Vastus leiad õppematerjalist: Seminari küsimuste vastused

Seminari küsimuste vastused (0)

Tartu Ülikool - Meedia - Massikommunikatsiooni ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milliseid kvalitatiivseid muudatusi tõi kaasa selle leiutamine ja kuidas mõjutas Eestit?
Milline oli Eesti talurahva kommunikatsioonikultuur 19 sajandil?
Mis ideid kandsid?
Kuidas kajastus see Eesti demokraatias ja ajakirjanduses?
Kesta eestikeelne vaba sõna?
Milliseid perioode saab eristada nõukogude-aegse ajakirjanduse arengus?
Milliseid muutusi tõi nn sula-periood Nõukogude Eesti ajakirjandusse?
Kuidas neid tellida sai?
Millised staadiumid on läbinud ajakirjaniku elukutse areng?

MASSIKOMMU SEMINARID

Tooge välja teadete levitamise arengut mõjutavad või peegeldavad faktorid (vähemalt 6). Millal need muutsid Eesti teabelevi?
1. Lugemisoskus – laiem lugemisoskus 17saj. lõpus, kus Rootsi kunn käskis igasse kihelkonda rajada talurahvakoolid . 19. sajandi II poolel muutub ajakirjandus kahepoolseks .
2. Trükikunsti areng – vt. järgmine küsimus
3. Postikorralduse areng – Eestis kehtestati Rootsi riigiga ühtne postimäärustik 1636 .
4. Tsensuur – meetmed tekkisid pärast Prantsuse Revolutsiooni (1804 – esimene tsensuurimäärustik Venemaal, vist )
5. Raske elu – sõjad, katkud, orjus jne. Varsti tulid talurahvaseadused , mis ärgitasid mõttelendu!
6. Teaduse ja uute ideede levik mujal maailmas – ülikool tegi tarku mehi, kes tulid meie rahvast päästma!

Trükikunst: milliseid kvalitatiivseid muudatusi tõi kaasa selle leiutamine ja kuidas mõjutas Eestit?
Võimaldas teksti liigendada ja indekseerida, tekivad sisukorrad. Tekkis standartne tähekuju.. Tulid õpikud ja sõnaraamatud, mis omakorda standardiseerisid keelt. Trükikunst muutis teabelevi kiiremaks, „plahvatuslikuks”, ka laiaulatuslikumaks.Ühesugune teave levis paljude standartsete koopiatena. Lugemine muutus individuaalseks.
Mõju Eestile: I trükikoda avati 1631, ja neid tekkis juurde nagu seeni pärast vihma. 19. sajandil tulid vasetrükk ja litograafia (kivitrükk) ning kiirpress. 19. saj. lõpus tuli tsinkograafia, mis tegi võimalikuks ajalehtede illustreerimise fotodega.

Perioodika tunnused (4) ja esimesed perioodilised väljaanded. Plakati, kalendri, rahvaraamatu seosed ajakirjandusega.
Perioodika tunnused: 1. Perioodilisus (jätkuvus)
2. Aktuaalsus
3. Sisu mitmekesisus
4. Levikutaotlus
I perioodilised väljaanded: Euroopas 17. sajandi alguses (kuigi Rohrsbacher Monatschrift ilmus Shveitsis 1597 juba). Ajakirjadest vanim Journal des Savants (Prnts, 1665), I päevaleht 1660. aastal Saksamaal.
Eesti ajalehed: 1675 – Ordinari Freitags Post- Zeitung (Tallinn); 1689 – Revalsche Post Zeitung (Tallinn). Eesti ajakirjad : Lühhike öppetus... ( 1766 ). I Eesti päevaleht oli Postimees ( 1891 )
Plakat : Eestis 17. saj II poolest. Vahendas valitsuse korraldusi, aga ka nt kuulutusi jms. Plakateid loeti rahvale avalikult ette. Tõid rahvale informatsiooni, kajastasid ka üldisi olusid ja probleeme. Vaatamata ebaregulaarsele ilmumisele süvendasid rahva infovajadust.
Kalender: Eestis alates 1720. Kustutasid talurahva infonälga, sisaldasid populaarteaduslikke kirjutisi, ilukirjandust, huumorit jne. Kuna ajalehed ilmusid üsnagi episoodiliselt, oli K. enne 19. saj II poolt nende aseaineks. Levis massiliselt, ilmus perioodiliselt. Sisaldas ka sündmusinformatsiooni (st mujal varemalt toimunud sündmused). Rikastas keelt.
Rahvaraamat: Eesti esimene 1525 . Sarnaselt varasema ajakirjandusega samuti ühemehetöö. Ka algsel perioodikal polnud autoriga tagasisidet. Kirjeldas vahel ka lähimineviku sündmusi. Rahva hulgas levisid ka ärevate päevasündmuste teemalised käsikirjad (kirjandusliku taotlusega).
Keskaegsed lihtrahva kommunikatsiooni võimalused ja –kanalid.
Ülemkiht kasutas sageli virgatseid (käskjalgu). Lihtrahvale loeti tähtsamaid teateid ette linnaväljakutel. Hiljem tekkisid suurte teede äärde hobupostijaamad, kus kaubanduse arenedes ka teadete paljundamisega (käsitsi) tegeleti. Eesti riiklik postikorraldus pärineb 17. saj. I poolest. Postiametnikud koostasid ka käsikirjalisi sõnumikke (eri valdkondade sündmused).
Trükikunsti leiutamise järel tulid muidugi juba ajalehed ja muu kraam . Vot.
Milline oli Eesti talurahva kommunikatsioonikultuur 19. sajandil? Seda mõjutanud tegurid.
Loeti kalendreid (levisid suurte tiraazhidega), rahvaraamatuid ja ka plakateid. Ja ajalehti. Loomulikult säilis ka suuline pärand, aga trükisõna kasvatas infovajadust. Hiljem muutus ajaleht silmaringilaiendajast avaliku arvamuse kujundajaks.
Mõjutajad: Kirjaoskuse tõus (lugemiskoolidest kirjutamiskoolideks). Ajakirjandus muutus kah sajandi keskel kahepoolseks (tagasisidemega st). Mõjutas muidugi ka see, et üha rohkem oli eesti soost haritlasi, kelle südameasjaks talurahva eest seismine ja „eesti asja” ajamine .
5. Milline oli Eesti talurahva kommunikatsioonikultuur 19. sajandil? Seda mõjutanud tegurid.
* kalendrid, teadetelehed, ajalehed (1857 PP – stabiilne ajakirjandus), kaastööd väljaannetesse, uuenev tehnika (kiirpressid, illustratsioonid ), telefoni tulek, 1804 esimene ühtne tsensuurimäärustik
* 19. saj alul ikaldus, nekrutivõtt – valgustusideede levik, trükisõna levimine
* 19. saj lõpp – suured massiüritused, kampaaniad ( palvekirjad ), rahvusliku ajakirjanduse loomine

Võrrelge Briti 19. sajandi radikaalset pressi ja Eesti talupojale orienteeritud ajakirjandust.
Baltisaksa ajakirjandus kui eestikeelse kirjasõna taimelava. Esimene eestikeelne ajakiri ja ajaleht (teada nimesid , väljaandjaid-toimetajaid ja aastaarve!)
Pärast Põhjasõda avaldas Eesti aladel mõju pietism, valgustus ja saksa romantism . Aadli hulgas oli au sees lugemisharjumus ja lai silmaring . Enamasti võtsid baltisaksa ajalehed informatsiooni Saksa lehtedest (sageli kopeeriti üks-ühele), mistõttu ülekaalus olid välisuudised. Intelligentsi jaoks olid kodumaised ajakirjad auasi (Saksamaal on, meil mitte, kurat küll!)
19. sajandil algasid trükisõnas vaidlused eesti oma kirjakultuuri võimalikkuse üle (või on saksastumine paratamatu?). Tekkisid teadusseltsid, mis soodustas ajakirjade loomist. Mõningal määral pidurdas hoogu Nikolai I aegne tsensuur.
Esimene moodne ajakirjanik siinmail oli G. Merkel , kes tegutses mitmes ajakirjas ja püüdis teadlikult kujundada avalikku arvamust. Politiseeris pressi, noh.
Ajakirjadel (nt Rosenplänteri Beiträge...) oli ka eesti soost kaastöölisi (kooliõpetajad nt). 1836. aastal ilmunud Das Inland toetus suuresti korrespondentidele ning käsitles palju kultuurilugu.
1860ndateks oli „vana tüüpi” estofiilide aeg möödas, nende asemele tulid eesti soost haritlased.
1870-71 aset leidnud „suur sulesõda” (haridusteemaline vaidlus) näitas, et baltisaksa ajakirjandus näeb eesti väljaannetes koostööpartnerit. Samuti alustas nii mõnigi eesti ajakirjandustegelane baltisaksa väljaande kaasautorina ( Jakobson ja Neue Dörptsche Zeitung)
Baltisaksa ajalehed:
Revalsche Post-Zeitung – 1699, C.P. Grubbe (eestlaste ala esimene ajaleht!)
Revalsche Wöchentliche Nachrichten – 1772, gümnaasiumiõpetaja E.A. Hörschelmann
Dörptsche Zeitung – 1789, F.G. Findeisen
Inlandische Blätter – 1813 , K.G. Sonntag
Ostsee-Provinzen-Blatt – 1823, Sonntag, Merkel. Kajastas Balti provintside siseelu . Estofiilidest kaastöölised!
Neue Dörptsche Zeitung – 1866, Mattiesen
Ajakirjad:
Der Landarzt – 1765, P.E. Wilde , ilmus Riias, oli I eestikeelse ajakirja aluseks!
Wochenblatt ohne Titel – 1786 , A. Kotzebue
Beiträge... – 1813, Rosenplänter
Das Inland – 1836, F.G. von Bunge
Esimene eestikeelne ajakiri „Lühhike öppetus...” (1766-1767, Põltsamaa, toim. arst P.E. Wilde [ sakslane ], tlk A.W. Hupel). Peamiselt sisaldas nõuandeid haiguste puhul jm. Tahtis parandada talupoja elu ja arendada religioosset ilmavaadet. Valgustuslik.
Esimene ajaleht „Tartu Maarahva Nädalaleht” (1806, Tartu, toim. kirikutegelane G.A. Oldekop, J.P. & C.A. von Roth ). Peamiselt välisuudised, võetud Dörptsche Zeitungist. Ei meeldinud mõisnikele, kuna nüüd oli lihtinimene nendega võrdselt informeeritud. Püüdis ülem- ja alamkihte lepitada, rääkis „ heast keisrist”. Kristlik humanism .
8Mida tõi Snellman uut Soome ajakirjandusse ja millal hakatakse Eestis ajakirjandusvabadusest rääkima? Ühist ja erinevat Jannseni ( Perno Postimees, Eesti Postimees) ja Jakobsoni (vt nn suur sulesõda, Sakala) maailmavaadetes. /Ärkamisaeg/
Snellmanni eesmärk oli rahvusluse edendamine, lisaks tahtis ta tõsta Soome ajakirjanduse taset (see väljendus ajakirjandust analüüsivates kirjutistes). Ta oli liberalist, pooldas mõtte- ja konkurentsivabadust. Arvas , et avalikkus (ja seeläbi ajakirjandus) juhib ühiskonda. Seetõttu peab ajakirjanik olema asjatundja , mitte mõni suvaline vend.
Ajakirjandus võidelgu parema homse eest! Arvas, et rootsikeelne ajakirjandus peaks tegelema rahvustunnetust, soomekeelne aga õpetama rahvast. Ka uudised peaksid lähtuma programmist (st lehe üldisest suunitlusest, täitsa imelik)
Tsensuuri pärast suurt ei hädaldanud, arvas, et lisaks poliitikale on ka muid valdkondi, millest kirjutada.
Eesti ja ajakirjandusvabadus : Rääkima hakatakse 1905. aastal, kui Venemaal sõna- ja trükivabadus välja kuulutati.
Jannsen ja Jakobson:
Jannsen
Jakobson
* sõbralik, muhe kirjutamislaad („ilma tülita paremasse homsesse”)
* tõre, äkiline, raskepärasem
* usuasjad olulised ( kristlane )
* pidas kirikut aegunud institutsiooniks (päris usuvastane siiski polnud, oleks lugejaid kaotanud ju!).
* nägi kirikut ja kooli ühtse tervikuna .
* koolid tuleks luteri juhtimise alt vabastada!
* laulupeo poolt
* laulupeo vastu (ei läinud sinna, sest see polnud plaanitud puhtrahvusliku kultuuriüritusena)
* otsis sakslastega lepitust (kadakasaksu siiski halvustas)
* sakslaste vastu (kritiseeris aadli privileege)
* kindlaid poliitilisi nõudmisi polnud
* selged poliitilised nõudmised (esimene selline ajaleht oli tal!)
* rahvuse alus on haridus !
* rahvuse alus on rahvalooming!
Mõlemad: * isamaaliselt meelestatud
* pooldasid uute õppeainete toomist koolidesse (Jannsen püüdis siiski rahulikumalt asju ajada, arvas, et ka rahvas ise pole kuigi agar haridusvõimalusi ära kasutama)
* hakkasid venestamise ajal rääkima „heast keisrist” (Jakobson küll pisut entusiastlikumalt)
9. Grenzstein ( Olevik ), Kõrv (Valgus) ning Hermann ja Tõnisson (Postimees) kui omavahelise sõnasõja kandjad venestamisperioodil. Leida seoseid kommertsialiseerumisega (ajakirjandusturu teke).
* Olevik – konservatiivne . Naiste õigused, emakeelse hariduse edendamine, ühtne kirjakeel . Õigustab venemeelseid reforme, vastandub baltisakslastele.
* Valgus –
* Postimees – venemeelne. Vene rahvaga samad õigused, Eesti peab Vene riigi varju all õitsema ja kasvama.
10. Ajalehed poliitilise kommunikatsiooni vahendina (Chalaby, vt. kompendium): Briti ja Eesti näitel. Poliitilise ajakirjanduse algus Eestis: aatemehed ja majandusmehed (mis väljaanded, kes eesotsas, mis ideid kandsid?).
Postimehes (Tõnisson oli nende võll!) olid aatemehed. Nad ei tahtnud minna kaasa 1905. aasta revolutsiooniga, vaid tegutseda seaduslikult ja vägivallatult. Klassivaenu vastu, noh.
Majandusmehed olid Teatajas (Päts). Tahtsid just minna revolutsiooniga kaasa, osutasid klassivahedele meie ühiskonnas.
Ajalehed koondasid sarnaste poliitiliste vaadetega tüüpe, kes hiljem tegid oma parteisid. Näiteks:
Postimees + Elu + Sõna = Eesti Rahvameelne Eduerakond, Tõnisson
Uudised = Eestimaa Sots-Dem Tööliste Ühisus (föderalistid), Peeter Speek
Edasi + Kiir + Sotsiaaldemokraat = VSDTP
Päevaleht, Virulane, Sõnumid, Kodumaa – liberaaldemokraatlikud
11. Ajalehtede kommertsialiserumine USAs ja Eestis. Miks KÜ Postimees jäi majanduslikus mõttes teistest nõrgemaks? Nimetada suuremad ajakirjandusettevõtted Eesti Vabariigis 1920.-1930. aastatel.
Postimees: Oli küll juhtiv perioodika kirjastaja Lõuna-Eestis, ent majanduslikult kaunis hädine. Lühiajalised kõrge protsendiga vekslivõlad, mis andis hea väljundi Pätsi poliitikat kritiseerinud ajaleht 1935 sundhoolduse alla võtta. Peatoimetaja Tõnisson löödi ka minema.
Ajakirjandusettevõtted:
Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisus (TEKÜ, loodi 1908), suurim Eestis! (11 ajalehte-ajakirja, olulisim Päevaleht)
Postimees (1911) – PM, PM Pärnu, PM Narva, Maamees jne.
Vaba Maa (1919) – Esmaspäev, Rahvaleht, Vaba Maa jt.
Ühiselu (1911) – Tallinna Teataja , Pildileht jne
Aga jah, TEKÜ ja Vaba Maa olid olulisimad vist.
12. Võrrelda, kuidas nägi välja tüüpiline Eesti ajaleht 19. sajandil ja Eesti Vabariigi päevil (ülesehitus, žanride areng). Ajakirjanduslike meetodite areng (uudis, intervjuu )
19. sajandil: Lood selge zhanritunnetuseta, fakt ja kommentaar segamini . Leidus vestlusi kahe fiktiivse isiku vahel (huumori- ja moraalijutud, dialoogivormis). Lugudel enamasti puudus allkiri (kui, siis mõnikord peatoimetaja nimi).
EW päevil: Uudised liigitatud rubriikidesse vastavalt toimumiskohale („Meilt”, „Mujalt” nt). Uudistel oli kindel järjekord, mida küll mõjutas nende pikkus (kui ühele lehele ei mahtunud, pandi teisele). „Uuemad sõnumid” olid viimasel leheküljel reeglina.
20ndate keskel domineeris sisu kokkuvõtva pealkirjaga üksikartikkel. 30ndatel tulid pikkade alapealkirjadega lood. Kõik zhanrid pidid olema lühikesed ja selged, selgeimad reeglid olid juhtkirjal. Hiljem (30ndatel) tuli jälle segazhanre, sest uudistesse kirjutati sisse aruannete jm ülevaateid. Kasutusele võeti reportaazh, tasapisi tuli intervjuu. Kümnendi lõpul hakkas välja kujunema olemuslugu (reportaazhi põhjal). Ilmus ka reisikirju ja portree-laadseid kirjutisi. Juhtkiri hakkas tähtsust kaotama, asendudes erialase kommentaariga.
Uudise areng: 1890ndatel oli palju emotsionaalseid sõnumeid (õnnetused jm), kus oli palju autori hinnangut , moraliseerimist jne. Konkreetset ülesehitust polnud. Palju oli ka ühel-kahel faktil põhinevaid lühisõnumeid (telegraafiuudised). U. mõjutas avalikku arvamust, kohati oli ka meelelahutuslik. Tavaliselt olid sõnumid 2-3 päeva vanad. Liigendatud üheks pikaks lõiguks. „Tänapäevane” pealkirjade kasutamine kujunes 20saj algul, varem täitis pealkirja funktsiooni esimese lause esimene sõna (tüpograafiliselt eraldatud).
Tekstid olid ilukirjanduslikud, väga seletavad ja põhjalikud. 20saj. algul muutusid need impersonaalsemaks ja lühemaks ning nende roll arvamusekujundajana vähenes.
Intervjuu areng: Eestisse tuli 30ndatel ( leiutati muidu USA-s 1860ndatel ). Algul olid küsimused vahepealkirjadena antud, vastused aga ajakirjaniku ümberjutustusena. Intervjuu oli „reserveeritud” võimukandjale, eesmärk oli temalt lihtsalt infot saada. Agressiivne, uuriv intervjuu oli veel tundmatu. Teemasid juhatas sageli sisse intervjuu andja.
Hiljem tuli telefoniintervjuu ning küsitletavate isikute ring laienes (polnud ainult päris võllid enam). Int. muutus lühemaks ja vestluslikumaks (ka ajakirjanik tuli nähtavale).
Int-d kasutati enim reportaazhis ja vestluses .
13. Sõnavabaduse arengu murdesündmused. 1930. aastate ülemaailmne majanduskriis ja poliitiline käärimine. Kuidas kajastus see Eesti demokraatias ja ajakirjanduses?
Sõnavabaduse areng:
17.10.1905 – Venemaal kuulutati välja sõna- ja trükivabadus. Tegelikult jäi eeltsensuur kuni trükiseaduse valmimiseni kehtima, mistõttu Eesti suuremad ajalehed protestisid ja katkestasid ilmumise.
1905 november – kehtestati järeltsensuur
1905 detsember – kuulutati välja sõjaseisukord, mistõttu “ kahjulikke ” väljaandeid võis sulgeda.
1908 – sõjaseisukord kaotatakse
1917 – kuulutuste monopol Venemaal; paberitagavarade natsionaliseerimine. “Postimeest” püüti jõuga sulgeda, paljusid teisi lehti “seaduslikul teel”. Suletud ajalehed ilmusid mõnel puhul edasi teise nime all.
1918 veebruar – Saksa okupatsioon, eestikeelne press keelatakse, taasilmumiseks vajalik võimude luba. Kehtestati eeltsensuur. Ajakirjandusamet Pressestelle – valmistas ideoloogilise sisuga kirjatükke, mis tuli avaldada infoallikat nimetamata.
1918 november – Saksamaal riigipööre, Eesti Ajutine Valitsus võimule. Lehed ilmuvad jälle. Loodi Ajakirjanduse Büroo, võeti vastu trükiasjade ajutised määrused. 1919 jaanuar – Laidoneri sõjatsensuur. Aasta jooksul pandi kinni õige mitu väljaanet.
1920 aprill – sõjatsensuur kaotatakse. 15. juunil võetakse vastu EV põhiseadus, mis sisaldab ka sõnavabaduse paragrahvi.
Demokraatia ja ajakirjanduse kriis: 1930 hakati sõnavabadust piirama kaitseseisukorra seadustega (sisekaitseülem võis ajalehti sulgeda). Õhus oli põhiseaduse muutmise küsimus. 1933 kehtestati eeltsensuur (naljakas, selle kõige taga oli mister Tõnisson, kes ajakirjanikuna küll pidevalt tsensuuri pärast hädaldas!), et vaigistada opositsiooni häälekandjaid. Nüüd korraldasid päevalehed valitsusele boikoti ega avaldanud nende teadaandeid. Oktoobris astus Tõnisson tagasi ja tsensuur ning kaitseseisukord lõppesid.
1934 toimus Pätsi ja Laidoneri riigipööre. Loodi Riiklik Propaganda Talitus, mis kontrollis ja suunas ajakirjandust. Oli vaid üks ülemaaline poliitiline ühendus ( Isamaaliit ), millel oli ka üks häälekandja (Uus Eesti). Teiste väljaannete loomine oli maru keeruline. Riik kontrollis ka ringhäälingut. 1938 vormistati kogu see kraam uue trükiseadusena.
14. 19. sajandi USA ja Eesti kodudes kasutatavad kommunikatsioonivahendid ja võimalused: uudiste , ideede kui omavahelise kommunikatsiooni aspektist .
* uudiste aspektist: ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon
* ideede aspektist: telefon, telegraaf , otsekõne
2. seminar :
1.Audiokommunikatsiooni (eriti raadio) areng maailmas ja Eestis.
MAAILMAS:
* 19. sajandi II poolel küsimus heli salvestamise osas ( Edison salvestas esimesena heli 1877 – Mary Had A Little Lamb – nägi kasutust kontoridiktofonina)
* merevägi tahtis raadiot endale hoida, I MS ajal koondas USA sõjalaevastik kõok oskustöölised endale
* 1890ndateks olemas fonograaf , grammofon; leiutati mündifonograafid
* silindrite asemel hakati tootma plaate
* enne I MS tantsuõhtud ja kino – massikommunikatsiooni võimalus (1920 helifilm ! Parandati mikrofoni kvaliteeti)
* raadio arenes USAs fanaatikute toel, muidu riigi käes; EURs avalikult, avalik ringhääling
* raadio kui programmi loov meedium – avastas Frank Conrad (oma garaažist jagas laule, infot, kohalikud kaubamajad nägid reklaamivõimalust)
* 20. nov 1920 esimene USA raadiosaade (programm)
* 1920ndate teisel poolel alalisvool > vahelduvvool , vastuvõtjad paranesid
* raadios tekkisid esimesed seebiooperid. Sõja ajal läks raadiotel väga hästi (paberit polnud..)
* televisiooni tulles spetsialiseerus raadio peamiselt muusikale
* MAGNETLINT – parem lindistus, monteerimisvõimalus, mitmerealine lindistus (odavam, lihtsam)
* 1950ndatel raadio tähtsus tõusis taas – mainekujundajad (TOPid), DJ tähtis amet
EESTIS:
* esimesed katsetused 1920ndatel
* 1921 demonstreeriti Eestis esmakordselt raadioaparaati
* 1924 kanti üle Haapsalus õpilaste segakoori kontsert
* 17. mai 1924 asutati esimene raadioalane organisatsioon Eesti Raadio Klubi, mis andis välja esimest raadioalast ajakirja Eesti Raadio
* 1. nov 1924 registreeriti OÜ Raadio Ringhääling
* 18. dets 1926 alustas tööd Kopli raadiojaam, regulaarse ringhäälingu algus (dets 1926 raadio sünnipäev – Eesti Ringhääling)
* algselt muusikapõhine, sekka päevauudiseid. Üle kanti kultuurisündmusi, loenguid.
* esimestel aastatel abonentmaks – kallis lõbu (raadio tähtsus kasvas pidevalt)
* Felix Moor (näitleja) – üks raadiožanrite loojaid, pani aluse kuuldemängudele
* 1932 – raadiomäärustik, saatekava poliitiliselt erapooletu !
* 1. jun 1934 – raadio riigistati (parandused programmis , uuemad, kvaliteetemad seaded)
* pärast 1940. a. Juunipööret raadio punase propagandateeninduse käsutusse
* Eesti Raadio algselt Estonia kontserdimajas, vana raadiomaja ehitati pärast sõda (siseministeeriumi vastu)
2.Visuaalse kommunikatsiooni, eriti televisiooni areng maailmas ja Eestis kuni 1960. aastateni (televisioon ja raadio).
MAAILMAS:
* 1896 leiutas Edison vitaskoobi (projitseerib ekraanile ) – visuaalse meedia algus
* Edison ja tema abiline Dixon leiutasid kaamera , mis tegi mitu pilti järjest – augud linti, hammasrattad liigutajateks
* 1894 võtsid Edisoni patendi üle vennad Lumiere’id, hakkasid kinofilme tegema (lühikesed tummfilmid)
* 20. sajandi alguses arenes kino, USAs nickledoni-kinod
* 1925-26 GBRs ja USAs kujutiste juhtmeteta edastamine mehaaniliste laotussüsteemide abil
* 1928 GBRs värvilised kujutised
* 1930ndatel olemas televisiooni tehnoloogia
* massidesse jõudis TV pärast II MS
* võttepatsil probleemid valgusega – väga kuum, metsik grimm , soolatabletid...
* saate salvestamise võimalus algselt puudus
* 1950ndate keskel videomakk
* Regulaarsed värvipildiga saated USAs alates 1953.
* 1962 -esimene värviülekanne USA ja Euroopa vahel, „Telestar“ sidesteliidi kaudu
* 1965 -“- sama asi NSVL ja Prantsusmaa vahel, sateliit „Molnija 1“
EESTIS:
* televisioon kasvas välja raadiost
* riikliku TV algus 1955 (EST üks 20 esimesest riigist) – 19. jul 1955 esimene telesaade
* 1951 raadioamatööridel juba valmis plaan, 1955 saadi telestuudio
* esimesed 5 aastat tehti saateid raadiomajas
* 1956 esimene telefilm, liikuvstuudio
* esimesel aastal ~1h saateid päevas, 6p/näd. Alates 1961 saated iga päev
* nov 1964 koliti üle telemajja. 1965 nimetati hoone ETV majaks
* 1975 telepäev ~12,5 h, omasaateid ~3h
* esimesed 10 aastat filmilindil , võimaluste laienedes juba videosalvestised
* 1972 värviprogramm (esimene värvisaade)
* 1980 uus TLN teletorn – seoses olümpiamängudega
* 25.dets 1981 – valmis viimane värvikompleks ja siitpeale toodeti kõik ETV saated värvilistena
3.Nõukogude ja saksa okupatsioonide jälg 1940. aastate alguse ajakirjandusele. Totalitaarse süsteemi tuleku mõju eesti ajakirjandusele, ajakirjanikele . Kus sai kesta eestikeelne vaba sõna? Mida tähendas “raudne eesriie ” eestikeelse ajakirjanduse jaoks (kas eestikeelsete ajalehtede levitamine tuli kõne alla ka sellest eesriidest läbi)?
SÜSTEEMI MÕJU:
* 1940 Juunipööre ei lasknud luua plaatitud Informatsioonikeskust
* erinevad eeskirjad ja nende täiendused ei lubanud vaba kriitikat. Ametlikes väljaannetes öeldut pidi võtma kui tõde. Iseseisvalt ei saanud põhim. mõelda.
* infofiltrist tulenes, et ajalehtedesse ja ajakirjadesse jõudsid nn lood läbi roosade prillide . Sõnaõigus anti neile, kes valitsevat süsteemi ja selle ideid ( maailmarevolutsioon , kapitalismi kiire hääbumine, kommunismi peatne saabumine) ning Leninit, Stalinit jts kiitsid.
* massiteabe suhtes oli usaldamatus
* ajakirjandus rakendati impeeriumi propagandamasina külge – tootis põhim otseseid valesid, pooltõdesid, vaikis maha teemad, mis riiki kuidagi kahjustada võiksid
VABA SÕNA:
* väljaspool eestit ilmuvad ajakirjad „Meie Tee“ al 1931 , „Malevlane“ püüdsid selgitada eestlaste olukorda ning välja tuua võimalikud lahendused siinsetele probleemidele. Eesmärk eestlaste võitlusmoraali tugevdada ja rahvustunnet tõsta.
* laagrilehed
* „Eesti Rada“ oli tähtsamaid rahvusliku vaimu kandjaid Lõuna- GERs viibivate eesti pagulaste seas.
* Meie Tee sai palju infot Rootsi ajakirjanduse kaudu
4.Milliseid perioode saab eristada nõukogude-aegse ajakirjanduse arengus?
* eeltsensuuri periood
* järeltsensuuri periood
* nõukogude ajal arengut kui sellist tegelikult ei tomunud. Kui, siis taandareng, sest kõike kontrollis GAVLIT. Ajalehed pidid edasi kandma kommunistlikku maailmavaadet
5.Võrrelda nõukogude tsensuuri Tsaari-Venemaa tsensuuripõhimõtetega.
NSV Liidu tsensuur
Tsaari-Venemaa
* 1940 Uus Eesti > Rahva Hääl
* üle 200 väljaande suleti – nii takistatakse väärteadmiste, kollase kirjanduse levikut ja soodustatakse tõelise valgustuse (marksistlike-leninistlike) teadmiste levikut
* Nikolai I uskus, et igasugune trükisõna on kahjulik – 1806 pandi kinni Marahwa Näddali-Leht
* keelatud olid materjalid, mis võisid kõigutada õiggeusu kiriku õpetust, õõnestada usaldust isevalitseja võimu või põhiliste seaduste vastu; riivasid moraali ja sündsustunnet; riivasid mõne isiku au ebasündsate väljenditega või sellise materjali avaldamisega, mis laimab tema moraali või kodust elu. Tsensorid ei tohtinud lubada avaldada materjale, mis sisaldasid sotsialismi või kommunismi ideid, samuti ideid, mis õhutasid rahvakihtide vaenu üksteise vastu jne.
6.Püüda võrrelda parteikoolis ja ülikoolis antud ajakirjandusharidust: mis vahe neil võis olla?
Parteikool
Ülikool
* ajakirjandust õpetati lähtuvalt kommunistlikust maailmavaatest
* peale suruti parteilist ideoloogiat
7.Milline oli toimetuse struktuur (nimetage ka ametinimetusi!) ja töökorraldus nõukogude väljaannetes?
STRUKTUUR:
* Toimetus kui kolmainsus: parteiline kollektiiv ; loominguline kollektiiv; tootmiskollektiiv.
* Ülesehitus rangelt hierarhiline , põhiline struktuuritüüp püramidaalne (kaldkirjas võivad puududa )
VÄLJAANDJA
Toimetaja
Kolleegium
Asetoimetaja Asetoimetaja
Vastutav sekretär, sekretariaat
Osakond Osakond Osakond Kohalik korrespondent Kohalik korrespondent
Tehnilised talitused Muud allüksused
* Toimetuse liikmed jaotati staatuse järgi kahte ossa: juhtijad ja täitjad. Juhtijate hulka kuulusid toimetaja, asetoimetaja(d), kolleegium, vastutav sekretär. Täitjad olid osakonnad, eri- ja kohalikud korrespondendid, tehnilised talitused.
* Töö iseloomu järgi jaotati: sisulised töötajad ( e loomingulised töötajad) ja tehnilised töötajad.
* Suuremates toimetustes lisajaotus olenevalt töötajate asukohast: toimetuse aparaat 8kõik allüksused, töötajad, kes paiknesid toimetuse ruumes) ja väljaspool aparaati olevad töötajad (kohalikud korrespondendid).
TÖÖKORRALDUS:
* toimetaja (lehed või peatoimetaja (ajakirjad, raadio ja TV) – üldine töö korraldamine ja planeerimine , kaadriküsimused, allüksuste töö koordineerimine ja kontrollimine, toimetuse esindamine suhetes juhtorganitega (väiksemates lehtedes ka majandusasjad, posti sorteerimine, osakonna kureerimine). Määras honorari, jagas preemiaid. Oli tsensor .
* asetoimetaja(d) – toimetaja äraolekul asendas vimast kõiges. Muul ajal igapäevase töö juhtimine (osakondade suunamine, kontroll; lugude viseerimine; numbri valmimise jälgimine; lugejatega kohtumiste korraldamine; autoritega tegelemine...)
* kolleegium – väljaande töösuundade paikapanek; perspektiivplaanide läbiarutamine ja kinnitamine; osakondade ja ajakirjanike töö arutamine ; töötajate töölevõtmine ja vallandamine, ergutamine ja karistamine; majandusküsimustega tegelemine; kriitiliste või oluliste probleemartiklite läbivaatamine; jooksva numbri väljalaskmise juhtimine õhtul
* sekretariaat – kogu toimetuse igapäevatöö korraldamine; osakondade tegevuse koordineerimine; toimetuse nädala- ja perspektiivplaanide koostamine, arutamine ja kinnitamine; tööplaanide täitmise ja materjalide õigeaegse valmimise kontrollimine; jooksva numbri väljaandmise juhtimine
* osakond – juhataja vastutas kogu töö eest, jagas ülesandeid, juhtis tööplaani koostamist; ajakirjanikud (kirjanduslikud kaastöölised, korrespondendid) kirjutasid ise, tellisid ja redigeerisid kaastöid...
8.Milliseid muutusi tõi nn sula-periood Nõukogude Eesti ajakirjandusse? Nimetage populaarsemaid väljaandeid. Kuidas neid tellida sai?
MUUTUSED:
* 1989 ilmuma hakanud sõltumatud väljaanded EE ja Äripäev juhatasid sisse eesti ajakirjanduse naasmise lääneliku ajakirjanduslaadi juurde.
* enamik väljaandeid erastati
* suuremates toimetustes suuremad osakonnad (liituvad) – nukleaarne struktuur/osakondade arv väheneb – lame püramiid e hajutatud struktuur
* vastutav sekretär>tegevtoimetaja
* paljud varem trükikojas tehtavad tööd toimetusse (tehnoloogia areng)
* osakondade nomenklatuuri uuenemine (uudiste- ja arvamusosakonna tähtsus tõusnud)
* taastunud lisade väljaandmine
* väljaspool toimetuse aparaati asuvate toimetuste ja korrespondentid hulk on kasvanud
VÄLJAANDED, TELLIMINE :
* Perioodika; Sirp ; Keel ja Kirjandus
* käsikirjad ja eksemplarid tuli saata mitmesse kohta sisu kontrollimiseks laiali. Juhinduda tuli „Mittesalajaste väljaannete trükkimise ühtsetest eeskirjadest“, GLAVLIT kontrollis kõike. NSV Liidu Relvajõudude väeosade, asutuste ja õppeasutuste tellimused ning tsiviilõppeasutuste sõjandusteaduskondade ja –kateedrite tellimused võeti vastu sõjatsensuuri organite loal. Religoosse sisuga väljaannete tellimused võeti vastu „NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv suasjade Nõukogu”kaudu. Trükikojale antud tellimused kuulusid kohustuslikule registrerimisele tellimisraamatus.
9.Selgitage, kuidas te mõistate nn ridade vahele kirjutamist (nt elulugude põhjal, tooge näiteid).
Kindlad piirid olid olemas ja suund teada, kuid kogu propaganda vahele püüti ka pikkida nn eesti asju. adolfi kiitmist püüti teadlikult kuid nähtamatult piirata, vastavalt südametunnistuse järgi. Näiteks „Lääne Sõnas”. Ka lasteraamatute kirjutamist võib vaadelda kui ridade vahele kirjutamist.
Poliitiliste juhtkirjade asemel hakkasid ilmuma väga selge alltekstiga “ juhtkirjad ” /jutumärkides/. Vaba Maa näiteks kirjutas suurusehullustusest, oravate keelest Eestis ja Ameerikas, Kaja õpetas valmistama seentega täidetud kapsapead, arutledes mälukaotuse ümber, Päevaleht kirjutas tantsust aju massaažiks, aedmaasikate kasvatamisest jms.
Eriti populaarseks said Päevalehe juhtkirjad kurkidest ja kurkide hapendamisest, mida teised päevalehed mõnuga tsiteerisid: “Mõni kurk on paksu nahaga ja tal on kärnad seljas . Maarahvas nimetab neid liideriteks ega salli neid mitte oma kurgitünnis. Süüa nad ei kõlba, omavad kibeda maigu ja rikuvad sööjal rahval kõhtu. Nii siis et hoidugem paksunahaliste kurkide eest, eriti aga nende eest, kel seljas kärnad. Kui muidu pääsu ei ole, siis heidetagu välja kas või kogu kurgi-hapendis ja selle järele kurgipütt hästi puhtaks pesta ning terveks suveks värske vee alla panna. Siis ei ole tulevikus enam karta kärnatust.” (Pvl 23. august).
Eeltsensuuri vastu võideldi ka ebasoliidsete võtetega, mis omakorda peegeldas tollast eesti ajakirjanduse professionaalset ebaküpsust. Rahvaleht avaldas Miini Mihkli ( Pedro Krusten) luuletuse “Liisil on punane pliiats”, mille esitähti ülalt alla lugedes tuli kokku lause “ Laku perset tsensor”. Rahvalehe jaoks lõppes see nali ajalehe sulgemisega kolmeks kuuks, kuid samasugust tempu kordasid kaks meelelahutusajakirja (Ajusportlane ja Mõistatusleht), mis teatasid nuputamisülesannete kaudu, et tsensor on siga jms. Mõlema ajakirja vastavad numbrid konfiskeeriti ja pandi kaitseseisukorra lõppemiseni seisma.
10. Ajakirjaniku professionaalsuse tunnused: nende kujunemine maailmas, Eestis ja muutumine nõukogude perioodil.
* Klassikalises mõttes professiooniks ei arene ajakirjandus ilmselt kunagi: ta sõltub ühiskondliku süsteemi olemusest, seda reguleerivatest jõududest, tehnoloogia arengust ning majanduslikest teguritest.
* Ajakirjandus läbib professionaliseerumise käigus järgmised põhilised staadiumid:
-postiametnike kui uudiste hankijate ja käsikirjaliste uudistelehtede koostajate ning levitajate ajajärk: Eestis loodi postisüsteem Rootsi ajal 1636.
-trükkalite-universaalide periood: trükkal tegeleb kõigega, mis on seotud trükkimisega, ta on üheaegselt kirjastaja, trükiste levitaja, vahel ka toimetaja, kuid üha rohkem palgatakse appi osalise tööajaga toimetajaid.
-kirjastajate-trükkalite periood: kirjastaja amet ei ole veel trükkali omast eraldunud, kuid trükikojaomanike hulgas tõusevad juhtpositsioonile ajalehtede väljaandjad. Toimetajaid palgatakse üha sagedamini pidevale täishõivelisele tööle. Toimetaja on see, kes kogub uudiseid ja paneb kokku ajalehe. Eestis oli kõnesolev periood 19. sajandi esimesel poolel.
-täishõiveliste toimetajate periood: toimetajatele on ajalehetöö saanud peamiseks tegevusalaks ja elatise andjaks. Ajalehes hakkab ilmuma toimetaja nimi, ta saab avalikult tuntuks ja sotsiaalselt tunnustatuks. Tema peamine ülesanne on hoolitseda ajalehe sisu ja suunitluse eest. Kõik teised toimetuses ja selle juures töötavad kaastöölised jäävad anonüümseks. Eestis saabus antud ajajärk 19. sajandi teisel poolel.
-täishõiveliste ajakirjanike staadium: ajalehtedele kirjutavad mitmesugused literaadid , ajutisi ja pidevaid kaastöölisi on erinevatelt elualadelt. Tegutsevad vabakutselised ajakirjanikud, kes end lehetööst elatavad ja kirjutavad paljudele erinevatele väljaannetele. Lõpuks ilmub täishõiveline toimetuseliige, kes töötab (kindla)palgalisena ainult ühele väljaandele. Eestis: 19. sajandi viimane kümnend ja 20. sajandi algus.
-Diferentseerunud ajalehefirma: toimetustöö eraldub trükkimisest ja administreerimisest. Toimetustöö muutub kollektiivseks ja spetsialiseerub vastavalt sisemisele tööjaotusele. Anonüümsuse kadumine tõstab ajakirjanike tuntust, aga ka vastutust. Eestis: Esimese maailmasõja ajast 1920. aastateni.
-Professionaalsete organisatsioonide asutamine: ajakirjandus hakkab funktsioneerima sotsiaalse institutsioonina. Ajakirjanikud eralduvad teistest elukutsetest kui omaette grupp – tunnetatakse professionaalset identiteeti. Kerkib küsimus, keda võib nimetada ajakirjanikuks. Ilmuvad erialase pädevuse, hariduse ja ametioskuste nõudmised. Eestis eriti selgelt 1930. aastail.
-Professionaalselt kontrollitav ajakirjandus: elukutset esindav organisatsioon on küllalt tugev, et selgelt määratleda ja kaitsta oma liikmete huvisid. Teataval määral kontrollitakse alalepääsu, on olemas eetikareeglid. Seda ajajärku Eestis ei ole olnud – ajakirjandus ei ole olnud iseseisev sotsiaalne institutsioon , kuna murrang Eesti ajakirjanduse arengus tuli seoses 1940. aasta okupatsiooniga.
* Nõukogudeaegset ajakirjandust ei saa vaadelda kui professionaliseeruvat ajajärku, sest selleks puudus elementaarne tingimus – sõnavabadus e demokraatia.
11. Totalitaarse süsteemi alt vabanemine : püüdke võrrelda ajakirjanike kutsetruudust (ametisse püsima jäämist) 1990. aastate alguses 1940. aastate alguses toimunuga ja 1920. aastate algust.
* 1940ndate alguses pühkis uus võim varasematest ajakirjanikest platsi puhtaks. Koostööle nõukogude võimuga läks üsna väike osa.
* 192 ndate alguses liiguti liiga palju ühelt ametilt teisele. 1920-1930 ei vahetatud enam ametit nii kiiresti. Keskmine tööstaaž oli 6 aastat.
* 1990 üliõpilased katkestasid õpingud, et siirduda ajakirjandusväljaandeisse. Ajak tõusid poliitilises avalikkuses tähelepanuväärsele kohale, astudes rahvajuhu rolli.
12. Millised staadiumid on läbinud ajakirjaniku elukutse areng? Millises staatuses oli nõukogude ajakirjanik võrreldes teiste perioodidega?
* 1909 püüti kongressil määratleda, keda Eestis ajakirjanikuks nimetada
* 1925 fikseeris Eesti Ajakirjanikkude Liit oma põhikirjas elukutselise ajakirjaniku, kaastöölise ja väljaandja erinevused
* uus staadium tööjaotuse arengus: toimetustöö oli selgelt eraldunud trükkimisest, kirjastamisest ja administreerimisest.
* iseseisva Eesti ajakirjandusse pürgis ennekõike üliõpilane/gümnasist. Paljud ajairjanikud jätkasid toimetusetöö kõrval oma õppetööd, osa oma erialast tööd ei katkestanud.
* ajakirjanike tööhõive kasvas kuni 1930-ndate kriisini, mil tööturg ahenes (ajalehti ilmus vähe), samuti püsisid ajakirjanikud ühes toimetuses pikemat aega kui varem ja töökohad ei vabanenud enam nii kiiresti.
* 1940 pühkis uus võim pühkis varasematest ajakirjanikest platsi puhtaks.
* nõukogude ajal sai eesti ajakirjaniku kui avaliku elu tegelase elukutse paljudele saatuslikuks.
* Ajakirjanikud sattusid propagandaametnike rolli. Rahvas hakkas ajakirjanikke hindama selle järgi, mida nad valitseva režiimi ajal on pidanud kaasa tegema. Täiesti põhjendamatult vaadati ajakirjanikku kui võimu käsilast.
13. Otsida, kuidas muutusid väljaannete nimetused ühiskonna pööretega seoses (1940, 1990ndate algus). Nimetada olulisemaid väljaandeid.
* Uus Eesti > Rahva Hääl
* Trudovoi Putj > Sovetskaja Estonija
* Maa Hääl > Talurahva Hääl
* Päevaleht > Noorte Hääl
* Tartu Postimees > Tartu Kommunist
* Õpetajate Leht > Nõukogude Õpetaja
* Virumaa Teataja” asendati „Punane Virumaa”
* Lõuna-Eesti > Valga Enamlane
* Eesti Naine > Nõukogude Naine
* Postimees > Edasi
* Valgamaalane > Valga Bolševik
* Sakala > Tee Kommunismile
* Saarte Hääl > Kommunismiehitaja
* 1990ndate algul ja isegi varem muudeti nimed tagasi
14. Võrrelda Eesti ajakirjanike organisatsiooni Eesti Vabariigi päevil ja nõukogude perioodi ajal.
Eesti Vabariigi päevil
Nõukogude perioodi ajal
1919 loodi ajakirjanike kutseorganisatsioon Eesti Ajakirjanikkude Ühingu nime all. 1925 reorganiseeriti see Eeti Ajakirjanikkude Liiduks, mille põhikirjas fikseeriti elukutselise ajakirjaniku, kaastöölise ja väljaandja erinevused. Uus staadium tööjaotuse aren gus: toimetustöö oli selgelt eraldunud trükkimisest, kirjastamisest ja administreerimisest. EAL tahtis korraldada ajak ametisse itseneerimist. 1935 hakati koostama ajakseadut. Ajak organisats pidas väga oluliseks ajak haridust ja kutseoskusi. EAL korraldas kursusi.EAL püüdis arandada ajak töötingimusi.
Nõukogde ajal EAL nõukogustati ja ta astus Ametiühingute Keskliitu. See näitas, et kutsealaseid küsimusi hakati lahendama ametiühingus.

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 54 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

54 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kullastkallim Õppematerjali autor

mitte päris perfektsed vastused, kuid täiesti rahuldavad

massikommu seminar

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti ajakirjanduse ajalugu

EESTI AJAKIRJANDUSE PÕHIPERIOODID 1766-1857 Eelaeg TÄHTIS: Kalendrid ajalehtede eelkäijad (1720) Lühhike öppetus, saksa ajakirjandus (pernausche zeitung 1772), Erialaajakirjad. Väike lugejaskond. Tarto maa rahwa Näddali-Leht (1806, Maarahwa Näddala-Leht (Masing,1821, 1825): loodusest, ajaloost, tervishoiust, esimesed raamatuarvustused, esimene pilt eesti ajakirjanduses, esimesed teabegraafikad. Kubermanguvalitsuse teatajad (ametlikud). Ma-ilm ja mõnda (Kreutzwald, 1849): väga moodne, Saksa pildiajakirja eeskujul. ERIPÄRA: autoriteks baltisakslastest vaimulikud, rahvavalgustuslik missioon, talupojale suunatud õpetlik, personaalne, põimub kirjandusega, kirjakeele arendamine, jutustav maneer! 1857-1878 Rahvuslik ärkamine, õpetav ajakirjandus Perno Postimees (sõnumid kiriku- ja koolielust, põllutööst, tervishoiust, jutud, teadaanded, kuulutused. SOTSIAALPOLIITILISTE PROBLEEMIDE KÄSITLUS KEELATUD!). Järjepideva ajakirjanduse algus. Õpetas talurahva lehte lugema.

Eesti kultuuriajalugu

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

132

doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

kirikutalituste jaoks, millel oli paralleeltekst saksa keeles. Sama mees andis samal aastal välja ka esimese eesti keele süstemaatilise grammatika. Esimene ilma saksakeelse paralleeltekstita teos on 1686 Riias trükitud "Wastne Testament" väga kaunis ja rahvapärase keelega, tolleaegse Eesti trükisõna suursaavutus. Raamatuid pole mõtet trükkida, kui keegi neid ei loe. Rahvakoolide eest seisis aktiivselt Forselius, kes 1684 Piiskopi mõisas Tartu lähistel koolmeistrite seminari asutas, tema koostas ka esimese aabitsa 17. sajandi lõpul. Raamatuid levitasid raamatuköitjad, kuna trükiseid transporditi (peamiselt mereteid mööda) lahtiste poognatena ja köideti kohalike köitjate poolt. Veel enne piibli tõlget hakkasid 1700. a-te alguses ilmuma PLAKATID kuberneri käsud ja korraldused, mis olid kaunistatud suurte puulõikeinitsiaalidega, mida raamatutes väga harva kasutati. 1715 ilmus Uus Testament, 1721 kodu- ja kirikuraamat, mis kujunes kõige

Sotsiaalteadused

docx

Eesti ajakirjanduse ajalugu

1917. a muudatused 1917. a veebruari revolutsioon, ajakirjandus hindas seda vabadusena. LÜNK LÜNK LÜNK LÜNK Eesti Vabariigi aeg : ajakirjandus kui avaliku arvamuse looja ja „seltskonnaelu peegel“ 1920. a põhiseadus oli väga demokraatlik ja postuleeris sõna- ja trükivabaduse mõtte. Esimese põhiseaduse meeles sünnib ka 1923. a trükiseadus – ajakirjandust piirati ainult riigikaitse küsimuste piires. Väga demokraatlik, liberaalne, muid keeldusid polnud. ’23 trükiseadus loob fooni, milline on 20ndate ajakirjandus Eestis. Ajakirjandus uskus ja aitas kaasa oma riigi ülesehitamisele. Kümnendi algus: majanduslikud, sisepoliitilised, sotsiaalsed teemad, avatud vaidlusteks (suurema ühiseesmärgi nimel). Kõik päevalehed V.A. Päevaleht olid parteide häälekandjad ( nt Postimees Eesti Rahva Edumeelne E?) 1921. aastaks on 102 väljaannet.

Ajalugu

docx

Üldine ajalooline ülevaade ajakirjandusest al 1980

1. Üldine ajalooline ülevaade ajakirjandusest al 1980-1987 NSV ajakirjandus ca 1980: struktuur sarnane kõikides vabariikides, tsensuur, ajakirjandusmajad, tele- raadiokommitee, EKP trükikojad, toimetuste juhtimine kommunistliku partei poolt + N liidu olud. Perestroika ajakirjandus ca 1987: perestroikani viinud ajaloolised protsessid(võidurelvastumine, N liidu majanduslik allakäik, kaubaturism, NLKP KK sekretäride surmad, Andropovi katsed majandust turgutada, Gorbatsovi esiletõus, tema eesmärgid, putš, glasnost ja pluralism ja selle mõju ajakirjandusele). Eraajakirjanduse tekkimine(kooperatiivid, Nelli teataja, Eesti Ekspress). Nõukogude liidu lagunemine ja sellele järgnenud iseseisvumine. Taasiseseisvumisaegne Eesti ajakirjandus, fakti ja täpsuse küdimus tollases ajakirjanduses ENSV perioodi avalikkust iseloomustab avalike kanalite arv ning avalike kanalite tihe kontroll. Tol ajal olid Eesti Raadio ja Eesti televisioon ühes suur

Meedia

ppt

Eestikeelse ajakirjanduse ajalugu, J.H Rosenplänter

Eestikeelse ajakirjanduse ajalugu J.H. Rosenplänter Kaili Parts 9c 2014 Esimene eestikeelne ajakiri 1766 novembris ilmus esimene eestikeelne ajakirjanduslik väljaanne “Lühhike õppetus” Ajakirja kirjutas Peter Ernst Wilde ning andis selle välja oma eratrükikojas Kuningamäel Lühhike õppetus oli originaalselt saksa keeles, eesti keelde tõlkis selle August Wilhelm Hupel Ajakiri sisaldas eelkõige arstilikke nõuandeid ja näpunäiteid Esimene eestikeelne ajaleht 1806 märtsis anti välja “Tarto maa rahwa Näddali leht” See ilmus igal kolmapäeval, teadaolevalt kokku 39 numbrit Autoriteks olid pastorid Gustav Adolf Oldekop, Johann Philipp von Roth ja Carl August von Roth Lehte trükiti Tartu Ülikooli trükikojas Kolmandik avaldatud kirjutistest vahendas välismaal toimunut Perno Postimees ehk Näddalileht 1850-60. aastatel sai kirjaoskus Eestis üldiseks ja toimus emakeelse kirjavara tormiline kasv Esimene Perno Po

Eesti kirjandus

pdf

Meedia ja Mõjutamine - töökava

EESTI KEELE TÖÖKAVA 11. KLASSILE Tundide arv: 2 tundi nädalas, 35 tundi poolaastas Kasutatav õppekirjandus Kask, K. Meedia mõju. Avita, 2013. Kasutatav lisamaterjal Sikk, R. (2008). Kümme juhtumit, mis vapustasid reporterit ehk kuidas kirjutada head reportaaži. – Tallinn: Eesti Päevaleht. Avatud Sõna Nõukogu koduleht www.asn.org.ee Pressinõukogu koduleht www.eall.ee/pressinoukogu Veebilehed ajatelgede tegemiseks: www.preceden.com, www.xtimeline.com, www.capzles.com Kõuts, R. (2012). Meediakanalite ja väljaannete liigitamine. www.meediakoolitajad.edu.ee/meediakanalite-ja-valjaannete-liigitamine MEEDIA JA MÕJUTAMINE 1. Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane  tunneb meediakanaleid, trükimeedia, raadio, televisiooni ja elektroonilise meedia erijooni ning olulisi tekstiliike;  teab teksti üldtunnuseid ning eri tekstide vastuvõtu iseärasusi;  on teadlik meediateksti vastuvõtu eripärast ja selle põhjustest;  on omandanud t

Meedia

doc

Ringhäälingu ajalugu

Eesti ringhäälingu algusaastad (Peatükke Eesti ajakirjanduse ajaloost, Sigrid Kaasik 127-141) Meedia 11. klassile Kersti Jürgenson Eesti ringhäälingu algusaastad 1.1 Righäälingu tekkimine Eesti ajakirjanduse algus on tihedalt seotud soovi ja vajadusega rahvast harida ja valgustustööd teha. Juba äkamisaegsed ajakirjanikud tegelesid ka rahvavalgustamisega, poliitikaga, haridusega. Ligi sajand pärast trükiajakirjanduse algust sündis Eestis raadioringhääling (RH). Hoolimata sellest, et aeg oli edasi läinud, sarnanes raadio esialgne peamine funktsioon trükiajakirjanduse algaastate omaga. Eelkõige nähti raadios uusi võimalusi hariduse ja kultuuri levitamises eriti neisse piirkondadesse, mis jäid keskustest kaugele. Uued võimalused avaldusidki aegruum mõõtmes lisaks geograafilisele levikule võimaldab raad

Meedia

doc

Informatsiooni vahetamine

INFORMATSIOONI VAHETAMINE Inimkonna ajaloo vältel on inimesed tahtnud üksteisega kauge maa taha informatsiooni vahetada. Selleks on kasutatud väga erinevaid vahendeid ja võimalusi. Kogu inimeseks saamise lugu ei ole ju midagi muud kui oskus informatsiooni endas talletada ja seda edasi anda nii täpselt, nii müravabalt kui võimalik. (Lennart Meri) Juba ürginimesed pidid omavahel infot vahetama. Ühed esimesed andmete vahetamise vahendid olid näiteks tam-tam-trummid. Selleks on kasutatud tuld jne. Ajapikku õpiti aina keerulisemaid sõnumeid. Kõneldav keel tekkis siis, kui leiti, et zestidele võib anda kokkuleppelise paralleelmärgi häälikulise sõnana ja kuna see moodus osutus tõhusaks, muutus keel inimest tähtsaimaks suhtlusvahendiks. Inimene on mõtlev olevus vaid seetõttu, et ta oskab end keeleliselt väljendada. Maailma tunnetamiseks, tegelikkusest arusaamiseks ei piisa ainult nägemisest kuulmisest, haistmisest, maitsmisest ja kompimisest. Vaja on mõtlemisvõimet,

Avalikkussuhete alused

Rohkem sarnaseid