Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Anatoomia - siseelundid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kops, sagar, elund, käärsool, limaskest, juha, kõhr, pleura, kõri, kõhre, põie, peensool, kaksteistsõrmik, diafragma, neel, kihn, seedekanali, kael, juur, elundit, õõs, lihaskest, avaneb, veri, kurrud, hingetoru, bronhid, pärasool, sülje, elundid, hingamis, jämesool, neelu, hatt, kõhred, söögitoru, niudesool, pärak, veresooned, kurgu, vaguNimeta seedekanali osad Suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool ja jämesool Seedekanali seina ehitus, kestad, Sisemine limaskest koos selle aluskihi iseloomustus submukooskihiga , sisaldab näärmeid Keskmine lihaskest, 2-kihiline silelihas, ringi ja pikilihas Välimine serooskest, õhuke sidekoeline kest Kurgu lümfaatiline rõngas, nimeta Lümfaatiline rõngas koosneb kuuest mandlid, nende paiknemine mandlist
KT V SISEELUNDID 70. Seedekanali osad Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool 71. Seedekanali seina ehitus Kolm kesta: (sisemine) Limaskest rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Aluskiht kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga (keskmine) Lihaskest silelihasrakkudest, kahekihiline: välimine pikilihaskiht, sisemine - ringlihaskiht (välimine) Serooskest õhuke ja siledapinnaline, eritab vähesel määral libedat seroosset vedelikku, mis muudab kõhuõõne elunditevahelise hõõrdumise minimaalseks. 72. Suured süljenäärmed
70. Seedekanali osad: Suuõõs, Neel, Söögitoru, Magu, Peensool, Jämesool 71.Seedekanali seina ehitus:nimta 3 kesta, nende iseloomustus. Sisemine limaskest kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Keskmine lihaskiht koosneb silelihasrakkudest Välimine serooskest õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja soolt. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avamine suuõõnde(Joonis 11) 2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal. 2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal.Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele.
70. Seedekanali osad: Suuõõs, Neel, Söögitoru, Magu, Peensool, Jämesool 71.Seedekanali seina ehitus:nimta 3 kesta, nende iseloomustus. Sisemine limaskest kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Keskmine lihaskiht koosneb silelihasrakkudest Välimine serooskest õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja soolt. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avamine suuõõnde(Joonis 11) · 2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal. · 2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal.Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele.
Lümfijuhad-parem lümfijuha kogub lümfi rindkere, kaela, pea paremalt poolelt, paremast ülajäsemest, suubub paremasse veeninurka. Rinnajuha kogub lümfi ülejäänud kehaosadest, suubub vasakusse veeninurka. Lümfisõlme ül-rikastab end lümfotsüütidega, hävitab teistest organitest võõrkehi ja-aineid. Regionaalsed lümfisõlmed-iga rühma lümfisõlmed saavad lümfi keha kindlast piirkonnast. Hingamisteed-ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid. Häälepaelad e alumised häälekurrud. Kõri ül-hääle tekitamine. Hingetoru-kõrist 6-7 kaelalüli kõrgusel, hargneb 5 rinnalüli kohal kaheks peabronhiks. Kopsud-ulatuvad üle rangluu. Kopsu sisestruktuur-kopsusagarad jag segmentideks. Segmendid koosnevad sagarikest. Kopsu väiksemad üksused alveoolid e sombud, toimub gaasivahetus. Peabronhi ehitus-jag sagaratele paremal kolmeks, vasakul kaheks sagarakihiks, mis jag segmendibronhideks
seejuures ei vajata 23. Rindkere skelett- lülisamba rinnaosa, roided, rinnak 12 paari roideid: Pärisroided(7 ülemist) Ebaroided(kolm järgmist paari, 8, 9. 10) Vallasroided(kaks viimast paari, 12,13) 24. roiete ühendumine lülisamba ja rinnakuga- kahe liigese abil tagumised- kera ja ratasliiges eesmised- kõhre abil ühendatud liikumine- tagumised otsas pöörduvad eesosad- ette, üles külgosad- eemalduvad 25. ülajäseme piirkonnad- õlavööde(abaluu ja rangluu) vaba-ülajäseme luustik(õlavarre- ja küünarvarreluu, käe luud) 26. Õlanuki-rangluuliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel lameliiges
seejuures ei vajata 23. Rindkere skelett- lülisamba rinnaosa, roided, rinnak 12 paari roideid: Pärisroided(7 ülemist) Ebaroided(kolm järgmist paari, 8, 9. 10) Vallasroided(kaks viimast paari, 12,13) 24. roiete ühendumine lülisamba ja rinnakuga- kahe liigese abil tagumised- kera ja ratasliiges eesmised- kõhre abil ühendatud liikumine- tagumised otsas pöörduvad eesosad- ette, üles külgosad- eemalduvad 25. ülajäseme piirkonnad- õlavööde(abaluu ja rangluu) vaba-ülajäseme luustik(õlavarre- ja küünarvarreluu, käe luud) 26. Õlanuki-rangluuliiges, liigenduvad luud, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel lameliiges
62. Loetle hingamisteed: (Joonis 12) ninaõõs neel hingetoru ehk trahhea kopsutoru ehk peabronh bronhiaalpuu (verekapillaarallveool) 63. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: (Joonis 12) ülemised hingamisteed (neel ja üüs) kuni kõrini on luulise toestusega. Alates kõrist kuni bronhioolideni on kõhreline toestus. Peenikestes bronhides ehk bronhioolides toestavad seinu üksikud kõhretükikesed, millede vahel on silelihaskiud. 64. Kõri ehitus, ülesanded, häälepaelad: (Joonis 12) Kõri on alumiste hingamisteede algus ja teda toestavad mitmed kõhred, millest suurim on kilpkõhr. Tema taga on kaks pilkkõhret. Kõri katab kõrikaas, mis neelamisel sulgub. Kõris on aga pilk- ja kilpkõhrede vahel ka paarilised häälepaelad. Välja hingatav õhk paneb häälepaelad võnkuma ja tekibki hääl. Seega rääkida saame vaid välja hingates. Seega ongi kõri otsesteks ülesanneteks õhu juhtimine ning hääle tekitamine. 65
Südamelihaskude – südames, moodustades südamelihase võrgustiku 4) NÄRVIKUDE Närvikude – närvide ümber 4) Näärmete moodustamine, liigid, nende esinemine inimorganismis 1) Eksokriinsed – higinäärmed, süljenäärmed 2) Endokriinsed – toodavad hormoone. Ajuripats, käbikeha, kilpnääre on osad sellest süsteemist. 5) Elundi ja elundkonna mõiste. Näited? ELUND – on kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Iga elund koosneb erinevatest kudedest ja täidab ühte kindlat ülesannet. (NT: luud, süda, maks) ELUNDKOND – ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna (hingamiselundkond, seedeelundkond). 2 6) Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad Keskpidine ehk mediaantasapind kulgeb piki keha ja jaotab selle kaheks sümmeetriliseks
Tulemusena langeb vererõhk ja vesi liigub raku sisemusse. Selle tagajärjeks on krambid hallutsinatsioonid ajuturse. Mineraalainete ainevahetus Vitamiinide tähtsus ainevahetusprotsessis A Siseelundid 54. Seedekanali osad: Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool Kõverkäärsool Pärasool Pärak Seedekanali seina ehitus: Seedekanali sein koosneb kolmest kestast: sisemine limaskest (submukooskiht), keskmine lihaskest, välimine serooskest Kõhukelme, rasvikud: Kõhukelme on serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele on kaetud mesoteeliga. Rasvik on kahest kõhukelme lestmest koosneb moodustis, mille vahel on tavaliselt hulgaliselt rasvkudet. Väikerasvik asub maksa ja mao vahel, suur rasvik saab alguse mao suurelt kõverikult ja moodustub neljast omavahel kokkukasvanud kõhukelme lestmest. 55
-Kui on kolmas kiht, siis on see tavaliselt põikikiht, võib olla nii kõige välimine kui kõige sisemine. Serooskest: -On õhuke, läikiv, libe kile -Eritab vähesel hulgal seroosvedelikku -Võib imendada vedelikke ja gaase -Peaülesanne on võimaldada elunditel üksteise suhtes liikuda (libiseda) NB! Põletike järel aga võib kokku kleepuda – tekivad liited. -Erinevates piirkondades erinevad nimetused: kõhuõõnes – kõhukelme ehk peritoneum, rinnaõõnes – rinnakelme ehk pleura, südame ümber – südamepaun ehk perikard Väliskest ehk adventiitsia: -Koosneb sidekoe kiududest, mis algavad ühelt elundilt ja kinnituvad teisele elundile -Peaülesanne on siduda elundid üksteise külge -Võimaldab elunditel siiski ka pisut liikuda (tänu sidekoe elastsusele!) -Läbi tema kulgevad tihti suured närvid ja veresooned elundite vahel Seedeelundid (organa digestoria) Ülesanded: toidu mehaaniline töötlemine, toidu keemiline lagundamine, toitainete imendamine,
eritamine, eemaldamine s.o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse e.ekskreteeritakse roojana (uriinina) -defekatsioon defaecatio e. roojamine -flaatus flatus e. soolestiku kaudu väljuv gaas -faeces roe, väljaheide -mesenterium soolekinni(s)ti -omentum rasvik -bolus toidupala SEEDEKANALI SEINA EHITUS Sein koosneb limas-, lihas- ja side- või serooskestast. http://www.mhhe.com/biosci/ap/dynamichuman2/content/gifs/0123.gif I. Limaskest, (tunica mucosa), vooderdab kogu seedekanalit seestpoolt, värvuselt roosa, produtseerib lima, sellest tuleneb ka nimetus. Läheb suu- ja pärakupiirkonnas üle väliseks nahkkatteks. Ehituslikult koosneb limaskest omakorda 4 osast. Limaskesta pind on enamasti Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis
- 7. embrüonaalnädalal eraldab seda primaarsest suuõõnest (suusopisest) mediaalse ninajätke derivaat primaarne suulagi - tagapool primaarset suulage tekib ühendus suuõõnega TALITLUSEST Ülesanded SOOLTORU SEINA EHITUS - toidu mehaaniline töötlus tükeldamine, peenestamine, segamine, - sooltoru seinal on 3 kesta: limaskest, lihaskest ja väliskest, mis omakorda transport koosnevad kihtidest - toitainete järkjärguline keemiline lagundamine nende Limaskest TUNICA MUCOSA ehituskomponentideks seedenõrede hüdrolüütiliste ensüümide toimel - vooderdab sooltoru seestpoolt ja suu- ja pärakupiirkonnas läheb üle keha
soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paikenvad seedekanalist väljaspool: 3 paari süljenäärmeid eritavad sülge maks - HEPAR eritab sappi kõhunääre - PANCREAS eritab kõhunäärmenõret ja hormoone ● Soolkanali limaskest toodab soolenõret. ● Imendumist (resorptsioon) juhivad: hormoonid, bioakt. ained, silelihaste aktiivsus, autonoomne NS Seedeelundkonna/seedetrakti funktsioon? ● Tagada organismile väliskeskkonnast vajalik energeetiline varu: toitaineid, vitamiinid, mineraalsoolad, veevarud (toidu vastuvõtt, ladustamine, seedimine, imendumine ● hormoonide tootmiseks, immuunreaktsioonideks ● Eemaldada ainevahetuse jäägid (elimineerimine) Mis juhtub toiduga seedetrakti jõudes?
Tänu sellele saab organism elada. Hingamiselundid Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru- trachea Bronhid- bronchi principales Kopsud pulmones; kops- pulmo Hingamiselundid vastavalt talitlusele: Päris-hingamiselundid : kopsude alveoolid , kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel. Hingamisteed ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingmaiselundid kliinilises praktikas: Ülemine hingamistee : Neelu ninamine osa ja kõri Alumine hingamistee: hingetoru, peabronchid ja kopsud Hingamiselundite ehituslik iseärasus: Nende iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhkrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetud õhuga. Seespootl limased ja kaetud ripseepiteeliga. Urked: Ülalõuualuuurge; Otsmikuurge; Sõelluuurakud; Põhiluuurge? Nina-pisarakanal? Kõri larynx Funktsioon: Kõri suleb ja avab söögitoru/hingetoru + kõrist läbi liikuv õhk tekitab
Lunaarkuu 4 nädalat Raseduse kestus 10 lunaarkuud = 40 nädalat 10. Munajuha lad. k. TUBA UTERINA Asend Väikevaagna õõnes emaka ülemises servas Funktsioon Tema kaudu kantakse munarakk munasarjast emakasse 11. Emakas lad. k. UTERUS Asend Väikevaagna õõnes kusepõie ja pärasoole vahel Seina kihid Emaka sein on 1-2,5 cm paksune ja koosneb kolmest kestast: Sisemine limaskest ehk ENDOMETRIUM (endometrium) Keskmine lihaskest ehk MÜOMETRIUM (myometrium) Välimine serooskest ehk PERIMETRIUM (perimetrium) 12. Tupp lad. k. VAGINA Asend Suundudes ette alla, läheb läbi urogenitaaldiafragma ja avaneb suurte häbememokkade vahelises pilus. Funktsioon Sünnitusel tuleb laps välja, suguühte ajal läheb peenis sisse 13. Munand lad. k. TESTIS
Seedekanali sein, välja arvatud suuõõs ja neel, on kolmekestaline. Seestpoolt on ta kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Söögitorust alates lisandub limaskestale vahelmise kestana lihaskest. Seedekanali väliskestaks on kõhuõõnes, vaagnaõõne eesosas ning osaliselt ka rinnaõõnes kelme ehk serooskest. Väljaspool kere õõsi katab seedekanalit välimise kestana kohevakiulissidekoeline adventitsiaalkest. Seedekanali limaskest on seedefermentide produtseeriaks, imendusorganiks ja oluliseks retseptoorseks väljaks. Seedekanali algusosas, kus toit esineb veel vähe peenestatuna ja seedituna, on limaskesta ülesanne eeskätt temast väljaspool asetsevate kestade kaitsmine. Vastavalt ülesandele ja asukohale ning sellest tulenevale ehituseleeristatakse seedekanali algusosas nahkjat ehk kutaanset ja pärismaost alates pärislimaskesta. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest.
rakkudevahe ainet. Ehituselt ja talitluselt on sarnased sidekoe fibroblastidele. Erinevalt tavalisest sidekoest kõhrkude ei paindu ja on võimelike taluma olulist survet. Rakkudevaheaine koostis on sama, mis kitsamas mõistes sidekoes, kuid vahekord on erinev. Sisaldab kuni 75% vett (sest puudub verevarustus). Vett säilitab eelkõige kollageen II. Kõhrkoe peamiseks ülesandeks on toestus ja amortisatsioon. Kõhred on kõhrkoe kogumikud, mis on perikondriga ümbritsetud. Kõhre morfofunktsionaalne ühik on kondron – kõhrerakkude isogeenne grupp, mida ümbritseb kõhreterritoorium. Erinevaid vorme eristatakse kondroni ehituse ja arvu, kiudude hulga ja paigutuse alusel koes. * hüaliinne kõhrkude – textus cartilagineus hyalinus - moodustab embrüonaalse skeleti, katab liigesepindu, trahheakõhred. Koosneb kõhredest, mida ümbritseb kõhreümbris e perikonder. Perikondril on kaks kihti, sisemine (rakurohke, palju kondroblaste) ja välimine (kiududerohke
Kujult eristatakse pikk, -lühi, - lame – ja segaluid. PIKKLUUD: õlavarreluu, reieluu, sääreluu, sõrmelülid. LÜHILUUD: randme (lodiluu, kuuluu, hernesluu) ja kannaluud (kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu) LAMELUUD: abaluu, koljulae luud, puusaluu SEGALUUD: lülisamba lülid PNEUMAATILISED LUUD: otsmikuurge, ülalõuaurge 10) Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide? Pidevate ühenduste puhul on luud üksteisega ühendatud tiheda sidekoe või kõhre abil. On kahte liiki pidevühendeid: FIBROOSSED:1)Sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled 2)Õmblused koljuluude vahel 3)Tappühendid hambajuurte ja sompude vahel KÕHRÜHENDID: 1) Kõhrliidus (lülisamba lülivahekettad) 2) Sümfüüs (liigeseõõne alge) 11) Nimeta liigese kolm osa? Liigesepind, liigesekihn, liigeseõõs
Kujult eristatakse pikk, -lühi, - lame ja segaluid. PIKKLUUD: õlavarreluu, reieluu, sääreluu, sõrmelülid. LÜHILUUD: randme (lodiluu, kuuluu, hernesluu) ja kannaluud (kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu) LAMELUUD: abaluu, koljulae luud, puusaluu SEGALUUD: lülisamba lülid PNEUMAATILISED LUUD: otsmikuurge, ülalõuaurge 10) Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide? Pidevate ühenduste puhul on luud üksteisega ühendatud tiheda sidekoe või kõhre abil. On kahte liiki pidevühendeid: FIBROOSSED:1)Sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled 2)Õmblused koljuluude vahel 3)Tappühendid hambajuurte ja sompude vahel KÕHRÜHENDID: 1) Kõhrliidus (lülisamba lülivahekettad) 2) Sümfüüs (liigeseõõne alge) 11) Nimeta liigese kolm osa? Liigesepind, liigesekihn, liigeseõõs
Kujult eristatakse pikk, -lühi, - lame ja segaluid. PIKKLUUD: õlavarreluu, reieluu, sääreluu, sõrmelülid. LÜHILUUD: randme (lodiluu, kuuluu, hernesluu) ja kannaluud (kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu) LAMELUUD: abaluu, koljulae luud, puusaluu SEGALUUD: lülisamba lülid PNEUMAATILISED LUUD: otsmikuurge, ülalõuaurge 10) Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide? Pidevate ühenduste puhul on luud üksteisega ühendatud tiheda sidekoe või kõhre abil. On kahte liiki pidevühendeid: FIBROOSSED:1)Sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled 2)Õmblused koljuluude vahel 3)Tappühendid hambajuurte ja sompude vahel KÕHRÜHENDID: 1) Kõhrliidus (lülisamba lülivahekettad) 2) Sümfüüs (liigeseõõne alge) 11) Nimeta liigese kolm osa? Liigesepind, liigesekihn, liigeseõõs
SPERMI JA MUNARAKU ÜHINEMINE, MILLELE JÄRGNEB NENDE TUUMADE LIITUMINE NAHA FUNKTSIOON- 1) KATTE- JA KAITSEF.2) HINGAMISF. 3) ERITUSF. 4) AINEVAHETUSLIK F. 5) TERMOREGULATSIOON NAHA PÕHIKESTAD + LAD. K.- PEALISNAHK/MARRASNAHK ehk EPIDERMIS ; PÄRISNAHK ehk DERMIS; ALUSNAHK ehk HÜPODERMIS (NAHAALUNE SIDE- JA RASVKUDE) SÖÖGITORU- ASUB HINGETORU TAGA (OESOPHAGUS) JÄÄVHAMBAID ON KOKKU - 32 KEEL, ld.k, funktsioon- VÖÖTLIHASKOELINE ELUND (LINGUA); FUNKTS: KÕNE, IMEMINE, TOIDU SEGAMINE, MÄLUMINE, NEELAMINE, MAITSETUNDLIKKUS SÜLG, FUNKTS- TÄISKASVANUL um. 1-1,5 liitrit ÖÖPÄEVAS. SÜLJEGA ALGAB JUBA SUUS OSALINE SÜSIVESIKUTE LAMMUTAMINE. MAOS- ON HAPPELINE KESKKOND. (VENTRICULUS /GASTER). MAGU ON ÜHENDATUD SÖÖGITORUGA KARDIA- ehk LÄVISESUISTIKU KAUDU JA DUODEENUMIGA PÜÜLORUSE ABIL. FUNKTS: 1) MAGU PRODUTSEERIB MAOMAHLA, MIS ALUSTAB VALKUDE SEEDIMIST PEPSIINI TOIMEL.
Seedekanali sein, välja arvatud suuõõs ja neel, on kolmekestaline. Seestpoolt on ta kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Söögitorust alates lisandub limaskestale vahelmise kestana lihaskest. Seedekanali väliskestaks on kõhuõõnes, vaagnaõõne eesosas ning osaliselt ka rinnaõõnes kelme ehk serooskest. Väljaspool kere õõsi katab seedekanalit välimise kestana kohevakiulissidekoeline adventitsiaalkest. Seedekanali limaskest on seedefermentide produtseeriaks, imendusorganiks ja oluliseks retseptoorseks väljaks. Seedekanali algusosas, kus toit esineb veel vähe peenestatuna ja seedituna, on limaskesta ülesanne eeskätt temast väljaspool asetsevate kestade kaitsmine. Vastavalt ülesandele ja asukohale ning sellest tulenevale ehituseleeristatakse seedekanali algusosas nahkjat ehk kutaanset ja pärismaost alates pärislimaskesta. Seedekanali lihaskest koosneb silelihaskiududest.
HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM RESPIRATOORNE SÜSTEEM Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet ja koosneb järgmistest elunditest: ninaõõs cavum nasi kõri larynx hingetoru trachea peabronhid bronchi principales kopsud pulmones ( kops - p u l m o; parem ja vasak kops pulmo dexter et sininster) Vastavalt talitlusele jaotatakse hingamiselundid: * päris-hingamiselundid - need on kopsude alveoolid, kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel * hingamisteed - kõik teised ülalnimetatud elundid, millede ülesandeks on sisse- ja välja- hingatava õhu juhtimine Kliinilises praktikas on tavaks ninaõõnt koos neelu ninamise osa ja kõriga nimetada ülemisteks hingamisteedeks; hingetoru ja teisi õhku juhtivaid elundeid nimetatakse alumisteks hingamisteedeks.
d) mis piirab eest magu, omentum minus, lig. gastrocolicum, ülalt – diagragma, maksa lobus caudatus, alt – mesocolon transversum e) nim. ülakorruse sopised – recessus subphrenicus dexter et sinister, recessus subhepatici f) rasvikumulgu piirid: ülalt: maksa lobus caudatus, eest: lig. hepatoduodenale, tagant: v. cava inferior, alt: duodenum´i ülaosa ! ! ! Hingamissüsteem – 1 küsimus ! 1. Kõri. a) skeletotoopia: paikneb kaela eesosas 5…7. kaelalüli kõrgusel b) nimeta kõriõõne (cavitas laryngis) osad: vestibulum laryngis, isthmus laryngeus, cavitas infraglottica c) kuidas nimetatakse conus elasticus’e paksenenud ülaserva? lig. vocale d) nimeta häälepilu (rima glottidis) osad pars intermembranacea ja pars intercartilaginea b) mis piirab aditus laryngis’t eest, tagant ees epiglottis'e ülaserv, taga plica interarytenoidea, küljelt plica aryepiglottica d) m
- Nefron – neeru morfofunktsionaalne ühik - katab vahetult parenhüümi ja vooderdab neeruurget - Sagarik – lobulus - koheva seose tõttu on see normaalselt kergesti eemaldatav üks säsikaar + seda ümbritsev sõmerjas (koorjas) aine Rasvkihn – capsula adiposa - Sagar – lobus - ümbritseb neeru ja siseneb neeruurkesse püramiid koos ümbritseva koorega - tagapool tugevamalt arenenud - Segment – segmentum - aitab koos kõhupressi, veresoonte ja fastsiaga stabiliseerida neeru koosneb mitmest sagarast asendit
Torujate organite struktuur Organid, mille valendik on välismaailmaga seotud loomulike kehaavade kaudu, on seestpoolt kaetud limaskesta e. mukoosaga. Vere- ja lümfisoontes nim. vastavat kesta sisekestaks e. intimaks. Keskmine kannab lihaskoest koosnedes ja limaskesta all asetsedes lihaskesta e. muskulaarise nimetust, vere- ja lümfisoontes nim. vastavat kesta keskkestaks e. meediaks. Kereõõntes asetsevaid ja vaba pinda omavaid organeid katab serooskest e. seroosa. Rinnaõõnes on selleks pleura, kõhu- ja vaagnaõõnes peritoneum. 11. Kompaktsete organite ehitus Kompaktsed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga, mida süljenäärmetes, maksas, neerudes, lümfisõlmedes ja põrnas nim. kihnuks. Kihnuga seostuvatest organi sisemuses asetsevatest isekeskis liitunud sidekoelistest vaheseintest koosneb organi toestik. Nendevahelised ruumid täituvad organi talitlevate elementidega – parenhüümiga.
http://training.seer.cancer.gov/module_anatomy/images/illu_bladder.jpg Kusepõie sein koosneb limaskestast, väga kohevast limaskestaalusest kihist e. submukoosast, lihaskestast ja adventitsiaalkestast ning osaliselt ka serooskestast. Limaskest - vooderdab põit seestpoolt ja moodustab kurde nn. põiekortse, mis põie täitumisel tasanduvad. Põie põhja piirkonnas on põiekolmnurk, mille kohal submukooskude on vähe arenenud ja limaskest kurde ei moodusta. Selle kolmnurga tippudel on kolm avaust: parem ja vasak kusejuhasuue ja sisemine kusitisuue. Põie limaskestas on rohkesti närvikiude ja -lõpmeid, nende seas retseptoreid, mis reageerivad põiesisesele rõhule. nende ärritus kutsub esile urineerimisakti. Lihaskestal on kolm kihti: sisemine ja välimine on pikikiududest, nende vahele jääb ringlihaskiht. Viimane neist on kõige tugevam. Kusepõiekaela piirkonnas, sisemise
taimtoidulistel loomadel. Umbsool on umbselt algav jämesoole algusosa kuni niudesoole suubumiskohani. Umbsool asetseb kõhuõõne nimmepiirkonnas, mäletsejalistel ja hobusel paremal küljel ning seal mediaantasandist veidi vasakul.Umbsoole pikkus on veisel 50-70 , seal 30-40 ja hobusel 80-130 cm. Umbsoole limaskesta pikilihaskiht on koondunud seal ja hobusel soolepaelteks, mida hobuse umbsoolel on neli ja seal kolm. Käärsool ehk koolon- mäletsejalistel ja seal läheb umbsool vahetult üle käärsooleks niude-umb-käärsoole suunaga. Alates umbsoolest ja paiknedes vatsa paremal küljel moodustab käärsool algul lühikese käärsoole proksimaalselingu, millele järgneb veisel 1½-2 ja lambal 3 ringi tsentri suunas kulgevat tsentripetaalset kääru. Keskosas moodustab ta tsentraalse koolu, minnes seejärel üle tsentrifugaalseteks käärudeks. Pärasooleks nimetatakse jämesoole sirget, vaagnaõõnes paiknevat osa
Seedeelundkond. Seedeelundkond on arenenud sooltorust. Sooltoru on tekkinud hulkraksete loomade arengus väga varakult (hüdra). Seedeaparaat koosneb õõnes elunditest, mis moodustavad suuavast kuni pärakuni kulgeva seedekulgla. Õõneselunditesein koosneb 3 erineva ehituse ja funktsiooniga kestast a. limaskest (sisemine) b. lihaskest (keskmine) c. serooskest (välimine) Erinevaid kesti seob submukooskude & subserooskude, mis võimaldab kestade omavahelist nihkumist ja nendes vahekudedes kulgevad veresooned. Limaskest. Limaskesta kaudu toimub ainevahetus organ. sise- ja väliskeskonna vahel. Limaskesta pind võib olla sile või ebatasane (näsad, hatud, kurrud.) Koosneb kahest erinevast osast: epiteelist ja selle all paiknevast limaskesta pärislestmest
süljekogusest. Toodavad peamiselt vedelat sülge. 16. Keel: Keel on keeleluuga seondunud lihaseline suuõõneelund, mis täidab peaaegu kogu pärissuuõõne. Ta on komplemis- ja maitsmiselund, samuti osaleb toidu mälumisel ja neelamisel, häälitsemisel. Karnivoorid lakuvad keele abil vedelikke. Samuti kasutatakse keelt karva ja naha puhastamisel. Keel koosneb ettepoole suunatud tipust, keelekehast ja -juurest, mis on suupõhjale kinnitunud lihaste abil. Keelt katab nahkne limaskest. Keeleseljal paikneb rohkesti keelenäsasid, mis aitavad kaasa toidu maitsmisel. 17. Hambad, lühi-ja pikakroonilised hambad Hammas pole luu, vaid isepärane, tugev kiilu- või tulbakujuline elund, sest tal on luukoest erinev struktuur ja talle ei kinnitu lihased. Imetajad vajavad hambaid saagi tapmiseks, toidupala lahtihammustamiseks, selle suhuvõtmiseks ja peenestamiseks. Samuti ka enesekaitseks ja ründamiseks. Hambal saab eristada
Munandi kestadest ning munandikotist ümbritsetuna asetsevad munandid mäletsejalistel ja hobusel rippuvaina tagajäsemete vahel, kuldil aga tihedasti vaagna seinale liibunult üsna päraku naabruses. Sugurakkude arenemist spermideks nim. Spermiogeneesiks, algab puberteedieas ning kestab pidevalt sigimisvõime lõpuni. Munandimanus - otstes jämenenud ja keskosas peen-piklik, munandile munandimanuse serval liitunud organ, millel eristatakse pead, keha ja saba. Seemnejuha on munandimanuse juha vahetuks jätkuks, ühendades viimast kusiti vaagnaosaga. Skrootum ehk munandikott on naha väljasopistis. Skrotaalnahk on võrdlemisi õhuke ja kuldil, täkul ning pullil kaetud vähese ja jääral tiheda karvastikuga. Seemneväät kubemekanalist munandini ulatuv, distaalses suunas kord-korralt laienev vere- ja lümfisoonte ning närvide kimp koos seemnejuhaga. Lisasugunäärmed põisiknäärmed, eesnääre ja kusitisibulanäärmed.
Pankreas ehk kõhunääre pehme konsistentsiga roosakashall näärmeline organ. Paikneb selgroo ning mao ja kaksteistsõrmiku algusosa vahel, maksa tagaküljel. Suunab hormoonid, insuliini ja glükagooni verre. 11. Hingamisteede mõiste; hingetoru, bronhid 12. Kopsud Kopsud hingamiselundid, paiknevad rinnaõõnes, on seotud peabronhide, veresoonte ja neid ümbritsevast sidekoest moodustunud kopsujuurtega. Kopsusid eraldab teineteisest rinnaõõnt pikuti poolitav kesksein. Kops toetub kopsupõhimikuga vahelihasele. Kopsud on kaetud kopsukelmega, mis muudab kopsude välispinna siledaks ja läikivaks. 13. Kuseorganid Kuseorganid on neerud ja kuseteed. Neerud oakujulised, punakaspruunid eritusorganid. Ülesanne on ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine verest uriini näol. Neerude kaudu reguleeritakse organismi veesisaldust ning säilitatakse vere ühtne koostis, eriti soolade ja valgu jääkproduktide suhtes
annaabi.ee 
