TÕ11 Rühmatöö Tatjana Dudkina Maria Kasirova Vivika Silberg Marika Parts Galina Datsjo Jämesool on seedekanali lõpposa Jaguneb kolmeks osaks umbsool käärsool pärasool Jämesoole anatoomia Umbsool (caecum või cecum) jämesoole algusosa paikneb paremal alakõhus 7 cm pikkune umbsoole alguses paikneb ussripik Käärsool ehk Koolon (colon) umbsoole järgnev jämesoole osa jaguneb neljaks: ülenev käärsool, ristikäärsool , alanev käärsool sigmakäärsool Käärsoole ehitus Käärsoole sein koosneb kolmest kestast limaskest lihaskest serooskest Pärasool (rectum) on seedekanali lõpposa enne pärakut paikneb pärasoole venoospõimik sisemise pärakusulgur tahtele mitte alluv välimine pärakusulgur tahtele alluv Jämesoole põhifunktsioonid 1) lõplik seedimine ja imendumine
Soolenäärmed - glandulae intestinales Soolemahl - succus entericus Kõhunääre - pancreas Maks - hepar Sapipõis - vesica fellea/ vesica bilaris Maksavärat - porta hepatica Sagar - lobi (lobus) Segmendid - segmenta Sagarikud - lobuli Jämesool - intestinum crassum Umbsool - caecum Ussripik - appendix vermiformis Ülenev käärsool - colon ascendens Ristikäärsool - colon transversum Alanev käärsool - colon descendens Vasem käärsoolekoold - flexura coli sinistra (nn. põrna koold) Sigmasool - colon sigmoideum Pärasool - rectum Lihaspael - taenia
Anatoomia - siseelundid 70. Nimeta seedekanali osad. Suuõõs neel söögitoru magu peensool (kaksteistsõrmik, tühisool ja niudesool) jämesool (umbsool, käärsool (ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool, sigmakäärsool) ja pärasool) ( pärak) · Joonis lk 106 + tv joonis 12. 71. Seedekanali seina ehitus: nimeta 3 kesta, nende iseloomustus. Seedekanali sein koosneb kolmest kestast: · Sisemine limaskest (tunica mucosa), koos selle aluskihi submukooskihiga. Sisaldab rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Limaskesta aluskiht koosneb kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga
miljonit. Peensoole hattude tõttu on sisemine pind matt ja sametjas. Soolehattudes on rohkesti veresooni. Limaskestas asuvad ka näärmed mis eritavad soolenõret, pepsiini ja lima. Peensoole funktsioonid: 1. Seedimine- suhkrute lõhustumine monosahhariidideks, valkude lõhustamine aminohapeteks ja rasvad rasvhapeteks ning glütseriiniks. 2. Toidukördi edasi toimetamine. Jämesool. Jämesool ehk käärsool. Ligikaudu 1,3-1,5 m. pikk ja 4,7m. lai. Seedetrakti lõpp osa. Osad: 1. Umbsool (7cm) 2. Ülenev käärsool (u. 20cm) 1. Ristikäärsool (u. 50cm) 2. Alanev käärsool (u. 30cm) 3. Sigmakäärsool (u. 15cm) Pärasool (u. 12-15 cm) Funktsioonid: - bakteriaalne käärimine - toidukördi edasilükkamine (toimetamine) Pärasool (12-17cm) toitainete imendumist ei toimu! Funktsioonid: - bakteriaalne käärimine.
kaksteistsõrmikusse jõudes, osaleb seedeprotsessis. Endokriinne osa toodab hormoone ja eritab neid verre. Peensool-jag kaksteistsõrmikuks, tühi-ja niudesooleks. Kaksteistsõrmikusse suubuvad läbi ühise ava peensoole ühissapijuha. Kinnisti kaudu suunduvad peensoolde veresooned ja närvid. Peensoole limaskest sisaldab näärmerakke, mis toodavad ensüüme, lima sisaldavat soolenõret. Jämesool-jag umb-, käär- ja pärasooleks. Käärsool järgneb umbsoolele. Jag ülenev käärsool, ristikäärsool, alanev käärsool, sigmakäärsool. Pärakusulgur-sisemine silelihaskallis päraku seinas. Kuseelundkond-neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti. Neerud-paiknevad kõhuõõne tagaseinal kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru kolm kihnu-fibrooskihn, rasvkihn, sidekirme. Neer-pindmine(koor), sisemine(säsi). Nefron-1miljon ühes neerus, talitlus ainevahetuse intensiivistamiseks. Neerkoor koos veresoonte
Diafragma lai kuplikujuline lihas, mis eraldab rinnaõõnt kõhuõõnest 3 Suuõõs - toimub toidu mehhaaniline peenestamine ja segamine süljega Neel - toit liigub söögitorru Söögitoru - toit liigub edasi makku Magu - hoiab ja annustab toitu, toimub töötlemine enne peensoolde saatmist Peensool - toimub enamus imendumisprotsessist. Kolm osa kaksteistsõrmik, tühisool, niudesool Jämesool - ained imenduvad lõplikult. Umbsool, käärsool, pärasool. Umbsoole alguses ussripik. Pärasool väljaheite ladustamine 4 Crohni tõbi krooniline põletik seedetraktis. Maksatsirroos muutused maksakoes Tsöliaakia gluteenitalumatus Pimesoolepõletik Haavandiline koliit krooniline põletikuline soolehaigus HINGAMISELUNDKOND Hingamine on protsess, mille käigus organism omandab välisõhust hapnikku ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaasist.
Jämesoole osad, käärsoole ehituslikud Kaksteistsõrmik, tühisool, elemendid, ülesanded niudesool Hatt, ringkurd, submukooskiht, lihaskest, serooskest Toidu peamine seedimine ja toitainete imendumine lümfi ja verre Maks, asend, väliskuju, maksasagariku ehitus, maksa seondumine Ülenev käärsool, ristikäärsool, seedekanaliga alanev käärsool, kõverkäärsool, pärasool, umbsool ja ussripik Kopad, lihaspaelad,rasvripikud, poolkuukurrud Sapipõis, asend, ehitus, seondumine Bakteriaalne lagundamine ja seedekanaliga intensiivne vee tagasi imendumine
Vee ioonidena Vitamiinid vitamiinidega Mineraalained ioonidena 23. Nimetage, millised toitained imenduvad peensoolest Kõik toitained imenduvad peensoolest. 3 24. Nimetage jämesoole osad ja lisage pikkus 1. umbsool7cm, mille juurde kuulub ka ussripik appendix vermiformis 7cm 2. ülenev käärsool 3. ristikäärsool50cm 4. alanev käärsool30cm 5. sigmasool 6. pärasool, rectum 13cm Milles seisneb jämesoole funktsioon? Ainete tagasiimendumine 25. Kirjeldage jämesoole seina ehitust Limaskest ja lihaskest 26. Nimetage, mis imendub jämesoolest vee, mineraalsoolade, ka mõningate ravimite tagasiimendumine 4
1. kõhukelmesiseselt e. intraperitoneaalselt s.t. täielikult ümbritsetuna vistseraalsest kõhukelmest, mis kinnistina läheb üle seinmiseks peritoneumiks. Need elundid nagu ripuvad kinnisti abil kõhuseina küljes ja on liikuvad. Nende veresooned paiknevad kinnisti kahe lestme vahel. (magu, tühi- ja niudesool, risti- ja sigmakäärsool, maks (peaaegu), umbsool ja ussripik) 2. poolkõhukelmesiseselt e.mesoperitoneaalselt (ülenev ja alanev käärsool, sapipõis, kusepõis) 3. kõhukelmeväliselt e.ekstraperitoneaalselt s.t. ainult nende eesmine pind on kaetud kõhukelmega (pankreas, neerud ja neerupealised, porn, kaksteistsõrmiksool) Vaagnaelundid on peritoneumiga kaetud vaid ülemisel pinnal. Maksa katab peaaegu täielikult peritoneum, mis kinnitab ta diafragma alumisele pinnale. Lestmete omavahelise hõõrdumise hoiab ära nende vahele jääv vedelik, mida sekreteeritakse peritoneumi rakkude poolt. Mehel
English Test 1 Parts of the body 1. JEW-MANDIBLE-alalõug 2. ARMPIT-AXILLA-kaenlaalune 3. CHEST-THORAX-rindkere 4. STOMACH-ABDOMEN-kõht 5. NAVEL-UMBILICIUS-naba 6. KNEE-PATELLA-põlvekeder Hospital staf 1. TO PRESCRIBE MEDICINE- ravimi välja kirjutamine 2. DISPENSE PRESCRIPTION MEDICATION- retseptiravimeid väljastama 3. RELIVE PAIN-valu leevendama 4. BLOOD SAMPLE- vereproov 5. SPUTUM-sülje PERSONAL 6. RECEPTIONIST- vastuvõtu sekretär-a person who welcomes visitors and answers phones. 7. RADIOLOGIST- radioloog- a person who used imaging technology 8. LAB TECHNICIAN- laborant- a person who analyzes samples 9. PHARMACIST- apteeker- a person who prepares drugs //prepares and dispenses medication 10.CARDIOLOGIST- kardioloog- a person who is a heart specialist 11.PEDIATRICIAN- lastearst- 12.ANESTHESIOLOGIST-anestesialoog-a person who prevents patients form f...
English Test 1 Parts of the body 1. JEW-MANDIBLE-alalõug 2. ARMPIT-AXILLA-kaenlaalune 3. CHEST-THORAX-rindkere 4. STOMACH-ABDOMEN-kõht 5. NAVEL-UMBILICIUS-naba 6. KNEE-PATELLA-põlvekeder Hospital staf 1. TO PRESCRIBE MEDICINE- ravimi välja kirjutamine 2. DISPENSE PRESCRIPTION MEDICATION- retseptiravimeid väljastama 3. RELIVE PAIN-valu leevendama 4. BLOOD SAMPLE- vereproov 5. SPUTUM-sülje PERSONAL 6. RECEPTIONIST- vastuvõtu sekretär-a person who welcomes visitors and answers phones. 7. RADIOLOGIST- radioloog- a person who used imaging technology 8. LAB TECHNICIAN- laborant- a person who analyzes samples 9. PHARMACIST- apteeker- a person who prepares drugs //prepares and dispenses medication 10.CARDIOLOGIST- kardioloog- a person who is a heart specialist 11.PEDIATRICIAN- lastearst- 12.ANESTHESIOLOGIST-anestesialoog-a person who prevents patients form f...
peritoneumiks - elundid nagu ripuvad kinnisti abil kõhuseina küljes ja on liikuvad - elundite veresooned paiknevad kinnisti kahe lestme vahel - magu, tühi- ja niudesool, risti- ja sigmakäärsool, umbsool ja ussripik - maksa katab perituneum peaaegu täielikult, kinnitades ta diafragma alumisele pinnale 2. poolkõhukelmesiseselte MESOPERITONEAALSELT - ülenev ja alanev käärsool, sapipõis, kusepõis 3. kõhukelmeväliselte EKSTRAPERITONEAALSELT - ainult nende eesmine pind on kaetud kõhukelmega - pankreas, neerud ja neerupealised, põrn, kaksteistsõrmiksool ● Vaagnaelundid on peritoneumiga kaetud vaid ülemisel pinnal 9 ● Lestmete omavahelise hõõrdumise hoiab äranende vahele jääv vedelik, mida sekreteerivad
Arteriaalne. 48) Nimeta seedetrakti ülesanded. *Ammutav väliskeskkonnast vajalikke põhitoitaineid (süsvesikud, valgud, rasvad), mineraalsooli, vitamiine ja vett *Seedib neid aineid ning annab üle vere- ja lümfiringele organismis laialitransportimiseks. 49) Millised seedetrakti osad asuvad allpool diafragmat ja millised ülevalpool? Ülevalpool: suuõõs, kurgukitsus, neel, söögitoru Allpool: magu, peensool (12sõrmiksool, tühisool, niudesool), jämesool (umbsool, käärsool, pärasool) 50) Millises seedetrakti osas algab süsivesikute ja missugustes valkude seedimine? Süsivesikute seedimine: suus. Ensüüm amülaas muudab glükoosi tärkliseks. Valkude seedimine: ensüüm pepsiin lagundab valke, mis asub maos. 51) Millises seedetrakti osas toimub põhiline toitainete imendumine? Peensooles. 52) Mitu jäävhammast on inimesel? 32 hammast. 53) Missuguse aine seedimine on sapi põhiülesanne? Rasvade seedimine. 54) Nimeta maksa ülesanded.
Kui naine ütleb, et ta on 20 ja näeb välja nagu 16, on ta tegelikult 12. Kui ta ütleb sulle, et ta on 26 ja näeb välja nagu 26, on ta kurat peaaegu 40. Maailm läheb lolliks kui parim räppar on valge kutt, parim golfimees on must, pikim mängija on NBA's on hiinlane, Sveitsil on America Cup, Prantsusmaa süüdistab U.S.'i ülbuses, Saksamaa ei taha minna sõtta ja 3 mõjuvõimsaimat ameeriklast on Bush, Dick ja Colon (käärsool Kui võib endale kujutella midagi hirmsamat põrgust, kus kannatatakse, siis on see põrgu, kus tuntakse igavust. / Victor Hugo (sest mul on juba siiber sellest, kuidas inimesed kurdavad, kui igav neil on) - Kes on süvenenud mõtisklusse, pole tegevuseta. / Victor Hugo (sest inimesed ei suuda kuidagi aru saada, kuidas lihtsalt mõtlemine ja lakke vahtimine mulle huvitav võib tunduda) - Kõige enam sarnanevad meiega meie fantaasiad. / Victor Hugo (hea öelda, kui keegi jälle mingi erilise
Kaetud butaanse limaskestaga, kotitaaline eeosa ja näärimeline tagumine osa. Allaneelatud osad satuvad söögitorupoolsesse ossa – toimub mikrobiaalne seede. Tekib seede aeg maosisaldises 80% vett (maonõret). Edasi liigub sööt maolukuti kaudu peensoolde. Peensooleseede -( 20m)-kõige ulatuslikum. Lagundab süsivesikuid ja rasvu. (rasv-lipaas, tärklis-amülaas) Jämesooleseede – peensoolele järgnevad teravaosaline umbsool (30l) ja käärsool ( 100l). Siin toimub mikrobiaalne seede (tsellulloos,pektiinained). Tekivad lenduvad rasvhappe gaasid. Söötade seedekoefitsent Võrreldavad veiste ja lammastega, lutserni org.ainetest seedub 60%, jõusöödal 75% (veisest parem). Seedetalitluse areng varsal Sünnijärgselt emapiim. Maos lõhustub piimarasv e. lipaas 80-90% ja valk e. katepsiin (pepsiini ei ole) ph 3-4
triaad. Maksaväratis on suurimad triaadi sooned: värativeen, pärismaksaarter ja ühissapijuha (ductus choledochus). Jämesool (intestinum crassum): Pikkus (laibal) ca 1,5 m, läbimõõt ca 8cm alguses, ca 4 cm lõpus; paikneb kõhuõõnes raamina ümber peensoole. Ülesanneteks on vee (+ veeslahustuvate vitamiinide) ja mineraalsoolade imendamine, jääkainete väljutamine. Jämesoole osad ja alaosad: A.Umbsool (caecum) + ussripik (appendix vermiformis) s.o. rahvakeeles “pimesool” B.Käärsool (colon) – 4 alaosa – ülenev-, risti-, alanev- ja sigmakäärsool. C.Pärasool (rectum) Jämesoole seina ehitus: A.Limaskest: Limaskestal tavalised kihid (vt.!), iseloomulikud: soolenäärmed on peamiselt limanäärmed, soolehatte ei ole, ussripikus koondlümfifolliikulid – nn. soolemandel (tonsilla intestinalis) B. Lihaskest: Ringkiht ühtlaselt paigutunud, pikikiht koondunud kolmeks paelaks (taenia) – jooksevad kokku ussripiku alguskohta, pärasoolel pole näha
...................................................................12 2.1.4. Kuumaveekõnd.......................................................................................................13 2.1.5. Puuviljad.................................................................................................................13 2.2. Reageering aknele..........................................................................................................13 2.3. Neerud, maks ja käärsool...............................................................................................14 2.4. Vitamiinid.......................................................................................................................15 2.5. Mineraalid......................................................................................................................15 3. SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTIDE KOGEMUSED AKNEGA......17 3.1. Uurimismetoodika..............................
südametegevust, tekitab hüpoglükeemiat ja lõpptulemusena sokki. 16)Sigade tursetõve etioloogia ja haiguse patogenees Enterohemorraagilised (EHEC) - E.coli tüved. Siia rühma kuuluvad ka sigade tursetõbe e. enterotokseemiat tekitavad E.coli serovariandid O 138, O 139, O141 jt. Virulentsuse faktoriks on neil tugev verotoksiin (tsütotoksiin), mida eritavad mainitud tüved intensiivsel paljunemisel sooltes (tavaliselt niude- ja käärsool), kust see resorbeerub vere- ja lümfisoontesse ja vallandab spetsiifilise patogeneesi. Sigade tursetõve põhjustavate E.coli tüvede poolt eritatavat eksotoksiini peetakse Stx-2 variandiks, millel on tugev neurotsütotoksiline efekt, põhjustades närvinähte, äkksurma või jäsemete osalist paralüüsi. Tursetõve patognomoonilisteks tunnusteks on hemorraagiline koliit, millele lisaks täheldatakse käärsoole lingude vahele eritunud serozelatinoosset
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
21. Milliste ühenditena omastab organism toiduga saabunud Valgud Aminohapped Rasvad Rasvhape Süsivesikud Glükoos 22. Millised toitained imenduvad peensoolest ja mis ühenditena Valgud Aminohapped Rasvad Rasvhape Süsivesikud Glükoos 23. Jämesool lad. k. INTESTINUM CRASSUM Umbsool CAECUM, mille juurde kuulub ka ussripik APPENDIX VERMIFORMIS Ülenev käärsool COLON ASCENDENS Ristikkäärsool COLON TRANSVERSUM Alanev käärsool COLON DESCENDENS Sigmasool COLON SIGMOIDEUM Pärasool RECTUM Pikkus 1,5M Funktsioon Imendumine (roe jääb poolpehmeks), eliminatsioon 24. Jämesoole seina ehitus Limaskest Puuduvad soolehatud, karikrakud produtseerivad lima, üksikud lümfifolliikulid, pärasoolel pigmenteerunud limaskestaalune kiht
1) Aordi kõhuosa on aordi rinnaosa jätkuks. Ta paikneb kõhukelmetaguses ruumis, liibudes lülisambale; temast paremale jääb alumine õõnesveen. Aordi kõhuosa algab vahelihase aordilahist ja ulatub IV-V nimmelülini, kus jaguneb paremaks ja vasakuks ühiseks niudearteriks. 2) Aordi kõhuosast saavad alguse arterid, mis varustavad verega kõhuõõne elundeid. (maks, magu, põrn, pankreas, peensool, ülenev käärsool, sigmasool, pärasool). 16. Niudearter (sisemine ja väline): asetus, millist piirkonda varustab verega? 1) Sisemine niudearter (a. iliaca interna) kulgeb väikevaagnas umbes 4 cm tüvena. Tüvi hargneb kaheks ja jaguneb harudeks, mis varustavad verega vaagnaõõne organeid. 2) Välimine niudearter (a. iliaca externa) on ühisniudearteri haru, mis ulatub kubemesidemeni
ekvivalentdoosi poolt, on erinevate kudede ja elundite korral erinevad. Seepärast korrutatakse iga koe või elundi ekvivalentdoos nn. koefaktoriga WT Niimoodi saamegi efektiivdoosi. Rangemalt on efektiivdoos defineeritud järgmiselt: TTTHWE=, kus HT on ekvivalentdoos koes T ja WT on koe T kaalufaktor. Summeerimine toimub üle kõigi kiiritatud kudede või elundite. Koefaktorid Tabelis 3. Kude või Koefaktor elund Sugunäärmed 0,20 Luuüdi 0,12 Käärsool 0,12 Kops 0,12 Magu 0,12 Põis 0,05 Rinnad 0,05 Maks 0,05 Söögitoru 0,05 Kilpnääre 0,05 Nahk 0,01 Luuümbris 0,01 Muu* 0,05 Üldises kiirgusfoonis võib tinglikult eristada kolme komponenti. 1. Looduslik foon, mille põhjustavad: a) kosmiline kiirgus (prootonid, -osakesed ja -kiirgus), näiteks, sõites lennukiga 10 000
1977. aasta 19. ja 21. juuni kontsertid filmiti ja neist pandi kokku uus kontsertfilm "Elvis In Concert", mis ilmus ekraanile 1977. aasta sügisel. 26. juuni 1977 Indianapolises Indiana osariigis oli Elvis Presley viimane kontsert. Elvis ja Ginger Alden plaanisid abielluda 1977/1978 aastavahetuse paiku. Ellu oodati palju uusi positiivseid muudatusi. Elvise tervislikud probleemid said alguse juba sündimisel. Geneetiliselt oli kaasa tulnud väändunud käärsool ja mõningatel andmetel ka tema üks südamepool olevat kaks korda suurem olnud kui teine just nagu ta emalgi ja emapoolsel vanaisal. Samuti oli ka kuutõbisus päritud isalt. Kunagi nooruses ärkas ta tänaval aluspesus, mis oli tema jaoks väga piinlik. Hiljem pidi alati keegi teda valvama või temaga koos magama, et ta kuhugi kõndima ei läheks.Sõjaväes hakkas ta kasutama unerohtu ja erguteid, et õigel ajal magama jääda ja õigel
· Inaktiveerib hormoone- insuliin, glükagoon, kortisool, aldosteroon, suguhormoonid · Veredepoo ja veedepoo Sappi toodetakse 800-1200ml ööpäevas Sapipõis- vesica fellea- mahutab 60ml sappi, ja funktsioniks on emulgeerida rasvu ja soodustada nende lagundamist. Osaleb rasva seedimisel. Organism omastab saabunud valgud aminohapetena, rasvad rasvhapete ja glütseroolidena ja süsivesikud monosahariididena. Jämesool - intestinum crassum osad: · Umbsool- caevum - 7cm · Käärsool colon 80 cm · Pärasool rectum 13 cm Jämesoolest imendub vesi tagasi ja sela on paljud mikroobid, mis sünteesivad vitamiin K. Jämesoole seina ehitus: Puuduvad soolehatud. Limaskest on suur näärmeväli, mis sekreteerib lima. Aitab rooja kokku pakkida. Lihaskestale on iseloomulik pikliklihaskiht. Jämesoolest imenduvad vesi ja vitamiinid. 6. Kuse-suguelundite süsteem Neer ren/renes parema neeru asukoht natkene madalamal kui vasak neer. Parem
kõige pikem jämesool esineb taimtoidulistel loomadel. Umbsool on umbselt algav jämesoole algusosa kuni niudesoole suubumiskohani. Umbsool asetseb kõhuõõne nimmepiirkonnas, mäletsejalistel ja hobusel paremal küljel ning seal mediaantasandist veidi vasakul.Umbsoole pikkus on veisel 50-70 , seal 30-40 ja hobusel 80-130 cm. Umbsoole limaskesta pikilihaskiht on koondunud seal ja hobusel soolepaelteks, mida hobuse umbsoolel on neli ja seal kolm. Käärsool ehk koolon- mäletsejalistel ja seal läheb umbsool vahetult üle käärsooleks niude-umb-käärsoole suunaga. Alates umbsoolest ja paiknedes vatsa paremal küljel moodustab käärsool algul lühikese käärsoole proksimaalselingu, millele järgneb veisel 1½-2 ja lambal 3 ringi tsentri suunas kulgevat tsentripetaalset kääru. Keskosas moodustab ta tsentraalse koolu, minnes seejärel üle tsentrifugaalseteks käärudeks. Pärasooleks nimetatakse jämesoole
taimtoidulistel loomadel. Umbsool on umbselt algav jämesoole algusosa kuni niudesoole suubumiskohani. Umbsool asetseb kõhuõõne nimmepiirkonnas, mäletsejalistel ja hobusel paremal küljel ning seal mediaantasandist veidi vasakul.Umbsoole pikkus on veisel 50-70 , seal 30-40 ja hobusel 80-130 cm. Umbsoole limaskesta pikilihaskiht on koondunud seal ja hobusel soolepaelteks, mida hobuse umbsoolel on neli ja seal kolm. Käärsool ehk koolon- mäletsejalistel ja seal läheb umbsool vahetult üle käärsooleks niude-umb-käärsoole suunaga. Alates umbsoolest ja paiknedes vatsa paremal küljel moodustab käärsool algul lühikese käärsoole proksimaalselingu, millele järgneb veisel 1½-2 ja lambal 3 ringi tsentri suunas kulgevat tsentripetaalset kääru. Keskosas moodustab ta tsentraalse koolu, minnes seejärel üle tsentrifugaalseteks käärudeks. Pärasooleks nimetatakse jämesoole sirget, vaagnaõõnes paiknevat osa
kõige pikem jämesool esineb taimtoidulistel loomadel. Umbsool on umbselt algav jämesoole algusosa kuni niudesoole suubumiskohani. Umbsool asetseb kõhuõõne nimmepiirkonnas, mäletsejalistel ja hobusel paremal küljel ning seal mediaantasandist veidi vasakul.Umbsoole pikkus on veisel 50-70 , seal 30-40 ja hobusel 80-130 cm. Umbsoole limaskesta pikilihaskiht on koondunud seal ja hobusel soolepaelteks, mida hobuse umbsoolel on neli ja seal kolm. Käärsool ehk koolon- mäletsejalistel ja seal läheb umbsool vahetult üle käärsooleks niude-umb-käärsoole suunaga. Alates umbsoolest ja paiknedes vatsa paremal küljel moodustab käärsool algul lühikese käärsoole proksimaalselingu, millele järgneb veisel 1½-2 ja lambal 3 ringi tsentri suunas kulgevat tsentripetaalset kääru. Keskosas moodustab ta tsentraalse koolu, minnes seejärel üle tsentrifugaalseteks käärudeks. Pärasooleks nimetatakse jämesoole
autonoomse närvisüsteemi kaudu --- parasümpaatiline NS kiirendab ja --- sümpaatiline NS aeglustab seedetegevus (eritusfunktsiooni ja motoorikat) Jämesool Paikneb peensoole lingude ümber 1 m pikk, 5-8 cm lai Kolm osa: 1. umbsool, mille alguses paiknevad sfinkter (klapp), et soolesisaldis ei pääseks tagasi peensoolde ja ussripik, milles on palju lümfoidkude 2. käärsool 3. pärasool Jämesoole sein on paksem kui peensoolel, hatud puuduvad, kuid näärmeid on palju, mis eritavad lima Jämesoolest resorbeerub vesi ja NaCl Imendumata jääkained jõuavad jämesoolde 8 t Uurimismeetodid Anamnees Kliiniline uurimine (vaatlus - nahk, palpatsioon, auskultatsioon jt) Laboratoorne diagnostika Endoskoopia Kapsel-endoskoopia Piltdiagnostika sonograafia, KT, MRT, angiograafia Biopsia (tsütoloogia ja histoloogia)
libedikku. Libedik paikneb ventraalsel kõhuseinal, vatsast ja võrkmikust paremal. Maovagu on mäletsejatel esinev moodustis, mis ühendab söögitoru avanemiskohta libedikuga. 30. Soolkanal. Peen- ja jämesool. Soolkanal on seedetrakti kõige pikem osa. Diameetri ja ehituse alusel jaotatakse soolkanal peen- ja jämesooleks ning kumbki jaotub omakorda komeks alaosaks. Peensooles eristatakse kaksteistsõrmikut, tühisoolt ja niudesoolt. Jämesoole alaosadeks on umbsool, käärsool ja pärasool. Peensooles toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine. niudesoole suubumiskoht jämesoolde on varustatud sulgurlihasega. Jämesoole kaudu omastatakse peamiselt raskesti seeditavaid toitaineid, mille õhustamine nõuab pikemaajalist viibimist seedekanalis. Sellest tulenevalt esineb kõige pikem jämesool taimtoidulistel loomadel. Erandiks on mäletsejalised, kelledel peamiseks tselluloosi seedimise kohaks on eesmagu. 31. Maks ja pankreas
- 100g - 2 20 cm pikkune - caput + corpus + cauda - umbsoole alumisest mediaalsest osast - processus ucinatus - ostium appendicis veriformis - margo superior + margo inferior + margo anterior Käärsool colon (4 osa) - facies anterior + facies posterior + facies inferior - Colon ascendens - ductus pancreaticus -> ühissapijuha -> papilla duodeni major 17-18 cm - ductus pancreaticus accessorius -> papilla duodeni minor - colon transversum Skeletotoopia 50 cm - pea on mediaantasapinnast paremal I-II nimmelüli kõrgusel
difusiooni ja aktiivse transpordi teel. *Valkude lõhustamine algab maos pepsiinide ning jätkub peensooles proteaaside ja peptidaaside toimel. *Kiudained n agu tselluloos läbivad seedetrakti keemiliselt muutumatutena kuni jämesooleni, kus neid lõhustavad osaliselt jämesoole bakterite ensüümid. 109.Kuidas on järgmiste soolte nimetused eesti keeles?a) ileum → Niudesool, b) jejunum →Tühisool, c) rectum → Pärasool, d) colon → Käärsool, e) duodeum → Kaksteistsõrmik, f) caecum → Umbsool 110.Mis on pildil numbritega tähistatud osade nimetused? Numbriga 1 on tähistatud... → maksasirpside, Numbriga 2 on tähistatud... → maksa parem sagar, Numbriga 3 on tähistatud... → sapipõis, Numbriga 4 on tähistatud... → ühissapijuha 111.Milliseid toitaineid on all kirjeldatud? a) Loomorganismide olulisim energeetiline materjal → Süsivesikud, b) Kuuluvad rakkude
Peensoole krüptide rakuliigid on äärisrakud, karikrakud, Panethi rakud, endokrinotsüüdid ja ääriseta rakud. Karikraku apikaalses osas on limatilk ja kausjas rakutuum paikneb baasil. Äärisraku vaba pinda katab ääris ja on absorbeeriva funktsiooniga. Lihaskest - tunica muscularis - kahekihiline: sisemine tsirkulaarne, välimine longitudinaalne. Serooskest - tunica serosa- välimine kest. Jämesool - intestinum crassum – järgneb peensoolele, jaguneb 3 osaks: umbsool - caecum, käärsool – colon, pärasool – rectum. Jämesoole funktsioonideks on vee resorbtsioon, K ja B vitamiini süntees, mineraalide ja raskemetallide eritamine. Koosneb 3 kestast: limaskest, lihaskest, serooskest. Limaskest koosneb 4-st kihist: epiteelikiht (epithelium mucosae), proopria (lamina propia mucosae), limaskesta lihaskiht (lamina muscularis) ja submukooskiht (tela submucosa). Limaskesta pinnale avanevad proopriast soolekrüptid, soolehatud puuduvad. Limaskesta katteepiteel
hatud- limaskesta väljasopistised sisaldab vere- ja lümfisooni ja närvikiude suurendavad u 10x seedimine toimub hattude pinna peal ringkurrud- suurendavad 3x limaskest sisald. Näärmerakke, mis toodavad ensüüme ja lima sisaldavat soolenõret Ülesanded- toidu peamine seedimine Toitainete imendumine lümfi ja verre 82. jämesool Osad: umbsool käärsool pärasool Iseloomulikud ehituslikud elemendid- lihaspaelad kopad poolkuukurrud rasripikud Ülesanded- seedeprotsessid jõuavad lõpule Imenduvad vesi ja mineraalsoolad Toimub väljaheite moodustamine 83.kõhukelme-serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele Kinnistid- nende abil kinnitub peensool, ussripik, risti-ja sigmakäärsool kõhuõõne ta tagumise seina külge
hatud- limaskesta väljasopistised sisaldab vere- ja lümfisooni ja närvikiude suurendavad u 10x seedimine toimub hattude pinna peal ringkurrud- suurendavad 3x limaskest sisald. Näärmerakke, mis toodavad ensüüme ja lima sisaldavat soolenõret Ülesanded- toidu peamine seedimine Toitainete imendumine lümfi ja verre 82. jämesool Osad: umbsool käärsool pärasool Iseloomulikud ehituslikud elemendid- lihaspaelad kopad poolkuukurrud rasripikud Ülesanded- seedeprotsessid jõuavad lõpule Imenduvad vesi ja mineraalsoolad Toimub väljaheite moodustamine 83.kõhukelme-serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele Kinnistid- nende abil kinnitub peensool, ussripik, risti-ja sigmakäärsool kõhuõõne ta tagumise seina külge
seega nad teevad koostööd. Diabeeti on I ja II tüüpi. I tüüp lapse või noorukieas, insuliinieritus beetarakkudes on vähenenud või lõppenud. Põhjuseks nende kahjustumine või hävimine. II tüüp-täiskasvanueas, beetarakud ei reageeri piisavalt suurenenud glükoositasemele veres ja ei toodeta ka piisavalt insuliini. 52.Milline on seedeelundkond? Suuõõs, neel, kõri,hingetoru, söögitoru, magu,kõhunääre, sapipõis, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesööl, umbsool, ülenev käärsool, ristikäärsool, alanevkäärsool ja sigmakäärsool ning pärasool. 53.Millised on seedeelundkonna peamised ülesanded? Eluks vajaliku energia tootmine, organismi varustamine ehitusmaterjalidega, oluline bioloogiliste rütmide juhtorgan. Seedetrakti üldine ehitusprintsiip-kogu seedetrakt on torujas organ, kihilise ehitusega(kestad, mis omakorda koosnevad kihtidest. Limaskest on sisemine, lihaskest on keskmine ja adventsitiaalkest on välimine) 54.Millised on serooskest ja soolekinnised?
Imendumine: Vesi: 1-2 liitrit söögi ja joogina, 6-8 l süljenäärmete, mao-, pankrease-, sapi- ja peensoole sekreedina; 80% imendub peensooles osmoosi teel paralleelselt elektrolüütidega Na+ -- suurem osa transporditakse koos aminohapete ja glükoosiga, Na eemaldatakse Na/K-pumba abil rakuvaheruumidesse; osmootse rõhu tõus! 53) Jämesoole talitlus. Herbivooride ja karnivooride erinevused. Jämesoole alaosad: Umbsool Käärsool ülenev-, risti-, alanev- ja sigmakäärsool. Pärasool Liikidevahelised erinevused mahus ja funktsioonis NB! Herbivoorid, Mikrobiaalne seede Vee ja toitainete imendumise lõpetamine Rooja moodustumine Soolenõret ei moodustu, ainsaks sekreediks lima Süsivesikute käärimise tulemusena lenduvad Süsivesikute käärimise tulemusena lenduvad rasvhapped, piimhape K ja B vitamiinide süntees bakterite poolt K ja B vitamiinide süntees bakterite poolt
ensüümi. Seedimata laktoos seob vett ja põhjustab kõhugaase. Alkoholi imendumine algab maos, kuid on maoseina imamispinna piiratuse tõttu tagasihoidlik. Suurem osa alkoholist imendub kaksteistsõrmikus, nii et vere alkoholisisalduse tõusu saab pidurdada seedimise mao faasi pikendamisega. Jämesool Siin imendumine lõpeb, toodetakse teatud vitamiine, moodustatakse roe ja väljutatakse see kehast. Jämesool neli peamist osa on umbsool, käärsool (colon), pärasool (retto) ja pärakukanal. Seedeprotsessis on eristatavad entsefaalne (peaaju kontrolli all olev), mao ja soolte faas: 1. Entsefaalne faas on seotud isu, sensoorsete elamuste, süljeerituse ja maomahla sekretsiooni stimuleerimisega. 2. Maofaas on neuraalselt juhitud maoseinte venituse ja maosisaldise happelisuse tagasisidemehhanismidest ning hormonaalselt gastriini sekretsioonist. 3
• Imendumine e resorptsioon = protsess, mille abil seedeproduktid transporditakse soolevalendikust vere- või lümfiringesse • Resorptsioon toimub difusiooni või aktiivse transpordi teel 53 • Enterotsüüdid ühendatud tiheühenduste abil, seega peavad ained läbima enterotsüüdi Jämesool (intestinum crassum) • 1.3 m pikk, max läbimõõt 6-9 cm • Jaguneb: – Caecum e umbsool – Colon e käärsool – Rectum e pärasool • Niudesoole ja umbsoole vahel ileotsökaalne sfinkter, mis reguleerib jämesoolde siseneva küümuse hulka • Pärasool lõpeb anaalsfinkteriga, mis koosneb seesmisest silelihaselisest (tahtele allumatu) ja välisest vöötlihaselisest (tahtele alluv) osast Jämesoole histoloogilised eripärad • Limaskest on sile, ei koosne hattudest, küll aga sisaldab mikrohatte ja krüpte • Pikilihaskihi moodustavad proksimaalses osas vaid kolm pikisidet (taeniae coli)
Mediaatoriks on siin atsetüülkoliin, aga postganglionaarsetel kiududel on mediaatorina leitud ka VIP, substants P ja serotoniin. Atsetüülkoliin reageerib muskariintundlike retseptoritega. Sümpaatikuse preganglionaarsed kiud seedekulglale väljuvad Th5...Th12, L1...L3, lülituvad ümber ganglion coeliacum'is (söögitoru, maks, kaksteistsõrmik, maks, pankreas), ganglion mesentericum superius'es (peensool, jämesoole algusosa), ja ganglion mesentericum inferius'es (alumine käärsool, pärak). Preganglionaarsete kiudude erutuse ülekande substants on atsetüülkoliin, postganglionaarsetel noradrenaliin. Aferendid kulgevad nii uitnärvi kui sümpaatilise närvi koosseisus, juhivad KNS-i impulsse, mis kutsuvad esile teadliku taju või autonoomsete reflekside vallandumise. Sensorid võivad paikneda epiteelirakkudes, lihaskihis (olles tundlikud venitusele) või seedekulglas (olles tundlikud sisu konsistentsile, osmootse rõhu või pH suhtes).
Lihaskesta kihtide vahel paikneb kohev kiudsidekude, närvipõimik ja veresooned Serooskest Välimiseks kestaks on õhuke sidekoeline serooskest, mida katab pealt ühekihiline lameepiteel – mesoteel JÄMESOOL Jämesool on soolestiku osa mis järgneb peensoolele ja lõpeb kutaanse limaskestaga kaetud pärakukanaliga Anatoomiliselt jaotatakse kolmeks osaks: Umbsool Käärsool Pärasool Funktsioonideks on vee resorbtsioon, vitamiinide K ja B süntees, jääkainete (mineraalide ja raskemetallide) eritamine Jämesool koosneb kolmest kestast: limaskest, lihaskest, serooskest Kõikide jämesoole osade histoloogiline struktuur on üldjoontes sarnane Limaskest Kõrgeprismaatiline ühekihiline epiteelkiht Limaskesta pinnale avanevad proopriast soolekrüptid, krüptides puuduvad Panethi rakud, soolehatud puuduvad
võib osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest jm. PANKREAS Kõhunääre on oluliseim seedenääre. Pankrease nõre on alkaalne(aluseline), läbipaistev. PEENSOOL Peensole moodustavad kasteistsõrmiks, tühisool ja niudesool. Täiskasvanud seal on peensoole kogupikkus 16-21m (sellest 4-5% kaasteistsõrmik, 88-91% tühisool ja 4-5% niudesool). Kasteistsõtmikus segunevad maost tulev küümus maksa-,pankrease- ja peensoolenõrega. JÄMESOOL Sigadel on suhteliselt lühike umbsool ja pikk käärsool. Täiskasvanud sigadel on jämesoole kokugpikkus 3,5-6m. Käärsoole pikkus on ligikaudu 25%peensoole pikkusest, kuid tema mahutavus on sama. Jämesoole limaskestas puuduvad seedeensüüme tootvad näärmed. SIGADE SEEDESÜSTEEMI TALITLUS SÜLG Niisutab toitu. Libestab söögitoru. Sisaldab tärklist lõhustavaid seedeensüüme (kuigi sülje alfa-amülaasi aktiivsus on väike võrreldes pankrease omaga 1:250 000). Sülg sisaldab vett, lima, alfa-amülaasi,lüsosüümi,immuunglobuliibi A.
toitainetega. Imendumine: Vesi: 1-2 liitrit söögi ja joogina, 6-8 l süljenäärmete, mao-, pankrease-, sapi- ja peensoole sekreedina; 80% imendub peensooles osmoosi teel paralleelselt elektrolüütidega Na+ -- suurem osa transporditakse koos aminohapete ja glükoosiga, Na eemaldatakse Na/K-pumba abil rakuvaheruumidesse; osmootse rõhu tõus! 53) Jämesoole talitlus. Herbivooride ja karnivooride erinevused. Jämesoole alaosad: Umbsool Käärsool ülenev-, risti-, alanev- ja sigmakäärsool. Pärasool 54) Soolemotoorika vormid ja tähtsus. Jämesoole motoorika: kui toidu korrast on 8 tundi möödunud, on peaaegu kõik imendumatu kogunenud jämesoolde. Seejärel aeglustub tempo ja soolesisaldis püsib sooles 2-3 ööpäeva. Sool tõmbub aegamööda eri paigust kokku. Nii seguneb soolesisaldis pikkamisi. Jämesooles toimub peristaltika ja mõnikord ka vastassuunaline antiperistaltika. Peensoole motoorika:
· Sellega pannakse alus valkude edasisele seedimisele seedetrakti järgnevates osades. · Libediku kümosiinisisaldus on eriti suur piimavasikatel. · Kümosiin toimib piima kaseiini esmase lõhustajana. · Seda kümosiini omadust kasutatakse juustutootmisel piima kalgendamiseks laabiga. · Looduslikku laapi toodetakse piimavasika libedikest · Libedikust liigub küümus edasi soolestikku, mille kõige olulisem osa on peensool (joonis). · Joonis: 1-libedik, 2-tühisool, 3-käärsool, 4-maks, 5-sapipõis, 6-kõhunääre, 7-kaksteistsõrmik, 8-umbsool, 9-9-pärasool, 10-niudesool · Libedikus tekkinud peptiidid stimuleerivad kõhunäärmes ehk pankreases ensüümide eritumist, mis on vajalikud seedeprotsesside jätkumiseks peensooles. · Veise peensool on 4052 m pikk ja see moodustab üle 80% kogu seedetrakti pikkusest · Peensool jaguneb mitmeks erinevaks osaks. · Neist esimene on umbes 1 m pikkune kaksteistsõrmik, mis paikneb kõhunäärme
hingamiskoefitsient e h-kvotsient: eraldunud CO2 maht / tarbitud O2 mahuga SEEDIMINE on protsesside kogum, mille käigus söödav toit muudetakse organismile omaseks ja viiakse sisekeskkonda.Toit (toiduained) sisaldavad toitaineid: *energiaks, *ehitusmaterjaliks, *regulatoorsete ainete sünteesiks Jämesoole erinevus peensoolest:*ca 1 m pikk, 5-8 cm jämedune, *soolesein on paksem, pikilihaskiht ei ole ühtlane, vaid moodustab käärsoolepaelu kurrulisus ei ole püsiv, *käärsool on fikseeritud kõhuõõne tagaseinale, *Hatte ei ole, on palju näärmeid, *Motoorika on tagasihoidlikum, *Soole mikrofloora väga arvukalt baktereid Seedimisprotsessid:*Mehhaanilised protsessid(toidu peenestamine suus, neelamine, mao ja soolte motoorika) *Sekretoorsed protsessid(seedenõrede eritumine)*Imendumisprotsessid(toitainete suundumine seedetraktist verre) Seedimise regulatsioon:*Regulatsioon närvisüsteemi tasandil(ajukoor, hüpotalamus, piklikaju, auton NS),
jääkainete transport läbi keha. Seedetrakt Suuõõs (cavum oris) Kõri (pharynx) Neel (larynx) Söögitoru (oesophagus) Magu (ld ventriculus, kr gaster) Peensool, mille osad on: – kaksteistsõrmiksool (duodenum) – tühisool (jejunum) – niudesool (ileum) Jämesool (colon), mille osad on: – umbsool (caecum) – ussripik (appendix) – ülenev käärsool (colon ascendens) – risti käärsool (colon transversum) – alanev käärsool (colon descendens) – sigmasool (colon sigmoideum) Pärasool (rectum) koos pärakuga Seedimises osalevaid ensüüme tootvad elundid on: süljenäärmed (glandulae salivarae), kõhunääre (pancreas), maks (hepar), sapipõis (vesica fellea). 76 Ensüümid viiakse juhade kaudu seedetrakti. Suuõõs Suuõõne sisepind on kaetud limaskestaga, suus on hambad (täiskasvanud inimesel 32 hammast),
annaabi.ee 
