Ajakiri Looming (0)

Ajakiri 
looming
Andreas  Reimand
Jaanus  Väljamäe
10.a klass
Tutvustus
Looming on vanim praegu ilmuv eesti kirjandusajakiri.
Tegu on algupärase almanahhi-tüüpi ajakirjaga.
Põhitaotluseks on uudiskirjanduse avaldamine ja eesti 
kirjanduse hetkeolukorra kajastamine.
Loomingut nimetatakse parlamentaarseks ajakirjaks.
Loomingu põhistruktuur on aastate jooksul välja 
kujunenud: ilukirjandus,  esseistika  ja artiklid, 
uudiskirjanduse  arvustused  ja ringvaade.
Ajalugu
Ajakiri on asutatud 1923. aastal  Friedebert  Tuglase poolt.
Ajakiri Looming hõivas Teise maailmasõja eelsel ajal kirjanduselus kohe 
keskse positsiooni.
1940. aastate teisel ja 1950. aastate esimesel poolel  kandis  ajakirjas 
avaldatav selget stalinismi ideoloo- gia ja politiseerituse pitserit.
1970. aastatel oli  sulaaeg .
1980. aastatel oli  perestroika .
1990. aastate keskelt alanud muutumine on viinud ajakirja selle profiili 
poole, mida sooviti 1920. aastate algul ajakirja asutamise aegu, 2000. 
aastatel on Looming olnud kirjandusajakiri selle sõna täies tähenduses.
Väljaandja ja tiraaž
Looming ilmub Eesti Vabariigi 
Kultuuriministeeriumi, Eesti Kultuurkapitali ja Eesti 
Kirjanike Li du finantstoel, ajakirja sisulise külje 
eest kannab hoolt peatoimetaja valimise kaudu 
Eesti Kirjanike Li t.
Algusaastatel oli ajakirja trükiarv tuhande 
eksemplari ümber. 1930. aastal vähendati seda 1 
500 eksemplarilt 1 200-le. 
1980. aastateks tõusis tiraaž 22 000 eksemplarini.
Tänapäeval on trükiarv 1 600.
 2011. aastast ilmub Looming ka e-ajakirjana 
(looming.ee).
Toimetajad  erinevatel  aegadel
1923–1926 Friedebert  Tuglas
1927–1929 Jaan Kärner
1930–1940 Johannes  Semper
1940–1941 Friedebert Tuglas
suvest  1941 kuni 1944. aastani ajakirja ei ilmunud, kuid 
ilmus neli numbrit almanahhi Eesti Looming
1945–1946 Jaan Kärner
1946 Mart Raud
1946–1952 August Al e
1953–1957 Ilmar Sikemäe
1957–1960 Paul Kuusberg
1960–1968 Anton Vaarandi
Friedebert Tuglas
1968–1976 Paul Kuusberg
1976–1987 Kalle Kurg
1988–1997 Andres Langemets
1997–2005 Udo  Uibo
Alates 01.11.2005 Mihkel  Mutt
Mihkel Mutt
Koht Eesti ajakirjanduses, väljaande 
kujundus
Vähese  reklaamiga , kindlale lugejaskonnale  toetuv  ajakiri.
Ajakiri on inimesele, kes soovib olla kursis eesti kirjanduses toimuvaga.
Kuna kaastöölisteks on sõltumata nende maailma-vaatest ja esteetilistest 
hoiakutest enamik eesti tuntumaid kirjanikke ja kirjandusarvustajaid, siis on 
Looming tähtsaim kirjandusajakiri Eestis.
Proosatekstid ja artiklid on sisukad ning Loomingus avaldatakse ka pikemaid 
intervjuusid.
Võrreldes nõukogude ajaga on lugejahuvi vähenenud.
Ajakirja saab  tellida , lugeda internetist, osta kaubandusest, seega on ajakiri 
kõigile huvilistele kättesaadav.
Ajakirjas pole pilte, ajakiri ei panusta kujundusele, vaid sisule.
Looming läbi aegade
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase
●
Kolmas tase
●
Neljas tase
●
Viies tase
Sinimustvalge
Loomingus avaldatu on autoritele ka ebameeldivusi põhjustanud.
1981. aasta septembrikuu  numbris  ilmus Andrus Rõugu  luuletus ,  akrostihhon "Silmades 
taevas ja meri“. Andrus Rõuk heideti selle  luuletuse  tõttu Kunsti nstituudist välja ja sai 
õpinguid jätkata alles mitme aasta pärast.
Silmades taevas ja meri
Inimene sinisilmne
Nagu peoga kühveldet  teri
Imeline  valge
Meeled tuultele valla
Uued vaod vaotuman palge
Süda sädemaid kalla
Tuli neelab kõik alla
Voogab päev üle lõõsan maa
Algaman merel kui tõus
Lebada kauem ei saa
Geenid  veel jõus
Eestimaa
Sisu
Ajakiri jaguneb  osadeks :
1.
ilukirjandus 
2.
esseistika ja artiklid
3.
uudiskirjanduse arvustused 
4.
ringvaade
Looming 1/2012
Jaanuarikuu number keskendub Paul-Eerik Rummole, kellel oli 19. 
jaanuaril 70. sünnipäev.
Paul-Eerik Rummo luule.
Toomas Haugi  intervjuu  Paul-Eerik Rummoga. 
Joel  Sang „Nostalgiliselt, nagu sel puhul kombeks“. 
Aare  Pilv „Suusoojaks“. 
Jaanuarikuu numbris avaldati luulet ka Linnar Priimäelt,  Albert  
Trapeežilt, Jan Kausilt, Mihkel Kaevatsilt, Henn-Kaarel Hellatilt.
Mõned näited
Henn-Kaarel Hellat
Kõige lühem  palve  ja luuletus
Aamen
Lugu
Kõnnid kõigi
ohtude labürindis
ega väsi imestamast
et see olevat elu
Ajakirjast võime lugeda proosat Mihkel Mutilt,  Tarmo  Tederilt, Mart 
Kivastikult.
Lühiproosat Ilmar Jaksilt. 
Esseistikat  Berk  Vaherilt, kes analüüsib  Mehis  Heinsaare 
ühiskonnakriitilist esseistikat. 
Johanna  Ross kirjutab „Naisterahva mõnitus. Toidu valmistamine eesti 
nõukogude olmekirjanduses“.
Uku- Ralf  Tobi „Minu päevik 2011“ katkend
Arvustused
 Piret Põldver „Olemise  talumatu  raskus“ (Triin Tasuja „Provintsiluule“ ja 
„Armastust on ja armastust pole“, „Ji“)
  Vahur  Afanasjev „  Varastatud  aja uim“ (Peeter Helme „ Varastatud aja lõpus“)
 Leo  Luks  „Kõnetus“ (Peeter Sauter „Must Peeter“)
  Arno  Oja „Sõprus kui  absoluut “ (Toomas Raudam „Essee sõprusest“)
 Lisaks on ajakirjas ringvaate  rubriik , milles on kroonika (sündmused 2. dets - 
23. dets), õnnitlused ja Estica. 
„Artur  Adsoni  päev Rahumäe mändide all“, mille autoriks on Õnne  Kepp  ja 
milles räägitakse Artur Adsoni tegevusest. 
Hendrik Lindepuu „Poola kirjandusauhinnad 2011“ 
Udo Uibo „Kirjanik ja raha“ 
Eesti Kirjanike Liidu järelhüüe Andres Ehinile, kes suri 10. detsembril 2011.
Täname Kuulamast!

Document Outline

• Slide 1
• Tutvustus
• Ajalugu
• Väljaandja ja tiraaž
• Toimetajad erinevatel aegadel
• Koht Eesti ajakirjanduses, väljaande kujundus
• Looming läbi aegade
• Sinimustvalge
• Sisu
• Looming 1/2012
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14