Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "AJAKIRI KULTUUR JA ELU". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ilmu, numbris, intervjuu, rubriik, toimetaja, artiklit, lugude, kunst, väljaande, muusik, ilmuv, persoon, temaatika, peatoimetaja, ilmuvad, muusika, toimetus, filosoof, loos, rein, tali, esindatud, veerg, numbrite, autorite, intervjuude, sofi, persoonilugu, oksanen, küüditamine, raukas, isikulugu, lember, mani, meelsus, ajaloolis, loost, teemadelMarie Udam Ajakirja Kultuur ja Elu numbri 3/2011 retsensioon Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2012 Käesolev retsensioon annab ülevaate rahvusliku suunitlusega kultuuriajakirja Kultuur ja Elu sügisnumbri 3/2011 kvaliteedist ja mõjust. Ajakirja kvaliteeti on käsitletud visuaalsest, ülesehituslikust, stiililisest ning sisulisest aspektist. Väljaande sisu hindamisel on lähtutud ajakirja teemade ja probleemide mõjust lugejale ja ühiskonnale laiemalt. Visuaalse külje pealt on käsitletav ajakirja number traditsiooniline. Väljaanne on tavapärases A4 formaadis. Klantspaberist kaant ilmestab suur foto 90-aastaseks saanud Raudristi Rüütliristi kavaler Harald Nugiseksist. Tiitellehel on välja toodud üheksa pealkirja numbris avaldatud artiklitest. Kolme pealkirja juures on väiksemad pildid. Kaane värvigammas
aastani ajakirja ei ilmunud, kuid ilmus neli numbrit almanahhi Eesti Looming 19451946 Jaan Kärner 1946 Mart Raud 19461952 August Alle 19531957 Ilmar Sikemäe 19571960 Paul Kuusberg 19601968 Anton Vaarandi Friedebert Tuglas 19681976 Paul Kuusberg 19761987 Kalle Kurg 19881997 Andres Langemets 19972005 Udo Uibo Alates 01.11.2005 Mihkel Mutt Mihkel Mutt Koht Eesti ajakirjanduses, väljaande kujundus Vähese reklaamiga, kindlale lugejaskonnale toetuv ajakiri. Ajakiri on inimesele, kes soovib olla kursis eesti kirjanduses toimuvaga. Kuna kaastöölisteks on sõltumata nende maailma-vaatest ja esteetilistest hoiakutest enamik eesti tuntumaid kirjanikke ja kirjandusarvustajaid, siis on Looming tähtsaim kirjandusajakiri Eestis. Proosatekstid ja artiklid on sisukad ning Loomingus avaldatakse ka pikemaid intervjuusid. Võrreldes nõukogude ajaga on lugejahuvi vähenenud.
Millise mõtlejana ent Suburg Linda lehekülgedel avaldub? Kui (ühekülgset) vaimu-keskne ta on? Ka Sirje Olesk on formuleerinud tutvustavaks kokkuvõtteks, et Linda oli idealistlikult vaimu hariv, mitte praktilisi naiselikke tarkusi jagav. Siinne essee, nagu eespool juba korduvalt otseselt ja kaudsemalt on formuleeritud, ei taha sellele vastu vaielda, kuid mainigem siiski ajakirja sellist püsirubriiki nagu Juhatused sisemises majatalituses. See lisandub teise aastakäigu 2. numbris, võimalik, et osaliselt ka kirjasaatjate ettepanekul. Selles jagatakse mitmekesist ja detailset nõu toiduvalmistamise, kaasaegse rõivamoe, külmetavate jalgade, seebi keetmise jm kodumajapidamise alal ... ehkki võib sedagi rubriiki uurides tuvastada suburgilikku intellektualismi ja ajakohast uuenduslikkust, rääkimata põhisuunitletust naise vabastamisele? Ei taha meie ka riiete poolest suuremate haritud rahwaste seltskonda
küsimustele vastuste leidmine (Horisont küsib), praktiline osa (Praktilist) ning varia (Siit- ja sealtpoolt horisonti). Põhiteemadeks on GMO, õlu ja selle ajalugu ning bastionid, kõrvalisteks teemadeks võib lugeda rahvusliku identiteedi hoidla, Tutanhamon-lapsvaarao ning Varpajami. ’’Imelise Teaduse’’ sisukorra kõrval on väike juhtkiri, kus toimetaja Ülo Toomsalu räägib veidike ulmejutust, kus rännatakse ajamasinaga safarireisidele dinosauruse aega. Sellega kutsub ta lugema teadlaste arvamusi sellest hilisematel lehekülgedel. Muud konkreetset ning vajalikku informatsiooni too tekst ei sisalda. Vastupidiselt ’’Imelisele Teadusele’’ on aga ’’Horisondi’’ teisel leheküljel juhtkiri,
Teater. Muusika. Kino Estraveller 7 TourPressClub Geo Golf Hea Laps Ideesahver Imeline Ajalugu Imeline Teadus INterjöör Jooksja Kalastaja Kalale! Karupoeg Puhh Kodu & Aed Kodukiri + Aed Kroonika + Nädal Kunst.ee Käsitöö Köök Lemmik Loodusajakiri(Eesti Loodus, Horisont, Eesti mets) LoFo Maailma Vaade Maaja Maakodu Maret Mari 8 Mesimumm Minu Maailm Monster High Mood Motomaania Muumi Muusika Naised Naisteleht Naistelehe Nipiraamat National Geographic Eesti
mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või teaduslik ajalugu, kus termineid mittetundva inimese jaoks jääb tekst arusaamatuks. Ajalugu kui konstruktsioon Ajaloo allikad Kommunikatsiooniajaloo allikad, nendele viitamise möödapääsmatus Milliseid teadmisi saab ära õppida (faktid, seosed võibolla vastavalt kellegi ootustele?) ja mida on võimalik loogikaga tunnetada (nt meditsiini tulek, nõidade
,,Uuemad sõnumid" olid viimasel leheküljel reeglina. 20ndate keskel domineeris sisu kokkuvõtva pealkirjaga üksikartikkel. 30ndatel tulid pikkade alapealkirjadega lood. Kõik zhanrid pidid olema lühikesed ja selged, selgeimad reeglid olid juhtkirjal. Hiljem (30ndatel) tuli jälle segazhanre, sest uudistesse kirjutati sisse aruannete jm ülevaateid. Kasutusele võeti reportaazh, tasapisi tuli intervjuu. Kümnendi lõpul hakkas välja kujunema olemuslugu (reportaazhi põhjal). Ilmus ka reisikirju ja portree-laadseid kirjutisi. Juhtkiri hakkas tähtsust kaotama, asendudes erialase kommentaariga. Uudise areng: 1890ndatel oli palju emotsionaalseid sõnumeid (õnnetused jm), kus oli palju autori hinnangut, moraliseerimist jne. Konkreetset ülesehitust polnud. Palju oli ka ühel-kahel faktil põhinevaid lühisõnumeid (telegraafiuudised). U
Mátyásini , Képes Krónika (Piltidega Kroonika) kõige laiemalt levinud keskaegne ungari ajalooline teos, kirjeldab ungari rüütlielu (1358) Koodeksite kopeerijad / kirjutajad olid tihti tundmatud mungad. Koodeksid sisaldasid muuseas legende, katkendeid evangeeliumidest, jutlusi, mõistujutte. Sel ajal kujunes välja ungari keele tänapäevane ilme. Keskaja lõpuks on sündinud ungari kirjakeel ja ladina keelest sõltumatu ungari luulekeel. · Kuningas Mátyás I õukond ja humanistlik kunst 14 - 15 sajandil kirjutati ja tõlgiti peamiselt kiriklikku kirjandust, alates 15 saj. keskpaigast kujunes paralleelselt renessansi kultuur . XV sajandil õitses kuningas Mátyás I õukonnas ladinakeelne humanistlik kunst. Mátyási teine naine Beatrix tõi Itaaliast kaasa kunstnikke . aeg oli ungari renessansi kõrgperiood Janus Pannonius Humanistliku luule esindaja . Esimene Euroopas tuntud luuletaja (enne Petfit); tema luuletusi on tõlkinud ladina keelest ungari keelde XX saj
.............................................................................................7 1.4 Näituse "Eesti Pressifoto 2011" arvustus..................................................................................8 2. UURIMUSLIK OSA.....................................................................................................................9 2.1 Aasta Pressifoto 2011 konkursi võidutööde analüüs...............................................................9 2.2 Intervjuu pressifotograaf Andres Puttinguga............................................................................11 3. KÜSITLUSE TULEMUSED.......................................................................................................14 KOKKUVÕTE SUMMARY ALLIKMATERJALID LISA 1. Küsitluse ankeet LISA 2. Intervjuu algkuju LISA 3. Pildid SISSEJUHATUS Igas ajakirjas ning ajalehes on oma osa pressifotodel, mis mängivad suurt rolli ajakirjandusliku info edastamisel
sajandil. - Mitut usku Eesti. II: valik usundiloolisi uurimusi: kristluse eri. Tartu, 2007, lk 47-86. 6 Soom, Kaido. Täiskasvanute leeritöö Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus ja selle arengustrateegia koostamine. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007. 7 Eesti Oikumeenia lugu. Koostaja Riho Altnurme. Tartu-Tallinn, Tartu Ülikool/Eesti Kirikute Nõukogu, 2009. 8 Astu alla rahva hulka. Artikleid ja arutlusi Eesti elanikkonna vaimulaadist. Toimetaja Eerik Jõks. Tallinn, Eesti Kirikute Nõukogu, 2012. 9 Kuhu lähed, Maarjamaa? Quo vadis, Terra Mariana? Koostanud Eerik Jõks. Tallinn, Eesti Kirikute Nõukogu, 2016. 10 Usk vabadusse: artikleid ja mälestusi Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku osast Eesti iseseisvuse Kindlasti tuleb välja tuua ka TÜ usuteaduskonna teaduri Lea Altnurme eestvedamisel ilmunud kogumikusarja ,,Mitut usku Eesti I-IV" (2004, 2007, 2013,
Tallinna Ülikool Eesti keele ja kultuuri instituut EMAKEELE SELTS. MISSIOON JA TEGEVUSED Referaat Koostaja: Rühm Juhendaja: Tallinn, 2012 Sisukord Sissejuhatus Valisin teema ,,Emakeele Selts. Missioon ja tegevused", sest eesti keele huvilisena olin motiveeritud selle seltsi tegevustest rohkem teada saama. Referaadi eesmärgiks on tutvustada lühidalt Emakeele Seltsi ajalugu, eesmärke ja tegevust ning äratada selle kaudu suuremat huvi eesti keele tundmise ja hoidmise vastu nii iseendas kui ka kelleski teises, kes seda tööd lugema juhtub. Referaadist leiab põgusa ülevaate Emakeele Seltsi ajaloost ning nende tegevustest tänapäeval. Veidi lähemalt saab lugeda mõnest Emakeele Seltsi poolt korraldatavatest üritustest nagu
13 2.7.2 Artikli kirje.....................................................................................................13 2.7.3 E-artikli (veebidokumendi) kirje....................................................................14 2.7.4 Aruande, dokumendi jms viide.......................................................................14 2.7.5 Arhiivmaterjali kirje.......................................................................................15 2.7.6 Intervjuu kirje.................................................................................................15 2.8 Tabelid, lisad, joonised, valemid ja loetelud.........................................................15 3 VIITAMINE..................................................................................................................18 4 UURIMISTÖÖ RETSENSEERIMINE JA KAITSMINE...........................................19 Lisa 1 Tiitellehe vormistamine...................................
Sama autori publikatsioonid reastatakse avaldamise aja alusel, alustades varasemast. Samal aastal ilmunud publikatsioonid järjestatakse pealkirja järgi, tekstis viitamise tarbeks lisatakse aastaarvudele väiketähed: 1995a, 1995b jne. Kahasse kirjutatud tööd paigutatakse pärast üksinda kirjutatud töid, alustades varasemast. 10 Kogumik või muu autorita teos reastatakse pealkirja, toimetaja või koostaja (st kirjes esikohal oleva) järgi. NB! Kirjete paremaks üksteisest eristamiseks algab allikakirje esimene rida vasak- joondusega ning järgmised sama kirje read taandega (hanging). 3.3 Allikakirjete kuju Kirje on reeglipäraselt esitatud bibliograafiaandmete kogum, mis võimaldab kirjeldatavat allikat täielikult identifitseerida. Nimele ja aastale viitamise süsteemis on aasta kui oluline tekstis osundatud identifit- seerimise detail kirjes kohe autori nime järel.
kasutate). Kui allikaid on mitut liiki, tuleb need grupeerida. Kirjandus või Kasutatud kirjandus (Mõlemad pealkirjad on aktsepteeritud, neil on küll väike sisuline vahe Kirjandusse võite panna ka raamatuid, millega olete teemat uurides tutvunud, aga töös nendele ei viita.) Kirjanduse nimekiri tuleb järjestada tähestiku järgi raamatute või artiklite autorite perekonnanime alusel. Sama autori teosed järjestatakse kronoloogiliselt. Kui väljaandel puudub autor, tuleb alustada väljaande pealkirjast ja see paigutada nimekirja vastavalt tähestikule. Allikate ja kirjanduse nimekirja vormistamisest tuleb lähemalt juttu allpool. 2. Lisad Vajadusel liidetakse tööle lisad, nende hulgas võib olla ka heli- või andmekandjaid. Olenevalt töö teemast saab lisadesse saab panna mahukad illustreerivad materjalid, analüüsitavad õppekavad, kasutatud küsimustikud jms kõik selle, mis hõlbustab lugejal töö mõistmist, aga põhitekstis oleks liiga koormav.
Kool Nimi ALBERT KIVIKA ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: Nimi 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I ALBERT KIVIKA ELU 4 4.1. Lapsepõlv ja noorus 4 4.2. Vabadussõda 4 4.3. Ülikooliaastad 5 4.4. Ajakirjanduslik tegevus 5 4.5. Paguluses 6 II ALBERT KIVIKA LOOMING 7 5.1. Esimesed katsetused 7 5.2. Futuristlikud teosed 7 5.3. Vabadussõja temaatika 8 5.4. Uusrealistlik looming 9 5.5. Pagulaskirjandus 10 5.6. Tõlked, Teosed 11 III "NIMED MARMOTTAHVLIL" 13 KASUTATUD KIRJANDUS 16 Lisa 1 17 2 SISSEJUHATUS Albert Kivikas on kirjanik, kelle teosed on saanud lemmikuteks paljudele Eesti ja välismaa lugejatele. Minu arvates kõige paremini kirjutatud te
arvestatakse õpetajate ning kooli kui terviku töö tulemuslikkust. Nõue põhjustab "varimajanduse" koolides ja hinnete mittevastavuse õpilaste tegelikele teadmistele. 1960. aastate keskpaiku avatakse esimesed süvaõppega klassid, kus teatud ainet õpetati süvendatud mahus. Hakatakse arendama süvaõppega koole mõned õppeained võõrkeeles, põhjalikumalt teoreetilised ja rakenduslikud teadused, üksikud loodusteaduslik-matemaatilised ja humanitaarsed distsipliinid, kunst. Senisest rohkem pööratakse tähelepanu kõigi koolide varustamisele uute õpikute ja näitlike õppevahenditega. Kasvatuse alal kehtestatakse 1960 a. õpilaste käitumise reeglid. 1966. ja 1968. a. muutub koolivorm. 1961. aastast rõhutatakse ateistliku ja internatsionalistliku kasvatuse tähtsust. 1962. a. kaotatakse keskkoolides ja keskerihariduslikes õppeasutustes õpilaste kutse-eelse sõjaline ettevalmistus, kuid see taastatakse juba 1968. a.
meediakanalitest, näiteks Elu24-st. Elu24 on nii-öelda kollane veebiväljaanne, mis lahkab seltskonnaelu viimaseid sündmusi. Kuigi seal ilmuvate uudiste lugemine ei anna mulle palju juurde, vahest mõne jututeema seltskonnas, siis on seda ,,tõsiste" uudiste vahele hea ja kerge lugeda. Nagu kollaste väljaannete puhul tavaks, põhinevad ka Elu24 uudised kuulujuttudel, mille allikad ei pruugi alati kõige usaldusväärsemad olla. Vahel loen uudiseid ka Delfi portaalist. Selle väljaande puhul on aga ka ,,tõsiste" uudiste kvaliteet kaheldav, kuid tihti saab just sealt vajaliku teabe kõige kiiremini. Delfi portaali kasutasin viimati eesti keele loengu tarvis, et leida artikleid, kus on vigu grammatikas või sõnastuses. Delfi on tuntud ka lugejate kommentaaride arvukuse ja jaburuse poolest. Kommentaare lugedes tekib kohati tunne, et Delfi kasutajateks on peamiselt madala haridusega elus pettunud inimesed, kuid samas mõne teema puhul tekib ka üsna teravaid arutelusid
Kirjanduse loetelu vormistamine Viitekirjed pannakse töö lõppu või selle osa pealkiri on KIRJANDUS või ALLIKALOEND; viitekirjed järjestatakse tähestikuliselt ning neid ei nummerdata! allikaloendisse pannakse kirja kõik materjalid, mida oled oma töös kasutanud. Kindel järjekord allika kirjutamisel Autor (perekonnanimi ja eesnimi); ilmumisaeg (ilmumisaasta järele pannakse punkt); pealkiri, andmed toimetaja kohta (vajadusel); andmed kordustrüki kohta; ilmumiskoht ja kirjastuse nimi (nende vahele pannakse koolon). Näide: Aavik, Johannes 1924. Keeleuuenduse äärmised võimalused. Tartu: Kirjastus Istandik. -> Aavik 1924 Näide 2: Eesti keele sõnaraamat ÕS 2006.( Neljas, täiendatud trükk). Toimetanud Tiiu Erelt. Koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. -> ÕS 2006
d'aveugle, 1990), ,,Marxi tondid" (Spectres de Marx, 1993), ,,Sõpruse poliitikad" (Politiques de l'amitié, 1994), ,,Teise ükskeelsus" (Le monolinguisme de l'autre, 1996) ja ,,Surma and" (Donner la mort, 1999, e.k 2011). Jacques Derrida suri 9. oktoobril 2004 Pariisis ja maeti Ris-Orangis' kalmistule. Matusel luges tema poeg Pierre ette lühikese matusekõne, mille Derrida oli kirjutanud juba kolmkümmend neli aastat varem. Derrida vaimseks testamendiks jäi Jean Birnbaumile antud pikem intervjuu, mis ilmus postuumselt omaette raamatuna, pealkirjaga ,,Viimaks elama õppida" (Apprendre à vivre enfin, 2005). 2006 avaldati järelejäänud materjalidest koostatud teos ,,Loom, kes ma järelikult olengi" (L'animal que donc je suis), kus Derrida vaatleb looma ja inimese suhet filosoofias. Alates 2008. aastast on hakatud välja andma ka Derrida seminaride käsikirjalisi tekste, seni on ilmunud ,,Elukas ja suverään", aastatest 20012003 (La bête et le souverain, I kd. 2008, II kd
Rühmad ja nende seisukohad Ülesande käigus uuriti Eesti meedias avaldatud artikleid ja arvamuslugusid Eestis venekeelse telekanali loomise kohta, sealhulgas ka ETV+. Vaatluse alla võeti Postimees, Delfi, Õhtuleht ja Eesti Päevaleht. Välja jäeti Eestis levinud venekeelsed portaalid, kuna autor pole piisavalt pädev tõlkima neid. Vaadeldud väljaannete ja veebiportaalide puhul on kõige mõistlikum välja tuua erinevad esinenud rühmad ning nende seisukohad iga väljaande puhul eraldi. Võimaluse korral määratleti ka seisukoha/seisukohtade muutus ajaliselt. Postimees Postimehes ilmunud ETV+ kohta käivate artiklite puhul saab enamasti rääkida pooldavast rühmast, kuigi seda eeldusel, et kanali programm suudetakse venekeelse elanikkonna jaoks piisavalt paeluvaks teha. Seda seisukohta kajastavad artiklid nii Looneti (2011), Mihelsoni (2014) ja Samorodni (2014) poolt, kelle sõnul oleks selline telekanal tähtis ka just
Kasutada võib ümar-ja nurksulge või kaldkriipse. Näiteks: /3, lk 63/ tähendab viitamist kasutatud kirjanduse loetelus number 3 all oleva allika 63. leheküljele. Nimeviite puhul märgitakse pärast tsitaadi või refereeringu lõppu sulgudes viidatava autori perekonnanimi (nimed), teose ilmumisaasta ja viidatavad leheküljed. Näiteks: Riiki moodustavate inimeste kogum on riigi kodanikkond (Varrak 1998, lk 79). Perioodikale viitamisel kirjutatakse välja autori perekonnanimi, väljaande nimetus, ilmumisaasta ja number. Juhul kui ühele ja samale allikale viidatakse samal leheküljel mitu korda järjest, võib pärast allika esimest viidet kasutada sõna "sealsamas" koos lehekülgede äranäitamisega (Referaadi vormistamine ... 2005). Näiteks: [sealsamas, lk 22]. 8.3. Tekstisisene viitamine Viidata tuleb kõigile autoritele ja nende töödele, kelle ideid või seisukohti kirjeldatakse. Tuleb jälgida, et viited vormistatakse/sõnastatakse viisil, mis võimaldab
Kasutada võib ümar-ja nurksulge või kaldkriipse. Näiteks: /3, lk 63/ tähendab viitamist kasutatud kirjanduse loetelus number 3 all oleva allika 63. leheküljele. Nimeviite puhul märgitakse pärast tsitaadi või refereeringu lõppu sulgudes viidatava autori perekonnanimi (nimed), teose ilmumisaasta ja viidatavad leheküljed. Näiteks: Riiki moodustavate inimeste kogum on riigi kodanikkond (Varrak 1998, lk 79). Perioodikale viitamisel kirjutatakse välja autori perekonnanimi, väljaande nimetus, ilmumisaasta ja number. Juhul kui ühele ja samale allikale viidatakse samal leheküljel mitu korda järjest, võib pärast allika esimest viidet kasutada sõna "sealsamas" koos lehekülgede äranäitamisega (Referaadi vormistamine ... 2005). Näiteks: [sealsamas, lk 22]. 8.3. Tekstisisene viitamine Viidata tuleb kõigile autoritele ja nende töödele, kelle ideid või seisukohti kirjeldatakse. Tuleb jälgida, et viited vormistatakse/sõnastatakse viisil, mis võimaldab
12) levi 13) naisrezissöör 14) peaprodutsent 15) seanss 16) ekraan 17) filmifestival (2) 18) kinokunst 19) näitleja 20) peaosa 21) ulmefilm 22) uurimusfilm 23) diktor 24) meespeaosa 25) kino(levi) 26) filmimaailm 7 1.1.1.2 Teater.Muusika.Kino 1) film (25) 2) filmi(nähtus) 3) filmima 4) filmilint 5) kaamera 6) ekraan (2) 7) episood (2) 8) filmikriitik (3) 9) dokumentaalfilm (2) 10) debüütfilm 11) toimetaja 12) debütant 13) rezissöör (2) 14) dokfilm 15) televisioon 16) kinokunst 17) filmirezissöör 1.1.1.3 Areen 1) film (7) 2) kino 3) kino(sajand) 4) rezii 5) pornofilm 6) filmi(tegija) 7) dokumentaal 8) stsenaarium (2) 9) filmifestival 10) esilinastus 11) linastus 8 12) kaader 1.1.1.4 Nädal 1) film (3) 2) filmi(tegija) (2) 3) filmi(ala) 4) lavastaja (2) 5) põnevik 6) kaader (2) 1.1.2 Analüüs
Esimese suure rühma moodustavad uudised, mille eripära on reporteritöös ja allikates. Kõnelood – uudised, mille keskseks on kõned, sõnavõtud jms(koosolekud, kongressid, parlamendiistungid jne. selle põhiprobleemiks on suulise kõne edasiandmine ja olulise info leidmine mahukast ja sidumata materjalist. Kirjalood – uudised, mille aluseks on kellegi teise poolt vormistatud kirjalikud tekstid(teaduslikud uuringud, raportid jne). selle põhiprobleemiks on valmis lugude hindamine sündmuste uudisväärtuse põhjal. Vaatluslood – uudised, mille keskseks infoandjaks on reporter ise, kes on sündmusel kohal ning teeb loo vaatluse põhjal. Olulised on rahvakogunemised: laulupeod, kontsertid jne. Intervjuulood – uudised, mille puhul on allikaks inimene, kellelt küsitakse küsimusi ja esitatakse lugejale intervjuuna. Piltuudised – keskseks on fotod, mitte tekst. Valdkondadelt ja teemadelt võivad need uudised kuuluda erinevatesse rühmadesse. Kõige
................................29 3 SISSEJUHATUS Käesolev töö1 annab ülevaate Eesti Vabariigist käsitledes tema nime, loodust, riigikorda, haldusjaotust, sümboleid ja tähiseid, rahvastikku, riigikaitset, majandust, ajalugu ja kultuuri. Lisaks on ära toodud teiste poolt väljatoodud fakte Eesti kohta. 1 Kasutame vormistamiseks Wikipeedia artiklit. Taoline referaadi koostamise viis on keelatud, kuna sellisel juhul on tegemist plagiaadiga! 4 1. NIMI Eesti nimi (etnonüümina) esineb Pytheasel (320 eKr), tema reisikirjeldus Läänemerelt teatab rahvast nimega Ostiatoi. Diodorusel (20 eKr) esineb see nimekuju Aestyi. Eesti nime (taas etnonüümina) seostatakse kõige sagedamini Rooma ajaloolase Tacitusega, kes oma
..". [5] 4. 1890-1900. AASTAD KIRJANDUSES JA MAAILMAS 19. sajandi keskpaigal ja lõpul oli Eesti kirjanduses olulisel kohal romantism. Suur osa toonasest kirjandusest koosnes siiski saksakeelsete teoste mugandustest, sealhulgas ka eesti rahvuslikule näitekirjandusele aluse pannud Koidula näidendid. [6] 8 Ärkamisajale pani aluse Johann Voldemar Jannsen ajalehega "Perno Postimees" (1857). Tema pöördumine lehe esimeses numbris: "Tere, armas eesti rahvas..." ennustas ühe rahvuse peatset sündi. [7] 1880.-datel algas venestamine, millega kehtestati venekeelne asjaajamine ning rahvakoolidesse tuli vene õppekeel. 1880. aastaist kuni oma sulgemiseni (1893) jäi juhtivaks rahvuslikuks institutsiooniks Eesti Kirjameeste Selts (EKmS). 1870. aastatel hakkasid Tartu Ülikooli eestlastest üliõpilased korraldama koosolekuid, kus loeti ühiselt "Kalevipoega" ja arutati rahvusküsimusi
Raamatu pealkiri kaldkirjas. Linn: kir- jastuse nimi, aasta. Näide: EDULA, E. Koduümbruse linnud. Tallinn: Valgus, 2003. · Kahe autori raamat: AUTORI NIMI, Initsiaal(id). & AUTORI NIMI, Initsiaal(id). Raamatu pealkiri kaldkirjas. Linn: kirjastuse nimi, aasta. Näide: TALI, E.-M. & TALI, T. Tähtraamat: aastaring Maarjamaal. Tallinn: Maalehe Raamat, 2001. · Artikkel kogumikust: AUTORI NIMI, Initsiaal(id). Artikli või peatüki pealkiri. Toimetaja eesnime initsiaal(id). Toimetaja perekonnanimi. (Toim.), Raamatu nimi kaldkirjas. Linn: kirjastuse nimi, aasta. Näide: KÕIV, K. Lastekodu koht koduta lastele või koduta laste kodu. T. Edovald (Toim.), Võrgustikutöö võimalusi töös lastega. Tallinn: Lastekaitse Liit, 2003. · Ühe autori artikkel ajakirjast: AUTORI NIMI, Initsiaal(id). Artikli pealkiri. - Ajakirja nimi kaldkirjas. Aasta kaldkriips ajakirja number, lehekülgede numbrid, millel artikkel asub,. Näide: LÄÄNEMETS, U
Kuressaare Gümnaasium DEBORA VAARANDI Luulereferaat Liinu Tuust XIIf klass Kuressaare 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Luuletaja elulugu.............................................................................................................................4 Looming...........................................................................................................................................6 Luuleanalüüs....................................................................................................................................7 Enim meeldinud luuletus.................................................................................................................9 Kokkuvõte..............................................................................
mudel, objektiivsus, kontroll- ja katserühmad, üldistused üksikjuhtudest, põhjus-tagajärg seos. Kvalitatiivset uuringut iseloomustavad märksõnad: väikese mastaabiga (isegi üks isik/ juhtum), mittestatistiline, subjektiivsus, tõlgendamine, tähendused. Õpilaste uurimistöödes kasutatakse kõige laiemalt küsitlust, kuid kindlasti ei maksa muid võimalusi kaalumata kõrvale jätta (küsitlus, intervjuu, eksperiment, tekstide sisuanalüüs, stiilianalüüs). Küsitluse kasutamisel võib uurimismetoodika peatükis selgitada küsimustiku koostamise aluseid: · miks kasutati just selliseid küsimuste tüüpe (avatud, valikvastustega, hinnanguskaalaga jne); · mida mõne kindla küsimusega taheti teada saada (mida küsimus ,,mõõdab"); · milliste küsimuste vastuseid soovitakse omavahel võrrelda (milliseid seoseid otsida). Küsida on mõtet neid andmeid, mida pärast ka kasutatakse
Samas tuleb tunnistada, et ENSV pungi uurimine on näidanud, et kõige väärtuslikumat infot tollaste sündmuste kohta saab just nimelt 1 Trubetsky, Tõnu. 2009. Eesti punk: 1976-1990: Anarhia ENSV-s. Tallinn, Varrak. 2 Viires, Piret. 1999. Eesti punkluule. Tuglas-Seura: http://www.tuglas.fi/illimar/taustalukemiseksi/Eest_punkluule.html (13.01.2013). 3 Sommer, Lauri. 2001. Haaknõela vari. Vikerkaar 2/3. 4 Trubetsky, Tõnu. 2012. Haaknõela külm helk: Eesti punk 1972-1990. Tallinn: Kunst. 3 elulooraamatustest ning isiklikest mälestustest, samuti on informatiivsed tolleaegsed ajalehe- ja ajakirjaartiklid ning arvukad intervjuud sündmuste osalistega. Teema puutumatust ja haruldust illustreerib kujukalt see, et ei Riigiarhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum ega Eesti Rahva Muuseum ei osanud infopäringu peale antud teema kohta mingitki infot pakkuda. Info
). Ajalugu: 5. juunil 1995 ühinesid Hommikuleht, Päevaleht (endine Noorte Hääl) ja Rahva Hääl uueks väljaandeks, mille nimeks sai Eesti Päevaleht. 29. septembril 1995 liideti Eesti Päevaleht ja Eesti Sõnumid. Lisainfo: Eesti Päevalehe omanikud on AS Ekspress Grupp, Jaan Manitski. Väljaandja on Eesti Päevalehe AS. Peatoimetaja on Lea Larin (augustist 2006). Arvamustoimetaja on Külli-Riin Tigasson. Sporditoimetaja on Kristi Vahemaa. Kujunduse toimetaja on Merike Pinn. Nimi: WALK Keel: vene Hind: 5.00 Väljaandja riik: Eesti Ilmumissagedus: 26 korda aastas Iseloomustus: Walk on endine linna nimi. 1920 aastal jagati linn kaheks pooleks. Valka nime sai lätipoolne osa ja Valga - eestipoolne. Meie eesmärgiks on oma 9 ajalehe kaudu lähendada meie linnade elanikke, edastada teineteisele vajalikku infot. Ajaleht WALK on müügil mõlemal pool piiri. Nimi: Kesknädal Keel: eesti Hind: 5.00
Töö käigus uurin inimeste isiklikku arvamust, pungi kohta ja uurisin mis on nende arust Eesti pungis muutunud. Samas refereerin raamatutest ning ajalehtede artiklitest enamasti kõige kuulsamate punkarite mälestusi ja seisukohti. Allikmaterjalideks on vastavasisulised raamatud, ajalehe artiklid jne. Üks põhilisi raamatuid suure osa infoga on Tony Blackplait´i & Cat Boomfield´i "Eesti punk 1976-1990.Anarhia ENSV-s". Samuti on välja otsitud ajalehe artikleid ning tehtud intervjuu kolme endise punkariga. Tänan oma juhendajat Helve Leesi. 3 1. PUNKKULTUURI TEKE JA OLEMUS Inglise keeles tähendab punk viletsat, kogemusteta noorukit. 60ndatel hakati kutsuma garaazis tegutsevaid lärmakaid noorte bände, kes tegelikult ei teadnud pillimängimisest midagi, sõnaga `punk`. Eestis mõistetakse selle all muusika- ja elustiili, mis teatud ajal oli üks väga tähtis subkultuur
z. Pikka vokaali tähistan h-ga. Artiklid üx ja se. 6 käänet. Johann Gustlaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Estonicam" (,,Grammatilisi vaatlusi eesti keeles"; 1648): ladinakeelne, sisaldab saksa-ladina-lõunaeesti sõnastikku (ca 2000 sõna). Pika hääliku märkimine katusega, mitte h-ga. 5 käänet. Sõnatüvi käänamisel muutub. Lisandunud võrreldes Stahliga tuletusõpetus ja lauseõpetus. Eesti keeles tavaliselt ei kasutata artiklit. Heinrich Göseken ,,Manuductio ad Linguam Oesthonicam" (,,Juhatus eesti keele juurde"; 1660): grammatika põhineb Lääne-Eesti Kullamaa murrakul. Pikka vokaali võiks kirjutada kahe tähega; 3. isiku lõpp on pigem b kui p. On märganud astmevahelduse olemasolu, kuid ei oska seda seletada. Sõnastikus palju uusi sõnu, samuti näiteid sõnade kasutamisest: väljendid, vanasõnad, mõistatused Johann Hornung ,,Grammatica Estonica" (1693): ladinakeelne põhjaeesti grammatika. Puudub sõnastik.
annaabi.ee 
