Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Seminari küsimuste vastused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milliseid kvalitatiivseid muudatusi tõi kaasa selle leiutamine ja kuidas mõjutas Eestit?
  • Milline oli Eesti talurahva kommunikatsioonikultuur 19 sajandil?
  • Milline oli Eesti talurahva kommunikatsioonikultuur 19 sajandil?
  • Mis ideid kandsid?
  • Kuidas kajastus see Eesti demokraatias ja ajakirjanduses?
  • Kesta eestikeelne vaba sõna?
  • Milliseid perioode saab eristada nõukogude-aegse ajakirjanduse arengus?
  • Milliseid muutusi tõi nn sula-periood Nõukogude Eesti ajakirjandusse?
  • Kuidas neid tellida sai?
  • Millised staadiumid on läbinud ajakirjaniku elukutse areng?

Lõik failist

MASSIKOMMU SEMINARID
  • Tooge välja teadete levitamise arengut mõjutavad või peegeldavad faktorid (vähemalt 6). Millal need muutsid Eesti teabelevi?
    1. Lugemisoskus – laiem
    lugemisoskus 17saj. lõpus, kus Rootsi kunn käskis igasse kihelkonda
    rajada talurahvakoolid . 19. sajandi II poolel muutub ajakirjandus kahepoolseks .
    2. Trükikunsti areng – vt.
    järgmine küsimus
    3. Postikorralduse areng –
    Eestis kehtestati Rootsi riigiga ühtne postimäärustik 1636 .
    4. Tsensuur – meetmed
    tekkisid pärast Prantsuse Revolutsiooni (1804 – esimene
    tsensuurimäärustik Venemaal, vist )
    5. Raske elu – sõjad,
    katkud, orjus jne. Varsti tulid talurahvaseadused , mis ärgitasid
    mõttelendu!
    6. Teaduse ja uute ideede
    levik mujal maailmas – ülikool tegi tarku mehi, kes tulid meie
    rahvast päästma!
  • Trükikunst: milliseid kvalitatiivseid muudatusi tõi kaasa selle leiutamine ja kuidas mõjutas Eestit?
    Võimaldas teksti liigendada ja indekseerida, tekivad sisukorrad. Tekkis standartne tähekuju..
    Tulid õpikud ja sõnaraamatud, mis omakorda standardiseerisid keelt.
    Trükikunst muutis teabelevi kiiremaks, „plahvatuslikuks”, ka
    laiaulatuslikumaks.Ühesugune teave levis paljude standartsete
    koopiatena. Lugemine muutus individuaalseks.
    Mõju
    Eestile:
    I
    trükikoda avati 1631, ja neid tekkis juurde nagu seeni pärast
    vihma. 19. sajandil tulid vasetrükk ja litograafia (kivitrükk) ning
    kiirpress. 19. saj. lõpus tuli tsinkograafia, mis tegi võimalikuks
    ajalehtede illustreerimise fotodega.
  • Perioodika tunnused (4) ja esimesed perioodilised väljaanded. Plakati, kalendri, rahvaraamatu seosed ajakirjandusega.
    Perioodika
  • Vasakule Paremale
    Seminari küsimuste vastused #1 Seminari küsimuste vastused #2 Seminari küsimuste vastused #3 Seminari küsimuste vastused #4 Seminari küsimuste vastused #5 Seminari küsimuste vastused #6 Seminari küsimuste vastused #7 Seminari küsimuste vastused #8 Seminari küsimuste vastused #9 Seminari küsimuste vastused #10 Seminari küsimuste vastused #11
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 54 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kullastkallim Õppematerjali autor
    mitte päris perfektsed vastused, kuid täiesti rahuldavad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    5
    docx

    Eesti ajakirjanduse ajalugu

    EESTI AJAKIRJANDUSE PÕHIPERIOODID 1766-1857 Eelaeg TÄHTIS: Kalendrid ­ ajalehtede eelkäijad (1720) Lühhike öppetus, saksa ajakirjandus (pernausche zeitung 1772), Erialaajakirjad. Väike lugejaskond. Tarto maa rahwa Näddali-Leht (1806, Maarahwa Näddala-Leht (Masing,1821, 1825): loodusest, ajaloost, tervishoiust, esimesed raamatuarvustused, esimene pilt eesti ajakirjanduses, esimesed teabegraafikad. Kubermanguvalitsuse teatajad (ametlikud). Ma-ilm ja mõnda (Kreutzwald, 1849): väga moodne, Saksa pildiajakirja eeskujul. ERIPÄRA: autoriteks baltisakslastest vaimulikud, rahvavalgustuslik missioon, talupojale suunatud ­ õpetlik, personaalne, põimub kirjandusega, kirjakeele arendamine, jutustav maneer! 1857-1878 Rahvuslik ärkamine, õpetav ajakirjandus Perno Postimees (sõnumid kiriku- ja koolielust, põllutööst, tervishoiust, jutud, teadaanded, kuulutused. SOTSIAALPOLIITILISTE PROBLEEMIDE KÄSITLUS KEELATUD!). Järjepideva ajakirjanduse algus. Õpetas talurahva lehte lugema.

    Eesti kultuuriajalugu
    thumbnail
    132
    doc

    Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

    kirikutalituste jaoks, millel oli paralleeltekst saksa keeles. Sama mees andis samal aastal välja ka esimese eesti keele süstemaatilise grammatika. Esimene ilma saksakeelse paralleeltekstita teos on 1686 Riias trükitud "Wastne Testament" ­ väga kaunis ja rahvapärase keelega, tolleaegse Eesti trükisõna suursaavutus. Raamatuid pole mõtet trükkida, kui keegi neid ei loe. Rahvakoolide eest seisis aktiivselt Forselius, kes 1684 Piiskopi mõisas Tartu lähistel koolmeistrite seminari asutas, tema koostas ka esimese aabitsa 17. sajandi lõpul. Raamatuid levitasid raamatuköitjad, kuna trükiseid transporditi (peamiselt mereteid mööda) lahtiste poognatena ja köideti kohalike köitjate poolt. Veel enne piibli tõlget hakkasid 1700. a-te alguses ilmuma PLAKATID ­ kuberneri käsud ja korraldused, mis olid kaunistatud suurte puulõikeinitsiaalidega, mida raamatutes väga harva kasutati. 1715 ilmus Uus Testament, 1721 kodu- ja kirikuraamat, mis kujunes kõige

    Sotsiaalteadused
    thumbnail
    14
    docx

    Eesti ajakirjanduse ajalugu

    1917. a muudatused 1917. a veebruari revolutsioon, ajakirjandus hindas seda vabadusena. LÜNK LÜNK LÜNK LÜNK Eesti Vabariigi aeg : ajakirjandus kui avaliku arvamuse looja ja „seltskonnaelu peegel“ 1920. a põhiseadus oli väga demokraatlik ja postuleeris sõna- ja trükivabaduse mõtte. Esimese põhiseaduse meeles sünnib ka 1923. a trükiseadus – ajakirjandust piirati ainult riigikaitse küsimuste piires. Väga demokraatlik, liberaalne, muid keeldusid polnud. ’23 trükiseadus loob fooni, milline on 20ndate ajakirjandus Eestis. Ajakirjandus uskus ja aitas kaasa oma riigi ülesehitamisele. Kümnendi algus: majanduslikud, sisepoliitilised, sotsiaalsed teemad, avatud vaidlusteks (suurema ühiseesmärgi nimel). Kõik päevalehed V.A. Päevaleht olid parteide häälekandjad ( nt Postimees Eesti Rahva Edumeelne E?) 1921. aastaks on 102 väljaannet.

    Ajalugu
    thumbnail
    8
    docx

    Üldine ajalooline ülevaade ajakirjandusest al 1980

    1. Üldine ajalooline ülevaade ajakirjandusest al 1980-1987 NSV ajakirjandus ca 1980: struktuur sarnane kõikides vabariikides, tsensuur, ajakirjandusmajad, tele- raadiokommitee, EKP trükikojad, toimetuste juhtimine kommunistliku partei poolt + N liidu olud. Perestroika ajakirjandus ca 1987: perestroikani viinud ajaloolised protsessid(võidurelvastumine, N liidu majanduslik allakäik, kaubaturism, NLKP KK sekretäride surmad, Andropovi katsed majandust turgutada, Gorbatsovi esiletõus, tema eesmärgid, putš, glasnost ja pluralism ja selle mõju ajakirjandusele). Eraajakirjanduse tekkimine(kooperatiivid, Nelli teataja, Eesti Ekspress). Nõukogude liidu lagunemine ja sellele järgnenud iseseisvumine. Taasiseseisvumisaegne Eesti ajakirjandus, fakti ja täpsuse küdimus tollases ajakirjanduses ENSV perioodi avalikkust iseloomustab avalike kanalite arv ning avalike kanalite tihe kontroll. Tol ajal olid Eesti Raadio ja Eesti televisioon ühes suur

    Meedia
    thumbnail
    18
    ppt

    Eestikeelse ajakirjanduse ajalugu, J.H Rosenplänter

    Eestikeelse ajakirjanduse ajalugu J.H. Rosenplänter Kaili Parts 9c 2014 Esimene eestikeelne ajakiri 1766 novembris ilmus esimene eestikeelne ajakirjanduslik väljaanne “Lühhike õppetus” Ajakirja kirjutas Peter Ernst Wilde ning andis selle välja oma eratrükikojas Kuningamäel Lühhike õppetus oli originaalselt saksa keeles, eesti keelde tõlkis selle August Wilhelm Hupel Ajakiri sisaldas eelkõige arstilikke nõuandeid ja näpunäiteid Esimene eestikeelne ajaleht 1806 märtsis anti välja “Tarto maa rahwa Näddali leht” See ilmus igal kolmapäeval, teadaolevalt kokku 39 numbrit Autoriteks olid pastorid Gustav Adolf Oldekop, Johann Philipp von Roth ja Carl August von Roth Lehte trükiti Tartu Ülikooli trükikojas Kolmandik avaldatud kirjutistest vahendas välismaal toimunut Perno Postimees ehk Näddalileht 1850-60. aastatel sai kirjaoskus Eestis üldiseks ja toimus emakeelse kirjavara tormiline kasv Esimene Perno Po

    Eesti kirjandus
    thumbnail
    10
    pdf

    Meedia ja Mõjutamine - töökava

    EESTI KEELE TÖÖKAVA 11. KLASSILE Tundide arv: 2 tundi nädalas, 35 tundi poolaastas Kasutatav õppekirjandus Kask, K. Meedia mõju. Avita, 2013. Kasutatav lisamaterjal Sikk, R. (2008). Kümme juhtumit, mis vapustasid reporterit ehk kuidas kirjutada head reportaaži. – Tallinn: Eesti Päevaleht. Avatud Sõna Nõukogu koduleht www.asn.org.ee Pressinõukogu koduleht www.eall.ee/pressinoukogu Veebilehed ajatelgede tegemiseks: www.preceden.com, www.xtimeline.com, www.capzles.com Kõuts, R. (2012). Meediakanalite ja väljaannete liigitamine. www.meediakoolitajad.edu.ee/meediakanalite-ja-valjaannete-liigitamine MEEDIA JA MÕJUTAMINE 1. Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane  tunneb meediakanaleid, trükimeedia, raadio, televisiooni ja elektroonilise meedia erijooni ning olulisi tekstiliike;  teab teksti üldtunnuseid ning eri tekstide vastuvõtu iseärasusi;  on teadlik meediateksti vastuvõtu eripärast ja selle põhjustest;  on omandanud t

    Meedia
    thumbnail
    4
    doc

    Ringhäälingu ajalugu

    Eesti ringhäälingu algusaastad (Peatükke Eesti ajakirjanduse ajaloost, Sigrid Kaasik 127-141) Meedia 11. klassile Kersti Jürgenson Eesti ringhäälingu algusaastad 1.1 Righäälingu tekkimine Eesti ajakirjanduse algus on tihedalt seotud soovi ja vajadusega rahvast harida ja valgustustööd teha. Juba äkamisaegsed ajakirjanikud tegelesid ka rahvavalgustamisega, poliitikaga, haridusega. Ligi sajand pärast trükiajakirjanduse algust sündis Eestis raadioringhääling (RH). Hoolimata sellest, et aeg oli edasi läinud, sarnanes raadio esialgne peamine funktsioon trükiajakirjanduse algaastate omaga. Eelkõige nähti raadios uusi võimalusi hariduse ja kultuuri levitamises eriti neisse piirkondadesse, mis jäid keskustest kaugele. Uued võimalused avaldusidki aegruum mõõtmes ­ lisaks geograafilisele levikule võimaldab raad

    Meedia
    thumbnail
    4
    doc

    Informatsiooni vahetamine

    INFORMATSIOONI VAHETAMINE Inimkonna ajaloo vältel on inimesed tahtnud üksteisega kauge maa taha informatsiooni vahetada. Selleks on kasutatud väga erinevaid vahendeid ja võimalusi. Kogu inimeseks saamise lugu ei ole ju midagi muud kui oskus informatsiooni endas talletada ja seda edasi anda nii täpselt, nii müravabalt kui võimalik. (Lennart Meri) Juba ürginimesed pidid omavahel infot vahetama. Ühed esimesed andmete vahetamise vahendid olid näiteks tam-tam-trummid. Selleks on kasutatud tuld jne. Ajapikku õpiti aina keerulisemaid sõnumeid. Kõneldav keel tekkis siis, kui leiti, et zestidele võib anda kokkuleppelise paralleelmärgi häälikulise sõnana ja kuna see moodus osutus tõhusaks, muutus keel inimest tähtsaimaks suhtlusvahendiks. Inimene on mõtlev olevus vaid seetõttu, et ta oskab end keeleliselt väljendada. Maailma tunnetamiseks, tegelikkusest arusaamiseks ei piisa ainult nägemisest kuulmisest, haistmisest, maitsmisest ja kompimisest. Vaja on mõtlemisvõimet,

    Avalikkussuhete alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun