Punase tule teemad · Kaitsetud inimesed (lapsed, haiged, vähese haridusega · Konflikti sisaldav lugu (kuritegu) · Inimeste eraelu (lapse hooldusvaidlus, haigused, surm, enesetapp) · Positiivne, ühe firma/kauba/teenuse lugu (varjatud reklaam) · Sildi kleepimine (rassi, rahvuse, usu rõhutamine) 2. Mis iseloomustab info liikumist totalitaarses ja demokraatlikus ühiskonnas? Totalitaarne - võimalik/vajalik, põhiliselt info sõjaväele, valitsuse reguleeritav. Demokraatlik - võimalik, avatud ühiskond, iseloomulik on võimalus küsida ja saada vastuseid, arvamusi on palju 3. Kommunikatsioonirevolutsioonid (+aeg) · Ratas (3000 ekr sumerid) · Kiri (3000 ekr sumerid) · Trükikunst (1454 Gutenberg) · Raadio (1901 Marconi) · Kino (1895 vennad Lumiere'id) · Televisioon (1926 John Logie) · Uus meedia ( alates 60.ndatest) satelliitkommunikatsioon arvuti(v...
Vastused: 1. Tiia Kõnnussaar 2. Anu Lill 3. Malle Pajula 4. Merle Liivak 5. Aita Kivi 6. Inga Raitar 7. Helena-Reet Ennet 8. Helle Raidla 9. Evelin Samuel 10. Doris Kareva Margit Reinsalu 10.a ...
Meedia kaudu saavad inimesed juhtumustest, inimestest ja muust teada, millest muidu ei kuuleks. Seega võib öelda, et meedia on üks suur infomull ning pole erilist vajadust seletada, mida kõike meediast teada saab, nagu ilm, kontsertid, riigimeeste sõnelused ja nii edasi. Mida aga tähendab, et meedia võtab? Vaevalt, et see küsimus eriti tihti kellegi mõtteisse triivib, kuid ometi meedia võtab ja kui, siis juba korralikult. Ükskõik millist meediaväljundit silmitsedes võib märgata mõne rohkem või vähem tuntud persooni osalust mingis loos. On see siis meelelahutuslik meedia, näiteks printsessi-otsingu saade, või mõni tõsisem artikkel mõne riigikoguliikme kohta. Võib täheldada laimu, alandusi ja valu ning kannatusi. Kuidas viib see kõik aga meedia võtmiseni? Igal ühel on oma imago, reputatsioon, tagataust.... oma elu. Minnes avalikkuse ette, riskitakse selle kõ...
Meedia on väga hea vahend inimeste mõjutamiseks, sest tihti kiputakse ju olema väga kergeusklikud ning naiivsed. Ometigi, kui meedia on ise mõjutusvahend, siis asjal on ka teine külg Meedia on väga mõjutatav. Näiteks : osanikud saavad otsustada, milleks nad raha annavad, milliseid osakondi toimetustesse juurde tekitada, aga ka ära kaotada. Ajakirjanikud otsustavad, millest nad kirjutavad ning kuidas. Kirjutamise stiilist oleneb väga palju, mis uudisest lõpuks välja kujuneb. Ajakirjanikud võivad ridade vahele põimida oma arvamuse ning käituda omakasupüüdlikult, manipuleerides inimesega tema teadmata. Meediat võivad mõjutada ka infoallikad, sest nemad ju teavad, mida nad avaldada tahavad ja mida mitte. Ajakirjanikud võivad ju ka nende sõnu väänata. Veel mõjutavad meediat reklaamiandjad, kes reklaamivad täpselt...
Pole probleemi jälgida televiisorit ja ajakirju. Minu muremõtted tiirlevad nüüdisaja naiste ja tütarlaste standardse väljanägemise ümber. Kes meist poleks tähele pannud kõikvõimalikke püüdlusi barbienuku mudelile. Vähesed mõtlevad inimesed teavad, et piitspeenike tikkkontsadel modell on kõike muud kui tervise ja elujõulisuse kehastus. Noored tüdrukud riskivad kriitilisematel juhtudel isegi eluga, mahtumaks moetööstuse seatud ilupiiridesse. Mina süüdistan meediat. "10 päevaga võtsin alla seitse kilo!" seisab ajakirjadel ja ajalehtedel suursuguselt. Telereklaamiklippide kaadrites jooksevad tekstid stiilis: "Osta drazeed a la E10 ja sinu nahk muutub siidpehmeks, silmnähtavalt säravaks". Inimestele söödetakse ette kõikvõimalikke slooganeid ning arvestades naiste ja eriti noote tütarlaste suurt emotsionaa...
Kodukirjand Sixten Ainumäe Meedia TPT PA-09A 05.05.2011 Meedia on informatsiooni kandjate ühine nimetus. Meedia näited: Kõne, video, paber, ajaleht, film,television,Internet Meedia edastamiseks peab olema 4 tähtsat punkti olemas. Need on kõneleja , kõne , kuulaja ja tulemus. Kõneleja on see, kes viib kõne kuulajani ja kui see on edastatud jõuab kuulajani tulemus. Selle informatsiooni alla kuuluvad uudised , meelelahutus , arvamus ja ka inimeste veenmine kui ka manipuleerimine inimestega. Massikommunikatsioonis on kasutusel erinevad vahendid. See on vahend , mille abil levitatakse info laiale auditooriumile. Massikommunikatsiooni jaotatakse väljendusvahendite järgi elektrooniliseks- ja trükimeediaks. Massikommunikatsiooni põhifunktsioonideks on jälgida ümbritsevat keskkonda , jälgida suht...
Meedia kui ühiskonnapeegeldus Greete Hiiemäe 11 humanitaar Meedia on massiteabevahend, ühiskonna peegeldus ja infoallikas. Meedial on mitu erinevat ülesannet ja väljendusviisi. Meediat kohtame kõikjal, nii tänavatel, kaubanduskeskustes kui ka koolis. See on üks viimase sajandi arenenumaid valdkondi ja selle nimel näevad iga päev tuhanded inimesed vaeva. Kuidas aga on meedia seotud ühiskonnaga? Aastaid tagasi kui Eesti oli Nõukogude Liidu võimu all, valitses ajakirjanduses, raadios, televiisorites ning ka ilukirjanduses täielik tsensuur. Tohtis rääkida ainult Nõukogude Liitu ülistavatel teemadel ning ei tohtinud kohe kindlasti halvustada või rääkida millestki paremast väljaspool seda maailma. Seda kõike selleks, et rahvas arvaks, et just nii ongi hea ning selleks...
Mina ja Meedia Meedia on tänapäeval vaieldamatult iga inimese elus tavaline ja igapäevane osa ning seeläbi inimeste tunnete, käitumise ja vajaduste suur mõjutaja. Tänapäeval puutub meediaga kokku iga inimene selles maailmas k.a mina. Me näeme seda televisioonis, ajakirjanduses ja loomulikult internetis. Meedia on meie jaoks ajaviide, meelelahutus ja informatsiooniallikas, kust igapäev saab teada huvitavaid uudiseid maailmast, poliitikast, ilmast jms. Internet, kui tänapäeva meedia liikide kuningas, muutub igapäevaga aina kiiremaks ja kättesaadavamaks. Veel kümme aastat tagasi ei kujutanud tavaline inimene ettegi, et võib olla selline asi nagu “internet telefonis“. Tänapäeval aga noor inimene ja k.a mina ei suuda vastupidist ettekujutada. Tänu internetile saan ma suhelda inimesega ükskõik, kus olles; saan kuulata muusikat ning lugeda uudiseid teemal, mis mind huvitab jne. Meedia aitab mul ennast paremini väljendad...
Meediat kohtame kõikjal, nii tänavatel, kaubanduskeskustes kui ka koolis. Meedia on viimase sajandi üks arenenumaid valdkondi ja selle kallal näevad tuhanded inimesed iga päev vaeva. Nii võime väita, et meedia on vallutanud maailma, sest meedia käes on võim ja teave. Kui liikuda tänavatel, jäävad meile silma erinevad plakatid ning teabelehed. Tänu neile teame, mis maailmas toimub, kuidas keegi elab, mis on kõige populaarsem pesupulber või kui vana on tegelikult Pamela Anderson. Nii võimegi öelda, et meedia kujundab meie silmaringi ja teadmisi. Meedia kõige tähtsamaks ülesandeks ongi inimestele info jagamine. Üheks põhjuseks, miks inimesed vaatavad telereid ning loevad ajalehi ongi teabe saamine, sest tähtis on ühiskonnaga kaasas käia. Kui kaugetel aegadel olid ainukeseks meediaallikaks rahva suu. Siis nüüd on aga väga palju erinevaid meedia liike. Nendek...
Tänapäeval on meedial vaieldamatult suur osa inimeste elus. See mõjutab meie igapäevaseid otsuseid, käitumist , tundeid ning suunab meid valikute tegemisel. Meediaga puutume kokku kõikjal, nii koolis, tööl, poes kui ka tänaval. Võib õelda , et meedia käes on kogu maailm, kuna meedial on teave ja võim. Praegusel ajal on väljakujunenud palju erinevaid massikommunikatsiooni vahendeid, ning nende rohksue tõttu ei pääse me teabest mis meie tajuvaldkonda jõudes avaldab kas siis suuremat või väiksemat mõju meile. Näiteks on igal kolmandal, kui mitte juba teisel Eurooplasel kodus Internet, ning pea igalühel televiisor. Kust ammutame erinevat informatsiooni, mis on esitatud võimalikult lihtsal kujul ja tähelepanu äratavalt. Meedia kujundab ka suuresti avalikku arvamust ning hoiakut, millest lähtuvalt langetame oma otsused ja valikud . Näiteks vaadates erinevaid katalooge või lihtsalt jälgides televiisorit, näeme me kuidas riietuvad inimesed...
Meedia meie elus Mis õigupoolest on meedia? Meedia on informatsiooni liikumine läbi erinevate abivahendite nagu teler, raadio, ajaleht või hoopis suuline informatsioon. Kõige rohkem teavet saavad inimesed siiski kuulates, sest hommikul pannakse ikka tööle raadio või teler kust tulevad uudised. Telerist informatsiooni saamiseks ei pea sa sellega samas toaski olema. Tähtsamad küsimused meedias, millele võib vastuseid leida on: Kes? Mida? Kus? Miks? Kuidas? ja ka Millal?. Nende küsimuste vastused annavad kõige rohkem teavet meile kõigile ja see püüdlebki selle poole, et pakkuda meile võimalikult kiiresti ja läbi erinevate infoallikate teavet maailma sündmuste kohta. Informatsioon jõuab meieni kõikjalt ja tahest tahtmata. Juba varajastel hommikutundidel tööle või kooli minnes paneme käima teleri, raadio, arvuti või võtame kätte ajalehe ja koogime välja meie jaoks kõige huvitavamad artiklid. Mõni eelistab meelelahutu...
Politsei pidas kinni Võru koolipoisi, kes üritas varastada kolm Tupla sokolaadi, et võita kihlvedu. Juhtunu leidis aset pühapäeval 30. Oktoobri õhtul kella 10-11 paiku Võru maksimarketis, kui tavalist politsei patrulli tegevad politseinikud sattusid peale poe uksest väljunud mr X-le ja tema parimale sõbrale Renele. Ametnikele tundusid need kaks isikut kahtlasena ja nad otsustasi poistelt ostutsekki küsida, et kindlaks teha kas ühe poisi käes olevad...
Meedia olemus kajastub kõigis meie igapäevastes valikutes . Juhindume alateadlikult ka kõige tühisemaid otsuseid tehes sellest , mida oleme kuulnud või näinud televiisori , raadio või interneti vahendusel . Kas sellest võib järeldada ,et infotehnoloogia on meie elu teinud kergemaks võrreldes olukorraga, mis valitses pool sajandit tagasi .Võibolla ! Oma maailmapilti kujundame me siiski sõltuvalt sellest , mida meie jaoks usaldusväärsest allikast kuuleme või loeme : olgu see siis Elu24 või Postimees . Aga üks on kindel meedia mõjutab meid ja meie mõtlemist juba sünnist saati , olgugi, et me seda ise tähele ei pane . Tänapäeva inimesed ei kujuta oma elu enam ette ilma interneti ja televiisorita , kõik info ,mis maailmas toimub ,saame me üldjuhul nende kaudu . Miks me neid üldse vajame ? Meie vanavanemad kasvasid üles ilma arvutita , televiisor o...
Tänapäeval puutume meediaga kokku igal ajal ning igas kohas. Näeme nii tänavatel, ajakirjanduses, televiisoris, kui kuuleme raadiost erinevaid reklaame, uudiseid, kampaaniaid ning üleskutseid. Kuid kuidas meedia mõjutab minu elu ? Meedia tekitatud muutused mõttemaailmas võivad olla nii kasulikud kui ka kahjulikud. Viimasel ajal nii Eestit kui kogu maailma räsib majanduskriis, inimesi koondatakse töölt, palku kärbitakse, lisaks toimuvad vargused, tapmised, autoõnnetused. Nagu päriselus toimuvatest halbadest asjadeks oleks vähe, peame seda kõike nägema ka teleseriaalidest. Mõistlikum on jälgida hoopis mingeid kvaliteetkomöödiasarju, mis panevad naerma ja tekitavad hea tuju. Meedia suudab panna meid ennast jälgima kaasakutsuvad kirjad, pildid ning reklaamid. Kogu uus ja huvitav info...
Läksin seda vaatama viimasel päeval, pühapäeval ning rahvast oli palju. Pidin vaeva nägema, et pildile ligi pääseda. Näitusel oli umbes kümme pilti. Näitusest jäi mul hea mulje, kuna algul arvasin, et pildid on äärmiselt igavad, kuid see polnud nii. Igal pildil oli oma lugu jutustada ja see oli hästi jäädvustatud. Väga huvitav oli näha, kui häid asju on pildile saadud ja kui palju võib üks pilt sündmusest rääkida. Oli palju häid pilte, kuid mu kindel lemmik oli ,, Põder käis Kadriorus suplemas". Fotode autor on Karli Saul. Pildil on põder, kes on justkui eksind ja siis merre suplema läind. Päästjad toovad teda sealt välja. Pilt jätab mulle positiivse mulje, kuidas inimesed loomadest hoolivad. Loomad on mulle alati meeldinud, seega jäi mulle see pilt näitusel kohe silma. Teine pilt, mis oli mulle väga meeldejääv oli ,,Tragöödia esimesed minutid". Fotode autor o...
Meedia on vastutustundetu Ajakirjandus, televisioon, internetiuudistekanalid- need kõik on järjest kättesaadavamad ning uudised levivad kiiremini kui kunagi varem. Uudiste levitamisel peaksid ajakirjanikud ja meediaväljaanded olema väga vastutustundlikud erinevat infot avaldades. Mida ulatuslikumaks meedia on muutunud, seda rohkem ebausaldusväärset infot see sisaldab. On ka mitmeid näiteid sellest, kuidas meedia haavab inimeste tundeid ning seega rikub ära nende privaatsuse. Uudiste puhul võib viimasel ajal aga tõdeda, et üha enam suureneb seltskonnauudiste maht. Need on uudised, mis meeldivad rahvale, just sellepärast, et nendes võetakse kõnealuseks mõni avaliku elu tegelane ning tema kohta esitatakse mõni huvitav uudis. Näiteks mõne maailmakuulsa bändi liikme alkoholilembus või siis kuulsa laulja narkosõltuvus. Sellised andmed paisatakse sageli koheselt meedias laiali, ilma et keegi oleks hakanud tegelema tõestusmaterjalid...
Eesti meedia tänane päev · Käsuajakirjandus on minevik · Meedia kaasajastumine · Mahtude suurenemine · Sisulised muutused · Trpkiväljaannete arv on liigiti suurenenud 3-4x · Telekanaleid on Eestis 4 · Raadiojaamu 30 ringis Ajakirjandusalane kirjastustegevus ...on koondunud põhiliselt kahe meediakontserni kätte: 1. AS Eesti Meedia (omanikuks on Põhjamaade meediakontsern Schibsted) 2. AS Ekspress Grupp Meediaühingud: Eesti Ajakirjanike Liit (EAL, asutatud 1919) Eesti Ajalehtede Liit (EALL, 1990) Eesti Ringhäälingute Liit (ERL, 1992) Ringhäälingunõukogu (RHL, valitakse viieks aastaks, sinna kuulub 9 liiget, ETV ja Eesti Raadio kõrgeim organ) Infoagentuur meediale teavet hankiv organisatsioon Meediaagentuur reklaame kokku ostev ning reklaamipindaja ja aega müüv organisatsioon Meedium vahelüli, vahendaja Tsensuur kontroll ajakirjanduse üle 1998. a müüdi Postimeest väljaandev AS Norra meediakontsern...
Tänapäeval puutun sellega kokku igal pool. Näen seda televiisoris, ajakirjanduses, tänavatel, internetis. Meedia on suur mõjutaja olnud minu elus. Meedia on huvitav ja kaasakutsuv. See avardab minu silmaringi. Tänu sellele saan teada mis toimub minu ümber maailmas, mis on hetkel moes ja mis pole, mis uued ja huvitavad asjad on poelettidele jõudnud. Meedia mõjutab mind kindlasti, kasvõi näiteks kui ma näen, et reklaamitakse miskit uut, siis tekib mul huvi selle vastu ja tahan samuti seda endale. Meedia aitab ka mul inimestega suhelda. Ma suudan end paremini väljendada ja leida teemasid, millest rääkida. Mul on võimalus avaldada tervele maailmale enda arvamust ja saada sealt tagasisidet. Näiteks oma blogi pidamine, ma saan seal arvamust avaldada ja kutsuda ka teisi endaga kaasa rääkima. Samuti saan anda oma blogiga inspiratsiooni teistele inimestele. Meedias valmistab mulle meelehärmi...
Meediat tuleb mõista kui organisatsiooni või institutsiooni, mis tehnilistele vahenditele lisaks omab mingit struktuurilist ülesehitust ja hõlmab ka kõiki neid inimesi, kes kindlustavad info edastamist või selle tootmist, ja mis sellisel moel kõige muu kõrval täidab ka teatud regulatsiooni- ja kontrollifunktsiooni poliitika ja poliitikute tegevuse üle ühiskonnas. Meedia alla kuuluvad ajakirjandus, raadio , televiisor ja tänapäeval ka internet. Meedia ülesanded on järgmised: 1. pakkuda uudislikku ja praktilist teavet; 2. vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti; 3. mõjutada riiklike ja ühiskondlike institutsioonide tegevust; 4. kujundada ühiseid arusaame ning käitumisviise; 5. kujundada avalikku arvamust; 6. vahendada teadmisi; 7. pakkuda meelelahutust. Meediale pakutav info peab olema uudisväärtuslik vastava meediakanali t...
Loe läbi 1. Ja 2. näide. Korraldage väitlus teemal „Kas meedias võib kajastada koolivägivalda? ”. Miks sai massimõrvar teha õigusemõistmisest ühe mehe šõu? Meedias kajastatav koolivägivald on oluline ühiskonna informeerimise seisukohalt, kui pöörataks rohkem tähelepanu sellele, mis võib viia või viib nimetatud probleemini. Meedias kajastatud koolivägivallaga seotud sündmused aga võivad sisaldada palju valeinformatsiooni ning ehmatavaid kaadreid, mis omakorda võivad tekitada just nooremates lastes segaseid tundeid, eelkõige hirmu. Massimõrvar sai teha õigusemõistmisest ühe mehe šõu, sest oskas ära kasutada meie suhtluskultuurile omaseid tsiviliseeritud käitumismalle. Temast kirjutati rahvusvahelises meedias ja ta nautis seda täiel rinnal , tema kuritöö eesmärgiks oligi saada kõikjale ulatuva meedia tähel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
