Anatoomia II töö - seedeelundkond ja süda, vereringe (2)

70. Seedekanali osad:
Suuõõs, Neel , Söögitoru, Magu , Peensool , Jämesool
71.Seedekanali seina ehitus:nimta 3 kesta, nende iseloomustus.
Sisemine limaskest kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga.
Keskmine lihaskiht koosneb silelihasrakkudest
Välimine serooskest õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja soolt.
72. Suured süljenäärmed, nende asend, avamine suuõõnde(Joonis 11)

• 2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal.
  
• 2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal.Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele.
  
• 2 Keelealune süljenääre-paikneb suu põhjas. Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele.
  

73.Hammaste arv, liigid: (Joonis 76)
Inimesel on kaks hammaste vahetust – piima- ja jäävhambad.
Piimahambaid on inimesel 20 : (2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast)
Jäävhambaid on aga 32 (2 lõikehammast;1 silmahammas;2eespurihammast,3tagapurihammast)
74. Hamba ehitus: (Joonis 77)
Hammaste nähtavat osa nimet krooniks ja igeme sees olevat osa kaelaks. Hamba juured on igeme sees, hambaõõnes on säsi – närvid ja veresooned , mis juureosas kitseneb juurekanaliks. Hambad koosnevad dentiinist (sisemine) ja emailist (välimine).
75. Kurgu lümfaatiline rõngas, nimeta mandlid, paiknemine
Kurgu lümfaatiline rõngas moodustub 6 mandlist

• Kurgumandel (2) ( neelu mõlemalpoolel)
  
• Neelumandel (1)- asetseb neelu laes ;
  
• Keelemandel (1)- asetseb keele tagaosas ,
  
• Tõrvemandlid (2)- asetsevad piirkonnas, kus keskkõrv avaneb neelu.
  

76. Mao asend, osad. (Joonis 79)
Magu asetseb vasakul pool roidekaarte all. Magu mahutab 1-4 liitrit. Magu on põhiliselt alla neelatud toidu reservuaar , kus toimub ka tagasihoidlik seedimine. Magu paikneb kõhuõõnes diafragma all.
Mao osad: maolävis, maopõhi, maokeha, suur kõverik, väike kõverik, lukuti.
77. Mao seina ehitus, seina kihtide iseloomustus, limaskesta näärmed:
Mao seinad liiguvad peaaegu pidevalt, mao sisesein on limaskest ja selle näärmete poolt toodetakse maomahla .
78. Maks asend, väliskuju, sagarad , maksasagariku ehitus, seondumine seedekanaliga:
Maks on organismi suurim nääre. Maks asetseb parema roidekaare all, osaleb seedetalitluses (toodab sappi, mis omakorda muudab rasva tilkadeks). Diafragma all kõhuõõne ülemises osas, kujult seeenekübara moodi. Maks koosneb: parem ja vasak sagar , ruutsagar, sabasagar
Ühismaksajuha ühinemisel sapipõiejuhaga moodustub 12-sõrmikusse suubuv ühissapijuha.
79.Sapipõis, asend, ehituse põhiolemus, seondumine seedekanaliga: (Joonis 11)
Ca 50ml mahutav pirnikujaline organ maksa all. Koosneb: Kael , keha,põhi
80.Kõhunääre, asend, ehituslikud elemendid, seondumine seedekanaliga.
Kõhunääre on piklik nääre ja asetseb mao taga.Kõhunäärmes toodetakse kõiki seedimiseks vajalikke ensüüme.
81,82. Peensoole ja jämesoole iseloomulikud ehituslikud tunnused, ülesanded: (Joonis 80)
Peensoole ehituslikud elemendid on hatud – limaskesta väljasopistused – ning kurrud , mis katavad hattusid. Peensooles toimub põhiline seedimine.
Jämesoole ehituslikud elemendid on: pikilihaspaelad; kopad ; rasvripikud; poolkuukurrud. Jämesooles toimub bakteriaalne lagundamine, vee ning mineraalide imendumine . Samuti moodustub väljaheide.
83. Kõhukelme(seinmine sisusmine, kõhukelmeõõs)
Vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele. Kõhukelmeõõs on pilujas ruum, mis on täidetud seroosse kõhukelmevedelikuga, mis võitab elundite pinda.
84. Kõhukelme duplikaatorid (kinnistid, väike- ja suurrasvik )
Kinnistite abil kinnitub peensool, ussripik, käärsooled kõhuõõne tagumise seina külge.
Väikerasvik-maksa alumise pinna ja mao ning 12sõrmiku vahel asuv duplikaator.
Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult,laskub väikevaagnani ja pöördub jälle üles.
85. Loetle hingamisteed: (Joonis 14)
Ninaõõs-Neel- hingetoru ehk trahhea -kopsutoru ehk peabronh-bronhiaalpuu (verekapillaar→allveool)
86. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus : (Joonis 12)
Ninaõõs ja neelu-luuline toestus. Kõri, hingetoru ja bronhhide osas kõhreline toestus
87. Kõri ehitus, ülesanded, häälepaelad: (Joonis 12)
Kõri on alumiste hingamisteede algus ja toestatud kõhredega. Kõri katab kõrikaas. Kilp- ja pilkkõhre vahel on lihaselised häälepaelad. Väljatungiv õhk paneb häälepaelad vibreerima ning tekibki heli. Kõri ül on õhu juhtimine ja hääle tekitamine.
88. Hingetoru ehitus, asend teiste organite suhtes: (Joonis 12)
Hingetoru pikkus u.10cm ja ümbermõõt 2,5cm ja asub kaela eespinnal, mis on toestatud 15-20 kõhrelise poolrõngaga. Tagasein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. Trahhea jaguneb omakorda kaheks kopsutoruks ehk peabronhiks.
89. Kopsu välisehitus, asend rindkeres : (Joonis 12)
Põhimikuga toetuvad kopsud diafragmale, kopsu tipp ulatub ca 2 cm üle rangluu. Kopsu välisehitus: kopsu tipp, kopsu põhimik, roidmine pind, kopsu värat, mida läbib kopsujuur , milles on peabronh, arter , veen , lümfisooned.
90. Kopsu sisestruktuur (sagarad, segmendid, sagarikud , alveoolid )
Kops jaguneb lõhede varal sagarateks:
Parem kops: 3 sagarat-10segmenti-sagarikud-alveoolid
Vasak kops: 2 sagarat-9 segmenti -sagarikud-alveoolid
91. Bronhiaalpuu ehitus: (Joonis 12)
Peabronh jaguneb:
Parem Vasak
3 sagarabronhi 2 sagarabronhi
Sagarikubronhid Sagarikubronhid
Bronhioolid Bronhioolid
92. Rinnakelme ( kopsupleura , seinapleura, pleuraõõs) Joonis 14,91
Rinnakelme on sile niiske serooskelme(õhuke kattev rakukiht ), mis vooderdab rinnaõõnt; kopsupleura ümbritseb kopse. Kopsupleura läheb kopsujuure piirkonnas üle seinapleuraks, mille vahele jääb pleuraõõs-vedelikuga täidetud, vähendab omavahelist hõõrdumist.
93. Keskseisandi mõiste, selles paiknevad elundid .
Rindkereõõnes kopsudevaheline ruum, mida piirab alt diafragma, külgedelt pleura , tagant lülisammas, eest rinnak ning ülalt ulatub kuni kaelani. Keskseinandis asuvad süda, suured veresooned, hingetoru, söögitoru, harkelund , lümfisõlmed.
94. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 15)
neerud , kusejuhad, kusepõis, kusiti.
95. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 15)
Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru katab 3 kihnu: fibrooskihn; rasvkihn; neeru sidekirme – hoiab neerusid paigal ja kaitsevad .
96. Neeru välisehitus: (joonis 15)
Neerud on kumerad, oataolised kehakesed, ca 150 g. Neeruväratit läbivad neeruarter, -veen ja kusejuha.
97. Neeru siseehitus : (joonis 15)
Neerudes on 2 kihti: koor ja säsi, mis moodustab neerupüramiide. Siseehituse oluline element on ka neeruvaagen , millest lähtub kusejuha.
98. Nefroni ehitus, talitlus, arv: (joonis 15)
nefron on neeru ehituslik- talitluslik ühik. Kummaski neerus on ~1 miljon nefronit (korraga töötab 1/3 nefronit, 2/3 on reservis). Nad asetsevad nii neeru koores kui säsis. Nefroni ülesandeks vere filtreerimine, esmase uriini teke.
99. Esmase ja lõpliku uriini teke: (joonis 15)
Esmase uriini teke toimub nefronis. Osa vereplasmast (v.a valgud ) surutakse verekapillaaride päsmakesest kihnu, kus see ongi esmane uriin. Esmane uriin hakkab liikuma väänilistes torukestes, kus toimub tagasiimendumine verekapillaaridesse- glükoos, vitamiinid , enamus soolasid ja vett. Selle filtratsiooni tulemusel tekibki lõplik (teisene) uriin. (ca 1,5l/ööp)
100. Kusepõie asend, iseloomusta kusepõie kihte:
Kusepõis paikneb väikevaagnas, häbemeliiduse taga. Maht umbes 500-700 ml.
Seina sisekest on hästi kurruline limaskest, mis sisaldab palju närvilõpmeid. Kurrud lamenevad põie täitumisel. Keskmine on 3-kihiline limaskest, mille kokkutõmbel uriin väljundatakse. III välimine kusepõit kattev sidekoeline paks kest.
101. Kusiti ehitis, kusiti sulgemine , soolised iseärasused
Naise kusiti pikkus on ~3 cm, meestel ~20 cm. Meestel tahteline kusiti sulgemine on võimalik sulgurlihasega, mis asub vahetult pärast eesnääret. Naistel on võimalik sulgemine sulgurlihasega, mis asetseb lahklihases. Kusiti avaus naisel on tupe avast eespool , mehel aga kusiti tipus .
102. Nimetada mehe välimised ja sisemised suguelundid , üksikosade ülesanded: (joonis 16)
Välimised: munandikott, suguti
Sisemised: munandid – toimub seemnerakkude(spermatosoidide) valmimine, munandimanused – toimub seemnerakkude aeglane küpsemine, seemnejuhad - sperma väljajuhtimine, seemnepõiekesed-nõre lisandub spermale, muutes aktiivseks liikuma seemnerakke, eesnääre – lisab spermavedelikku, purskejuha – selle kaudu toimub seemnepurse .
103. Spermide teke ja kulg mehe organismis: (joonis 14)
Spermid tekivad terve eluaeg munandites. Pidevalt spetsiaalsetes epiteelrakkudes. Edasi liiguvad spermid munandimanusesse, kus neile lisandub sperma vedelikku. Mööda seemnejuha suunatakse ampullidesse, kus lisatakse veelkord sperma vedelikku. Edasi liigub sperma eesnäärmesse, kus lisatakse viimast korda spermavedelikku, ja sealt läbi eesnäärme mööda purskejuha sperma väljub.
104. Nimetada naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded: (joonis 14) Välimised: suured&väikesed häbememokad(sisemiste elundite kaitse), kliitor(erektsioonivõime).
Sisemised: tupp(suguakti toimumispaik, sünnitustee), emakas – loote kasvamine, munajuhad – viljastamisprotsessid, munasarjad – munarakkude ja hormoonide tootmine.
105. Ovulatsioon , menstruatsioon :
Ovulatsioon – munaraku valmimine ning väljumine munasarjast.
Menstruatsioon – emaka limaskesta irdumine.
106. Lahkliha paiknemine, funktsioonid
Lahkliha - tupesuudme ja päraku vaheline tundlik piirkond.
Lahkliha moodustavad lihased ja fastsiad , mis sulgevad altpoolt väikevaagna.
107. Südame asend: (joonis 4)
Süda paikneb 2 kopsu vahel, diafragma peal, 2/3 asub keskteljest vasakul, 1/3 paremal.
108. Südame välisehitus.
Koonusekujuline õõneselund. Südamel eristatakse tagumist-alumist vahelihasmist pinda ja eesmist -ülemist rinnakroidmist pinda.
109. Südame kambrid, suistikud , kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned.
Neli õõnt: parem ja vasak koda ning parem ja vasak vatsake . Koda on vatsakesega ühendatud koja-vatsakesesuudme ehk suistiku kaudu. Südame paremasse kotta suubub kolm suurt veeni (ülemine ja alumine õõnesveen ning pärgurge).
Südame vasakusse kotta saabub neli kopsuveeni , mis toovad südamesse arteriaalset verd.
110. Südame klapid, hõlmklapid, poolkuuklapid, nende ehitus, paiknemine, tähtsus.
Parema koja ja vatsakese vaheline suue on suletud kolmest hõlmast koosneva koja-vatsakeseklapiga (hõlmklapid, mille tõttu ei pääse veri kotta tagasi). Kopsutüve alguses asub kolmest poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp. (meenutavad taskuid, mis avanedes kopsutüve suunas võimaldavad vere paiskumist sellesse.
111. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus.
Koosneb kolmest kestast. Sisemine on endokard (õhuke, elastsest sidekoe kiududest koosnev ja valendiku poolt endoteeliga vooderdatud kile. Vahelmine on südamelihas ehk müokard (koosneb südamelihaskoest,kodades eristatakse kahte lihaskihti, vatsakestes kolme). Välimine kest on seroosne kelme ehk epikard (moodustab veel ühe kesta – südamepauna).
112. Südame paun, selle moodustumine, tähtsus.
Epikard pöördub südame põhimikul ümber ja moodustab perikardi.
113. Südame enda verevarustus – pärgvereringe.
Ehk koronaarvereringe ülesandeks on varustada verega südame kõiki kudesid , eriti aga südamelihast. Siia kuuluvad vasak ja parem pärgarter ja südameveenid.
114. Südamenärvid.
Südant innerveerib autonoomne närvisüsteem, reguleerides selle kokkutõmmete tugevust ja rütmi. Sümpaatilised närvid ja parasümpaatilised närvid moodustavad südame närvipõimiku.
115. Südame erutusjuhtesüsteem.
On moodustunud spetsialiseerunud südamelihaskiududest, kus tekib erutus ja levib südame erinevatesse osadesse. Selle moodustavad sinuaalsõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharud.
116. Suur vereringe , selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne.
Algab vasakust vatsakesest aordi näol, arvukad harud (arterikapillaarid) kannavad vere igasse elundisse ja koesse. Lõppeb paremas kojas . Kehavereringe. Ülemine ja alumine õõnesveen.
117. Väike vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne.
Paremast vatsakesest väljub kopsutüvi, mis jaguneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks. Nende arterite kaudu suundub venoosne veri paremast vatsakesest kopsudesse. Jagunevad artrioolideks, mis lähevad kopsukapillaarideks. Väljuvad kopsuvärati kaudu ja suubuvad vasakusse kotta.
118. Suure vereringe arterite üldskeem.
TÖÖVIHIK
119.Suure vereringe veenide üldskeem.
TÖÖVIHIK
120. Ülajäseme arterid .
Kaenlaarter, õlavarrearter, kodarluuarter, küünarluuarter,
121. Ülajäseme veenid .
õlavarreveen, küünarluuveenid, sõrmeveenid, kämblaveenid, kodarluuveenid.
122. Alajäseme arterid.
Reiearter, sääreluuarter, pindluuarter, niudearter.
123. Alajäseme veenid.
reieveen, alumine õõnesveen, reieveen, sääreluuveenid
124. Kõhuõõne arterid.
Kõhuõõnetüvi: ühismaksaarter, põrnaarter, vasak maoarter. Ülemine kinnisarter, alumine kinnisarter.
Paarisarterid: Keskne neerupealisarter, neeruarter, munandiarter.
125. Kõhuõõne veenid.
Alumine õõnesveen, neeruveenid, neerupealisveenid, munandiveenid/munasarjaveenid.
126-127. Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte. (arterioosrõngas)
Aju arterioosrõngas: eesmine ühisunearter, eesmised ajuarterid, sisemised unearterid, keskmised ajuarterid, tagumine ühisunearter, tagumised ajuarterid, ajupõhimiku arter, lüliarterid.
Venoosne: sisemine kägiveen, sigmaurge, ristiurge, urgete kokkuvool, sirgurge, ülemine noolurge, alumine noolurge.
128. Lümfi mõiste.
Lümf – seroosvedelik, osaleb ainevahetusprotsessides, tema kaudu satuvad mitmed ainevahetusproduktid verre.
129. Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnajuha , (Lümfi kogumise piirkonnad, suubumine vereringes)
Lümfisüsteemi moodustavad erineva läbimõõduga lümfisooned, lümfisõlmed ja lümfoidsed elundid. See on lisaära-voolusüsteem, täiendus venoossele süsteemile. Parem lümfijuha kogub llümfi oma harude kaudu rindkere , kaela ja pea paremalt poolelt ja paremast ülajäsemest ning suubub paremaase veeninurka – parema rangluualuse veeni ja parema sisemise kägiveeni ühinemiskohta. Rinnajuha kogub lümfi ülejäänud kehaosadest ja suubub vasakusse veeninurka. Rinnajuha algab kõhuõõnes parema ja vasaku nimmetüve ning sooletüve ühinemisel.
130.Lümfisõlme ehitus, ülesanne: (joonis 5)
enne vereringesse suubumist peab lümf läbima vähemalt ühte lümfisõlme. Lümfisõlm on filterorgan, kus muudetakse kahjutuks tõvestavad mikroorganismid .
131.Regionaalsed lümfisõlmed: on keha paindekülgedel, küünarlohus, kaenlaaugus, kubeme kolmnurgas, põlveõndlas, kõhuõõnes, kopsu väratis, kus kontrollitakse väga intensiivselt seal liikuvat lümfi.