AJAKIRI KULTUUR JA ELU (1)

TARTU ÜLIKOOL
SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND
AJAKIRI KULTUUR JA ELU
Analüüs
Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076)
Juhendaja : professor Marju Lauristin
Koostaja : Marie Udam
Tartu 2012
SISUKORD

SISUKORD…………………………………………………………………………………..2
1. SISSEJUHATUS…………………………………………………………………………..3
2. AJALUGU………………………………………………………………………………...4
3. OMANIK………………………………………………………………………………….5
4. TOIMETUS ………………………………………………………………………………..6
5. AUTORKOND……………………………………………………………………………7
6. STRUKTUUR……………………………………………………………………………..9
7. FUNKTSIOONID………………………………………………………………………..12
8. SISU……………………………………………………………………………………....13
9. VORM…………………………………………………………………………………....18
10. SIHTAUDITOORIUM JA LEVIK…………………………………………………….21
11. KOKKUVÕTE…………………………………………………………………………22
KASUTATUD ALLIKAD…………………………………………………………………23
1. SISSEJUHATUS
Põhjus, miks valisin meediakanali analüüsi teemaks ajakirja Kultuur ja Elu, seisneb selles, et ma ei olnud väljaande temaatika ja siusuga kursis, kuid soovisin sellest rohkem teada saada.
Ajakiri Kultuur ja Elu on Eestis ilmuv rahvusliku suunitlusega kultuuriajakiri, mille kesksed teemad on seotud lähiajaloo ja ennekõike Nõukogude-vastase vabadusvõitluse ning Nõukogude režiimi kuritegudega. Ajakirja eesmärgiks ei ole käsitleda süva- ja professionaalset kultuuri, vaid just seda osa kultuurist, mis üldjuhul kultuuriajakirjanduses kajastust ei leia. Sellegipoolest ilmub Kultuuris ja Elus arvamusi ja käsitlusi ka nüüdiskultuuri teemadel .
Ajakirja on analüüsitud Kultuuri ja Elu numbrite 4/2010, 1/2011, 2/2011 ja 3/2011 põhjal.
Esmalt on antud ülevaade ajakirja ajaloost. Seejärel on iseloomustatud Kultuuri ja Elu omanikku , toimetust ning autorkonda. Kirjeldatud on ajakirja struktuuri ja funktsioone lähtudes põhivaldkondadest ja rubriikidest, mis on väljaandele iseloomulikud. Lähemalt on vaadeldud kultuuriajakirja sisu vastavalt temaatikale ja kesksetele probleemidele. Hinnatud on lugude vormi valikut, autorite suhtlemisstiili ja ajakirja kujundust. Iseloomustatud on ajakirja sihtauditooriumi ja antud ülevaade levikust.
2. AJALUGU
Kultuur ja Elu on eesti kultuuriajakiri, mis ilmub aastast 1958. Kuni 1960. aastani kandis ajakiri nime Kultuuritöötaja. Nõukogude ajal oli see Eesti NSV Kultuuriministeeriumi ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu kuukiri. Ajakiri käsitles eelistatult seda osa kultuurist, mis jääb väljapoole professionaalide loodud kultuuri. Algselt oli ajakiri mõeldud kultuuritöötajate abistamiseks . Muuhulgas avaldas ajakiri lühinäidendeid. Kultuuris ja Elus ilmus pikka aega fotokunsti rubriik . Aastal 1971 oli ajakirja tiraaž 30 000. [1]
Aastal 1989 oli ajakirja Kultuur ja Elu trükiarv 29 000. [2]
Alates 1990. aastatest on see rahvusliku suunitlusega ajakiri, mille põhiteemad on Nõukogude režiimi kuriteod ning Nõukogude-vastane vabadusvõitlus. Ajakirja peatoimetajad on olnud Friedrich Issak, Sirje Endre [1984–1993] jt. [1]
Aastast 1989 andis Kultuuri ja Elu toimetus välja ka eesti- ja ingliskeelset ajalehte Eesti Elu, mille peatoimetajad olid Andres Herkel, Ann Must jt. Eesti Elu ei ilmu enam. [1]
3. OMANIK
Kultuur ja Elu on ainuke erakapitalil põhinev kultuuriajakiri Eestis. [3]
“Kultuuri ja Elu” kaubamärk kuulub OÜle Markleis, mis asub Tallinnas aadressil J. Köleri 8. Ettevõtte juht ning omanik on ajakirja Kultuur ja Elu peatoimetaja Tea Kurvits . Osaühing asutati 2. veebruaril 1998. aastal. OÜ Markleisi tegevusalaks on ajakirjade ja muu perioodika kirjastamine. Ettevõte kuulub autoriõigusega kaitstud ettevõtete hulka, mille põhikapital on 40 000 Eesti krooni (2557 eurot). OÜ Marklaisil on kaks filiaali : Tallinnas asuvad Kunstistuudio Maalilaager ja Kadrioru Kunstiklubi . [4; 5; 6]
4. TOIMETUS
Ajakirja Kultuur ja Elu peatoimetaja on Tea Kurvits. Toimetajad on Mart Peoleo ja Lea Arme. Reklaamiga tegeleb Maris Abel . Toimetus asub Tallinnas aadressil J. Köleri 8 teisel korrusel. Toimetuse postiaadress on 10502 Tallinn, pk 200. [3]
5. AUTORKOND
Ajakirjal Kultuur ja Elu on püsiautorkond, mis koosneb peamiselt kultuuriajakirjanikest, ajaloolastest, kunstnikest ja teistest kultuuriinimestest. Mõne teema käsitlemiseks tellitakse aga lugu mõnelt antud teemaga kursis olevalt spetsialistilt. Kuna ajakiri ilmub vaid neli korda aastas (märtsis, juunis, septembris ja detsembris), siis on peatoimetaja Tea Kurvits ainuke, kes töötab ajakirja heaks põhikohaga. Teised ajakirjanikud on üldjuhul tegevad mõnel teisel (ajakirjas kirjutatavate artiklite temaatikaga seotud) alal.
Järgnevalt on antud ülevaade ajakirja autorkonda kuuluvatest autoritest ja nende kajastatavast põhitemaatikast ajakirja viimase nelja numbri põhjal.
Ajakirja peatoimetaja Tea Kurvits kirjutab kriitilise sisuga toimetaja veergu.
Ajakirjanik Velly Roots tegeleb intervjuude kirjutamisega. Analüüsitavast neljast ajakirja numbrist on tema intervjuud kirjutanud kolme. Intervjuud on tehtud muinsuskaitsetegelase Jaan Tamme (1/2011), dirigentide Anu ja Kadri Tali (2/2011) ning kirjanik Ira Lemberiga (3/2011).
Autorkonda kuulub Peep Varju, kes on Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni tegevesimees ja Memento Tallinna Ühenduse ajalootoimkonna liige. Samuti küüditati tema ja ta pere 1941. aasta juunis Siberisse. Peep Varju käsitletavad teemad on seega enamasti ajalookesksed ning põhinevad paljuski isiklikul kogemusel . Samas aga kirjutas ta Kultuuri ja Elu kevadnumbris 1/2011 arvamusloo kirjanik Sofi Oksanenist. Ajakirjaniku lood on tihti kriitilised ja rahvuslikult meelestatud.
Ajakirjale Kultuur ja Elu kirjutab ajaloohuviline ning Enn Tarto abikaasa Piret Tarto. Artiklite põhitemaatika on seotud lähiajalooga.
Ajakirja autorite hulka kuulub arhitekt Kuno Raude, kes on neljas käsitletavas numbris kirjutanud kaks persoonilugu ( Roland Reaganist (1/2011) ja Harald Nugiseksist (3/2011)) ning ühe arhitektuuriga seotud artikli – loo Maarjamäe mälestusväljaku sünnist (2/2011).
Ajaloolase ja Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi liikme Jüri Kotšinevi põhiteemaks on Saksa vägede võitluse uurimine Teises maailmasõjas. Ajakirja sügisnumbris 3/2011 ilmub ka portreelugu ajakirjanikust endast.
Autorkonda kuulub sõjaajaloo uurija Vaino Kallas, kes võitles Teises maailmasõjas Kuramaal. Autori artiklite temaatika lähtub peamiselt isiklikust kogemusest.
Muusiku ja helilooja Alo Põldmäe lood ilmuvad ajakirja muusikarubriigis. Neljas viimases ajakirja numbris on Alo Põldmäe sulest ilmunud kaks persoonilugu ( Leonhard Neumanist (4/2010) ja Roman Toist (2/2011)) ning artikkel Estonia kontsertklaverist (1/2011).
Kultuuri ja Elu heaks töötab ajakirjanik Aino Siebert, kes elab Saksamaal. Seega on tema artiklid seotud Saksamaa ajaloo ja kultuurieluga.
Ajakirjanik Jaanika Kressa tegeleb enim viimase aja kultuurisündmuste käsitlemisega, kuid sündmused, mida puudutatakse, on paljuski seotud ajakirja põhitemaatika lähiajalooga.
Ajakirjanik Virkko Lepassalu tegi ajakirja numbris 4/2010 intervjuu filosoof Mart Raukasega. Numbris 2/2011 ilmus WikiLeaksi analüüsiv artikkel. Mõlemas loos esineb uuriva ajakirjanduse elemente.
Geograafiaprofessor Ott Kurs on käsitletavates Kultuuri ja Elu numbrites kirjutanud kaks persoonilugu ( Villem Ernitsast (3/2011) ja Rein Sepast(3/2011)).
Ka pedagoog Heiki Vaibla on viimase nelja ajakirja numbri põhjal otsustades orienteeritud persoonilugudele ( Patrick von Glasenappist (2/2011) ja Rein Sepast (3/2011)).
Kunstiprofessor Tiiu Talvistu tegeleb ajakirja kunstirubriigiga. Käsitletavas neljas numbris on tema sulest ilmunud kaks artiklit Eesti kunstist ja kunstnikest paguluses (4/2010; 2/2011).
Kultuuriajakirja käsitletavas neljas numbris on ilmunud artikleid ka autoritelt, kes ei kuulu ajakirja püsiajakirjanike hulka. Tegemist on teemavaldkonna spetsialistidelt tellitud artiklitega. Ajakirja numbris 1/2011 ilmus MTÜ Julius Kuperjanovi Seltsi kiri Vabariigi Presidendile , milles palutakse leitnant Julius Kuperjanovi osa Eesti Vabariigi iseseisvuse loomisel ja Vabadussõja võidu saavutamisel ümber hinnata. Raamatukoguhoidja Ene Ruder aga räägib ajakirja samas numbris oma küüditatud vanaema loo. Ajakirja numbris 2/2011 annab ajaloolasest ajakirjanik Riho Paramonov põhjaliku ülevaate esimesest naisajakirjanikust Nellie Blyst.
5. STRUKTUUR
Väljaande Kultuur ja Elu igas vaadeldavas numbris on esindatud järgmised rubriigid: „Toimetaja veerg “, „Intervjuu“, „Arvamus“, „ Minevik ei unune“ ja „Elu“. Tähelepanuväärne on see, et kultuuriajakirja ainult kolmes vaadeldavas numbris neljast (4/2010, 2/2011, 3/2011) esineb rubriik pealkirjaga „Kultuur“, kuid vahest on rubriigi puudumine põhjendatav sellega, et ajakirja numbris 1/2011 oli esindatud rubriik „ Muusika “. Ühes numbris neljast (1/2011) on ilmunud rubriik pealkirjaga „Tagasivaade“. Kultuuri ja Elu suvenumbris 2/2011, mis ilmus samaaegselt juuniküüditamise aastapäevaga, oli esindatud rubriik „Juuniküüditamine“.
Ajakirja sisekaanel ilmub tihti kriitilise sisuga toimetaja veerg, mida kirjutab peatoimetaja Tea Varrak .
„Intervjuu“ on ajakirja löökrubriik, mis on paigutatud väljaande algusesse . Sellest, et tegemist on ühe tähtsaima artikliga ajakirjas annab aimu ka see, et tavaliselt intervjueeritakse mõnda tuntud kultuurielutegelast, kuigi üldjoontes püüab ajakiri kajastada vähem tuntud kultuurilooliselt oluliste inimeste tegemisi. Numbris 4/2010 ilmus intervjuu filosoofi ja esseisti Mart Raukasega. Kevadnumbris 1/2011 avaldati intervjuu Muinsuskaitse Seltsi esimehe Jaan Tammega. Suvenumbrist 2/2012 sai lugeda intervjuud dirigentidest kaksikõdede Anu ja Kadri Taliga. Numbrist 3/2012 oli võimalik lugeda intervjuud kirjanik Ira Lemberiga. Intervjuud annavad ülevaate kultuuritegelaste karjäärist ja loomingust, elust, lapsepõlvest ning mälestustest. Lugudes on intervjueeritavate kaudu püütud edasi anda Eesti aja- ning kultuurilugu. Kirjanik Ira Lemberi elu on aga käsitletud tema kui Prantsuse Lütseumi õpilase vaatenurgast.
Igas numbris on mitme artikliga esindatud arvamuse rubriik. Arvamusi on kirjutanud erinevad autorid teemadel, mis varieeruvad seinast seina. Käsitletavad peateemad on ajalugu ja rahvuslus . Samuti ilmub Kultuuri ja Elu numbri 1/2011 samas rubriigis artikkel pealkirjaga „Sofi Oksanen – Eesti suursaadik Soomes“, kus Memento Tallinna Ühenduse liige Peep Varju vastab Piret Tali kriitikale Sofi Oksaneni kohta. Sama numbri samas rubriigis ilmub ka MTÜ Julius Kuperjanovi Seltsi „Kiri Vabariigi Presidendile“. Ajakirja numbris 3/2011 ilmub arvamuse rubriigis aga ka ajakirjanik Jüri Kotšinevi portreelugu.
Nagu nimigi ütleb, käsitleb rubriik „Minevik ei unune“ ajalugu. Teemavaldkondade ring on küllaltki piiratud. Peamisteks teemadeks on Teine maailmasõda ning sellele järgnenu. Ajakirja neljas vaatluse all olevas numbris on selles rubriigis esindatud järgmised teemad: eestlaste elu Siberis , küüditamine, rahvad , kes võitlesid oma vabaduse nimel, metsavendlus, eestlaste osalemine sõjas, inimsusevastased kuriteod. Ajakirja numbris 4/2010 on samas rubriigis avaldatud katkend Herbert Lindmäe raamatust „Suvesõda Järvamaal 1941“.
Rubriigis pealkirjaga „Elu“ on teemasid seinast seina. Olulisimal kohal on persoonilood nii elavatest kui ka surnud tähelepanu väärivatest inimestest. Tihti ilmuvad lood nende kultuuritegelaste juubelite puhul. Samas rubriigis on neljas väljaandes kahest antud ülevaade ühest Saksamaa linnast. Ajakirja numbri 1/2011 samas rubriigis tutvustatakse näiteks aga lätlaste filmi sõjast ja armastusest pealkirjaga „Tants kolmekesi “. Ajakirja suvenumbri 2/2011 „Elu“ rubriigis ilmub ka uuriva ajakirjanduse elementidega artikkel „ Karvane käsi WikiLeaksi kraanil“.
Ajakirja kultuurirubriigis kajastatakse põhiliselt tänapäeva kultuurisündmusi ja -inimesi, vähem ajalugu. Kultuuri ja Elu talvenumbris 4/2010 kirjutatakse näiteks 2010. aastal välja antud Saksamaa muusikaauhinnast ning kultuuri hoidmise võimalustest digiajastul. Ilmub ka persoonilugusid.
Kultuuri ja Elu kevadnumbris 1/2011 ei ole rubriiki pealkirjaga „Kultuur“, kuid selle asemel on esindatud rubriik „Muusika“, sest selles numbris puudutvad kõik kultuuriteemad muusikat. Rubriigis ilmuvad artiklid Estonia kontsertklaveri 60. aastapäevast, lugu muusik Uno Tambrest ning ülevaade Neeme Järvi kontserdiõhtust Baden -Badenis.
Ajakirja kevadnumbris 1/2011 on esindatud rubriik pealkirjaga „Tagasivaade“, milles on kolm persoonilugu siit ilmast juba lahkunud märgilise tähendusega inimestest.
Väljaande numbris 2/2011 on eraldi rubriik „Juuniküüditamine“, milles on kaks artiklit. Ühes neist kirjeldab küüditamist ja selle ajalugu oma kogemuste põhjal Peep Varju. Teisena on esitatud katkend Artur Vesseriku laagriaastate mälestusraamatust „Ma armastasin Eestit“.
Ajakirja Kultuur ja Elu püsirubriigid on „Toimetaja veerg“, „Intervjuu“, „Arvamus“, „Minevik ei unune“ ja „Elu“. Alati on esindatud ka kultuurirubriik, kuid numbris 1/2011 oli see asendatud rubriigiga „Muusika“, kuna kõik kultuurisündmusi ja -tegelasi puudutavad lood käsitlesid sel korral muusikat. Vastavalt artiklite sisule võib rubriike juurde tekkida või ära kaduda. Näiteks esines rubriik pealkirjaga „Juuniküüditamine“ vaid numbris 2/2011, mil küüditamisest möödus 70 aastat.
Peale rubriikide on paljud artiklid jaotatud ka eraldi pealkirjaga alarubriikideks, mis esinevad ajakirja paberväljaandes artikli juures. Alarubriigid võivad kattuda suurema rubriigi nimetusega, kuid mitte alati. Analüüsitud numbrites esineb järgmisi alapealkirju, mis ei kattu põhirubriigi nimetusega: kultuuri lugu, aegade side, portree, kunst .
Ajakirja paberväljaande teemade jaotus on veidi ebaloogiline. Näiteks sügisnumbri 3/2011 paberväljaande sisukorra järgi kuulub lugu pealkirjaga „Kultuur ja elu“ arvamuse rubriiki, samas kui artikli enda juures on alapealkiri „Portree“. Ajakirja veebiväljaandes (kultuur.elu.ee) on aga sama artikkel paigutatud „Elu“ rubriiki.
6. FUNKTSIOONID
Ajakirja põhifunktsioon on inimeste kultuuriline harimine väljaspool süvakultuuri piire. Valgust antakse Eesti lähiajaloos toimunud sündmustele. Ajakirja vaatepunkt on selge: võõrvallutajaid mõistetakse hukka. Seega on ajakirja funktsiooniks rahvusliku meelsuse süvendamine ja säilitamine. Ajakiri püüab kujundada lugeja maailmavaadet .
Ajakirjal on vähemal määral olemas ka meelelahutuslik funktsioon. Peamiselt ilmneb see persoonilugudest ja intervjuudest, mis on sisult vähem maailmavaatelised ning seega kergemad.
Kuna Kultuur ja Elu põhineb erakapitalil, siis võiks eeldada, et funktsioon ajakirja enda lähtepositsioonilt võiks olla kasumi teenimine , kuid kuna tegemist on üsna väikese lugejaskonnaga niššitootega, siis ei teeni väljaanne seda eesmärki.
7. SISU
Ajakirjas Kultuur ja Elu ilmuvad artiklid võib sisu poolest tinglikult jagada nelja kategooriasse: isikulood, ajalooülevaated, arvamused ja lood kultuurisündmustest.
Isikulugusid ilmub intervjuude, mälestus- ja portreelugude ning arvamustena. Samuti esineb lugusid inimeste elust ja saatusest ning üks lugu, mis näitab inimest läbi tema kunstkogu prisma .
Ajakirja Kultuur ja Elu neljas analüüsitavas numbris on ilmunud järgmised intervjuud: „Filosoof Mart Raukas – hinnatud poliitiline erak “ (4/2010), „Jaan Tamm: „Uute hoonete püstitamisel peaksime silmas pidama vastava ala miljööväärtuslikkust, muinsuskaitse-sõbralikkust!““ (1/2011), „Anu ja Kadri Tali. Kahe heledapäise tüdrukutirtsu tee Suurde Muusikasse“ (2/2011) ja „Kirjanik Ira Lember . Lycée Français – mon amour “ (3/2011). Intervjuud on võrreldes teiste isikulugudega kõige neutraalsemad ehk ajakirja üldised rahvuslikud ja lähiajaloolised suunitlused on võrreldes teiste artiklitega vaoshoitumad. Neis käsitletakse intervjueeritavate loomeinimeste lapsepõlve ja edasist elu, enda ja sugulaste mälestusi, pearõhk on aga karjääril ja loomingul. Ajalool on intervjuudes oma osa, kuna just aeg on nende inimeste teed sellisteks kujundanud. Läbi intervjueeritava inimese vaateprisma süvenetakse ka tänapäeva Eesti ühiskonna valupunktidesse. Näiteks intervjuus Mart Raukasega mõtiskletakse demokraatia ja kodanikukohustuste üle. Intervjuus Jaan Tammega ei keskenduta mitte niivõrd temale kui inimesele, vaid lahatakse muinsuskaitse temaatikat . Intervjuu Ira Lemberiga kirjeldab kirjaniku elu tema kui Prantsuse Lütseumi õpilase vaatenurgast. Intervjuu ülesanne ajakirjas Kultuur ja Elu on lugejas ajakirja vastu huvi tekitamine, peab tekkima soov lugeda ka teisi artikleid. See ülesanne on hästi täidetud, kuna intervjueeritavad on tuntud inimesed ning käsitletud on laiu ja üldist huvi äratavaid teemasid.
Neljas vaatluse all olevas artiklis on ilmunud järgmised mälestuslood: „Aatemees ja muusik Leonhard Neuman – 125“ (4/2010), „ Gerta ja Theodor Reinholdit meenutades“ (1/2011), „Kirjastaja ja fotokunstnik Carl Sarap“ (1/2011), „Uno Tambre –100. Muusikuteest, elukatsumustest, omaaegsetest kolleegidest ja õpilastest“ (1/2011), „Eesti kunst paguluses. Hans Tsirk (1899 – 1987)“ (1/2011), „85 aastat sünnist – Patrick von Glasenapp“ (2/2011), „Eesti kunst paguluses. Endel Kõks (1912-1983)“ (2/2011), „Poetess Reet Post laulab väikesest Viljandist “ (2/2011), „Roman Toi – 95. Mulgimaalt pärit Laulutaadi juubeliks“ (2/2011), „Harald Nugiseks 90“ (3/2011), „Villem Ernits 120. Karsket keeletarka meenutades“ (3/2011), „Rein Sepp kodus ja võõrsil“ (3/2011), „Rein Sepast“ (3/2011). Mälestuslugudes kajastatakse sihipäraselt selliseid Eesti kultuurisolulisi isikuid, kes ei ole mujal palju kõlapinda leidnud, kuid ajakirja autorite meelest seda vääriksid. Näiteks rajas Carl Sarap kirjastuse Odamees, mis andis välja Siuru rühmituse teoseid, ning oli enne Teist maailmasõda Eestis olulise tähtsusega fotokunstnik. Siiski teavad Carl Sarapist tänapäeva Eestis vähesed. Unustuste hõlma on vajunud ka kirjanik ja tõlkija Rein Sepp, kes on eestindanud mitmeid Euroopa rahvaste eeposi, nagu näiteks „Vanema Edda “, „Niebelungide laulu“ ja „Beowulfi“. Temast ilmus kaks artiklit erinevatelt autoritelt ajakirja numbris 3/2011. Mälestuslugude ülesandeks ja nende autorite taotluseks pole vaid kultuuritegelaste rolli meenutamine , vaid ka nende kui eestlaste saatuste kajastamine. Märkimisväärne osa neist inimestest on olnud kas küüditatud, represseeritud või osalenud võõrvõimude vastases võitluses. Samas on ka lugusid väärikatest inimestest, mis keskenduvadki vaid represseeritute saatuse kujutamisele. Selline on näiteks artikkel Gerta Reinholdist ja tema abikaasast Theodorist, kes oli üks vähestest eestlastest, kes kandis kogu ulatuses ära Nõukogude Liidus määratud karistuse 25 aastat vangistust Siberis. Selle artikli autori eesmärgiks on samuti näidata eelmisel sajandil elanud eestlastele osaks saanud saatust. Nii selle loo kui ka ajakirja üldisemat eesmärki iseloomustab kokkuvõtlikult artiklis esinev Gerta Reinholdi tsitaat: „Eks igaühel tuli oma osa kanda sellest, mis meie kõikide peale tuli...“
Ajakirja käsitletavas neljas numbris on ilmunud kolm portreeloo taolist artiklit: „Naisajakirjandus ja värvika elulooga Nellie Bly“ (2/2011), „Kultuur ja elu“ (3/2011) ja „Tõnu Uusküla. Kõik materiaalne kunagi hävib“ (3/2011). Lugu pealkirjaga „Kultuur ja elu“ keskendub peamiselt ajakirjanik Jüri Kotšinevile ning suures osas tema baltisakslasest vanaonule, kes oli olnud Siberis vangilaagris ning hiljem Ida-Saksamaalt läände põgenenud. Portreelugu Nellie Blyst püüab taaskord avalikkuse ette tuua eestlastele vähetuntud märkimisväärset kultuuritegelast. Lugu Tõnu Uuskülast on kirjutatud intervjuuvormis ja keskendub tema ametile vanade trükiste ja käsikirjade konservaatorina.
Isikulugude kategoorias on analüüsitavas neljas numbris ilmunud kaks arvamuselaadset lugu pealkirjadega „Sofi Oksanen – Eesti suursaadik Soomes“ (1/2011) ja „Vabadusvõitleja Roland Wilson Reagan “ (1/2011). Esimeses loos vastab artikli autor Peep Varju Piret Tali kriitikale kirjanik Sofi Oksaneni kohta. Teine lugu on autor Kuno Raude austusavaldus USA presidendile Ronald Reaganile tema Baltikumi-sõbraliku poliitika eest.
Käsitletavates numbrites on ilmunud kaks lugu inimeste eludest: Moja ja Mani – Muinasjutt sellest, kuidas tutvusid ja armusid noored eestlased 70 aastat tagasi“ (4/2010) ja „Aylin Korkmaz: minu süda oli tugevam kui tema viha“ (3/2011). Esimene neist räägib Saksamaal elavast türklannast, kes kannatas oma abikaasa vägivalla käes ning moslemite vägivaldsetest traditsioonidest üldisemalt. Teine on lugu armastusest, milles tuleb küüditamise ja repressioonide tõttu jällegi esile eestlaste karm saatus.
Teistest lugudest erineb artikkel pealkirjaga „Frieder Burda armastab kõike ilusat “ (3/2011), mis käsitleb kunstkollektsionäär Frieder Burda erakogu.
Isikulugudele on iseloomulik vaadeldava persooni loomingu kajastamine artiklis. Kui persoon on näiteks vähemal või rohkemal määral tegelenud luuletamisega, siis on tavaline, et artikli juures avaldatakse mõned luuletused. Näiteks ilmub loo „Rein Sepp kodus ja võõrsil“ (3/2011) juures luuletus , mille portreteeritav pühendas oma naisele sünnipäevaks. Portreeloo juures ajakirjanik Jüri Kotšinevist (3/2011) ilmub kaks tema enda kirjutatud luuletust.
Isikulugude kõrval on teine suur kategooria lood ajaloost või sellega seonduvast (ajaloo mälestamine, mälestusmärgid).
Neljas käsitletavas numbris on ilmunud järgmised ajalooteemalised artiklid: „Varakapitalismi aeg Eesti lähiajaloo uurimises “ (4/2010), „ Ukraina ja Turkestan Teises maailmasõjas“ (4/2010), „Melliste lahing“ (1/2011), „Suure võitluse algus. Reichi kaardivägi“ (1/2011), „14. juuni 1941. aasta küüditamine“ (2/2011), „SS-i allüksused“ (2/2011), „Kuramaal võideldi lõpuni“ (2/2011), „Siberi karm kool“ (3/2011) ja „Hitleri käsul olid Sõrve võitlejad määratud hukkumisele“ (3/2011). Üldiselt käsitletakse kindlaid lähiajaloolisi teemasid. Neist olulisimad on eestlaste ja teiste väikerahvaste võitlus Teises maailmasõjas, küüditamine, metsavendlus. Neljas käsitletavas ajakirja numbris on ilmunud mitu artiklit, mis räägivad Saksa vägede võitlusest Teises maailmasõjas („Suure võitluse algus. Reichi kaardivägi“, „SS-i allüksused“). Nende artiklite ilmumine ei tähenda tingimata saksameelset maailmavaadet, vaid tuleneb pigem sellest, et Kultuurile ja Elule kirjutab ajakirjanik, kes tegeleb just Saksa vägede võitluse uurimisega Teises maailmasõjas. Ajakirjas tuleb tugevalt esile eestimeelne maailmavaade. Artiklid on kirjutatud neutraalselt ning täidavad eesmärki valgustada inimesi sõjaajaloost. Võõrvallutajate (Teises maailmasõja kontekstis venelaste ja sakslaste) suhtes ollakse kriitilised. Seda kinnitab artikkel „Hitleri käsul olid Sõrve võitlejad määratud hukkumisele“. Siiski käsitletakse selgelt enam Saksamaa sõjaajalugu võrreldes näiteks Nõukogude Liidu omaga.
Lisaks ajalooartiklitele on ilmunud ka mitmeid ajalooga tugevalt seotud artikleid. Neljas käsitletavas numbris on ilmunud: „Mälestusmärk vabadusvõitlejast vaimulikule“ (4/2010), „Eestlased Toropetsis“ (4/2010), „Mälestusmemoriaal Noril-Gulagis hukkunuile“ (1/2011), „Puhkama kodumaa mulda“ (1/2011), „Maarjamäe mälestusväljaku sünniloost“ (2/2011), „Musta lindi päeva mälestused“ (2/2011), „Hinnang M. Jakobsoni rahvusvahelise komisjoni raportile“ (3/2011), „Sinimäed – suvi 1944. Kohustus meenutada ja arutleda saatuslike valeotsuste üle“ (3/2011), „EVTÜ 1991 – 2011“ (3/2011), „Vabadusvõitlejad – muusikamehed“ (3/2011) ning „Mälestuskivi metsavendadele“ (3/2011). Märkimisväärne osa neist artiklitest on pühendatud mälestusmärkide hoidmise ja püstitamisega seonduvale. Nende artiklite kaudu kandub edasi ajakirja üldine meelsus ja moto : ajalugu tuleb mäletada ja mälestada. Samasse kategooriasse võib paigutada artikli musta lindi päevast, mis ilmus numbris 2/2011. Musta lindi päevaga toetatakse ülemaailmselt suurvõimude poolt ikestatud rahvaid. Tihti peetakse meeles ja kujutatakse ka inimeste saatusi, kes küüditati Siberisse (artiklid „Puhkama kodumaa mulda“ ja „Eestlased Toropetsis“). Ajalooteemaline on ka Herbert Lindmäe arvamuslik artikkel pealkirjaga „Hinnang M. Jakobsoni rahvusvahelise komisjoni raportile“, milles autor kritiseerib Kuritegude Uurimise Rahvusvahelise Komisjoni raporteid. Ajaloolis -kultuuriliseks võib pidada lugu „Vabadusvõitlejad – muusikamehed“, mis annab ülevaate Vabadusvõitlejate Ansambli tegevusest.
Ajakirjas Kultuur ja Elu on olulisel kohal arvamuslikud artiklid. Ajakirja üldist hoiakut püüab kujundaja toimetaja veerg. Toimetaja veerg on alati keskendunud mõnele kindlale teemale . Näiteks ajakirja numbris 4/2010 on käsitletud Keskerakonna-teemalist kriitikat, kevadnumbris 1/2011 ilmub toimetaja veerus artikkel, milles peatoimetaja kritiseerib Venemaa valitsust.
Jättes toimetaja veeru kõrvale on ajakirja neljas käsitletavas numbris ilmunud järgmised arvamuslikud artiklid: „ Kaplinski , rahvuslus ja Sinimäed“ (4/2010), „Kiri vabariigi presidendile“ (1/2011), „Karvane käsi WikiLeaksi kraanil“ (2/2011), „ Operatsioon Geronimo“ (2/2011) ja „Rahvale kuuluvad rahvusriigid ja nende eksistentsi alused“ (3/2011). Seega on arvamusi kirjutatud nii üldistel ajakirja huviorbiiti kuuluvatel teemadel kui ka nähtustest laiast maailmast. Arvamusartiklid on alati väga kriitilised ja kohati isegi ründavad, kuid teemade valik (eriti artiklid „Karvane käsi WikiLeaksi kraanil“ ja „Operatsioon Geronimo“ ) teeb ajakirja üldpilti mitmekesisemaks.
Arvestades, et ajakiri reklaamib end kui kultuuriväljaannet, siis artikleid, mis puudutaksid vaid kultuurisündmusi on vähe. Ajakirja numbrites 4/2010 – 3/2011 ilmusid järgmised lood, mille võib paigutada kultuuri kategooriasse kõige kitsamas tähenduses: „Võluvas väikelinnas Bonnis on suure poliitika hõngu“ (4/2010), „Paavo Järvile anti Essenis üle ECHO-Klassik“ (4/2010), „Kultuuri hoidmise võimalusi digiajastul. Kunstiteoste graafiline märkesüsteem – uus digi -arendus Eesti Kunstimuuseumi restaureerimisvaldkonnas“ (4/2010), „ Lummav kontserdiõhtu Baden-Badenis“ (1/2011), „Külastamist väärt Esimene sotsialistlik linn Saksamaa pinnal – Eisenhüttenstadt“ (1/2011), „Lätlased tegid filmi sõjast ja armastusest“ (1/2011), „ESTONIA kontsertklaver – 60“ (1/2011), „Lunastaja-Sangarist tehti Karlsson katuselt“ (3/2011). Avaldatud kultuuriartiklitest kumavad samuti läbi rahvuslikud ja ajaloolised teemad. Märkimisväärne on, et pooled avaldatud kultuuriartiklitest kajastavad Saksamaaga seotud kultuurielu . See on põhjendatav asjaoluga, et ajakirjal on Saksamaal korrespondent Aino Siebert. See on teine, kuid mitte absoluutne faktor, mis võib viidata ajakirja kergele saksameelsusele.
Ajakiri Kultuur ja Elu eesmärgid pärast Eesti taasiseseisvumist ja pärast seda olid vastumeelsuse näitamine Nõukogude võimu suhtes ja rahvuslus. Need eesmärgid on peaasjalikult säilinud, kuid tänapäeval pole vastumeelsuse näitamine enam tarvilik, kuna Nõukogude Liidu vägivaldne okupatsioon on üldtunnustatud fakt ja ka Nõukogude riiki ennast ei eksisteeri juba 20 aastat. Nüüd rõhutab ajakiri vajadusele eestlasi ikestanud võõrvõime ja nende kordasaadetud kuritegusid mäletada. Ajakirja peatoimetaja Tea Varrak kirjutab numbri 2/2011 toimetaja veerus nii: „Riikliku komisjoni ORURK-i andmetel 5003 inimest juuniküüditamise 9267-st ohvrist ei saanud enam kunagi kodumaale tagasi. (…) Mälestame neid inimesi. Midagi ei tohi unustada.“
„Positiivsed“ ja „negatiivsed“ tegelased, kelle mainet püütakse avalikkuse silmis mõjutada, tulevad selgelt välja. „Negatiivseteks“ osutuvad eestlasi okupeerinud ja inimsusevastaseid kuritegusid korda saatnud võõrväed. „Positiivsed“ tegelased on sõja tagajärjel kannatanud inimesed (sõjas osalenud, represseeritud, küüditatud) ja rahvusmeelsed eestlased.
8. VORM
Ajakirja Kultuur ja Elu iseloomustavad ajakirjanduslikus stiilis kirjutatud artiklid. Artiklitele on omane üldtermineid kasutav keeleline stiil, tekstisisesed viited allikatele, tuginemine oma arvamusele ja kogemusele, populaarteadusliku teksti elemendid. Ajakirjalikule stiilile vastandub akadeemiline stiil (pigem vastandub ilukirjanduslik stiil), mille puhul kasutatakse spetsiifilisi erialatermineid, järgitakse kindlaid teksti ülesehituse reegleid, kasutatakse joonealuseid viiteid .
Stiililt võib ajakirja Kultuur ja Elu artiklid jagada tinglikult kolmeks: intervjuud, kirjeldused/jutustused ja esseelaadsed lood.
Intervjuudele on iseloomulikud suunavad küsimused üldsusele huvipakkuvatel teemadel. Oluline on ka, et kajastust leiaksid ajakirja põhiteemad rahvuslus, ajalugu, kultuur. Samuti esitab intervjueerija küsimusi nii, et neile oleks võimalik pikemalt vastata. Ühe küsimuse vastus moodustab tüüpilises Kultuuri ja Elu artiklis reeglina ühe tervikliku lõigu. Näiteks intervjuus Mart Raukasega (4/2010) on esitatud küsimus: „Millal te üldse hakkasite mõistma, mida tähendavad sõnad “filosoof” või “filosoofia”? Noore poisina sellist huvi tavaliselt vist ei teki.“ Sellele annab filosoof pikema vastuse, mis moodustab terviklõigu. Samas intervjuus aga küsib intervjueerija filosoofilt ka nii: „Selliste põhimõtetega nagu teil, on praeguses Eesti ühiskonnas ilmselt väga keeruline elada. Kuivõrd ahistatuna te end siin tunnete?“. Filosoof vastab küsimusele, kuid intervjueerija küsib edasi: „Mis asjaoludel te siis ühe korra valimas käisite?“ Alles pärast seda vastust moodustub terviklõik, mis on tänu lisaküsimusele rikkam ühe isikliku näite võrra.
Intervjuu kui artikli terviklikkuse loomisele aitab kaasa ka see, et lood ei koosne ainult küsimustest ja vastustest , vaid algavad sissejuhatava lõiguga, mis annab üldist aimu intervjueeritavast ja artikli sisust. Samuti on küsimuse jaotatud eraldi alapealkirjadega teemablokkide alla. Intervjuu Mart Raukasega on jaotatud neljaks alateemaks: sissejuhatus, „Filosoofia, Sipsik ja Eesti Vabariik“, „Kunst elada ühiskonnas, ja samas ka väljas“ ja „Uinunud instinktide äratamine“.
Veidi teistsuguse stiililise üksuse intervjuude kõrval moodustavad kirjeldavad ja seletavad lood. Üldiselt on need lood ajaloost, inimestest või kultuurisündmustest. Need lood on tavaliselt põimingud meenutustest, arutlusest , uuritud ja üldtuntud faktidest. Üldjuhul on need artiklid üles ehitatud sündmuste toimumise järjekorra loogikale ning jagatud eraldi alapealkirjadega lõikudeks. Tüüpiline näide sellisest loost on ajakirja numbris 3/2011 ilmunud artikkel pealkirjaga „Sinimäed – suvi 1944“. Artikli alguses on teemat lühidalt sissejuhatav suuremas kirjas lõik. Sellele järgneb pikem sissejuhatus. Seejärel on artikkel jagatud kaheksaks eraldi alateemaks.
Esseelaadsete lugude puhul on üldjuhul tegemist arvamusartiklitega. Need on kirjutatud lähtudes üldtuntud ja uuritud faktidest, kuid olulisimaks on enda seisukoha kajastamine. Esseelaadsed arvamused on intervjuude ja kirjeldavate lugudega võrreldes formaadilt lühemad ning ei ole tavaliselt eraldi alalõikudeks jagatud. Tüüpiliseks näiteks esseest on Georg Kirsbergi numbris 3/2011 ilmunud arvamuslugu „Rahavale kuuluvad rahvusriigid ja nende eksistentsi alused“.
Lugude vormi valik on loogiline ja ajakirjanduslikule stiilile tüüpiline.
Üldiseks tendentsiks on, et autor suhtleb lugejaga emotsionaalselt. Artiklites tulevad selgelt ilmsiks autori hoiakud ja seisukohad. Emotsionaalsust lisab ka see, et paljud üldisemad lood seob autor oma isikliku kogemusega.
Ajakiri Kultuur ja Elu ilmub A4 formaadis . Ajakirja keskmine maht on 80 lehekülge.
Artikleid ilmub erinevates formaatides.
Kultuuri ja Elu toimetaja veerg ilmub tavaliselt kaane siseküljel ja on mahult umbes poole A4 pikkune .
Intervjuu on tavaliselt üks ajakirja mahukamaid osasid. Tavalise intervjuu pikkus on kuus lehekülge. Iseloomulikus näiteks on numbris 3/2011 ilmunud kuue lehekülje pikkune intervjuu kirjanik Ira Lemberiga.
Teiste artiklite pikkus on varieeruv . Ajaloolised kirjeldused ja isikulood on tavaliselt mahult suurimad artiklid ning ilmuvad mahus kolm kuni neliteist lehekülge. Isikulugu pealkirjaga „Harald Nugiseks 90“ (numbris 3/2011) on mahult väike ehk kolme lehekülje pikkune. Ajakirja samas numbris ilmunud ajalooülevaade Sõrve säärel toimunud lahingutest Teises maailmasõjas on aga 14 lehekülge pikk.
Esseelaadsed arvamusartiklid ja kultuuriülevaated on tavaliselt lühemad võrreldes ajalooliste ülevaadete ja isikulugudega. Arvamuslugude maht ulatub tavaliselt ühest leheküljest kuni nelja leheküljeni. Näiteks on ajakirja numbris 3/2011 ilmunud Georg Kirsbergi arvamusartikli „Rahvale kuuluvad rahvusriigid ja nende eksistentsi alused“ mahuks üks lehekülg, samas kui numbris 1/2011 ilmunud arvamusartikkel „Sofi Oksanen – Eesti suursaadik Soomes“ mahub kolmele leheküljele. Kuigi kultuuriülevaateid ilmub kultuuriajakirja kohta vähe, siis ilmuvad artiklid on üsna põhjalikud. Ajakirja numbris 3/2011 ilmunud loo „Frieder Burda“ armastab kõike ilusat pikkus on kaheksa lehekülge. Samas numbris ilmunud lugu pealkirjaga „Lunastaja-Sangarist tehti Karlsson katuselt“ hõivab nelja lehekülge.
Ajakirjas Kultuur ja Elu ilmub ka raamatukatkendeid, mille pikkus on keskmiselt kümmekond lehekülge, kuid avaldatakse ka lühemaid katkendeid. Ajakirja numbris 4/2010 ilmunud katkend Herbert Lindmäe raamatust „Suvesõda Järvamaal 1941“ on aga näiteks 13 lehekülge pikk.
Kultuuri ja Elu visuaalne külg tõstab lugejas huvi väljaande sisu vastu.
Ajakirja kaas on värviline ning taustal on suur pilt numbri nii-öelda löökartikliga seotud teemast. Kolmel korral neljast on selleks pilt inimesest, kellest tuleb ajakirjas lähemalt juttu (Mart Raukas numbris 4/2010, Nellie Bly numbris 2/2011 ja Harald Nugiseks numbris 3/2011). Ajakirja numbris 1/2011 on kaanel Melliste lahingut illustreeriv kunstiteos.
Toimetaja veeru juures ilmub foto ajakirja peatoimetajast Tea Kurvitsast ning lõpus ilmub tema signatuur.
Ajakirja sisukord on liigendatud värviliste rubriigipealkirjade ning numbritega. Sisukorra juurde kuuluvad värvilised ja mustvalged pildid. Sisukorraga samal lehel ilmub informatsioon ajakirja toimetusest.
Intervjuu kui ajakirja löökrubriik on illustreeritud ühe suure pildiga intervjueeritavast (või intervjueeritavatest) artikli alguses ning paljude väiksemate mustvalgete ning värviliste piltidega persooni lapsepõlvest ja edasisest elust artikli sees. Piltide juures on seletused ja kirjeldused. Samuti on intervjuu juures suurelt välja toodud intervjueeritava persooni säravamad tsitaadid intervjuust. Tsitaatide välja toomine on tavaks ka teist tüüpi artiklite juures.
Ajalooga seotud lugude juures ilmub palju mustvalgeid kirjelduste ja seletustega arhiivifotosid.
Lugude juures, mis kajastavad tänapäeva sündmusi või nüüdisajal elavaid ja tegutsevaid inimesi, on ka pilte praegusest ajast. Ajakirja sees on need mustvalged. Värvilised on vaid ajakirja esi- ja tagakaas ning esimesed ja viimased seitse lehekülge.
Ajakirja veebiversioon erineb visuaalse külje pealt paberväljaandest. Lood ilmuvad järjest ühel lehel ning on tavaliselt illustreeritud vaid ühe fotoga artiklist .
9. SIHTAUDITOORIUM JA LEVIK
Ennekõike on ajakirja sihtauditooriumiks keskmiselt või kõrgemalt haritud kultuurihuvilised eestlased. Suurem huvi ajakirja vastu võib olla inimestel vanuses üle neljakümne eluaasta ehk neil, kes on ise ajakirjas käsitletavate sündmuste keskel olnud (Teine maailmasõda, repressioonid , küüditamine, elu Nõukogude Liidus, vabadusvõitlus).
Sihtauditoorium varieerub veidi ka artiklite kaupa, kuid üldiselt on tegemist niivõrd spetsiifilise väljaandega, et peaaegu kõik artiklid sobivad teema poolest lugemiseks juba välja toodud tüüpilisele lugejale.
Ajakirja intervjuu rubriik võib pakkuda huvi laialdasemale auditooriumile, kuna intervjueeritavateks on kultuurielus tuntud tegelased. Seega võivad intervjuu lugejate hulka kuuluda ka põhiteemast kõrvale kalduvate huvidega inimesed, kuid nende vanus võiks üldjoontes siiski samaks jääda (üle neljakümne aastased).
Noorematele inimestele võivad huvi pakkuda mõned spetsiifilisemad teemad, mis on kas üldsuses rohkem kajastatud või käsitlevad mõnda konkreetset lugejat huvitavat teemat. Näiteks võib laiemat üldsust huvitada ajakirja numbris 1/2011 ilmunud arvamusartikkel tuntud kirjanikust Sofi Oksanenist.
Samuti võivad suuremale avalikkusele huvi pakkuda teemad, mis kirjeldavad mõnda konkreetset kultuurisündmust, näiteks ajakirja numbris 3/2011 ilmunud lugu Nargenfestivali raames etendatud Richard Wagneri lavamüsteeriumist „Parsifalist“.
Kultuur ja Elu on müügil paljudes ajakirjanduse müügipunktides (kioskid, raamatukauplused, kaubanduskeskused). Samuti on võimalik ajakirja koju tellida .
Täpseid andmeid väljaande tiraaži kohta ei õnnestunud leida, kuid võib eeldada, et see ei ületa paari tuhandet eksemplari.
10. KOKKUVÕTE
Ajakiri Kultuur ja Elu on 1958. aastast ilmuv tänapäeval rahvusliku suunitlusega väljaanne, mille kesksed teemad on seotud lähiajaloo ja ennekõike võõrvõimude okupatsioonide, repressioonide ja nende vastase vabadusvõitlusega.
Ajakirja autorkond koosneb peamiselt kultuuriajakirjanikest, ajaloolastest, kunstnikest ja teistest kultuurivaldkonnas tegutsevatest inimestest.
Väljaandes Kultuur ja Elu ilmuvad rubriigid pealkirjadega „Toimetaja veerg“, „Intervjuu“, „Arvamus“, „Minevik ei unune“, „Elu“ ja „Kultuur“. Samuti esineb ajakirja üksiknumbrites vastavalt lugude temaatikale teistsuguste pealkirjadega rubriike.
Ajakirjas Kultuur ja Elu ilmuvad artiklid jagunevad sisult nelja kategooriasse: isikulood, ajalooülevaated, arvamused ja lood kultuurisündmustest. Peateemad on eestlaste osalemine Teises maailmasõjas, repressioonid ja vabadusvõitlus. Erinevatel teemadel ilmuvad artiklid käsitlevad üldjuhul kas või riivamisi mõnda ajakirja põhiteemadest. Ajakiri on pannud suurema rõhu Saksamaa sõdimisele Teises maailmasõjas. Samuti kajastab ajakiri palju ka tänapäeva Saksamaal toimuvat. Siiski ei ole seesugune meelsus nelja analüüsitava artikli põhjal äärmustesse kalduv.
Kultuuri ja Elu iseloomustavad ajakirjanduslikus stiilis kirjutatud artiklid, milles esineb üldtermineid kasutavat keelelist stiili, tekstisiseseid viiteid allikatele, tuginemist oma arvamusele ja kogemusele ning populaarteadusliku teksti elemente.
Kultuuriajakiri ilmub formaadis A4 ning väljaande maht on keskmiselt 80 lehekülge.
Kultuuri ja Elu visuaalne külg on esinduslik ja seega tõstab huvi väljaande sisu vastu.
Kultuuri ja elu sihtauditooriumiks on keskmiselt või kõrgemalt haritud eestlased vanuses üle neljakümne eluaasta.
Väljaande Kultuur ja Elu puhul on peamiselt märgata kahe normatiivse meediateooria järgmist. Nendeks on sotsiaalse vastutuse mudel ning rahvusliku arengu mudel. Ajakirjal on suur vabadus teemade ja vaatepunktide käsitlemiseks, kuid ajakirjanikel säilib vastutus. Kultuuri ja Elu suurimaks problemaatikaks võib olla liigne äärmustesse kaldumine rahvuslikes küsimustes. Seda saavad piirata vaid ajakirja väljaandjad ning autorid ise. Teisena on märgata rahvusliku arengu mudeli järgimist. Kuna ajakiri pühendub palju ajalootemaatikale, siis kehtib siin põhiliselt mineviku olulisuse ja rahvuse tuleviku arengu vaheline seos. Ka selle meediateooria juures vastutavad ajakirja sisu eest vaid väljaandjad ise.
KASUTATUD ALLIKAD

Kultuur ja Elu. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Kultuur_ja_Elu (01.01.2012)

Kultuur ja Elu. (1990). – Eesti Entsüklopeedia. 5. kd. Tallinn : Valgus, 204.

Toimetus. [WWW] http://kultuur.elu.ee/toimetus.ht m (01.01.2012)

Markleis OÜ. [WWW] http://ee.ee/telemedia/teleip.php?compid=0106028&lang=et&kw=Markleis%20O%C3%9C&nabnr=106028&mabnr=106028&show=0 (01.01.2012)

Markleis OÜ. [WWW] http://www.arikataloog.ee/ariip.php?compid=106028&paigutus=&lang=et&nabnr=518067&mabnr=106028&show=0 (01.01.2012)

Tegevusalade register . [WWW]
http://eesti-ehitusturg.ee/index.php?leht=9&rn=10375132 (01.01.2012)
23