Viidatud on Saksa kohtupraktikale. c) Tegemist on raportiga, mida võib kasutada allikana, kuid mitte ainukese allikana. 3. a) Lisa 7 on akadeemiline allikas. b) See on akadeemiline allikas, sest kõik õigusaktid, kohtuotsused ja õiguslikud analüüsid on akadeemilised allikad. Keelekasutus on akadeemiline. c) Tegemist on riigikohtu otsusega. 4. a) Lisa 8 on mitte-akadeemiline allikas. b) See on mitte-akadeemiline, sest ajaleheartiklid ja arvamusartiklid on mitte-akadeemilised. c) Tegemist on ajakirjandusartikliga. d) Seda allikat saab kasutada vaid empiirilise allikana- pigem mingi seisukoha illustreerimiseks. Ei saa olla kandev viiteallikas teooria, faktide ja andmete leidmiseks. Ülesanne 2 1. a) Link 1 on akadeemiline allikas. b) See on akadeemiline allikas, sest põhiseaduse kommenteeritud väljaanne on teaduspublikatsioon, mis on välja antud riigi poolt. c) Tegemist on õigusaktiga 2.
inimesed ärevile. Parimal juhul tekitab see kodanikes ühtsustunnet, aga võib juhtuda ka, et mingi osa võib meelevaldsete arvamuste ja käsitlustega kaasa minna. Eriti kui mängus on erinevad rahvusgrupid. Palju on inimesi, kes jälgivad ainult ühte meediakanalit, loovad oma arvamuse ühe artikli või filmi põhjal ja hiljem kuulutavad seda absoluutse tõena. Erinevalt teaduslikest artiklitest või monograafiatest ei pruugi lühikesed uudisnupud ja arvamusartiklid põhineda faktidel, vaid emotsioonidel. Elame ajal, mil infoküllus võib teha meile karuteene ja tulevikku silmas pidades on see riigi jaoks üks olulisemaid väljakutseid. Lendlehed ja raadio on asendunud televisiooni ja interneti hoomamatu mõjuvõimuga. Ukrainas toimuvast ei saa üle ega ümber, kindlasti on rõhuasetus sellel ka presidendi aastapäevakõnes. Tuletatakse jälle meelde, kuidas Venemaa on agressor, kuidas lääneriigid
...................................................................10 Sissejuhatus Töö eesmärgiks oli teha teose ,,Lõks lõpmatuses" põhjal ülevaade. Ülevaate punktide alla kuulusid tegelaskujude iseloomustus, teose põhiprobleemi ja sõnumi leidmine, raamatu reklaamtekst ning autori biograafia. Informatsiooni leidmine oli kerge. Hea oli toetuda internetile, mis oli kõige rohkem abiks autori biograafia ja loomingu kirjapanekul. Samuti olid kasulikud arvamusartiklid, mida siin-seal internetis leidus. Siiski polnud eriline vajadus interneti järele, vaid pigem oli vajalikum enda nägemus raamatust. Kõige kergemini läks teose sõnumi ja põhiprobleemide analüüs, seda seetõttu, et teoses olid need kõige selgemini välja loetavad. Seevastu oli aga kõige keerulisem tegelaste iseloomustus, sest neid oli raamatus vähe ning täpseid kirjeldusi polnud kirja pandud. Ülevaate tegemisele ei kulunud palju aega, pigem vastupidi. Töö valmis kiirelt ning
Venemaa valitsust. Jättes toimetaja veeru kõrvale on ajakirja neljas käsitletavas numbris ilmunud järgmised arvamuslikud artiklid: ,,Kaplinski, rahvuslus ja Sinimäed" (4/2010), ,,Kiri vabariigi presidendile" (1/2011), ,,Karvane käsi WikiLeaksi kraanil" (2/2011), ,,Operatsioon Geronimo" (2/2011) ja ,,Rahvale kuuluvad rahvusriigid ja nende eksistentsi alused" (3/2011). Seega on arvamusi kirjutatud nii üldistel ajakirja huviorbiiti kuuluvatel teemadel kui ka nähtustest laiast maailmast. Arvamusartiklid on alati väga kriitilised ja kohati isegi ründavad, kuid teemade valik (eriti artiklid ,,Karvane käsi WikiLeaksi kraanil" ja ,,Operatsioon Geronimo" ) teeb ajakirja üldpilti mitmekesisemaks. Arvestades, et ajakiri reklaamib end kui kultuuriväljaannet, siis artikleid, mis puudutaksid vaid kultuurisündmusi on vähe. Ajakirja numbrites 4/2010 3/2011 ilmusid järgmised lood, mille võib paigutada kultuuri kategooriasse kõige kitsamas tähenduses: ,,Võluvas väikelinnas
– Analüüsitavate tekstide hulk on suur • näiteks analüüsid sotsiaalpoliitika arutelusid Riigikogu stenogrammides 1999 – 2011 ja kokku on sul u. 200 lk. stenogramme – Ei huvita tekstide sügavamad struktuurid ja tähendusväljad – soovid teha lihtsat, selget ja formaalset analüüsi Kvantitatiivne kontentanalüüs I • Täpselt nagu küsimuse puhul on siingi valim – valimiks tekstid, mille valik peab olema süsteemne: – Enamasti valitakse välja sobiv tekstitüüp (nt. arvamusartiklid) – Pannakse paika ajaperiood (nt. teema aktuaalsusega seotud) • Sobib ka kõnede, Riigikogu stenogrammide, erakonnaprogrammide, seaduste, regulatsioonide, jne analüüsiks • Praktiline pool: – Nõuab palju “kuiva käsitööd” – mitukümmend või isegi sadakond teksti tuleb välja otsida ja üksipulgi ära kodeerida – Üsna ajamahukas, kuigi tulemused huvitavad – Raske on leida sobivaid koode – tihti tuleb ümber kodeerida
annaabi.ee 
