Anatoomia teise kontrolltöö vastused (6)

Tallinn
Siseelundid
54. Seedekanali osad:

• Suuõõs
  
• Neel
  
• Söögitoru
  
• Magu
  
• Peensool
  
• Jämesool
  
• Kõverkäärsool
  
• Pärasool
  
• Pärak
  

55. Hammaste arv, liigid: (Joonis 11) Inimesel on kaks hammaste vahetust – piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20:

• 2 lõikehammast;
  
• 1 silmahammas;
  
• 2 purihammast.
  

Jäävhambaid on aga 32:

• 2 lõikehammast;
  
• 1 silmahammas;
  
• 2+3 purihammast (ees- ja tagapurihambad )
  

56. Hamba ehitus: (Joonis 11) Hammas koosneb juurekanalist, hambaõõnest, mida täidab säsi, kus sees on närvid ja veresooned , dentiinist, hambaemailist ja hamba kroonist .
57. Suured süljenäärmed ja sülje ülesanded organismis: (Joonis 11)
Suured süljenäärmed:

• 2 keelealust süljenääret;
  
• 2 lõuaalust süljenääret;
  
• 2 kõrvasüljenääret.
  

Sülje ülesanded:

• soodustab seedimist;
  
• soodustab rääkimist;
  
• omab bakteriotsiidset toimet (baktereid surmavat toimet);
  
• omab suuõõne pesemisfunktsiooni.
  

58. Kurgu lümfaatiline rõngas: (Joonis 11)
Koosneb kuuest lümfoidse koe kogumikust, mis omakorda moodustavad mandlid :

• suulaemandel/kurgumandel (2);
  
• neelumandel (1)- asetseb neelu laes ;
  
• keelemandel (1)- asetseb keele tagaosas , paralleelselt neelumandliga;
  
• tõrvemandlid (2)- asetsevad piirkonnas, kus keskkõrv avaneb neelu.
  

Need kuus mandlit saadavad välja õgirakke ehk lümfotsüüte, mis muudavad kahjutuks haigust tekitavaid mikroorganisme .
59. Mao asend, osad. Maomahl . (Joonis 11)
Magu asetseb vasakul pool roidekaarte all. Magu mahutab 1-4 liitrit (enamasti 1-2 liitrit). Magu on põhiliselt alla neelatud toidu reservuaar , kus toimub ka tagasihoidlik seedimine.
Mao osad:

• põhimik
  
• väike kõverik
  
• suur kõverik
  

Maomahl koosneb vesinikkloriidist HCl, ensüümidest ja limast. Lima katab mao sisepindu ning kaitseb magu iseenda seedimisest.
60. Maks, sapipõis, pankreas, nende asend, seondumine seedekanaliga: (Joonis 11)
Maks – asetseb roidekaare all, on hiiglasuur nääre (~1,5 kg), osaleb seedetalitluses (toodab sappi , mis omakorda muudab rasva tilkadeks). Sapp on neutraliseerija, mis neutraliseerib maost tulevat massi.
Sapipõis – reservuaar. Toimub vee tagasi imendumine organismi.

Pankreas – ehk kõhu nääre. Toodetakse kõiki ensüüme, mis on seedimiseks vajalikud.

Seondumine seedekanaliga:
61. Peensoole ja jämesoole iseloomulikud ehituslikud tunnused, ülesanded:
Peensoole sisepinnal on limaskestakurrud, mille külge kinnituvad limaskesta hatud (pikkus 1 mm). Hattude pinnal toimubki seedimine – ainete lagundamine ja imendumine verre ning lümfi. Soole seinas on pikilihased ja ringlihased. Nende töö tulemusena liigub soole sisu edasi.
Jämesoole ehituslikud elemendid on: jämesoole pikilihaspaelad (3); kopad; rasvripikud; poolkuukurrud. Jämesooles jätkuvad bakteriaalsed protsessid (lagundamine), vee ning mineraalide imendumine. Samuti moodustub väljaheide. Ringlihased oma kokkutõmbe tulemusena põhjustavad koppade ja poolkuukurdude teket. Mis omakorda tekitab lainelist kontraktsioon.
62. Loetle hingamisteed : (Joonis 12)

• ninaõõs
  
• neel
  
• hingetoru ehk trahhea
  
• kopsutoru ehk peabronh
  
• bronhiaalpuu (verekapillaar→allveool)
  

63. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: (Joonis 12) ülemised hingamisteed (neel ja üüs) kuni kõrini on luulise toestusega. Alates kõrist kuni bronhioolideni on kõhreline toestus. Peenikestes bronhides ehk bronhioolides toestavad seinu üksikud kõhretükikesed, millede vahel on silelihaskiud.
64. Kõri ehitus, ülesanded, häälepaelad: (Joonis 12)
Kõri on alumiste hingamisteede algus ja teda toestavad mitmed kõhred, millest suurim on kilpkõhr. Tema taga on kaks pilkkõhret. Kõri katab kõrikaas, mis neelamisel sulgub. Kõris on aga pilk- ja kilpkõhrede vahel ka paarilised häälepaelad. Välja hingatav õhk paneb häälepaelad võnkuma ja tekibki hääl. Seega rääkida saame vaid välja hingates. Seega ongi kõri otsesteks ülesanneteks õhu juhtimine ning hääle tekitamine.
65. Trahhea ehitus, asend teiste organite suhtes: (Joonis 12)
Trahhea ehk hingetoru asub kaela eespinnal, mis on toestatud 15-20 kõhrelise poolrõngaga. Tagasein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. Trahhea jaguneb omakorda kaheks kopsutoruks ehk peabronhiks.
66. Bronhiaalpuu ehitus: (Joonis 12) trahhea jaguneb kaheks peabrongiks, millest vasak on märgatavalt pikem kui parem. Peabronh jaguneb sagarabronhideks (vasakusse kopsu 2 sagarabronhi / paremasse 3). Kummaski kopsus on ~10 segmenti . Sagarabronhid kummaski kopsus jagunevad kümneks segmendibronhiks. Segmendibronhid veel omakorda aga bronhioolideks (läbimõõt alveoolid .
67. Kopsu välisehitus, asend rindkeres : (Joonis 12) kopsud asetsevad rindkeres diafragma peal ja kopsutipud ületavad rangluu ~2 cm ulatuses. Põhimikuga asub diafragmal ehk vahelihasel ja kopsu keskmist sisemist nim kopsuväratiks, mida läbivad peabronh, arterid ja veenid . Kops jaguneb lõhede varal sagarateks. Vasakus kopsus 2 sagarat, paremas 3. Need omakorda jagunevad 10`ks segmendiks. Igasse segmenti siseneb oma bronhi, arteri ja veeni haru – seega iga segment talitleb iseseisva kopsuna. 10+10 väikest kopsu talitlevad.
68.Gaasivahetus alveoolis: (Joonis 12) SKEEM!!!
69. Selgitada kopsu- ja rinnakelme tähtsust hingamisel: (joonis 12)
Kopsukelme on sidekoeline õhuke kate, mis on kopsukoega tihedalt kokku kasvanud. Rinnakelme on tihedalt kokku kasvanud rindkere seinaga. Kelmed moodustavad vähesel määral seroosset vedelikku. Baktereotsiidne toime ja vähendab hõõrdumist.
Hingamislihaste töö tulemusena rindkere õõne maht suureneb, kopsukelme õõs laieneb (kopsukelme õõnes on madalam rõhk kui väliskeskkonnas. St negatiivne rõhk) ja temas olev rõhk langeb veelgi. Kops liigub rindkere seinte suunas iminapa põhimõttel. Õhk imetakse seetõttu kopsu.
70. Nimetada erituselundid : neerud, nahk (naha higinäärmed), kopsud, seedetrakt.
71. Kuseelundkonda kuuluvad: (Joonis 13) neerud, kusejuhad , kusepõis, kusiti.
72. Neeru asend, neeru ümbritsevad kihnud: (joonis 13) Neerud asetsevad kahel pool lülisammast viimaste rinnalülide ja esimeste nimmelülide kõrgusel. Neeru välispinna ehk ümbritsevad kihnud moodustavad:

• fibrooskihn;
  
• rasvkihn;
  
• neeru sidekirme – hoiab neerusid paigal.
  

73. Neeru siseehitus: (joonis 13) neeru koor, neeru sambad, neeru säsipüramiidid, neeruvaagen. Neerust väljub kusejuha . Neeru sisenevad neeru arter ja neeru veen .
74. Nefroni ehitus, talitlus, arv: (joonis 13) nefron on neeru ehituslik- talitluslik ühik. Kummaski neerus on ~1 miljon nefronit (korraga töötab 1/3 nefronit, 2/3 on reservis). Nad asetsevad nii neeru koores kui säsis. Nefroni ülesandeks vere filtreerimine. Nefronid moodustavadki neeru.
75. Esmase ja lõpliku uriini teke: (joonis 13)
Esmane uriin: esmasuriin tekib vere vedela osa filtreerumisel verekapillaaride päsmakese kihnu. Vereplasma valgud aga ei filtreeru ning viimasoon viib need valgud minema. Ööpäevas filtreerub umbes 100 liitrit.
Lõplik uriin: lõplik uriin tekib, kui vere vedel osa on filtreerunud päsmakese kihnu ja hakanud mööda väänilist torukest edasi liikuma korjetorukese suunas, mis omakorda avaneb neeruvaagnesse. Lõpliku uriini tekkel imendub täielikult glükoos (energia allikas), valikuliselt vastavalt vajadusele vesi ja mineraalid, visatakse välja karbamiid . Ööpäevas tekib umbes 1,5 liitrit lõplikku uriini.
76. Kusepõie ehitus, asend, kusiti ehitus: kusepõis asetseb väikevaagnas. Maht umbes 500-700 milliliitrit. Tegu on lihaselise õõneselundiga, millel kolmekihiline sein. I sisesein on hästi kurruline limaskest, mis sisaldab palju närvilõpmeid. Kurrud lamenevad põie täitumisel. II keskmine on kolmekihiline limaskest, mille kokkutõmbel uriin väljundatakse. III välimine kusepõit kattev sidekoeline paks kest.
Naise kusiti pikkus on ~3 cm, meestel ~20 cm. Meestel tahteline kusiti sulgemine on võimalik sulgurlihasega, mis asub vahetult pärast eesnääret. Naistel on võimalik sulgemine sulgurlihasega, mis asetseb lahklihases. Kusiti avaus naisel on tupe avast eespool , mehel aga kusiti tipus.
77. Nimetada mehe välimised ja sisemised suguelundid , üksikosade ülesanded: (joonis 14)
Välimised: 1)munandikott;
2) suguti .
Sisemised: 1) munandid (2) – neis toimub spermatosoidide valmimine;
2)munandimanused (2) – spermavedeliku lisamine;
3) seemnejuhad (2);
4)ampullid (2) – spermavedeliku lisamine;
5)eesnääre (1) – spermavedeliku lisamine;
6)purskejuha (1).
78. Spermide teke ja kulg mehe organismis: (joonis 14) Spermid tekivad terve eluaeg munandites. Pidevalt spetsiaalsetes epiteelrakkudes. Edasi liiguvad spermid munandimanusesse, kus neile lisandub sperma vedelikku. Mööda seemnejuha suunatakse ampullidesse, kus lisatakse veelkord sperma vedelikku. Edasi liigub sperma eesnäärmesse, kus lisatakse viimast korda spermavedelikku, ja sealt läbi eesnäärme mööda purskejuha sperma väljub.
79. Nimetada naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded: (joonis 14)
Välimised: 1) suured ja väikesed häbememokad – sisemiste elundite kaitse ( sisepind kaetud limaskestadega, millel antibakteriaalne toime);
2) kliitor ehk korgaskeha – erektsiooni võimega.
Sisemised: 1) tupp – nii suguakti toimumise paik, kui ka sünnitustee;
2) emakas – loote kasvamine;
3) munajuhad (2) – viljastamisprotsess;
4) munajuhalehtrid (2) – võtavad vastu munaraku;
5) munasarjad (2) – munarakkude ja hormoonide tootmine.
Suured häbememokad – paksud naha kurrud, mis on seest kaetud limaskestaga.
Väikesed häbememokad – limaskestakurrud, mis piiravad tupeava.
Kliitor – korgaskeha, erektsiooni seisundis täitub verega.
80. Ovulatsioon , menstruatsioon :
Ovulatsioon – munaraku valmimine ning väljumine munasarjast.
Menstruatsioon – emaka limaskesta irdumine.

Südame-veresoonkond

81. Südame asend: (joonis 4) süda paikneb kahe kopsu vahel diafragma peal. Tema tipp on suunatud ette alla ning põhimik taha üles.
82. Südame osad, nendesse sisenevad ja väljuvad veresooned: (joonis 4) süda koosneb kokku neljast kambrist: 2 kojast (parem ja vasak koda) ja 2 vatsakesest (parem ja vasak vatsake ). Sisenevad veresooned on ülemine ja alumine õõnesveen ja kopsuveenid. Väljuvad veresooned on aordid ning vasak ja parem kopsuarter.
83. Südame seina ehitus: sein on kolmekihiline:

kõige sisemine on õhuke sidekoeline endokard (sellest on tekkinud südameklapid);

südamelihas müokard (ülesandeks vere liikuma panek);

sidekoeline epikard (katab müokardi) – suurte veresoonte juures epikard pöördub tagasi ja moodustab südame pauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb perikardi õõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku, millel on bakteriotsiidne toime ning ta vähendab hõõrdumist.
84.Südame klapid , nende tähtsus: (joonis 4) südame klapid on endokardi tekitised. Ülesandeks tagada vere ühesuunaline voolamine. Klapi hõlmadele kinnituvad kõõlusheelikud, mis teise otsaga on seotud vatsakese põhjas asuvate näsalihastega. Näsalihased ei luba klappe pöörduda kotta tagasi.
85.Südame paun , selle tähtsus: epikard pöördub suurte veresoonte juures tagasi ja moodustab südame pauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb mõne millimeetri laiune perikardi õõs, milles on vähesel määral seroosset vedelikku, mis omab antibakteriaalset toimet ja mis vähendab hõõrdumist.
86.Südame enda verevarustus : (joonis 4) oluline on, et südame enda verevarustus oleks hea. Südant ennast varustavad arteriaalse verega kaks pärgarterit. Nad ümbritsevad südant, jagunevad peenikesteks harudeks , toidavad südant. Südames tekkiv venoosne veri kogutakse südame veenidesse, mis suubub pärgurkesse, mis omakorda suubub südame paremasse kotta.
87.Südame erutus -juhtesüsteem: (joonis 4) erutus tekib südames eneses . Erutus algab siinussõlmes ja atrio-ventrikulaarsõlmes ehk kodade-vatsakeste vahelises sõlmes. Ta on ebatüüpilistest lihaskiududest üles ehitatud, mis on võimelised erutust tekitama ja seda edasi kandma. Moodustab südames eneses sõlmede süsteemi (südameslihases 2 sõlme ja 1 kimp).
88.Südame närvid: südame kokkutõmmete tugevust ja rütmi juhib vegetatiivne närvisüsteem. Jaguneb kaheks: 1)parasümpaatilise närvisüsteemi osa – X peaajunärv ehk uitnärv. Aeglustab südame rütmi ja vähendab kontraktsioonide tugevust; 2)sümpaatiline osa – tugevdab südame kontraktsioonide tugevust ja kiirendab rütmi.
89.Väike vereringe , selle algus, lõpp, ülesanne: (joonis 5) väike vereringe ehk kopsu vereringe algab paremast vastakesest. Vatsakesest saab lähtuda vaid üks veresoon, milleks on kopsu tüvi, mis suundub kopsu. Veri annab seal ära süsihappegaasi ning võtab juurde hapnikku. Veri muutub arteriaalseks ning suundub südame vasakusse kotta kopsu veenidena.
90.Suur vereringe, selle algus, lõpp, ülesanne: (joonis 5) suur vereringe ehk keha vereringe algab vasakust vatsakesest aordi kaudu ja suundub kogu kehase, andes ära hapnikku ning võttes juurde süsihappegaasi. Veri muutub venoosseks ja koguneb õõnesveenidesse ja pärgurkesse, mis lähevad südame paremasse kotta.
91.Ülajäseme arterid ja veenid: (joonis 7) jäset varustavad arteriaalse verega arterid, mis paiknevad suhteliselt sügaval lihaste vahel. Venoosne veri voolab tagasi kahel moel: a)mööda süvasid veene, mis kulgevad paralleelselt kahekaupa arteritega; b)mööda pindmisi ehk nahaveene. Tagasivool on seega kahekordne. Ülajäseme arterid on:

• kaenla arter;
  
• õlavarre arter;
  
• süva õlavarrearter;
  
• kodarluu arter;
  
• küünarluu arter;
  
• pihukaared;
  
• kämbla arterid.
  

Iga sõrm on varustatud nelja arteriga.
Ülajäseme veenid jagunevad süvad veenid ja pindmised veenid. Süvad veenid on:

• ülemine õõnesveen;
  
• rangluu alune veen;
  
• süvad õlavarre veenid;
  
• süvad küünarluu veenid;
  
• süvad kodarluu veenid.
  

Pindmised veenid on:

• kodarluu nahaveen ;
  
• küünarluu nahaveen;
  
• keskpidine veen;
  
• küünarluu nahaveen;
  
• kodarluu nahaveen.
  

92.Alajäseme arterid ja veenid: (joonis 8) Alajäseme arterid on:

• reiearter;
  
• süvareiearter;
  
• õndlaarter;
  
• eesmine sääreluuarter;
  
• tagumine sääreluuarter;
  
• pindluu arter;
  
• pöiakaar;
  
• pöiaarterid (5);
  
• tallakaar;
  
• taldmised pöiaarterid;
  
• varbaarterid.
  

Alajäseme süvad veenid on:

• alumine õõnesveen;
  
• reieveen;
  
• süva reieluuveen;
  
• 2 süva pindluuveeni;
  
• 2 süva sääreluu veeni.
  

Alajäseme pindmised veenid on:

• reieveen;
  
• suur nahaveen;
  
• väike nahaveen.
  

Väike nahaveen suubub suurde nahaveeni. Suur nahaveen läheb reieveeni.
93.Kõhuõõne arterid ja veenid: (joonised 6 ja 9) kõhuõõne arterid jagunevad paaris ja paarituteks arteriteks . Paaris arterid on neeruarterid ja munasarja ehk munandi arterid. Suured ja võimsad arterid on paaritud. Paaritutest veenidest moodustub maksa värati veenisüsteem. PS! Vaata tv joonistelt 6 ja 9 arterid ja veenid!
94.Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte: (joonis 10) Ajust venoosse vere äravooluks on kõvakelme sees olevad urked ehk siinused , mis asendavad suuremaid veene. Nt ülemine noolurge .
95.Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnalümfijuha, lümfi kogumise piirkonnad, suubumine vereringesse: (joonis 5) (kehas olev värvuseta vedelik on lümf. Lümf on teine vere tagasivoolu võimalus.) Rakkude vahele jäävad koe mahlaga ruumid. Kui koe mahl siseneb lümfi kapillaaridesse ja rikastub sealsete rakkude ehk lümfotsüütidega, siis nimetatakse teda lümfiks. Lümfi kapillaarid algavad rakkude vahelt umbsete torukestena ja koonduvad suuremateks lümfi soonteks. Lümfi sooned moodustavad kehas omakorda 2 lümfi juha . Mõlemad lümfijuhad suubuvad venoosnurka, mille moodustavad vastava poole sisemine kägiveen ja rangluualune veen.
96.Lümfisõlme ehitus, ülesanne: (joonis 5) enne vereringesse suubumist peab lümf läbima vähemalt ühte lümfisõlme. Lümfisõlm on filterorgan, kus muudetakse kahjutuks tõvestavad mikroorganismid.
97.Regionaalsed lümfisõlmed: on keha paindekülgedel, küünarlohus, kaenlaaugus, kubeme kolmnurgas, põlveõndlas, kõhuõõnes, kopsu väratis, kus kontrollitakse väga intensiivselt seal liikuvat lümfi.
98.Millistes organites ei ole lümfisooni ja lümfisõlmi, miks?: Lümfisooni ei ole seroossetes õõnetes: 2 südame pauna vahel, kopsu ja rinnakelme vahelises õõnes, liigeseõõnetes, ajukelmetes ja ajuvedelikus. Seroossetes õõntes pole lümfisooni, kuna nad toodavad ise bakteriotsiidset vedelikku ning ei vaja lisakaitset. Seega võib öelda, et nad on ise kaitsevõimega!