kest. Naise kusiti pikkus on ~3 cm, meestel ~20 cm. Meestel tahteline kusiti sulgemine on
mdaste villidena. Vib-olla palavik, peavalu, valud lihastes ja liigestes. kolmanda sfilise puhul esinevad muutused peamiselt nahal ja limaskestadel. Piirdunud alal tekivad gummad, vivad haavanduda, levida luudele, phjustada luude hrenemist. ravi: antibiootikumid, mrab arst. GONORRA e. tripper tekitaja: sugulisel teel, gonokokk petieperiood: 3-7peva/...-2ndalat tunnused: kipitustunne kusitil, hallikas eritis, mis mnepevaga muutub paksuks kollakaks mdaks. Urineerimine valulik. Kusiti vlissuudme mbrus punetab ja tursub. Pletik levib kusiti tagaossa ning eesnrmele, esineb vlisuudmele verd. Palavik, valulik prasool, eesnre -suureneb/-valulik Naisel: valulik urineerimine, valgevoolus ravi: mrab arst, antibiootikumid TRIHHOMONOOS tekitaja: algloom peiteperiood: 5-28peva tunnused: kipitus, rritustunne, valulik urineerimine, kollane/roheline voolus, sage urineerimine. Mehel: haigustekitaja kandjad, valulik urineerimine, vhene eritis kusitist. ravi: alglooma vastased tabletid
liigub munarakk munajuha ampulli. Umbes 2h pärast suguühet jõuab seemnerakk munajuha ampulli. Viljastatud munarakk hakkab jagunema, liigub edasi ja jõuab emakaõõnde. Emakas Kusepõie ja pärasoole vahel. Emakas on 7 - 8cm pikk, 4 - 5cm lai, kaalub 60 - 80g. Sünnitanud naise emakas umbes 2cm pikem. Tupp Elastsete seintega, 8 - 9cm pikkune torujas organ, mis asetseb kusepõie ning kusiti ja pärasoole vahel. Mehe suguelundid Jagunevad sise- ja välissuguelunditeks. Sisesuguelundid Munandid. Munandimanused. Seemnejuhad. Seemne põiekesed. Eesnääre. Välis suguelundid Suguti. Kusiti. Munandikott. Munand. Munandimanus Liibub munandi tagumisele servale. Munandimanuse juha on 0,4mm läbimõõduga ja 5cm pikkune. Seemnejuha 40cm pikk, 3mm läbimõõduga torujas organ Mis on munandimanuse vahetu jätk.
Selleks, et isasrakud saaksid areneda, on vajalikud kindlad tingimused: 1) vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri 2) spermid on kehale võõrad rakud e. võõrkehad, seetõttu ei tohi nad verega kokku puutuda Spermi arengu tsükkel vältab mehel 70- 85 päeva. Sugurakke moodustub mehe kehas pidevalt. Valminud sugurakud talletuvad munandimanustes. Meessugnäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega nimetatakse spermaks. See väljub organimist suguti läbiva kusiti kaudu. Kuni murdeeani kindlustab kusiti ainult kusepõie tühjenemise. Suguküpsuse saabudes väljub seemnepurskel sperma kusiti kaudu, kuid mitte kunagi uriiniga samal ajal. Ühe seemnepurskega eritub tavaliselt mitusada miljonit spermi. 1) Naistel paikneb enamik suguelundeid keha sees. Naise suguelunditeks on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Tupe avaus paikneb kusitisuudme kõrval. Erinevalt mehest on naisel kuseteed ja suguteed eraldi. 1
Tsüstiit 1. Mõiste Tsüstiit on kusepõiepõletik, mis tekib mikroobide ehk haigustekitajate sattumisel põide. Põiepõletik on suhteliselt sage haigus. Anatoomiliste iseärasuste tõttu on eelkõige ohustatud naised (lühike kusiti, mis asub bakteritega rohkelt asustatud päraku lähedal) ning haigestumine sageneb seksuaalse aktiivsuse suurenemisega (näiteks nn. honeymoon(ingl.k. mesinädalate) tsüstiit). Meestel esineb põiepõletikku harva ja on tavaliselt seotud mingi muu kuse-suguelundkonna haigusega (inimene.ee). 2. Etiopatogenees Tsüstiidi puhul tekivad põletikulised muutused kusepõie limaskestas sinna sattunud
soolasid. Neerude kaudu eritatakse kehast ka mitmesuguseid mürkaineid, mis soolest verre satuvad (indool, skatool, fenoolid) ja mis maksas kahjutuks tehakse. Neerude kaudu eemaldatakse kehast ka arstimitena sinna viidud ained. Neerud on ühtlasi paigaks, kus mõnesid aineid (ammoniaaki, hipuurhapet jt.) sünteesitakse ja siis väljutatakse. Peale neerude kuuluvad kuseelundite koostisse ka need teed, mille kaudu uriin eemaldatakse: neerukarikad, neeruvaagen, kusejuha, kusepõis ja kusiti. Neerude ülemisele poolusele (otsale) kinnitub neerupealis ehk suprarenaalnääre. See on sisesekretoorne nääre, mis ainult topograafiliselt on neerudega ühenduses, funktsionaalselt aga ei ole neil kuseelunditega midagi ühist. http://www.faqs.org/health/images/uchr_02_img0199.jpg Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid
vedelikku (baktereotsiidne toime ja vähendab kelmetevahelist hõõrdumist). 93. Keskseinand Kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak. Ülalt ulatab kaelani. Eesosas süda, harkelund ja suured veresooned, tagumises osas söögitoru, uitnärvid, aordi rinnaosa, rinna lümfijuha ja teised elundid 94. Kuseelundkonda kuuluvad organid Neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti 95. Neeru asend, kihnud Kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Katab kolm kihnu: fibrooskihn, rasvkihn ja sidekirme. Kihnud fikseerivad neeru oma kohale, samas on neil ka kaitseülesanne. 96. Neeru välisehitus Neeru välispinna ehk ümbritsevad kihnud moodustavad fibrooskihn, rasvkihn ja neeru sidekirme hoiab neerusid paigal. 97. Neeru siseehitus
1. Miks tekib tsüstiit sagedamini naistel? Anatoomiline iseärasus – lühike kusiti, mis asub päraku läheduses, mis on küllastatud bakteritega 2. Millega seostatakse tsüstiiti meestel? Mingi muu kuse-suguelundkonna haigus – prostatiit, gonorröa. 50+ eesnäärme suurenemisega, sageneb tsüstiit, sest põide jääb jääkuriin. 3. Missugused on bakterid, mis põhjustavad tsüstiiti? E. Coli, staphylococcus , enterokokid 4. Missugused tegurid soodustavad tsüstiiti haigestumist? Sage külmetumine jääkuriin Seksuaalne aktiivsus
· Keskseinand on kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak. Ülalt ulatub keskseinand kaelani. · Keskseinandi eesosas paiknevad süda, harkelund ja suured veresooned (aort, kopsutüvi, ülemine õõnesveen jm), tagumises osas asuvad söögitoru, uitnärvid, aordi rinnaosa, rinnalümfijuha ja teised elundid. 93. Kuseelundkonda kuuluvad organid. Neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti 94. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud. · Neerud paiknevad kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. NEERUD ON VERE FILTRID. · Neeru katab 3 kihnu: o Fibrooskihn kõige sisemine, sidekoeline o Rasvkihn keskmine kihn o Sidekirme kõige pealmine · Kihnud fikseerivad neeru oma kohale, samas on neil ka kitseülesanne
Baktereotsiidne toime ja vähendab hõõrdumist. Hingamislihaste töö tulemusena rindkere õõne maht suureneb, kopsukelme õõs laieneb (kopsukelme õõnes on madalam rõhk kui väliskeskkonnas. St negatiivne rõhk) ja temas olev rõhk langeb veelgi. Kops liigub rindkere seinte suunas iminapa põhimõttel. Õhk imetakse seetõttu kopsu. 70. Nimetada erituselundid: neerud, nahk (naha higinäärmed), kopsud, seedetrakt. 71. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 13) neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. 72. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 13) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru välispinna ehk ümbritsevad kihnud moodustavad: fibrooskihn; rasvkihn; neeru sidekirme hoiab neerusid paigal. 73. Neeru siseehitus: (joonis 13) neeru koor, neeru sambad, neeru säsipüramiidid, neeruvaagen. Neerust väljub kusejuha. Neeru sisenevad neeru arter ja neeru veen. 74
diafragma, külgedelt pleura, tagant lülisammas, eest rinnak. Elundid - süda, harkelund, suured veresooned, Kusepõie asend, kusepõie seina kihid söögitoru, uitnärvid Neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti Kusiti ehitus, sulgemine, soolised iseärasused Kõhuõõne tagaseinal, kahel pool lülisammast, alumiste rinna- ja ülemiste nimmelülide kõrgusel. Fibrooskihn, rasvkihn ja sidekirme. Nimeta naise välimised ja sisemised Lülisambapoolset neeru süvendit
Uriini eritumine organismi Uriin liigub kusejuhade kaudu kusepõide. Kusejuhad tõmbuvad periooditi kokku (peristaltika) Kusepõis Asub häbemeliiduse taga ja toetab vaagnapõhju lihastele. Mahutab umbes 200-400ml. Võib mahtuda ka 1 liiter Kusepõie seina ehitus: limaskest lihaskest serrooskest ehk kõhukelme limaskestas on limanäärmeid epiteeli rakukihtide arv muutub täispõis/ tühipõis Lihaskest- 3 kihti (sisemine- ja väliminepikikiht, keskel ringikiht) Ümber sisemise kusiti suudme on silelihaseline kusiti sulgur (ei allu tahtele) Vöötlihaseline sulgur (välimine) allub meie tahtele.
Kaksteistsõrmikusse suubuvad läbi ühise ava peensoole ühissapijuha. Kinnisti kaudu suunduvad peensoolde veresooned ja närvid. Peensoole limaskest sisaldab näärmerakke, mis toodavad ensüüme, lima sisaldavat soolenõret. Jämesool-jag umb-, käär- ja pärasooleks. Käärsool järgneb umbsoolele. Jag ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool, sigmakäärsool. Pärakusulgur-sisemine silelihaskallis päraku seinas. Kuseelundkond-neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. Neerud-paiknevad kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru kolm kihnu-fibrooskihn, rasvkihn, sidekirme. Neer-pindmine(koor), sisemine(säsi). Nefron-1miljon ühes neerus, talitlus ainevahetuse intensiivistamiseks. Neerkoor koos veresoonte päsmakesest, ümbritsevast päsmakesekihnust. Kusepõis-väikevaagna eesmine osa, toetudes vaagnapõhja lihastele. Sein-limaskest, submukooskiht, lihaskiht, serooskest.
sapipõis vesica fellea / vesica bilaris ninaõõs cavum nasi ussripik appendix vermiformis kõri larynx neerud renes (ren) hingetoru trachea kusejuha ureter peabronhid bronhi principales kusepõis vesicaurinaria kopsud pulmones kusiti urethra kops pulmo naise kusiti urethra feminina välisnina nasus externus mehe kusiti urethra masculina kopsuvärat hilus pulmonis munand testis paariline kopsujuur radix pulmonis munandimanus epididymis paariline kopsukelme pleura seemnejuha ductus deferens paariline
keskseinand mediastinum vesica bilaris neel pharynx ussripik appendix söögitoru oesophagus vermiformis magu ventriculus, neerud renes (ren) gaster kusejuha ureter peensool intestinum tenue kusepõis vesicaurinaria jämesool intestinum crassum kusiti urethra keel lingua naise kusiti urethra feminina hambad dentes mehe kusiti urethra masculina maks hepar munand testis paariline kõhunääre pankreas munandimanus epididymis limaskest tunica mucosa paariline lihaskest tunica muscularis seemnejuha ductus
Hiob Erituselundkond ja selle seosed teiste elundkondadega Söömisel ja hingamisel tekib inimese kehas mittevajalikke, koguni kahjulikke jääkaineid. Erituselundkonna ülesandeks on nende organismist eemaldamine. Mõned erituselundkonna organid kuuluvad ka teistesse elundkondadesse soolestik(osa seedeelundkonnast), kopsud (osa hingamiselundkonnast) ja nahk (osa katteelundkonnast). Erituselundkonda kuuluvad: Kuseteed: Neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti (meestel ka peenis) toodavad, säilitavad ja väljutavad uriini. Kopsud eemaldavad organismist süsihappegaasi ja eritavad vett veeauruna. Nahk soolade, vee jt ainete eemaldamine higistamise kaudu, aitab säilitada keha püsivat temperatuuri. Soolestik väljutab seedumatud toidu jäägid ning vähesel määral ka vett. Kuseteed Neerud Neerusid läbib tihe veresoonte võrgustik. Igas minutis voolab läbi neerude rohkem kui liiter verd, millest eraldatakse jääkained.
LIIGESED KÜÜNED KUSEPÕIS NEER NÄRVI- PEAAJU SÜSTEEM ERITUS- ELUNDKOND KUSEJUHA MEELE- SEEDE- ELUND ELUNDKOND SIGIMIS- KUSITI ELUNDKOND SELJAAJU SISENÕRE- PÄRA SÜSTEEM PEENIS K NÄRVID KÄBIKEHA TUPP EMAKAS MAKS JÄMESOOL HÜPOFÜÜS EESNÄÄRE MAGU MUNAND
Herpesviirust ja HI-viirust, mis samuti levivad kaitsmata seksuaalvahekorra ajal, ei ole võimalik välja ravida. Kui olete nakatud mis tahes seksuaalsel teel levivasse infektsiooni, peate hoiatama oma sekspartnerit/ sekspartnereid, et ka nemad saaksid lasta ennast arsti juures kontrollida ja vajadusel ravida. Kuidas nakatutakse? Seksuaalsel teel leviva infektsiooni võib saada nakatunud inimesega kaitsmata seksuaalvahekorras olles. Inimese suu, tupe, päraku ja kusiti sisemus on kaetud limaskestaga, millel elavad ja paljunevad mikroorganismid (enamasti bakterid või viirused), mis põhjustavad seksuaalsel teel levivaid infektsioone. Kaitsmata seksuaalvahekorra ajal võivad need nakkusetekitajad levida ühe inimese limaskestalt teise inimese omale. See põhjustabki nakkuse. GONORRÖA (TRIPPER) Gonorröad põhjustavad bakterid võivad elada tupe, emakakaela, suguti, päraku, kusiti ja kurgu limaskestal. Seega võib nakkus levida kõikides nendes kohtades
munajuha ampulli · Umbes 2h pärast suguühet jõuab seemnerakk munajuha ampulli · Viljastatud munarakk hakkab jagunema, liigub edasi ja jõuab emakaõõnde Emakas · Kusepõie ja pärasoole vahel · Emakas on 7 - 8cm pikk, 4 - 5cm lai, kaalub 60 - 80g · Sünnitanud naise emakas umbes 2cm pikem Tupp · Elastsete seintega, 8 - 9cm pikkune torujas organ, mis asetseb kusepõie ning kusiti ja pärasoole vahel. Folliikuli valmimine Vastsündinu tüdruku munasarjas (ovaariumis) on mitu milj. folliikulit. Enamik neist degenereerub lapse ja puberteedi eas ja järgi jääb umbes 300 - 400 000 primaar folliikulit.Naise orgnismi suguküpsuse kestvus on 40 - 45a. Iga menstruaal tsükli ajal toimub ühe folliikuli ovulatsioon, umbes 13 ovulatsiooni tsüklit aastas. Primaar folliikul on 30mm. Naise elu jooksul ovuleerub ligikaudu 600 folliikulit, sellest
Tupepõletik Seenkolpiit e.soor e.kandidoos Seenkolpiit on sageli esinev tupepõletik. Tekitajateks on mitmesugused seened, peamiselt Candida albicans. Põletikust on haaratud tupe limaskest, tihti ka välissuguelundid ja kusiti. Iseloomulik on rohke kohupiimataoline tupevoolus ja vaevav kihelus suguelunditel. Võivad kaasneda urineerimise ja suguühte valulikkus. Seenkolpiidi teket soodustavad seisundid, mis naise organismi nõrgestavad. Tihti esineb seenkolpiit raseduse ja suhkurtõve korral. Seenkolpiit võib areneda seoses antibiootikumide ja suukaudsete rasedusvastaste pillide kasutamisega. Haiguse diagnoosimiseks võetakse proovid tupeeritistest ja uuritakse mikroskoopiliselt.
d) nimetada neeru katted (seestpoolt väljapoole) capsula fibrosa – capsula adiposa – fascia renalis – tunica serosa e) mis täidab sinus renalist – neerukarikad, neeruvaagen, veresooned, rasvkude. f) kus moodustub primaarne uriin, palju seda tekib: Primaarne uriin moodustub neerukehakeses vereplasma ultrafiltratsiooni teel päsmakesekapsli õõnde. Primaarset uriini tekib ööpäevas 135 liitrit. ! 5. Mehe urethra. a) mehe kusiti kitsused ostium urethrae internum, pars membranacea, ostium urethrae externum b) mehe kusiti kõverused curvatura infrapubica, curvatura prepubica c) mis avanevad colliculus seminalisel ja selle ümber colliculus seminalisel avanevad ductus ejaculatorius, selle ümber ductuli prostatici d) mis sulgur ümbritseb membraanosa ja kas on tahtele alluv või mitte tahtele alluv m. sphincter urethrae ! 5. Ureter. a) osad pars pelvina ja pars abdominalis b) millega ristub pars abdominalis - a. et v
Rinnaõõnest eraldab vahelihas, vaagnaõõnega on kõhuõõs otseses ühenduses. Kõhuõõne seinad koosnevad samuti mitmest kihist nahk, pindmine ja süva kere fastsia, lihased. Kõhuõõne seintes esineb organite läbipääsuteedena lahiseid, mulke ja kanaleid. Vaagnaõõs on kõhuõõne jätkuks. Teda piiravad, luune vaagen, vaagna laisidemed ja lihased. Vaagnaõõnes paiknevad pärasool, tühjenenud olekus kusepõis, pärak. Isasloomadel kusiti koos lisasugunäärmetega ja emasloomadel suguorganite sabapoolsed osad. 4. Luude jaotus Pikad luud e toruluud reieluu, sääreluu, õlavarreluu, künarvarreluud need luud koosnevad võrdselt nii kompaktainest, kui ka käsnainest. Pikad luud on seest õõnsad. Lühikesed luud sabalülid, randmeluud, kämblaluud ja varbaluud need luud koosnevad põhiliselt käsnainest, kompaktainet on vähe. Lamedad luud laiad luud puusaluud, roided, abaluud koosnevad
TESTOSTEROON Pärast sündi kuni teismeeani on minimaalne produktsioon. Saavutab maksimumi 20-30 aastasena. Munandites ja natuke neerupealiste kooreosas. Selle defitsiit on üks peamine südamelihase infarkti põhjus noorte meeste seas. Seemnejuha- 50cm, paariselund. Ülessanne- sperma välja juhtimine. Seemnepõieke- VESICULA SEMINALIS- näärme funktsioon, vedeldab spermat et oleks aktiivselt liikuv. Eesnääre POSTATA 4-4,5 cm, 20-25g (kastanimuna) läbib kusiti Sugutisibulanäärmed- hernesterasuurused paarisnäärmed, mille juhad avanevad kusitisse. Näärme limajas nõre lisandub seemnevedelikule Suguti PENIS Eesmine osa- lukk GLANS PENIS Keskmine osa- keha CORPUS PENIS Tagumine osa- sugutijuur RADIX PENIS Käsnkeha ja korgaskeha Munandikott SCROTUM vaheseinaga kaheks SEPTUM SCROTI
sattumine põide (sagedasemad: soolekepike, stafülokokk, Proteus vulgaris). Soodustavad tegurid: 1. Uriini äravooluhäired (kivid kuseteedes või põies; kuseteede väärarendid, kasvajad eesnäärmes või kusepõies) 2. Põie kateteriseerimine 3. Naistel lühike ureetra, anatoomiliselt vagina ja rektumi lähedus 4. Organismi vastupanuvõime langus (haiguse või külmetuse tõttu) 5. Rasedus 6. Ülemiste kuseteede haigused Mikroobide sattumine põide kusiti kaudu vere või lümfi vahendusel (harvematel juhtudel) Sümptomid Tihe ning valulik urineerimine Pidev kusepakitsus, sage urineerimine uriini eritub korraga vähe. Hematuuria Valulikkus põie piirkonnas. Võib kiirguda päraku piirkonda ning tugevneda kõhu katsumisel. Palavik (ägeda ning raske vormi korral) Diagnoosimine Küsitlus: kuidas vaevused tekkisid ja millise iseloomuga nad on. Neerude katsumine ehk palpatsioon Uriinianalüüs
Kõhuõõne seinad koosnevad samuti mitmest kihist nahk, pindmine ja süva kere fastsia, lihased. Kõhuõõne seintes esineb organite läbipääsuteedena lahiseid, mulke ja kanaleid. Kõhtmises kõhuseinas esineb lootel ja vastsündinul nabavõru, mis esimestel elupäevadel sulgub moodustades naba. Vaagnaõõs on kõhuõõne jätkuks. Teda piiravad, luune vaagen, vaagna laisidemed ja lihased. Vaagnaõõnes paiknevad pärasool, tühjenenud olekus kusepõis, pärak. Isasloomadel kusiti koos lisasugunäärmetega ja emasloomadel suguorganite sabapoolsed osad. 6. Seedeorganite üldine iseloomustus Seedeaparaat koosneb toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning seedimata toiduosade kõrvaldamiseks ühinenud organitest, mis moodustavad seedetrakti. Seedeaparaadi koosseisu kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu ning peen- ja jämesool. Süljenäärmed, maks ja kõhunääre on seedeaparaadi suurimateks seinavälisteks näärmeteks
ärgates võib oma silmade ümber näha turseid. Neerupuudulikkuse süvenedes võivad tursed veelgi süveneda, kehakaal ja ka vererõhk tõusta. Sageli tekib haigel iiveldustunne. Haiguse süvenedes kuhjub organismi järjest enam jääkaineid, tekitades aneemiat ehk kehvveresust ning luude ja närvide kahjustusi. Neeru siseehitus Uriin Uriin moodustub neerudes ja voolab mööda kusejuhasid põide, kust uriin väljub kusiti kaudu. Neeru suubuv arter hargneb neerukehakeses kapillaaride päsmakesteks. Kuna seal on vererõhk kõrge, surutakse vesi koos selles lahustunud ainetega läbi veresoonte seinte neerukehakesse. Tekib esmane uriin, mis sisaldab organismi ainevahetuseks vajalikke aineid - glükoosi, vitamiine, soolasid ja vett. Esmane uriin liigub mööda neerutorukesi neeruvaagna poole. Enne neeruvaagnasse jõudmist imendub verre tagasi glükoos, vitamiinid, enamus
hiljem, täpsemalt 15.-17.rasedusnädalal. Neid on vaja selleks, et kannatusi ja haigusi ära hoida sünnieelsetel lastel. 27. Eestis on levinumad suguhaigused HIV epideemia, klamüdioos, gonorröa, trihhomoniaas, mükoplasmoos, genitaalherpes. HIV- hävitab inimese organismi võimet kaitsta end haiguste eest ning muutub vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustele. Samuti võivad arenema hakata harva esinevaid kasvajaid. Kondoom kaitseb selle eest tõhusalt. Klamüdioos- meestel kusiti ja naistel emakakaela põletik, tekitajaks on rakusisene bakter. Kondoom kaitseb selle eest tõhusalt. Gonorröa- naistel halvalõhnaline voolus tupest, kaasneda võib ka sisemiste suguteede põletik. Meestel aga põletav valu urineerimisel ja mädaeritus kusitist. Selle haiguse põhjustajaks on bakter. Kondoom kaitseb selle eest tõhusalt. Trihhomoniaas- naistel põhjustab see peamiselt tupepõletikku, meestel aga kusitipõletikku. Tekitajaks on algloom. Kondoom kaitseb selle eest tõhusalt.
perineum fastsiatest, a)Päraku tõstur e. elundite vahelisest m. levator ani – sidekoest ja kõige suurem, lihastest. Läbi lehtrikujuliselt perineumi ümber päraku, kulgevad pärasoole pärasoole lõpposa, tühjendamise ajal kusiti ja naistel aitab avada tupp. Nende pärakut elundite seintes b)välimine on silelihased, pärakusulgur e. välisavade umber m. sphincter ani paikneb aga 8 externus – ringi paari väikesi ümber päraku, vöötlihaskoest sulgeb päraku
konservandid jne. Eritumisfunktsiooni omavad nahk, kuse-, seede- ja hingamiselundid. Nahk eritab jääkaineid higi- ja rasunäärmete kaudu, seedeelundkonnast toimub see roojaga, hingamiselundeist väljahingatava õhuga ning kuseelundeist uriiniga. Alljärgnevalt käsitletakse põhjalikumalt kuseelundkonna ehitust ja talitlust. Ehitus Kuseelundkonna moodustavad neerud (ren), kusejuhad (ureter), kusepõis (vesica urinaria) ja kusiti (urethra) (vt. joonised 1 ja 2). Neerud on paariselundid, mille kude koosneb kahest kihist -- koorest ja säsist. Kummagi neeru koes on 1,2 miljonit nefronit. Kuna nefronid on nendeks moodustiseks, kus tekib uriin, siis nimetatakse nefroneid ka neeru funktsionaalseteks ühikuteks. Üksikutes nefronides tekkinud uriin koguneb mikroskoopiliste kogumistorukeste kaudu väikestesse neerukarikatesse, edasi suurtesse neerukarikatesse ja neeruvaagnasse (pelvis renalis)
Second level Third level Fourth level Fifth level K U v Uriin voolab neerudest alla piki kusejuha ja jõuab kusepõide. SE v Kusepõis on lihaseliste seintega, veniv kotikujuline elund, kuhu uriin koguneb. P v Kui põis on täis, tunneme vajadust seda tühjendada ning uriin ÕI väljub kehast kusiti kaudu. Lisaks erituselundkonnale osalevad ainete eritamises ka ... Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level K OP SU D v Eemaldavad kehast süsihappegaasi ja vett veeauruna Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Peensoole ülesanneteks on toidu peamine seedimine, toitainete imendumine lünfi ja verre ja toidumassi segamine ning edasiliigutamine. Vee liikumine aine madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale on: osmoos 13 Diureesi suurendavad hormoonid produtseeritakse südamekodades, neerupealises (nimeta näärmed ja 2 hormooni sõnadega) atriaalne natriureetiline faktor, kortisool Naise kusiti on ( nimeta pikkus ja mida ta ühendab) 2,5 4 cm ja kusepõit tupeesikuga. Filtratsioonirõhu esmasuriini moodustamiseks tagab piisav vererõhk veresoonte päsmakeses kahe arteri vahel (päsmakeste arterioolides) (nimeta veresoonte asukoht ja nimetus) ja filtratsioonirõhku vähendavad valkude osmootne rõhk (onkootne rõhk) , kihnuõõne vedeliku rõhk. Selgita kusejuha ehitust ja talitust kusejuha seina lihaste kokkutõmbed soodustavad
vastsündinul nabavõru, mis esimestel elupäevadel sulgub, moodustades füsioloogilise armi naba. Vaagnaõõs on kõhuõõne jätkuks. Teda piiravad luune vaagen, vaagna laisidemed ja viimastest väljaspool asetsevad lihased. Kaudaalselt vaagnaava ümbritsevad dorsaalselt 3. 4. sabalüli, külgedelt vaagna laisidemed ning ventraalselt päraluukõbrud ja päraluukaar. Vaagnaõõnes paiknevad pärasool, kusepõis tühjenenud olekus ja pärak, isasloomadel kusiti vaagnaosa koos lisasugunäärmetega ning emasloomadel suguorganite kaudaalsed osad. 7. Luude keemiline koostis Luud koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Täiskasvanud veise luud sisaldavad vett keskmiselt 50%, rasva 15%, osseiini 12% ja mineraalaineid 13%. Luu anorgaanilise aine peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat (u.85%). Veel esineb luudes kaltsiumkarbonaati, magneesiumfosfaati, kaltsiumfluoriidi, kaltsiumkloriidi ja mitmeid mikroelementide soolasid
süsihappegaasi Seedesüsteem Seedekanal ja tema juurde Teha toitained rakule kuuluvad organid vastuvõetavamakas, viia välja (süljenäärmed, maks, jääkained sapipõis, kõhunääre) Kusesüsteem Neerud, kusejuha, kusepõis, Reguleerida vere keemilist kusiti koostist, viia välja jääkained, reguleerida vedeliku ja elektrolüütide tasakaalu, säilitada organismi happe- leelistaskaal Reproduktiivne süsteem Organid, mis toodavad Anda elu uuele indiviidile
lümfi, rasvade, valkude, süsivesikute seedimine, toitainete imendumine. jämesool kogunevad seedumata jäägid, ül vee tagasi imendumine, bakterid kes toodavad k vitam (vere hüübimine), jämesoole lõpus väljaheide: seedumata jäägid, vesi, hukka saanud bakterid. pärasool. pärak väljutatakse tahked jäägid. erituselindkond (nahk, kopsud, neerud, soolestik) ül vedelate jääkide eemaldamine, 2 neeru 2 kusejuha kusepõis kusiti, neer vedelate ainevahetus jääkide eemaldamine, vee mineraal soolade sisalduse reguleerimine veres tagavad püsiva sisekeskkonna, nh3 organismist välja, ehitus neerukoor (neerukehakesed), neerusäsi (neerutorukesed), neeruvaagen, eritatakse uriin, vesi, soolad, kusiaine. nahk eritatakse higi, vesi, mineraal soolad, kusiaine. kopsud eritatakse vesi, süsihappegaas, soolestik eritatakse vesi, seedumata jäägid
· Nefronis on väike karikakujuline neerukehake, neerukehake mille keskel on üksteise ümber keerdunud peenikesed verekapillaarid. · Neerukehakesest tekib neerutoruke, sest selle ümber on samamoodi põimunud palju verekapillaare. · Nende ühinemisel tekivad suuremad veresooned, mille kaudu neufronist veri väljub. kusepõis on lihaseliste seintega kotikujuline elund, millesse koguneb uriin ning seejärel eemaldatakse see kusepõiest lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu. Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/5energia/neerud.htm http://www.kidneyetn.org/images/goodkidney.gif www.tfg.tartu.ee/bioloogia/7Bklass/Image24.jpg http://mazapan-hadita.freeblog.hu/files/okt-nov-dec/nefron.JPG http://www.ivanstalio.com/immagini/Illustrazioni/Anatomy/nefron.jpg http://www.renalresource.com/brochures/ur1.jpg http://graphics8.nytimes.com/images/2007/08/01/health/adam/1122.jpg http://www.nhs
- uuringueelse päeva õhtul ja uuringupäeva hommikul tehakse klistiir Microlaxiga. Lapsed 0- 2 eluaastat - uuringueelselt pärast keskööd last mitte toita, anda juua selget vedelikku (nt. kummeliteed) sõltuvalt lapse kehakaalust 100-200ml. - uuringuhommikul tehakse kõhukinnisuse puhul klistiir Microlaxiga (sõltuvalt lapse vanusest ja kehakaalust 2,5 5 ml). Tsüstoskoopia Tsüstoskoopia on endoskoopiline põieuuring, mis võimaldab uurida kusepõie ja kusiti limaskesta, kasutades spetsiaalset instrumenti, mida nimetatakse tsüstoskoobiks. Uuringuks ettevalmistus - söömist ja joomist ei ole vaja piirata (v.a. juhul, kui uuringut on vaja teostada üldnarkoosis). - küsitleda patsienti võimalike allergiate tuimestusvahendite suhtes (lidokaiin). - küsitleda aspiriini või teisi verehüübimist vähendavaid ravimite kasutamise kohta. - aidata patsienti sobivasse asendisse günekoloogilisel toolil, alakeha paljas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
