Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis?
  • Kes tellib "muusika" ja kes maksab?
  • Mis tingib kogemise aluse kas on olemas objektiivset kogemust?
  • Mida periodiseerimisel aluseks võtta?
  • Mis olukorras oli aga Jannsen kui ajalehetoimetaja?
  • Milles siis asi?
  • Mis siis maal muutus?
  • Kust tol ajal ajalehti telliti?
  • Mida tellijaile pakuti?
  • Miks nad tekkisid?
  • Kuidas eesti ajakirjandus politiseerus?
  • Kust ta viidi Venemaale ?
  • Miks Tõnisson üksi jätkas?
  • Mis on tsensuur?
  • Kes tegid ajakirjandust?
  • Mida see tähendas?
  • Milline oli ajakirjaniku sotsiaalne staatus erinevatel ajajärkudel?
  • Mis sai Eesti ajakirjandusest nõukogude pöörde järel?
  • Mis sai EAL-ist?
  • Mis sai Eesti Ajakirjanike Liidust?
  • Mida annab ajakirjanike uurimisel biograafiline meetod?
  • Miks ajakirjanik ei püsi oma ametis kuigi kaua?
  • Millised olid lähtekohad mis iseloomustavad seda süsteemi?
  • Mida peaks printsiibi puhul silmas pidama?
  • Mis see tähendas ajakirjandussüsteemi seisukohalt?
  • Kui palju oli sellel lugejaid?
  • Kuivõrd ajakirjandust kasutati rahvaga manipuleerimiseks?

Lõik failist

Ajalugu kui konstruktsioon
Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset.
Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt
ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet
pakkuvad märksõnad.
1. uurija distantseeritus,
kogemuse erinevus
2. konteksti muutused, tõlgendamise
küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus
on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms.
3. uurija
mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu,
kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon,
võimuküsimused/ propaganda , avalik või salajane okupatsioon /
kolonialiseerimine – kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest
kasulik vaikida => kes tellib “ muusika ” ja kes maksab? St
millegi õigustamine.)
4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo
ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada
objektiivsema pildi kui nn objektiivne või teaduslik ajalugu, kus
termineid mittetundva inimese jaoks jääb tekst arusaamatuks.
Ajalugu kui konstruktsioon
Ajaloo allikad

Kommunikatsiooniajaloo allikad,
nendele viitamise möödapääsmatus


Milliseid teadmisi saab ära õppida (faktid, seosed – võibolla
vastavalt kellegi ootustele?) ja mida on võimalik loogikaga
tunnetada (nt meditsiini tulek, nõidade põletamine, iidsete
teadmiste peitmine illusoorsete uskumuste taha, et teha teed
kaubandusele...) ?
Ajalugu kui konstruktsioon
Mälu. Mäletamine ja elulood
Pikka aega on mälu ja ajalugu olnud kaks erinevat
diskursust.
Inimesed mäletavad lähemaid ajaloosündmusi
erinevalt. Kas mõni neist mäletab järelikult valesti? Mis tingib
kogemise aluse, kas on olemas objektiivset kogemust?
Inimese
jutustust oma kujunemis - ja kogemusloost nimetame elulooks. See
Vasakule Paremale
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #1 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #2 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #3 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #4 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #5 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #6 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #7 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #8 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #9 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #10 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #11 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #12 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #13 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #14 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #15 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #16 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #17 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #18 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #19 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #20 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #21 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #22 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #23 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #24 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #25 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #26 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #27 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #28 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #29 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #30 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #31 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #32 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #33 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #34 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #35 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #36 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #37 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #38 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #39 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #40 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #41 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #42 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #43 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #44 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #45 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #46 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #47 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #48 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #49 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #50 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #51 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #52 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #53 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #54 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #55 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #56 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #57 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #58 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #59 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #60 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #61 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #62 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #63 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #64 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #65 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #66 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #67 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #68 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #69 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #70 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #71 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #72 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #73 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #74 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #75 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #76 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #77 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #78 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #79 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #80 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #81 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #82 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #83 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #84 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #85 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #86 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #87 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #88 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #89 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #90 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #91 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #92 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #93 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #94 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #95 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #96 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #97 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #98 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #99 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #100 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #101 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #102 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #103 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #104 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #105 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #106 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #107 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #108 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #109 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #110 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #111 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #112 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #113 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #114 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #115 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #116 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #117 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #118 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #119 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #120 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #121 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #122 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #123 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #124 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #125 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #126 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #127 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #128 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #129 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #130 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #131 Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu #132
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 132 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 67 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor olafgirof Õppematerjali autor
Mahukas konspekt

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

Seminari küsimuste vastused

MASSIKOMMU SEMINARID 1. Tooge välja teadete levitamise arengut mõjutavad või peegeldavad faktorid (vähemalt 6). Millal need muutsid Eesti teabelevi? 1. Lugemisoskus ­ laiem lugemisoskus 17saj. lõpus, kus Rootsi kunn käskis igasse kihelkonda rajada talurahvakoolid. 19. sajandi II poolel muutub ajakirjandus kahepoolseks. 2. Trükikunsti areng ­ vt. järgmine küsimus 3. Postikorralduse areng ­ Eestis kehtestati Rootsi riigiga ühtne postimäärustik 1636. 4. Tsensuur ­ meetmed tekkisid pärast Prantsuse Revolutsiooni (1804 ­ esimene tsensuurimäärustik Venemaal, vist) 5. Raske elu ­ sõjad, katkud, orjus jne. Varsti tulid talurahvaseadused, mis ärgitasid mõttelendu! 6. Teaduse ja uute ideede levik mujal maailmas ­ ülikool tegi tarku mehi, kes tulid meie rahvast päästma! 2

Massikommunikatsiooni ajalugu
thumbnail
5
docx

Eesti ajakirjanduse ajalugu

EESTI AJAKIRJANDUSE PÕHIPERIOODID 1766-1857 Eelaeg TÄHTIS: Kalendrid ­ ajalehtede eelkäijad (1720) Lühhike öppetus, saksa ajakirjandus (pernausche zeitung 1772), Erialaajakirjad. Väike lugejaskond. Tarto maa rahwa Näddali-Leht (1806, Maarahwa Näddala-Leht (Masing,1821, 1825): loodusest, ajaloost, tervishoiust, esimesed raamatuarvustused, esimene pilt eesti ajakirjanduses, esimesed teabegraafikad. Kubermanguvalitsuse teatajad (ametlikud). Ma-ilm ja mõnda (Kreutzwald, 1849): väga moodne, Saksa pildiajakirja eeskujul. ERIPÄRA: autoriteks baltisakslastest vaimulikud, rahvavalgustuslik missioon, talupojale suunatud ­ õpetlik, personaalne, põimub kirjandusega, kirjakeele arendamine, jutustav maneer! 1857-1878 Rahvuslik ärkamine, õpetav ajakirjandus Perno Postimees (sõnumid kiriku- ja koolielust, põllutööst, tervishoiust,

Eesti kultuuriajalugu
thumbnail
8
docx

Üldine ajalooline ülevaade ajakirjandusest al 1980

1. Üldine ajalooline ülevaade ajakirjandusest al 1980-1987 NSV ajakirjandus ca 1980: struktuur sarnane kõikides vabariikides, tsensuur, ajakirjandusmajad, tele- raadiokommitee, EKP trükikojad, toimetuste juhtimine kommunistliku partei poolt + N liidu olud. Perestroika ajakirjandus ca 1987: perestroikani viinud ajaloolised protsessid(võidurelvastumine, N liidu majanduslik allakäik, kaubaturism, NLKP KK sekretäride surmad, Andropovi katsed majandust turgutada, Gorbatsovi esiletõus, tema eesmärgid, putš, glasnost ja pluralism ja selle mõju ajakirjandusele). Eraajakirjanduse tekkimine(kooperatiivid, Nelli teataja, Eesti Ekspress). Nõukogude liidu lagunemine ja sellele järgnenud iseseisvumine

Meedia
thumbnail
14
docx

Eesti ajakirjanduse ajalugu

Vali üks väljaanne, kas praegusest ajast või ajaloost 1) kes on väljaandja 2) mida ja kelle jaoks ajakirja väljaandja suunitleb 3) anna oma hinnang kas väljaandja eesmärk on täidetud Eksam: (üks on mahukam, põhjendamise/selgitusega küsimus, üks väljaanne igast perioodist; kes oli ajakirjanduses .. ? 7.mai kell 16.00 Loeng 09.04 Esimestest väljaannetest järjepideva ajakirjanduseni Järjepideva ajakirjanduse algus – Perno Postimees 1857, kaastööliste kaasamine, iganädalane ilmumine, rahva harimine, suhtlus lugejaga. 1864. a Eesti Postimees – Jansen , 1878. a Sakala - Jakobson , 1879. a TES / Virulane - Jakob Järv , jne jne  toimetaja keskne ajakirjandus, rahvavalgustuslikud persoonid andsid väljaandele, mida nad juhtisid, oma näo ja hinnangulise olemuse, nad olid juhtfiguurid. Kui tekkis eestikeelsete väljaannete paljusus, taipasid ka baltisakslased, et oleks vaja väljaannete teel

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Ajakirjandus ühiskonna mõjutajana

Keila Gümnaasium Ajakirjandus Uurimustöö Õpilane: Mikk Kelement Klass: 8.a Juhendaja: Eva Samolberg Sisukord Sissejuhatus...................................2 Diagramm......................................3 Millest koosneb ajalkiri või ajaleht.......4

Kirjandus
thumbnail
18
ppt

Eestikeelse ajakirjanduse ajalugu, J.H Rosenplänter

Eestikeelse ajakirjanduse ajalugu J.H. Rosenplänter Kaili Parts 9c 2014 Esimene eestikeelne ajakiri 1766 novembris ilmus esimene eestikeelne ajakirjanduslik väljaanne “Lühhike õppetus” Ajakirja kirjutas Peter Ernst Wilde ning andis selle välja oma eratrükikojas Kuningamäel Lühhike õppetus oli originaalselt saksa keeles, eesti keelde tõlkis selle August Wilhelm Hupel Ajakiri sisaldas eelkõige arstilikke nõuandeid ja näpunäiteid Esimene eestikeelne ajaleht 1806 märtsis anti välja “Tarto maa rahwa Näddali leht” See ilmus igal kolmapäeval, teadaolevalt kokku 39 numbrit Autoriteks olid pastorid Gustav Adolf Oldekop, Johann Philipp von Roth ja Carl August von Roth Lehte trükiti Tartu Ülikooli trükikojas Kolmandik avaldatud kirjutistest vahendas välismaal toimunut Perno Postimees ehk Näddalileht

Eesti kirjandus
thumbnail
7
doc

Hea tsaari kujund ja ärkamisaegne Eesti ajakirjandus

Hea tsaari kujund ja ärkamisaegne Eesti ajakirjandus Liis Buht matr nr A84426 Sissejuhatus Käesolevas töös uurin ärkamisaega perioodil 1850-1880, millest see kõik üldse alguse sai ja kuidas mõjutas Venemaal troonil olnud tsaari tegevus eestlasi ja Eesti ajakirjandust. Ühtlasi toon välja need isikud, kes läbi ajakirjanduse seisid Eesti ja eestlaste eest. Otsides ärkamisaja kohta erinevat materjali leidsin, et kuigi ärkamisaja täpset aastat on raske määratleda, on erinevate allikate autorid nõus rahvusliku ärkamisaja alguseks lugema 1850-ndate aastate esimest poolt. Raskem on aga kindlaks teha seda, millal ärkamisaeg lõppes. Mart Laari kohaselt (Laar 2005) lõppes ärkamisaeg 1880-ndate alguses, kui troonile tuli Aleksander III, algas venestamine ning Eesti rahvuslik liikumine lõhestus. Internetist (1850-1918

Massikommunikatsiooni ajalugu
thumbnail
7
docx

Rahvuslik liikumine

1. Pärisorjus oli kaotatud 2. Peremeeste kihi teke- mitte ainult igapäevane toimetulek vaid ka kultuurist huvitumine 3. Eestikeelne maaharitlaskond- neist said rahvusliku liikumise eestvedajad kohapeal- valla koolmeistrid ja vallakirjutajad 4. Eestlastest kõrgharitlaste olemasolu Rahvuslikus liikumises erinevad etapid: 1. Ärkamisaeg 1857-1881 ­ rahvustunde tekke periood. 1857 on aasta, kui hakkas ilmuma Perno Postimees. Alates sellest algab pidev ajakirjandus. Perno Postimees oli nädalaleht. Lugemisoskus, talude päriseksostmine aitasid kaasa lehe ilmumisele. 1881 vahetus Venemaal tsaarivõim. Võimule tuli Aleksander III, sellega algas venestusaeg. Kõige karmim venestusaeg oli kuni 1896 aastani. 2. Uus tõus Rahvuslikus Liikumises 1896- Tõnisson ja Päts kerkisid esile. Sündmus ­ Jaan Tõnisson saab Postimehe toimetajaks- Tartu renessanss. 1918 Eesti Vabariigi loomisega kulmineerub.

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun