Imeline Teadus vs. Horisont - kanali analüüs (0)

Kanali analüüs
Imeline Teadus vs. Horisont
Kaspar Erik lind
Loosi alusel sain mina ülesandeks analüüsida ning võrrelda ajakirjade ’’Imeline Teadus’’ ning ’’Horisont’’ numbreid . Mina valisin ’’Imelise Teaduse’’ 2014. aasta 10. numbri (Nr 10/2014), mis ilmus 2014. aasta oktoobris ning Horisondi 2014. aasta 5. numbri (Nr 5/2014), mis ilmus 2014. septembris ning hõlmas ka oktoobrit (september – oktoober). Valisin need numbrid viimase nelja numbri asemel, kuna mul puudus ligipääs uuematele numbritele, Tartu Ülikooli raamatukogust ei leidnud ma uuemaid Horisondi numbreid ning hetkel, mil ma raamatukogus uurimas käisin, ei olnud vastavaid numbreid koha peal sirvimiseks olemas (Eeldan, et keegi oli neid juba sel hetkel kasutamas). Seetõttu otsustasin nende numbrite kasuks, millele ma ligi pääsesin.
’’Imelise Teaduse’’ esikaanel on kujutatud Päikest ning eeldavasti füüsikut, kes seda Päikest oma käte vahel hoiab. Pildile lisaks on pealkiri ’’ Füüsikud taltsutavad Päikese energiat’’ ning lühike kirjeldus sellest, mida lugu käsitleb. Kui rääkida üldiselt esikaane kujundusest, siis kõik kõrvalised pealkirjad ja pildid on paigutatud nii, et ei varjaks ära pealoo pilti ülemäära.
’’Horisondi’’ esikaanel on kujutatud kooruvat banaani, mille sees on DNA-ahel, sellega kaasas on pealkiri ’’GMO – nagu kuum kartul peos’’. Kõrvallugude pealkirjadest on enamus paigutatud peaartikli pealkirja alla, olles küljenduselt üsnagi lihtne.
Kui võrrelda kahe ajakirja esikaani, siis efektiivsemalt ning silmapüüdvamalt mõjub ’’Imelise Teaduse’’ oma, olles värvikirevam ning jättes põnevama mulje, samalajal kui ’’Horisont’’ on väheke monotoonsem ning lihtsam. ’’Imelise Teaduse’’ esikaanel on kokku 8 pealkirja, aga ’’ Horisondil ’’ vaid 4, mistõttu saab öelda, et ’’Imeline Teadus’’ on vähemalt selle numbri puhul ma esikaanel rohkem infoküllane.
Sirvides ’’Imelise Teaduse’’ sisukorda, siis paljastub sealt vastava numbri valdkondlik jagunemine: põhiartiklid ja –lood (otsese liigituseta), lugejate kirjad ja kommentaarid (Kirjuta meile), fotograafia (Täistabamus), uurimistulemused ja avastused maailmast (Avastused), lugejate küsimustele vastamine (Küsi meilt), uudistooted ja nutividinad (Nutikad asjad), loogikale ja teadmistele põhinevad testid (Testid), uudised Eesti teadusmaailmast (Ole Kursis) ning järgmise numbri tutvustus (Uus number). Visates pilgu peale sisukorrale, saab teada, et artikli põhiteemadeks on tuumasüntees, liustike sulamine ning Egiptuse vaarao Senebkay haua leidmine, kõrvalisteks teemadeks võib lugeda geeniuurijate töö bakteritega jamobiiltelefoni laadimine kõndimise pealt.
’’Horisondi’’ sisukorrast paljastuvad vastava numbri valdkondlik jagunemine: põhiartiklid ja –lood (Selles numbris), olümpiaadide kajastus (Olümpiaadid), küsimustele vastuste leidmine (Horisont küsib), praktiline osa (Praktilist) ning varia (Siit- ja sealtpoolt horisonti). Põhiteemadeks on GMO, õlu ja selle ajalugu ning bastionid , kõrvalisteks teemadeks võib lugeda rahvusliku identiteedi hoidla, Tutanhamon -lapsvaarao ning Varpajami.
’’Imelise Teaduse’’ sisukorra kõrval on väike juhtkiri, kus toimetaja Ülo Toomsalu räägib veidike ulmejutust, kus rännatakse ajamasinaga safarireisidele dinosauruse aega. Sellega kutsub ta lugema teadlaste arvamusi sellest hilisematel lehekülgedel. Muud konkreetset ning vajalikku informatsiooni too tekst ei sisalda.
Vastupidiselt ’’Imelisele Teadusele’’ on aga ’’Horisondi’’ teisel leheküljel juhtkiri, mille pealkirjas viidatakse vastava numbri märksõnadele, milleks on ’’moodne keskkonnateadus’’ ja ’’iidne eluolu’’. Lühidalt räägitakse lahti, miks just sellised märksõnad, mainides inimeste huvi ’’võimatute’’ asjade vastu, geenmuundatud organisme, bastione, õlu, lapsvaaraod ja muud.
Järgmisena analüüsin mõlemast ajakirjast kolme (minu arvates) põhiartiklit.
1
Ajakiri ning artikli pealkiri
Imeline Teadus
Horisont: ’’Genoomide muutmine’’
Lühikirjeldus
Lühike ülevaade artiklist kirjutatust
Käsitleb Ameerika teadlaste läbimurret termotuumaenergia kasutamises ehitades katsetermotuumareaktori, reaktori tööpõhimõte ning töö protsess käiakse ka üle. Sealjuures räägitakse kõikidest seonduvatest probleemidest ja katsumustest ning termotuumaenergia eelistest. Räägitakse, kuidas vastavaid reaktoreid püütakse juba ehitada näiteks Prantsusmaale. Antakse ka ülevaade tuumasünteesi protsessi toimumisest. Teksti aitavad visualiseerida ohtralt jooniseid ning pilte ning tabel, mis toob võrdlusesse kivisöe ja tuumaenergia.
Annab ülevaate geneetiliselt muundatud organismide kasutamisest erinevates eluvaldkondades. Käiakse üle põllumajanduse kujunemine ning selle areng läbi aegade, täpsemini põllumajandusproduktide mutatsioonide areng. Puudutatakse ka geneetikat ning nn. ’’rohelist revolutsiooni’’. Selgitatakse herbitsiidiretsistensete, kahjuriretsitensete, viiruseretsitensete ning parandatud toiteväärtusega GM-taimede erinevusi ning kasutusvõimalusi. Samuti püütakse vastata küsimusele, kas GMO-dega seotud kartused on põhjendatud. Illustreeringutest on välja toodud joonis pealkirjaga ’’Kuidas teha GM-taime’’, graafikud toidutootmise ning geenmuundatud taimede kasvatamise kohta ning joonis taimearetamise võimaluste kohta.
Lisaks on välja toodud palju ekslikut kära tekitanud artikkel ajakirjas Food And Chemical Toxicology, lühike ülevaade 2013. aasta jaanuaris toimunud Mark Lynase loengust ning väike lugu GMO- vastaste aktivistide protestiaktist.
Teema
Teemavaldkon(d/nad)
Käsitluse tase
Teadus, energeetika
Konkreetne
Teadus, meditsiin, põllumajandus.
Osati konkreetne, osati üldine
Infoallikad
Millistele allikatele tugineb artikkel?
Artikkel tugineb Californias teadlaste poolt läbi viidud katsele ning tuvastamata allikatele, võimalik on ka autori endapoolne uuring ning enda teadmised.
Artikkel tugineb nii autorite isiklikele teadmistele, olles vastava valdkonnaga piisavalt tutvunud (mõlemad autorid on seotud TÜ Tehnoloogiainstituudi taimesignaalide laboriga ning töötavad vastavas valdkonnas). Samuti on
Autori positsioon
Kui autori positsioon teema kohta avaldub, mis milline see on ning mille üle?
Autori positsioon on võrdlemisi positiivne ning termotuumaenergiat pooldav, kuna ta toob välja selle efektiivsuse ning eelise teiste energiasaamise võimaluste üle.
Autori(te) positsioon GMO-de suhtes on võrdlemisi neutraalne , pigem kaldub just nende pooldamise poole, lähtudes teadmistest ja faktidest.
Hinnangud
Kelle/ mille suhtes ollakse kriitiline/ kiitev
Kriitilitus puudub.
Kriitilisust ei leidu, pigem püütakse hoida neutraalset tooni.
Probleemid
Millised probleemid tulevad artiklis esile ning kas ja/või kuidas neid lahendada?
Otseseid probleeme ei tooda välja.
Räägitakse, kuidas inimesed võivad kohkuda GMO- toitude tarbimise mõtte üle ning käsitletakse hirme , mis tulenevad ekslikest teadmistest ning uuringutest. Neid püütakse ümber lükata faktide ning selgitustega.
2
Ajakiri ning artikli pealkiri
Imeline Teadus: ’’ Arktika lekib ’’
Horisont: ’’Jook, mis on vanem kui leib’’
Lühikirjeldus
Lühike ülevaade artiklist kirjutatust
Artikkel käsitleb ülemaailmsest soojenemist tingitud Arktika polaarjääde sulamist, mis põhjustab arktilike puhangute teket. Räägitakse külmalainetest Artkikast lõunapool olevatel mandritel. Mainitakse atmosfääriuurijate uuringuid Arktika kliimamuutuste kohta, tuues välja polaarse jugavoolu. Mainitakse ilmaolude n-ö lukustumise võimalikke tagajärgi ning aastaaegade äärmuslikuks muutumist. Pildimaterjal, mis teksti juures paikneb, illustreerib ülejäänud maailma külmenemist. Lisatud on illustratsioon , mis kirjeldab külma ja sooja õhu tasakaalu muutumisega kaasnevat protsessi ning ajaloolised faktid pikkadest pakaseperioodidest.
Artikkel annab ülevaate õllepruulimise ning joomise ajaloost, kultuurist ning traditsioonides, mis algas muistses Lähis-Idas. Käsitletakse lühidalt ka üldise alkoholitarbimise ajalugu. Jõutakse ka veini käsitlemiseni ning kõrtsikultuurist pajatamiseni.
Teema
Teemavaldkon(d/nad)
Käsitluse tase
Keskkond
Üldine
Ajalugu
Üldine
Infoallikad
Millistele allikatele tugineb artikkel?
Tugineb faktipõhistele teadmistele, ajaloolistele faktidele ning atmosfääriurija Jennifer Francise uuringutele.
Põhineb ajaloolistel faktidel ja teadmistel .
Autori positsioon
Kui autori positsioon teema kohta avaldub, mis milline see on ning mille üle?
Autori positsioon ei avaldu.
Autorite positsioon puudub.
Hinnangud
Kelle/ mille suhtes ollakse kriitiline/ kiitev
Autor jääb oma kirjutisega neutraalseks.
Autorid jäävad oma kirjutisega neutraalseks.
Probleemid
Millised probleemid tulevad artiklis esile ning kas ja/või kuidas neid lahendada?
Esile tuuakse probleemid, mis kaasnevad kliima muutustega , lahendusi ei tooda.
Probleemid puuduvad.
3
Ajakiri ning artikli pealkiri
Imeline Teadus: ’’Puruvaest vaaraod pitsitati igast küljest’’
Horisont: ’’ Uusaeg tõi bastionid’’
Lühikirjeldus
Lühike ülevaade artiklist kirjutatust
Artikkel kajastab Egiptuse vaarao Senebkay haua leidmist 2014. aasta jaanuaris Ameerika egüptoloog Josef Wegneri poolt, hauda kirjeldatakse. Kirjeldatakse nii hauakambri interjööri kui ka ümbritsevat piirkonda, mida võrreldakse Kuningate oruga. Räägitakse Senebkay elust ning Abydose linnast. Räägitakse veel haudade leidmisest. Pildimaterjal on teemale vastav, väljatoodud kaardil näidatakse isegi leiupaika.
Artikkel käsitleb bastionsüsteemi: selle teket 15. sajandi lõpul ning 16. sajandi algul, edasist arengut, tähtsust ning lõpuks ka sellest loobumist. Räägitakse ka vallide erinevatest osadest ning kindluste üldisest konstruktsioonist. Mainitakse ka tänapäeva kontekstis bastionide kasutusvõimalusi. Hästi palju on lisatud tekstile pildimaterjali, mis illustreerivad bastione ning vallikraave, üks illustratsioon koos legendiga on Tallinna Skoone bastioni kohta, lisaks on veel informatiivne kujutis Eesti uusaegsete muldkindlustuste kohta.
Teema
Teemavaldkon(d/nad)
Käsitluse tase
Arheoloogia , ajalugu
Konkreetne
Ajalugu, arhitektuur
Konkreetne
Infoallikad
Millistele allikatele tugineb artikkel?
Tugineb egüptoloogi Josef Wegneri ning teiste arheoloogide leidudel ning ajaloolistel faktidel.
Tugineb ajaloolistel faktidel ning teadmistel.
Autori positsioon
Kui autori positsioon teema kohta avaldub, mis milline see on ning mille üle?
Autori positsioon ei avaldu.
Autori positsioon ei avaldu.
Hinnangud
Kelle/ mille suhtes ollakse kriitiline/ kiitev
Autor on neutraalne.
Autor on neutraalne.
Probleemid
Millised probleemid tulevad artiklis esile ning kas ja/või kuidas neid lahendada?
Probleeme ei kerki esile.
Probleemid seostuvad enamasti bastionide praktilisusega ning kasutuskõlblikkusega tänapäeva, otseseid lahendusi ei tooda, pigem antakse endapoolne hinnang.
’’Imelises Teadusest’’ tooksin kõrvalartiklitena välja järgnevad:

• ’’Geeniuurijad panid bakterid tööle’’: kirjutatakse Jaapani Osaka ülikooli teadlaste poolt avastatud mitme omapärase DNA klastrite leidmise kohta ning nende kasutamisest geeniteraapiast;
  
• ’’Meie keha kui jõujaam’’: räägitakse sellest, kuidas nanogeneraatoritega saaks keha kineetilise eneriga muundada elektrivooluks , mille abil saaks laadida kaasaskantavaid seadmeid.
  

’’Horisondis’’ tooksin kõrvalartiklitena välja järgnevad:

• ’’ Risto Järvega rahvustliku identiteedi hoidlas’’ – räägitakse Tartus Vanemuise tänaval asuva Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi kohta, kus asuvad eestlaste olemust koondavad arhailised tüvitekstid.
  
• ’’Tutanhamon – lapsvaarao pöördeliste sündmuste keskel’’ – käsitletakse Egiptuse ühe tuntuima vaarao Tutanhamoni elu ning hauakambrit.
  
• ’’Varpajam – teooriast tegelikkusesse?’’ – käsitletakse Mehhiko füüsikateoreetiku Miguel Alcubierre’i ehk tähelaeva, mis liigub valguskiirusel või kiireminigi. Lisaks räägitakse sellest kui reaalsest.
  

KOKKUVÕTE
Analüüsides ja võrreldes mõlema ajakirja numbreid, leidsin enda jaoks, et eelistaksin olla pigem ’’Imelise Teaduse’’ lugeja, kui ’’Horisondi oma’’. See võib olla pelgalt vastavate numbrite tõttu, aga ’’Imeline Teadus’’ jättis huvitavama mulje, olles temaatikalt ning kujunduselt rohkem pilkupüüdvam kui ’’Horisont’’. ’’Imeline Teadus’’ sisaldab rohkem asjakohast pildimaterjali ning vastavaid illustratsioone (jooniseid, graafikuid), mis hõlbustavad materjali mõistmist.
Kuna tegu on teadusajakirjadega, siis on ilmselge, et autorid kajastavad probleeme võimalikult neutraalselt ning positsiooni võtmata, ehkki kui positsioon võetakse, ollakse pigem teaduse poolel, mis on iseenesest mõistetav.
Temaatikalt, vähemasti nende kahe numbri põhjal, pole sama ning kajastatakse erinevaid teemasid, kuigi aegajalt kattuvad teemavaldkonnad (näiteks ajalugu on populaarne ).
Keeleliselt ei trumpa kumbki ajakiri üksteist, mõlemates esineb rohkelt teemakohast keelekasutust ning jutt on ladus ja haakuv.
Kujunduslikult on ’’Imeline Teadus’’ üsnagi ekstravagantne, samal ajal on ’’Horisont’’ mõnevõrra tagasihoidlikum. See ei anna küll mingit eelist kummalegi, ent visuaalselt , nagu juba varem mainitud , on ’’Imelisel Teadusel ’’ eelis ’’Horisondi’’ üle.