ajakiri Imeline Teadus referaat (0)

LIHULA GÜMNAASIUM                                                           11.klass         Kristin Kunz   IMELINE TEADUS   Referaat                                                                                                                                                                                                Juhendaja: Heli Raavel         Lihula                                      2022                                   1. AJAKIRJAST 1.1 Ajakirja ilmumine


Imeline   Teadus   on   mitmes   keeles   ilmuv   populaarteaduslik   ajakiri,   mille   eestikeelne tõlkeversioon ilmub alates novembrist 2010. Ajakirja taanikeelne nimi on Illustreret Videnskab, ingliskeelne Science Illustrated. Skandinaavia maades on ajakirjal Imeline Teadus 350 000, maailmas umbkaudu 500 000 tellijat.   Imeline   Teadus   ilmub   15   keeles   ja   20   riigis.   Ajakiri   kuulub   ettevõttele   Bonnier Publications, mis on üks Põhjamaade suurimaid ajakirjade kirjastajaid. Eestis   kirjastab   ajakirja   Bonnieri   kontserni   tütarettevõte   AS   Äripäev.   2011.   aastal   liitis Äripäev   Imelise   Teadusega   vastostetud   populaarteadusliku   ajakirja   Tarkade   Klubi.   13. oktoobril 2011 hakkas Äripäev kirjastama Imelise Teaduse sõsarajakirja Imeline Ajalugu. (23.03.2022, Imeline Teadus) 1.2 Käesolev ajakiri Ajakiri, millest referaat on koostatud on ilmunud 2021.aasta augustis. Ajakiri sisaldab 18 artiklit,  millest  12 on püsirubriigid  ning 6 suuremad  artiklid,  mis  on iseloomulikud  vaid sellele kindlale ajakirjale. Ajakirjanikeks selles numbris on Jüri Kamenik, Madia Aesma, Jens E. Matthiesen, Niels Halfdan Hansen, Gorm Palmsgren, Stine Overbye, David Dragsted, Søren Høgh Ipland, Hendrik Bendix, Andreas Ebbsen Jensen ning Esben Schouboe.


2. ARTIKLID 2.1 Püsirubriigid Ajakirjas  “Imeline  Teadus” ilmub  igas numbris üheksa erinevat  püsirubriiki,  millest  igas numbris kirjutatakse omapärane artikkel. 2.1.1 Lugejate kirjad Lugeja Ülo on küsinud ajakirjalt   “Imeline Teadus”, mis asi täpselt on tõmbetuul ja mis eristab seda lihtsalt tuulest. Atmosfääriteadlane Jüri Kamenik on vastanud sellele artikliga “Tuul nagu iga teinegi”. Neil ei olegi tegelikult vahet - ka tõmbetuul on tuul. Tõmbetuul ehk tuuletõmbus  on kõnekeelne  väljend,  mis tähistab  teatud  olukorda ja  õhu liikumist  teatud viisil, aga tuuletõmbus ei ole erinevalt tuulest kuidagi defineeritud. Kui näiteks korteris on aknad kahes küljes ning need avatakse, siis ühe akna juures on rõhk madalam ja teise juures kõrgem ning õhk hakkabki liikuma, tekitades tuuletõmbuse ehk tõmbetuule.  Ajakirjale   esitas   küsimuse   ka   Annika,   kes   tundis   huvi   milline   on   kõige   jahedam   maa maailmas. Vastuseks on kirjutatud artikkel “Keskmisest kargeim paik maailmas”. Madalaima aastase keskmise temperatuuriga riik on päris kindlasti Kanada. Sedasi ütleb näiteks 2011. aasta tabel, mille on aastail 1961-1990 maailma maades registreeritud temperatuuri põhjal kokku pannud Suurbritannia East Anglia ülikooli kliimauuringute üksus CRU. 2.1.2 Täistabamus Esimeseks   täistabamuse   artikkliks   on   “Võitlus   vapsikuga”.   Lühikeses   artiklis   on   ära seletatud,   kuidas   mesilased   oma   taru   sissetungijate   eest   kaitsevad.   Peale   magusa   mee varastamise   võib   vapsik   ka   tarus   elavaid   mesilasi   tappa,   et   nendega   oma   vastseid   toita. Üksikul mesilasel ei ole vapsiku rünnaku vastu mingeid šansse, aga üheskoos tegutsedes suudavad mesilased vaenlasele vastu saada. Nad koonduvad sissetungija ümber ja hakkavad kiiresti tiibu väristama. Nii tõuseb nende kehatemperatuur 46 kraadini, mis tähendab seda, et lõksu jäänud vapsik saab kuumarabanduse ning sureb.  Täistabamuse artiklite hulka kuulub ka artikkel  “Pilk päikseplekile”. Hawaiil asuva Daniel K.   Inouye   päikeseteleskoobiga   saadi   ühest   päikeseplekist   või   -laigust   siiani   kõige üksikasjalikum pilt. Niisuguse tumeda piirkonna läbimõõt võib olla kuni 50 000 kilomeetrit, mis tähendab, et pleki diameter on suurem kui Maa oma. Mida rohkem on Päikesel plekke, seda aktiivsem on Päike. Järgmiseks täistabamuseks on artikkel “Tibatillukene aju”, mis räägib kuidas miniaju abil


uurida,   kuidas   kulgevad   näiteks   haigused.   Teadlased   suudavad   tänapäeval   tüvirakkudest kasvatada   pisikesi   ajusid,   et   uurida   näiteks   seda,   kuidas   eri   haigused   kulgevad.   Seni   oli võimalik aju sisemust uurida peamiselt nii, et see lõigati viiludeks, mida siis mikroskoobiga vaadeldi, kuid nüüd on Šveitsi teadlased välja töötanud meetodi, millega saab luua detailse 3D-pildi, ilma et kude oleks tarvis lõikuda. Viimaseks artikkliks selles rubriigis on “Öine jalutuskäik”. Kui rahvusvaheline kosmosejaam ehk ISS uut antenni vajab, peab keegi astronautidest jaamast avakosmosesse väljuma. See tähendab,   et   kõigepealt   peab   kosmosejaama   robotkäsi   liigutama   selle   laborimooduli Columbus   juurde.   Seejärel   juhendatakse   NASA   Houstonis   asuvast   juhtimiskeskusest astronautidele kõiki töid poltide kinnitamisest kuni kaablite ühendamiseni. Antenni kaudu on Columbuse side maapinnal asuvate jaamadega varasemast märksa kiirem.  2.1.3 Avastused Püsirubriigis   Avastused   on   esimeseks   artikliks   “Kauge   taevakeha   suurendab   üheksanda planeedi   šansse”.     Astronoomid   on   aastakümneid   otsinud   Päikesesüsteemist   üheksandat planeeti, mis on seni leidmata püsinud. Oletatavasti asub see Päikesest 13-26 korda kaugemal kui meile tada planeetidest kaugeim Neptuun. Hüpoteetilist üheksandat planeeti pole kunagi vaadeldud,   ent   Päikesesüsteemi   kaugel   ääreala   asuva   kuue   pisiplaneedi   orbiidid   annavad põhjust oletada, et neid môjutab mingi seni tundmatu, Maast umbes kümme korda raskema objektiraskusjöud. Üheksanda planeedi teooria nõrkus on seni olnud see, et astronoomid on pidanud ebatõenäoliseks, et nii suur planet võiks olla stabiilsel orbiidil Päikesest nii kaugel. Nüüd aga näitavad ühe meist 336 valgusaasta kaugusel oleva eksoplaneedi vaatlused, et see võib siiski võimalik olla. Eksoplaneet HD 106906 b tirleb ümber kaksiktähe, mis on ainult 15 miljonit aastat vana.  Teiseks artikliks on kirjutis, mis väidab, et dinosaurused haudusid mune. Rahvusvaheline teadlaste rühm on leidnud vastuse ühele huvitavamale dinosauruste kohta käivale küsimusele. Seni pole olnud selge, kas dinosaurused hoolitsesid oma munade eest või jätsid need lihtsalt saatuse hooleks. Nüüd on lõplikult leidnud tõestust, et vähemalt osa liike haudus mune nagu linnud. Seda tõestas üks Hiinast leitud dinosaurusekivistis. Loom suri, lebades 24 munal. Munade fossiilid on nii hästi säilinud, et sisaldavad kaugele arenenud loodete luid. Seepärast järeldavad teadlased, et dinosaurs ei surnud munedes, vaid munadest poegi välja haududes. Sellise avastuse tegid USA Indiana ja Pennsylvania ülikooli ning Hiina teadusteakadeemia teadlased.  2.1.4 Ole kursis


Imelise teaduse arvates võiks lugeja kursis olla kindlasti sellega, et ulukite käsi käib Eestis hästi.   Juuli   algul   avaldas   Keskkonnaagentuur   raporti,   milles   antakse   aru   Eesti   ulukite asurkondades   aastate   jooksul   toimunud   muutustest   ja   nende   põhjustest.   Selles   raportis antakse   ka   jahimeestele   küttimissoovitus.   Keskkonnaagentuuri   eluslooduse   osakonna juhtspetsialisti Rauno Veeroja sõnul võib ulukite üldise seisundi kohta kokkuvõtvalt öelda, et see on enamiku liikide puhul hea ning asurkonnad on tugevad ja elujõulised. Kesine on seis ainult   ilvesega,   kelle   arvukus   püsib   hoolimata   toidubaasi   hast   seisundist   kaugelt   allpool soovitud   taset.   Muret   valmistavad   ka   sigade   Aafrika   katku   leiud   metssigadel   möödunud hooajal ja linnugripi levik veelindudel. 2.1.5 Fotosari Selles “Imelise Teaduse” numbris on fotoseeria nimeks “Geoloogilised Imed”. Piltidel on võimalik   näha   USA   Arizona   osariigi   Antelope’i   kanjonit,   Türgis   Pamukkales   asuvaid allikalubjast   moonustunud   valgeid   vanne,   Afrika   silma,   basaldist   treppi,   Madagaskari “nugade metsa”,Filipiinide koonilisi künkaid ning hiidkristallidega täidetud koobast. 2.1.6 5 minutit See põhirubriik sisaldab seekord artiklit Golfi hoovuse käekäigust. Põhja-Euroopat soojendav looduslik „radiator" näib olevat tasapisi rikki minemas. Golfi hoovus, mis toob Mehhiko lahest sooja vett Põhja-Atlandile, on ajapikku nõrgemaks jäänud. Kui see peaks täielikult seiskuma, on sel meie kandi üsna leebele klimale kaunis krõbedad tagajärjed. Golfi hoovus on meie planeedi kõige võimsam merehoovus. See sööstab justkui hiiglaslik kaubarong läbi Atlandi ookeani kiirusega kuni üheksa kilomeetrit tunnis. Golfi hoovus toob Mehhiko   lahest   Põhja-Atlandi   piirkonda   kuni   150   miljonit   kuupmeetrit   sooja   merevett sekundis. Selle sooja vee aurustumine tagab, et Põhja-Euroopa maades on suhteliselt pehme kliima, kui võtta arvesse, kui kaugel põhjas siinsed maad asuvad. Golfi hoovuse lõppjaam on Ida-Gröönimaa juures. Seal jahtub soe vesi maha ning vajub sügavamale. Külmem vesi liigub tagasi lõunasse uue jahedama merehoovusena. 2.1.7 Küsi meilt Teadus vastab lugejate küsimustele igas numbris. Esimeseks küsimuseks selles numbris on kui suur on universum. Universum on 13,8 miljardit aastat vana, aga ma olen lugenud, et selle   läbimõõt   on   palju   suurem   kui   13,8   miljardit   valgusaastat.   Astronoomide   parim pakkumine universumi labimóódu kohta on 93 miljardit valgusaastat. Eksimismäär on umbes


10 protsenti, nii et kindel vastus peaks jääma kusagile 84 ja 102 miljardi valgusaasta vahele  Samuti   küsiti,   mis   asi   on   täpselt   on   teetanus.   Teetanust   põhjustav   nakatumine   bakteriga Clostridium tetani. Clostridium tetani eritab tetanospasmiiniks nimetatavat toksiini. See mürk häirib kesknärvisüsteemi, mis hakkab lihastele valesid impulse saatma, ning tekivad krambid. Need võivad olla nii tugevad, et luud murduvad ja hingamine seiskub. Colostridium tetaniga on suurem tõenäosus nakatuda, kui inimene puutub kokku loomade väljaheidete, mulla ja mustusega. See kuni 2,5 mikromeetri pikkune bakter ei vaja eluks hapnikku (on anaeroobne) ning   seepärast   toimub   nakatumine   tihti   sügavate   haavade   kaudu,   kus   on   bakterile   sobiv hapnikuvaba keskkond. Kangestuskramptõbi ei kandu ühelt inimeselt teisele. 2.1.8 Testid “Imelise Teaduse” ajakirjas on tihti teste loogika ja teadmiste arendamiseks. Seekord on teste, mis aitavad arendada visuaalset taipu, loogikat ning teadmisi. 2.1.9 Järgmises numbris Iga ajakirja lõpus tutvustatakse lühidalt ka järgmisena ilmuvat ajakirja. Järgmises numbris tuleb juttu inimese ajust ning kuidas aju algus ja lõpp on väga sarnased. Samuti kirjutatakse päikese ununenud kaksikust, geeniravist, lendsisalike esivanemast ning millise looma süda lööb kõige kiiremini. 2.2 Artiklid Ajakirjas   “Imeline   teadus”   ilmub   igas   numbris   lisaks   püsirubriikidele   ka   ühekordseid artikleid. Seekord on ajakirjas 6 erinevat teaduslikku artiklit. 2.2.1 Sõbralikud maailmad Meie Maast on olemas ka paremaidki paiku. Oleme oma koduplaneedi eelisteks lugenud vedelat  vett,  hapnikurikast  atmosfääri  ja  ideaalset  asukohta  Päikese suhtes. Teadlased  on teinud arvutusi ning jõudnud nüüd järeldusele, et Maa ei ole eluks sugugi mugavaim planeet universumis.   Planeedil   KOI   5715.01   esineb   laamade   liikumist,   mis   on   arvatavasti   elu eksisteerimise ja säilitamise tähtsaim tingimus. Planeeti KOI 5554.01 katab džungel. Seal valitseb lämbe 27-kraadine keskmine temperatuur. Kuna planeet on Maast umbes 2 miljonit aastat vanem, on sealne elu kauem areneda.  Astronoomide teadmised eksoplaneetide kohta on siiani üsna piiratud. Isegi meie Päikese lähim naabertäht Proxima Centauri asub meist 40 208 000 000 000 kilomeetri kaugusel ehk


umbes 268 770 korda kaugemal kui Päike Maast, ja kuna vahemaa on nii üüratu, ei saa me Proxima   Centauri   süsteemis   olevaid   planeete   siit   kuidagi   praeguste   vahenditega üksikasjalikult   vaadelda.   Planeetide   mõõtmed   on   teadlastel   siiski   võimalik   ka   tänaste vahenditega enam-vähem täpselt kindlaks määrata. 2.2.2 Läbimurre Peagi loevad teadlased loomade mõtteid. Teadus on aastasadu väitnud, et me ei saa kunagi teada, mida loomad mõtlevad. Nüüd üritavad neuroteadlased loomade vaimuilma koodi lahti muukida ning värsked avastused aitavad meil arvatavasti rohkem teada saada ka meie endi kohta.   Ümaruss  Caenorhabditis   elegans  on   kaugel   sellest,   et   teda   võiks   vägevaks   mõtte hiiglaseks nimetada. Selleks on vähe mänguruumi - ussikese aju koosneb kõigest 302 rakust. Sellest  hoolimata  meenutab  kõigest  millimeetripikkuse  olevuse ajutegevus  mitmes  mõttes meie   oma.   Selle   on   teadlased   kindlaks   teinud   uue   meetodiga,   mis   võimaldab   näha   iga närvisignaali ussi tibatillukeses ajus väikese valgussähvatusena. Samalaadsete meetoditega, mille käigus paigutatakse elektroodid sügavale ajju, saavad teadlased jälgida detailselt ka suuremate loomade ajuaktiivsust ilma nende käitumist häirimata. Tulemustest selgub, et isegi kõige lihtsama ajuga loomad ei ole pelgalt bioloogilised masinad, mis oma tegusid igasuguse kaalutlemiseta,   lihtsalt   reflektiivselt   teevad.   Kõik   olendid   kohandavad   oma   käitumist olukorrale, analüüsides seda enne ning valides sis tegutsemisvariantidest parima. Isegi 302 ajurakuga C. elegans käitub mõtleva olendina, sest närvisignaalid ei kulge ta ajus alati samu teid   pidi,   vaid   muudavad   suunda   ja   leiavad   rakust   rakku   likudes   muutuvaid   tingimusi arvestades   uue   suuna.   Uued   meetodid   on   võimaldanud   saada   tillatava   pildi   loomade vaimuilmast   ning   peagi   selgub   ehk   isegi   see,   mida   loomad   iseenda   olemasolu   kohta mõtlevad. 2.2.3 7 inseneeria imet Ajakirjas on välja toodud, et seitsmeks inseneeria imeks peetakse pilvelõhkujat Burj Khalifat, kosmoseraketti Saturn V, Rippsilda Akashi, Hiigelmootor Wärtsilä RT-flex96C, Elektrijaama Kolme Kuristiku tamme, Gotthardi tunnelit ning Kiirrongi Shanghai Maglev. Artikkel räägib just   teisel   kohal   olevast   kosmoseraketist,   mis   on   natsirelva   järeltulija   ning   aitas   inimese Kuule.   NASA   astus   1969.   aastal   ajaloo   võimsaima   raketiga   Saturn   V   inimkonna   jaoks hiiglasliku sammu. See rakett aitas inimesed esimest korda teise taevakeha, Kuu pinnale viia. Seda   saavutust   poleks   sündinud,   kui   üks   visionäärist   Saksa   raketiinsener   poleks   Natsi- Saksamaa   sõjarelvade   arendusest   saadud   teadmiste   toel   seda   vägevat   kanderaketti   välja


töötanud. 2.2.4 Rohepööre Rohepöörde artiklis on välja toodud neli uudset viisi keskkonnasõbralikuks eluks. Näksitootia Walkers kavatseb krõpsude ja õlle tootmisjääkide taaskasutuse abil CO2-heidet vähendada 70 protsendi   võrra.   Luuakse   omamoodi   ringlus:   tänu   BritI   idufirma   CCm   välja   töötatud meetodile   kogutakse   õlletehaste   jääksüsihappegaas   ja   seda   kasutatakse   krõpsude valmistamisel järele jäävatest kartulikoortest tehtavas väetises. Väetist omakorda kasutatakse kartulikasvatuses ning see teeb nendest kartulitest  valmistatud krõpsud kliimasõbralikuks. Nende krõpsude tootmisel tekkinud jääkidest tehakse jälle uus väetis järgmistele kartulitele. Walkers võttis juba varem kasutusele metaniseerimissüsteemi,  millega  saadakse krõpsude frittimiseks rohelist  energiat.  Metaniseerimise  käigus toidetakse  hapnikuvases keskkonnas elavaid   baktereid   kartulikoortega.   Bakterid   eritavad   metaani   sisaldavat   biogaasi,   mida põletades saab toota elektrit. Koortest jääb järele tainjas mass, mida Walkers plaanib väetise põhikomponendina kasutada. Teisena on välja toodud materjal AuREUS. Uudse materjali AuREUS autor on Filipiinidel asuva   Mapúa   ülikooli   üliõpilane   Carvey   Maigue.   AuREUSes   kasutatakse   puu-   ja juurviljajääke ja sellest saaks valmistada ülimalt tõhusaid päikesepaneele. Maigue loodab, et niisuguste paneelidega võiks katta terved kõrghooned, muutes need niiviisi vertikaalseteks päikeseenergia   „  farmideks".   Maique   sai  eelmisel   aastal   oma   leiutise   eest   James   Dysoni auhinna, mida antakse noortele, kes oma leiutisega mõne olulise probleemi lahendavad. Tema sai enda sõnul inspiratsiooni virmalistest. Neist on tuletatud ka leiutise nimi AuREUS, mis pöhineb virmaliste ladinakeelsel nimetusel aurora.  Kolmandaks   lahenduseks   on   paberijääkide   uudne   ärakasutamine.   Saksamaa   Freiburgi ülikooli teadlased on leiutanud biosünteetilise materiali, mida saab kasutada kerghoonete ja teiste   keerukate   struktuuride   3D-printimiseks   Material   on   toorel   kujul   sitke   tainas,   mis koosneb   üleni   vanapaberi   töötlemisel   saadud   orgaanilisest   materjalist.   Tainas   koosneb tselluloosist ja ligniinist, mida mõlemat leidub paberi peamises koostisosas puidus. Tselluloos on sahhariidijääkidest koosnev biopolümeer. See on üks tavalisemaid orgaanilisi ühendeid Maal,   kuna   on   enamiku   taimede   rakumembraani   peamine   ehitusmaterjal.   Puhas   puuvill sisaldab näiteks 90 protsenti tselluloosi, ent puud sisaldavad seda 40-50 protsenti. Tselluloosi vöib vôrrelda terasbetooni raudarmatuuriga: see on justkui skelett, mis tagab taime struktuuri tugevuse. Teine koostisosa lignin on võrreldav betooniga. Lignin seob rakuseinas leiduvad tselluloosimolekulid omavahel kokku terviklikuks ja tugevaks struktuuriks. Seda leidub eriti


rohkesti puudes ja neis hoolitseb see puitumisprotsessi eest, mille tulemusena muutub taime tüvi või vars kõvaks ehk puiseks, nagu protsessi nimetuski ütleb. Viimaseks   väljatoodud   lahenduses   on   kasutusel   apelsinikoored.   Apelsinikoored   aitavad vanametalli   taaskasutada.   Mobiliakudes   leiduvate   väärismetallide   taaskasutamine   on äärmiselt   süsinikdioksiidimahukas   protsess.   Nüüd   aga   on   keemikud   leiutanud   uue jätkusuutliku meetodi, millega on võimalik kätte saada 90 protsenti metallidest, kasutades kannmikserit ja apelsinikoori.  2.2.5 Haige hääl Nii, nagu su hääl võib peegeldada su meeleolu, võib see aidata panna ka diagnoosi. Edaspidi analüüsib tehisintellekt nutitelefonis hääleproove, et teha kindlaks, kas sa oled haige. Sinu hääl võib üsna täpselt reeta, mis sind vaevab. Tegelikult on arstid seda võtet kasutanud palju aastaid.   Näiteks   bipolaar   suse   diagnoosimise   üks   kriteerium   on   see,   et   maanilises   faasis räägib   patient   palju   ja   kiiresti.   Kähe   ja   nohune   hääl   on   selge   märk   kõripõletikust   voi külmetushaigusest ning selle diagnoosi panekuks ei pea arst olema. Häälel on palju teisigi tahke, mis muutuvad seoses mitme haigusega. Tihti on need muutused niivõrd väikesed, et arstid ei suuda neid eristada, liiatigi on igal inimesel erinev hääl. Seepärast asuvad arstidele appi keerulised algoritmid,  mis kasutavad patsientide  hääle analüüsimiseks tehisintellekti. Algoritm tabab ära korrapäratused hääle juhtimises, helikõrguses, rääkimiskiruses ja sõnade valikus.   Võrreldes   tuhandete   tervete   ja   haigete   inimeste   hääli,   saavad   algoritmid   õppida erinevusi tuvastama ning osundama neile üksikasjadele hääles, mis reedavad südamehaiguse, migreeni voi enesetapuriski.


KASUTATUD MATERJAL Ajakirja tutvustus.  (23.03.2022, Imeline Teadus).  Allikas: Imeline teadus: [WWW]  URL    https://www.imelineteadus.ee/