Seminari küsimuste vastused (0)

Tartu Ülikool - Meedia - Massikommunikatsiooni ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milliseid kvalitatiivseid muudatusi tõi kaasa selle leiutamine ja kuidas mõjutas Eestit ?
Milline oli Eesti talurahva kommunikatsioonikultuur 19. sajandil ?
Milline oli Eesti talurahva kommunikatsioonikultuur 19. sajandil ?
Mis ideid kandsid ?
Kuidas kajastus see Eesti demokraatias ja ajakirjanduses ?
Kesta eestikeelne vaba sõna ?
Milliseid perioode saab eristada nõukogude-aegse ajakirjanduse arengus ?
Milliseid muutusi tõi nn sula-periood Nõukogude Eesti ajakirjandusse ?
Kuidas neid tellida sai ?
Millised staadiumid on läbinud ajakirjaniku elukutse areng ?

MASSIKOMMU SEMINARID

Tooge välja teadete levitamise arengut mõjutavad või peegeldavad faktorid (vähemalt 6). Millal need muutsid Eesti teabelevi?
1. Lugemisoskus – laiem lugemisoskus 17saj. lõpus, kus Rootsi kunn käskis igasse kihelkonda rajada talurahvakoolid . 19. sajandi II poolel muutub ajakirjandus kahepoolseks .
2. Trükikunsti areng – vt. järgmine küsimus
3. Postikorralduse areng – Eestis kehtestati Rootsi riigiga ühtne postimäärustik 1636 .
4. Tsensuur – meetmed tekkisid pärast Prantsuse Revolutsiooni (1804 – esimene tsensuurimäärustik Venemaal, vist )
5. Raske elu – sõjad, katkud, orjus jne. Varsti tulid talurahvaseadused , mis ärgitasid mõttelendu!
6. Teaduse ja uute ideede levik mujal maailmas – ülikool tegi tarku mehi, kes tulid meie rahvast päästma!

Trükikunst: milliseid kvalitatiivseid muudatusi tõi kaasa selle leiutamine ja kuidas mõjutas Eestit?
Võimaldas teksti liigendada ja indekseerida, tekivad sisukorrad. Tekkis standartne tähekuju.. Tulid õpikud ja sõnaraamatud, mis omakorda standardiseerisid keelt. Trükikunst muutis teabelevi kiiremaks, „plahvatuslikuks”, ka laiaulatuslikumaks.Ühesugune teave levis paljude standartsete koopiatena. Lugemine muutus individuaalseks.
Mõju Eestile: I trükikoda avati 1631, ja neid tekkis juurde nagu seeni pärast vihma. 19. sajandil tulid vasetrükk ja litograafia (kivitrükk) ning kiirpress. 19. saj. lõpus tuli tsinkograafia, mis tegi võimalikuks ajalehtede illustreerimise fotodega.

Perioodika tunnused (4) ja esimesed perioodilised väljaanded. Plakati, kalendri, rahvaraamatu seosed ajakirjandusega.
Perioodika tunnused: 1. Perioodilisus (jätkuvus)
2. Aktuaalsus
3. Sisu mitmekesisus
4. Levikutaotlus
I perioodilised väljaanded: Euroopas 17. sajandi alguses (kuigi Rohrsbacher Monatschrift ilmus Shveitsis 1597 juba). Ajakirjadest vanim Journal des Savants (Prnts, 1665), I päevaleht 1660. aastal Saksamaal.
Eesti ajalehed: 1675 – Ordinari Freitags Post- Zeitung (Tallinn); 1689 – Revalsche Post Zeitung (Tallinn). Eesti ajakirjad : Lühhike öppetus... ( 1766 ). I Eesti päevaleht oli Postimees ( 1891 )
Plakat : Eestis 17. saj II poolest. Vahendas valitsuse korraldusi, aga ka nt kuulutusi jms. Plakateid loeti rahvale avalikult ette. Tõid rahvale informatsiooni, kajastasid ka üldisi olusid ja probleeme. Vaatamata ebaregulaarsele ilmumisele süvendasid rahva infovajadust.
Kalender: Eestis alates 1720. Kustutasid talurahva infonälga, sisaldasid populaarteaduslikke kirjutisi, ilukirjandust, huumorit jne. Kuna ajalehed ilmusid üsnagi episoodiliselt, oli K. enne 19. saj II poolt nende aseaineks. Levis massiliselt, ilmus perioodiliselt. Sisaldas ka sündmusinformatsiooni (st mujal varemalt toimunud sündmused). Rikastas keelt.
Rahvaraamat: Eesti esimene 1525 . Sarnaselt varasema ajakirjandusega samuti ühemehetöö. Ka algsel perioodikal polnud autoriga tagasisidet. Kirjeldas vahel ka lähimineviku sündmusi. Rahva hulgas levisid ka ärevate päevasündmuste teemalised käsikirjad (kirjandusliku taotlusega).
Keskaegsed lihtrahva kommunikatsiooni võimalused ja –kanalid.
Ülemkiht kasutas sageli virgatseid (käskjalgu). Lihtrahvale loeti tähtsamaid teateid ette linnaväljakutel. Hiljem tekkisid suurte teede äärde hobupostijaamad, kus kaubanduse arenedes ka teadete paljundamisega (käsitsi) tegeleti. Eesti riiklik postikorraldus pärineb 17. saj. I poolest. Postiametnikud koostasid ka käsikirjalisi sõnumikke (eri valdkondade sündmused).
Trükikunsti leiutamise järel tulid muidugi juba ajalehed ja muu kraam . Vot.
Milline oli Eesti talurahva kommunikatsioonikultuur 19. sajandil? Seda mõjutanud tegurid.
Loeti kalendreid (levisid suurte tiraazhidega), rahvaraamatuid ja ka plakateid. Ja ajalehti. Loomulikult säilis ka suuline pärand, aga trükisõna kasvatas infovajadust. Hiljem muutus ajaleht silmaringilaiendajast avaliku arvamuse kujundajaks.
Mõjutajad: Kirjaoskuse tõus (lugemiskoolidest kirjutamiskoolideks). Ajakirjandus muutus kah sajandi keskel kahepoolseks (tagasisidemega st). Mõjutas muidugi ka see, et üha rohkem oli eesti soost haritlasi, kelle südameasjaks talurahva eest seismine ja „eesti asja” ajamine .
5. Milline oli Eesti talurahva kommunikatsioonikultuur 19. sajandil? Seda mõjutanud tegurid.
* kalendrid, teadetelehed, ajalehed (1857 PP – stabiilne ajakirjandus), kaastööd väljaannetesse, uuenev tehnika (kiirpressid, illustratsioonid ), telefoni tulek, 1804 esimene ühtne tsensuurimäärustik
* 19. saj alul ikaldus, nekrutivõtt – valgustusideede levik, trükisõna levimine
* 19. saj lõpp – suured massiüritused, kampaaniad ( palvekirjad ), rahvusliku ajakirjanduse loomine

Võrrelge Briti 19. sajandi radikaalset pressi ja Eesti talupojale orienteeritud ajakirjandust.
Baltisaksa ajakirjandus kui eestikeelse kirjasõna taimelava. Esimene eestikeelne ajakiri ja ajaleht (teada nimesid , väljaandjaid-toimetajaid ja aastaarve!)
Pärast Põhjasõda avaldas Eesti aladel mõju pietism, valgustus ja saksa romantism . Aadli hulgas oli au sees lugemisharjumus ja lai silmaring . Enamasti võtsid baltisaksa ajalehed informatsiooni Saksa lehtedest (sageli kopeeriti üks-ühele), mistõttu ülekaalus olid välisuudised. Intelligentsi jaoks olid kodumaised ajakirjad auasi (Saksamaal on, meil mitte, kurat küll!)
19. sajandil algasid trükisõnas vaidlused eesti oma kirjakultuuri võimalikkuse üle (või on saksastumine paratamatu?). Tekkisid teadusseltsid, mis soodustas ajakirjade loomist. Mõningal määral pidurdas hoogu Nikolai I aegne tsensuur.
Esimene moodne ajakirjanik siinmail oli G. Merkel , kes tegutses mitmes ajakirjas ja püüdis teadlikult kujundada avalikku arvamust. Politiseeris pressi, noh.
Ajakirjadel (nt Rosenplänteri Beiträge...) oli ka eesti soost kaastöölisi (kooliõpetajad nt). 1836. aastal ilmunud Das Inland toetus suuresti korrespondentidele ning käsitles palju kultuurilugu.
1860ndateks oli „vana tüüpi” estofiilide aeg möödas, nende asemele tulid eesti soost haritlased.
1870-71 aset leidnud „suur sulesõda” (haridusteemaline vaidlus) näitas, et baltisaksa ajakirjandus näeb eesti väljaannetes koostööpartnerit. Samuti alustas nii mõnigi eesti ajakirjandustegelane baltisaksa väljaande kaasautorina ( Jakobson ja Neue Dörptsche Zeitung)
Baltisaksa ajalehed:
Revalsche Post-Zeitung – 1699, C.P. Grubbe (eestlaste ala esimene ajaleht!)
Revalsche Wöchentliche Nachrichten – 1772, gümnaasiumiõpetaja E.A. Hörschelmann
Dörptsche Zeitung – 1789, F.G. Findeisen
Inlandische Blätter – 1813 , K.G. Sonntag
Ostsee-Provinzen-Blatt – 1823, Sonntag, Merkel. Kajastas Balti provintside siseelu . Estofiilidest kaastöölised!
Neue Dörptsche Zeitung – 1866, Mattiesen
Ajakirjad:
Der Landarzt – 1765, P.E. Wilde , ilmus Riias, oli I eestikeelse ajakirja aluseks!
Wochenblatt ohne Titel – 1786 , A. Kotzebue
Beiträge... – 1813, Rosenplänter
Das Inland – 1836, F.G. von Bunge
Esimene eestikeelne ajakiri „Lühhike öppetus...” (1766-1767, Põltsamaa, toim. arst P.E. Wilde [ sakslane ], tlk A.W. Hupel). Peamiselt sisaldas nõuandeid haiguste puhul jm. Tahtis parandada talupoja elu ja arendada religioosset ilmavaadet. Valgustuslik.
Esimene ajaleht „Tartu Maarahva Nädalaleht” (1806, Tartu, toim. kirikutegelane G.A. Oldekop, J.P. & C.A. von Roth ). Peamiselt välisuudised, võetud Dörptsche Zeitungist. Ei meeldinud mõisnikele, kuna nüüd oli lihtinimene nendega võrdselt informeeritud. Püüdis ülem- ja alamkihte lepitada, rääkis „ heast keisrist”. Kristlik humanism .
8Mida tõi Snellman uut Soome ajakirjandusse ja millal hakatakse Eestis ajakirjandusvabadusest rääkima? Ühist ja erinevat Jannseni ( Perno Postimees, Eesti Postimees) ja Jakobsoni (vt nn suur sulesõda, Sakala) maailmavaadetes. /Ärkamisaeg/
Snellmanni eesmärk oli rahvusluse edendamine, lisaks tahtis ta tõsta Soome ajakirjanduse taset (see väljendus ajakirjandust

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla