Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

AJAKIRI KULTUUR JA ELU (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tähendavad sõnad "filosoof" või "filosoofia"?
  • Kuivõrd ahistatuna te end siin tunnete?
Vasakule Paremale
AJAKIRI KULTUUR JA ELU #1 AJAKIRI KULTUUR JA ELU #2 AJAKIRI KULTUUR JA ELU #3 AJAKIRI KULTUUR JA ELU #4 AJAKIRI KULTUUR JA ELU #5 AJAKIRI KULTUUR JA ELU #6 AJAKIRI KULTUUR JA ELU #7 AJAKIRI KULTUUR JA ELU #8 AJAKIRI KULTUUR JA ELU #9 AJAKIRI KULTUUR JA ELU #10 AJAKIRI KULTUUR JA ELU #11 AJAKIRI KULTUUR JA ELU #12 AJAKIRI KULTUUR JA ELU #13 AJAKIRI KULTUUR JA ELU #14 AJAKIRI KULTUUR JA ELU #15 AJAKIRI KULTUUR JA ELU #16 AJAKIRI KULTUUR JA ELU #17 AJAKIRI KULTUUR JA ELU #18 AJAKIRI KULTUUR JA ELU #19 AJAKIRI KULTUUR JA ELU #20 AJAKIRI KULTUUR JA ELU #21 AJAKIRI KULTUUR JA ELU #22 AJAKIRI KULTUUR JA ELU #23
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-07-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marieudam Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
doc

Eesti kultuuri ajalugu

Seltsi liikmed olid kõik saksakeelsed, kuigi mitte kõik polnud sakslased. Oluline oli tegelda eesti keele uurimise ja arendamisega. Eestlastest räägiti ja nendega tegeldi, kuid eestlased ise ei saanud sõna sekka öelda. Rahva seas oli levinud suuline info levimine. Talurahvas tegeles vaid argipäeva probleemidega. 19. saj alguse poole hakkas talurahva avalikkuse sfääris tekkima muutusi. Suulise infovahetuse kõrvale hakkas ilmuma kirjalik kommunikatsioon. Aja jooksul muutus lugemisoskus levinumaks. Kalender oli kõige massilisem trükisõna vorm, mis levis pea igasse tallu. 1830-datel hakkas levima ka ilmalik kirjandus, enne seda oli valdavalt vaimulik kirjandus. Estofiilide tegevuse üheks tulemuseks oli ärksamate talupoegade kaastööde avaldamine Masingu ajalehes. Eestlased avaldasid ka oma arvamust tollal ilmunud kirjanduse kohta. 18. saj oli hernhuutlus keelatud, kuid hiljem said need jälle lubatuks ning

Ajalugu
thumbnail
6
docx

Kultuur ja eluolu

Kultuur ja eluolu (Enne iseseisvumist) 19.–20. sajandi vahetusel mõjutas eesti kultuuri industrialiseerumine ja moderniseerumine ning linnade kiire areng. 1905. ja 1907. aasta revolutsioonide mõjul tekkis rahvusliku liikumise teine laine, mis võttis suuna omariikluse rajamisele. Baltisaksa kultuur oli Eestis jäämas tagaplaanile võrreldes eesti rahvuskultuuriga. Eestikeelses kirjanduses ilmusid täiesti kunstiküpsed teosed sellistelt autoritelt nagu Eduard Vilde, August Kitzberg, Juhan Liiv, Anna Haava, Gustav Suits; rühmitus "Noor-Eesti" võttis sihiks rahvuskultuuri viimise kooskõlla Euroopa arengutega – Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!". 1913 valmis Estonia teatri hoone Tallinnas. (Pärast iseseisvumist) 1918. aastal saavutatud iseseisvus andis võimaluse luua eesti rahvuskultuuri toeks riiklikud institutsioonid. Rahvuskultuuri arengut toetas

Ajalugu
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
thumbnail
4
doc

Ajakirja Kultuur ja Elu üksiknumbri retsensioon

Marie Udam Ajakirja Kultuur ja Elu numbri 3/2011 retsensioon Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2012 Käesolev retsensioon annab ülevaate rahvusliku suunitlusega kultuuriajakirja Kultuur ja Elu sügisnumbri 3/2011 kvaliteedist ja mõjust. Ajakirja kvaliteeti on käsitletud visuaalsest, ülesehituslikust, stiililisest ning sisulisest aspektist. Väljaande sisu hindamisel on lähtutud ajakirja teemade ja probleemide mõjust lugejale ja ühiskonnale laiemalt. Visuaalse külje pealt on käsitletav ajakirja number traditsiooniline. Väljaanne on tavapärases A4 formaadis. Klantspaberist kaant ilmestab suur foto 90-aastaseks saanud Raudristi Rüütliristi kavaler Harald Nugiseksist. Tiitellehel on välja toodud üheksa pealkirja numbris avaldatud artiklitest. Kolme pealkirja juures on väiksemad pildid. Kaane värvigammas esindatud põhitoonid on pruun

Sissejuhatus kommunikatsiooni...
thumbnail
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

sest selleks puudus elementaarne tingimus ­ sõnavabadus e demokraatia. Periodiseeringud on alati üldistavad, kuigi nõuavad konkreetset sisu. Kommunikatsioonivabadus ja demokraatia Loengumaterjali koostas Anu Pallas. Ajakirjandus sai trükikunsti leiutamise ja maaletoomise järel kergemini juurduda ennekõike nendel maadel, kus keskvõim oli nõrgem, näiteks Madalmaades ja Saksamaal. Laiapõhjalisem poliitiline kommunikatsioon oleneb sõnavabaduse ja avalikkuse olemasolust riigis. Erinevatel maadel võivad ilmneda sarnased tendentsid erinevatel aastakümnetel. Kommunikatsioonivabadus ja demokraatia Ameerika Ameerika pidas vabadusvõitlust Inglise kuningavõimu alt 18. sajandil, mil ajalehed said rahva püüdluste kandjaks ja väljendajaks ning kolooniate ühendajaks. 1783, pärast iseseisvussõda tunnustas Inglismaa Ameerika iseseisvust. 1791 jõustusid

Sotsiaalteadused
thumbnail
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus
thumbnail
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus
thumbnail
174
doc

Kirjanduse mõisted A-Z

A abstraktsionism ­ 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (1872­1944) või Vassili Kandinsky (1866­1944) looming. absurdikunst ­ kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus ­ kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis poja pärast sündi Styxi jõk

Eesti keel



Lisainfo

Ajakirja Kultuur ja Elu põhjalik analüüs, mille eest sain maksimumpunktid :)

Kommentaarid (1)

marjes profiilipilt
marjes: Aitäh
02:35 18-01-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun