GMO poolt! Esimene muundkultuur oli tomat, mis ei läinud enam kergesti mädanema. See tegi läbi keskkonna- ja toiduohutuse kontrolli. Järgnesid põllukultuurid: sojauba, raps, rüps, mais, puuvill, praegu tegeldakse riisiga. Nende taimede nimekiri, mis pole veel turule jõudnud, on pikk. Minu meelest on see taimekasvatuses väga kasulik vahend. See ei lahenda kõiki probleeme, kuid pakub palju võimalusi ja toob kasu inimkonnale. Teaduslikust seisukohast on ilmne, et ei ole ühtki kindlat, teaduslikult kinnitatud tõendit otsustamaks, kas GM tooted on ohutud või mitte.» Tänu kroonilisi konditsioone näiteks vähk või allergiad puudutavate andmete puudulikkusele «ei ole mingit võimalust kindlustada, kas GM toodete tutvustamine on kuidagi mõjutanud inimeste tervist» Uurimused kinnitavad vastupidist peamisele biotehnoloogia kompaniide müügireklaamile et GM- kultuuride kasvatamine koormab vähem kes...
Eestlaste raske elu: Miks üldse lapsi saada? Eestis elab hetkel alla 1,3 miljoni elaniku ning iive on negatiivne. Eestlased on loobunud pere loomisest, sest see ei tasu lihtsalt ära, kuigi samas lisandub juurde järjest rohkem paljulapselisi perekondi, kes üritavad end emapalgast ja lastetoetustest ära elatada. Laste saamine on tavaliselt ette planeeritud protsess. Tänapäeva Eesti ühiskonnas on noored kindlad, et enne tuleb luua kodu ja omandada kindel töökoht ja alles seejärel tuleb pere loomine. Järjest enam ja enam loobutakse laste saamisest just selle pärast, et palk on liiga väike või töökoht puudub pole millegagi peret ülal pidada. Statistika näitab, et Eesti Vabariigis on esimese ja teise lapse pealt makstav lastetoetus vaid närused 19 eurort kuus. Kas selle raha eest peaks saama osta lapsele vajalikud toidu, riided ja mähkmed? Palgad on Eestis ju väikesed ja inimene tuleb vaevu oma palgaga ot...
Koolireform- hea või halb? Vastus on tulevikus. Koolireformi ümber keerleb mitmeid arvamusi. Pole justkui viga sellel praeguselgi, kuid teised on veendunud, et muuta on vaja palju. Minul on isegi kahju, et ma ei saa käia gümnaasiumis siis, kui pärast haridusuuendust on õpe toimimas nii, nagu seda praegu plaanitakse. Kuigi tõde on see, et tegelikult ei tea keegi kunagi seda, kuidas asi välja kujuneb. Koolireformi üks suuri plusse on gümnaasiumite ja põhikoolide lahutamine ning kompleksgümnaasiumite loomine. Olen aru saanud, et selle kasutusele võtmine kaotab ära koolide lahterdamise. Seedimatu on see, et koolidele pannakse silte külge. Isegi Pärnu linna mahub praegusel hetkel eliitgümnaasiume ja nö ,,lihtsamat-teed-minevate" gümnaasiume. See ei tohiks tegelikult nii olla, kui gümnaasium, siis gümnaasium! Kui Pärnusse tuleb korralik kompleksgümnaasium, siis on ka loota, et meie linnas olevate õpetajate koorekiht koondub s...
KAS ELIITKOOLID ON EETILISED? Kool on koht, kus omandada teadmisi. Kõigil lastel peaksid olema võrdsed võimalused haridusele. Ometi on välja kujunenud niinimetatud eliitkoolid. Mis vahe on eliitkoolil ja tavalisel koolil? Olles ise lõpetanud põhikooli väikeses maakoolis, baseeruvad minu teadmised eliitkoolidest põhiliselt meedias kajastatule. Vahe on kindlasti õpetamise tasemes. Eliitkoolides töötavad reeglina vaid parimad õpetajad, sest eliitkoolid saavad endale seda lubada. Eliitkoolil on ka vabadus valida endale parimaid lapsi. Kas on õige, et juba enne esimesse klassi astumist on mõned lapsed tõstetud teistest kõrgemale? Loomulikult soovib iga lapsevanem oma lapsele parimat, kuid kus on piirid? Eliitkoolidesse saamiseks tuleb läbida katsed. Kas 7-aastaselt on võimalik aru saada, kas laps on andekas või mitte? Eliitkooli pääsemise nimel on vanemad oma lastele peale pannud sellise surve, et ...
Arvamusartikkel- Mida arvate kodustest töödest koolis ja koolipäeva pikkusest? Hetkel Eestis ja üleüldse kogu maailmas palju temaatikat tekitanud koolinoorte probleem, et koolipäevad on rasked ja kodus antakse palju ülesandeid on viimasel ajal hoogu kogunud. Viisime läbi tänavaküsitluse ja selgus, et selle kohta sobib väga hästi ütlus “Nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi.” Kui küsisime 46. aastase Merikese käest, mida tema arvab tänapäeval koolipäeva pikkusest ja lastele antavate kodutööde kogusest, võrdles ta seda, nagu arvata, enda kooliajaga. Tema sõnul ei tohiks lapsed kurta, et neil on raske, kuna mõelda vaid-tema ajal oli veel raskem! Kuna Merikesel on kolm last: algkooliealine, gümnasist ja tudeng, oskas ta sel teemal sõna võtta küll. “Tõsi, algkoolis on pojal küll nii noore õpilase kohta pikk päev, kuid koduseid ülesandeid neile minu arvates palju ei anta. Nii noorelt ei osata veel aega planeerida ja seepärast k...
Andrus Kivirähk! ! Andrus Kivirähk on sündinud Tallinnas, lõpetanud Tallinna 32. keskkooli 1988 ja Tartu ülikooli ajakirjanduse erialal 1993. Ta töötab Eesti Päevalehe arvamuslehekülje toimetajana. Igal laupäeval ilmub temalt nädala sündmusi analüüsiv arvamusartikkel. Kivirähk on avaldanud palju lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid nii ajakirjanduses kui ka kogumikena, näiteks "Ivan Orava mälestused", "Vargamäe vanad ja noored". Kivirähk on kirjutanud ka romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. On joonisfilmide "Tom ja Fluffy", "Lotte reis lõunamaale", "Lepatriinude jõulud" ja "Leiutajateküla Lotte" kaasstenarist. Lastele on ta kirjutanud hulga raamatuid
• Liiga ettevaatlik ja aeglane meediaga suhtlemisel • Pudrutamine • Bürokraatlik suhtlemine (nt. ajakirjanike jooksutamine) Avalikusega suhtlemise viisid: • Pressiteade • Brošüür • Otsepostitus !3 • Uudiskiri • Veebileht • Intervjuu • Pressikonverents • Kõne • Arvamusartikkel Pressiteade peab olema: • Mõjukas • Värske • Väljapaistev • Lähedane • Aktuaalne • Vastab küsimustele: Kes? Mida? Kus? Millal? Kuidas? Miks? 5. Eri väljundite kasutamine suhtekorralduses: • Pressiteade • Brošüür • Otsepostitus • Uudiskiri • Veebileht • Intervjuu • Pressikonverents • Kõne • Arvamusartikkel 6. Mis on sisekommunikatsioon?
See arutab kaebusi, mis laekuvad lugejatelt ajakirjanduses ilmunud materjalide kohta. Nt. kuuluvad sinna Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehed, Delfi, Rahvusringhääling, Kanal 2, TV3, BNS, raadio Kuku ja Tallinna TV • arvamusliider - tuntud ühiskonnategelane (poliitik, kultuuriinimene vms.), kelle seisukohavõtud kujundavad avalikku arvamust Nt. Toomas Hendrik Ilves • artikkel – ajakirjandusväljaandes ilmunud mitteilukirjanduslik arutlev kirjutis • arvamusartikkel – ajakirjandusväljaandes ilmunud mitteilukirjanduslik arutlev kirjutis, mis väljendab kellegi arvamust mingil kindlal teemal • reportaaž – sündmust, mida autor ise on vahetult näinud-kogenud, jutustav-kirjeldav ja kommenteeriv ajakirjandusžanr Nt. OM kettaheite spordireportaaž • intervjuu – ajakirjandusžanr, kus saab intervjueerija andmeid inimes(t)e arvamuse, mõtlemise ja tunnete kohta kindlatele küsimustele vastates. Intervjuul on alati kindel eesmärk
Artikli analüüs „Kungla mehed“ 1. Millisele ajakirjanduse kahele olulisele ülesandele viitab kolumnist A. Lobjakas? Selgita kahe näitega tekstist. 14. märtsil 2014 a. Postimehes avaldatud A. Lobjakase arvamusartikkel „Kungla mehed“ kirjeldab ajakirjanduse kahte olulist ülesannet ühiskonnas. Esiteks, võimu kritiseerimine, millele viitab järgnev lauseosa 1. lõigus: „/…/ kehvalt töötavat silindrit (poliitikuid) materdab oma igapäevast leiba ausalt teeniv ajakirjandus ning kokkuvõttes võib mootor nii päris kokku joosta.“ Teiseks, ühiskonna infoga varustamine ja rahva toimuvaga (artiklis põhirõhk poliitmaastikul toimuv) kursis hoidmine, mida võib välja lugeda 2
Sarnaselt mahavaikimisele võib antud artikli puhul tüüpveana loetleda ka valikulist väljatoomist, kus info üldine toon on emade suhtes pigem liialt negatiivne ning isade suhtes vastupidi, liialt positiivne. Kokkuvõtteks leian, et ajaleht ,,Postimees" arvamusartiklis esitatud psühholoog J.Uljase seisukohad liialt pinnapealsed, asjakohaseid argumente on vähe ning argumentide seosed ei ole piisavalt veenvad esitatud teesi kinnitamiseks. Antud arvamusartikkel sobib oma sisult pigem suhterubriikidesse ja/või -portaalidesse.
Kui palju jätkub tasuta kõrgharidust? 20. septembril ilmus ajalehes Postimees TÜ psühholoogia instituudi juhataja Jüri Alliku arvamusartikkel kõrghariduse tasustamisest. Teda oli ajendanud kirjutama kolleeg Mati Heidmetsa ja Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmetsa kirjutised kõrgharidusreformi teemal. Mart Laidmetsa sõnul saavad ,,alates 2012. aasta vastuvõtust saavad kõik võimekad õppekava täies mahus täites õppida tasuta", ent härra Allik sellega ei nõustu. Ta toob esile näite Tartu Ülikoolist, mis vaidlustab eelneva väite. Tasuta kohti on, kuid nende arv piirdub, et
Arutlev kirjand e-raamatutest 27. oktoobril 2011. aastal ilmus Postimehes arvamusartikkel e-raamatutest. Kirjanik Vahur Afanasjevi eestvedamisel korraldati vestlusring, kus osalesid järgmised liikmed: sulemeister ise, Eesti Kirjanike Liidust Karl Martin Sinijärv, Tallinna Ülikoolist Marek Tamm, Eesti Digiraamatute Keskusest Margus Küppar ja TLÜ akadeemilisest raamatukogust Peeter Kondratjev. Nende eesmärgiks oli jõuda selgusele, kas e-raamat võtab paberraamatu koha üle tormijooksuga või aegamisi ning mis muutub rahva elus kui eesti keel tõesti elektroniseerub?
Info isiklikuks kasutamiseks ajakirjanik kirjutab enda nimel Neljasilmainfo ajakirjanikule vaid teadmiseks, pole ka luba küsida kinnituste teistest allikatest · Proaktiivsed meediasuhted 7.4 · Pressiteade Pressikonverents või briifing Eksklusiivintervjuu Vestlusring Seminar Avalik pöördumine Meediaüritus Arvamusartikkel Lugejakirjad ja internetikommentaarid 2 · Sõnumite koostamise põhireeglid 7.4.1 Eesmärk mida on soov öelda ja milleks? Auditoorium kellele suunatud? Olulisus miks peaks sõnum olema kellelegi tähtis? Ajastus millal sõnum edastada? Riskid millised ohud kaasnevad? · Sõnumite väljatöötamine 7.4.1 Enne sõnumi väljasaatmist:
- Kirjeldus: Autor räägib halvast ja väikesest turust. Kuidas tootjad teevad kehvemat tööd, arvates, et tellijad või kliendid ei tahagi paremat. Siiski on autor välja toonud ka väikese turu eeliseid. Näiteks on kergem vigu parandada ja turul on väiksem konkurents. Artiklis on palju elulisi näiteid. - Väljaandja: Memokraat - Kaasautor: - - Daatum: 09.01.2011 - Vorming: Arvamusartikkel veebis - Inforessursi identifikaator: http://memokraat.ee/2011/01/turg-sundis-mind/ - Keel: Eesti - Õigused: © Memokraat Nimi: Õpperühm: 2. http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/lapi.html Allikakirje: Sergejeva, J. Koolalaplaste jutustava folkloori uurimine ja publitseerimine. Kasutatud 05.11.2015 http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/lapi.html - Pealkiri: Koolalaplaste jutustava folkloori uurimine ja publitseerimine - Autor: Jelena Sergejeva
Geete Kaasik „Sügisball“ „Sügisballi“ autor Mati Unt oli kirjanik, lavastaja ning tähtis kultuuritegelane. Tema jaoks oli teater väga tähtsal kohal. Ta on teinud üle saja lavastuse. Eesti Päevalehe 2005. aasta arvamusartikkel- „Esteetiliste väärtuste rüütel,“ sõnab Mati Undi kohta nii: „Mati Unt on viimase 40 aasta jooksul olnud nii kirjaniku, publitsisti kui ka lavastajana Eesti kultuuriloos niivõrd oluline, lausa keskne kuju, et väheseid on talle kõrvale panna. Eesti kirjanduslukku jääb Mati Unt uuendajana, põhimõttelise modernistina.“ „Sügisball“ tõi Mati Undile rahvusvahelise tunnustuse. Romaanis kujutab ta linnastunud inimeste üksildust ning sellest tulevaid ohtusid
ning äsja ülikooli lõpetanud spetsialistid ei saa hakkama lihtsamategi tööalaste probleemidega. Loomulikult leidub oma alale pühendunud, tõepoolest edasipüüdlikke inimesi, kes on huvitatud enese arendamisest, mitte varanduse kokku kuhjamisest ning neile tuleb vaid au anda, sest nad on suutnud säilitada oma eesmärgi, nö missiooni materiaalseid ahvatlusi täis maailmas. Leian, et antud mõttearendusse on ehk sobiv seostada ka David Vseviovi (2009) 4 ammuloetud arvamusartikkel, kus ajaloolane käsitleb Eestis hetkel valitsevat majanduskriisi, millel pole tema arvates mitte niivõrd poliitilised ja rahanduslikud põhjused, kui just ühiskonnas üldiselt valitsevad väärtustel põhinevad põhjused. Vseviovi arvates on viimase kahe aastakümne jooksul tekkinud ja kinnitunud väärtushinnangud põhjustanud praeguse laiahaardelise majanduskriisi Eestis. Defitsiidiajastu lõppu
pudrutamine e ebaselged vastused, probleemidest kõrvalehiilimine, vigade eitamine, olude varjamine bürokraatlik suhtlemine. reaktiivsed meediasuhted ajakirjanike küsimustele vastamine viis ja kiirus vaenulikud küsimused ei kommenteeri ei ole vastus! see võib näidata et midagi on varjata. proaktiivsed meediasuhted(ei tähenda alati et oleks parim) *pressiteade *brozüür *otsepostitus *pressimaterjalid *uudiskiri *veebileht *intervjuu *pressikonverents *kõne *arvamusartikkel *ideed kirjutamiseks pressiteade mis on uudisväärtus? mõjukus, värskus, prominentsus, konflikt küsimused: kes? mida? kus? millal? kuidas? miks? Pressiteade: tagurpidi püramiid, kõige olulisemast jookseb taustainfost kokku. Lead, sissejuhatus(pressiteate kese, siin oled kokkuvõtnud kõõõõige tähtsamad asjad), sisu, taust, lisainfo Firma nimi PRESSITEADE 00.00.0000 Lühike ja tabav pealkiri Pressiteate liid peab sisaldama kokkuvõtlikult kogu infot. Tavaliselt 2-3 lausega (u
" Toomas küsis,kus ta jalgratas on. *Kui otsenekõne on käsklause,muutub käskiv kõneviis tingivaks. Isa hüüdis meile: ,, Minge kiiresti koju!" Isa hüüdis meile,et me läheksime kiirestti koju. KIRJANDUS TEADUSKIRJANDUS ILUKIRJANDUS PUBLITSISTIKA Kajastab püsivaid fakte Annab edasi autori Ehk ajakirjandus ,hetkel olulised faktid Teadus artikkel,uurimus muljeid ja tõlgendusi Arvamusartikkel(arvamus), maailmast,aitab elu Uudis(fakt),reportaaz,intervjuu,retsensioon paremini mõista on ehk arvustus kujundlik ja kunstiline EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA Proosa vormis jutustav Lüürika ehk. Luulekirjandus Ehk näitekirjandus kirjandus kus kujutratakse Annab edasi autori
maailmasõjas on aga 14 lehekülge pikk. Esseelaadsed arvamusartiklid ja kultuuriülevaated on tavaliselt lühemad võrreldes ajalooliste ülevaadete ja isikulugudega. Arvamuslugude maht ulatub tavaliselt ühest leheküljest kuni nelja leheküljeni. Näiteks on ajakirja numbris 3/2011 ilmunud Georg Kirsbergi arvamusartikli ,,Rahvale kuuluvad rahvusriigid ja nende eksistentsi alused" mahuks üks lehekülg, samas kui numbris 1/2011 ilmunud arvamusartikkel ,,Sofi Oksanen Eesti suursaadik Soomes" mahub kolmele leheküljele. Kuigi kultuuriülevaateid ilmub kultuuriajakirja kohta vähe, siis ilmuvad artiklid on üsna põhjalikud. Ajakirja numbris 3/2011 ilmunud loo ,,Frieder Burda" armastab kõike ilusat pikkus on kaheksa lehekülge. Samas 19 numbris ilmunud lugu pealkirjaga ,,Lunastaja-Sangarist tehti Karlsson katuselt" hõivab nelja
- Pudrutamine (ebaselged vastused, probleemidest kõrvalehiilimine, vigade eitamine, olude varjamine) - Bürokraatlik suhtlemine Reaktiivsed meediasuhted Ajakirjanike küsimustele vastamine Viis ja kiirus! Vaenulikud küsimused – “ei kommenteeri” pole vastus! Proaktiivsed meediasuhted Pressiteade – Brošüür - Otsepostitus Pressimaterjalid - Uudiskiri - Veebileht Intervjuu – Pressikonverents - Kõne Arvamusartikkel - Ideed kirjutamiseks Pressiteade Mis on uudisväärtus? – Mõjukus Värskus Prominentsus Konflikt Lähedus Aktuaalsus Ebatavalisus Küsimused Kes? Mida? Kus? Millal? Kuidas? Miks? Kelle arvamus loeb/lähebkorda? 1.Pere,sõbrad 2.Tuttavad 3.Enda sarnased 4.Töötajad 5.Eksperdid 6.Kuulsused 7.Juhid RISK JA KRIIS Kriis - kreeka keelest, kohtupäev •Organisatsiooni proovilepanek Kriisi definitsioonid
annaabi.ee 
