Eesti ajakirjad 2014 (0)

Ajakirjad 2014.docx



TARTU ÜLIKOOL NIMI Eesti ajakirjad 2014 Referaat Juhendaja:  Tartu 2014


Sisukord Referaat............................................................................................................................... 1 1. AJAKIRJADE OLEMUS.....................................................................3 2. AJAKIRJADE LIIGITUS.....................................................................3 3. AJAKIRJALAADSED VÄLJAANDED...................................................4  3.1 Veebiajakirjad.............................................................................................5 4. AJAKIRJADE TIRAAŽ.......................................................................5 5. SUUNITLUS.....................................................................................7 7. LUGEJAUURING.............................................................................11 8. AJAKIRJAD TEMAATILISELT JAOTATUNA:...................................12 9. KEEL..............................................................................................20 10. KASUTATUD ALLIKAD.................................................................23 1.  AJAKIRJADE OLEMUS 2.   AJAKIRJADE LIIGITUS 3.  AJAKIRJALAADSED VÄLJAANDED 3.1 Veebiajakirjad 4. AJAKIRJADE  TIRAAŽ 5. SUUNITLUS 7. LUGEJAUURING 8. AJAKIRJAD TEMAATILISELT JAOTATUNA: 2


9. KEEL 10. KASUTATUD ALLIKAD 1.  Ajakirjade olemus
Ajakirjadele on seatud kindlad kriteeriumid, mis eristavad neid ülejäänud perioodikast. Formaat jääb   A3   ja   A5   vahele,   üldjuhul   on   A4   formaadis.   Kaaned   on   paksemast   materjalist   kui ajalehtedel.   Lood  on  eri   pikkusega  ning   sisaldavad  nii  teksti,   fotosid,  jooniseid  kui   ka  teisi visuaalseid elemente. Ajakirjade sisu ja lähenemisviis võib olla väga varieeruv nii temaatiliselt, žanriliselt kui ka funktsionaalselt, olenevalt sellest, mis pakub avalikkusele huvi. Ajakirjad on ajalehtest erinevad veel selle tõttu, et neil on kitsam suunitlus, näiteks naiste- ja meesteajakirjad. Ajakirjas   kajastuv   materjal   on   pärit   omaette   toimetusest,   kuid   on   avatud   ka   väljaspoolt kaastöödele.   Minimaalne   ilmumissagedus   on   vähemalt   2   korda   aastas,   seega   ei   loeta ebaregulaarseid väljaandeid ajakirjadeks. Ajakirja kriteeriumiks on ka kättesaadavuse aste ja levi iseloom. Üheks nõudeks, et ostmine ja tellimine on võimalik väljaspool väljaandvat institutsiooni ning väljaandmispiirkonda. Segadust tekitavad organisatsiooni või ühingu tasuta ajakirjad, kuid kriteeriumiks   määratlemiseks   on   see,   et     neid   on   võimalik   osta   ka   mitteliikmetel   (Kõuts   ja Vihalemm, 2004). 2.   Ajakirjade liigitus
Ajakirju   liigitatakse   ilmumissageduse,   levi   ulatuse,   suunitluse   tüübi,   temaatilise   suunitluse, omandisuhte ja keele järgi. Ilmumissageduse liigid on nädalakirjad, kuukirjad, kvartalikirjad ja 3


2-3 korda aastas ilmuvad ajakirjad. Enamus Eestis ilmuvates on kuukirjad. Levi ulatus võib olla nii   globaalne,   riikidevaheline,   üleriigiline   ja   kohalik.   Eestis   ilmuvad   ajakirjad   on   kõik üleriigilised, kohalikud väljaanded puuduvad. Ajakirjad jagunevad üldsuunitlusega ajakirjadeks, mis on universaalse temaatikaga ning huviala- ja eriala-ajakirjadeks, mis on mõeldud kindlale inimgrupile. Laiale lugejaskonnale mõeldud väljaanded jagunevad poliitika-, filosoofia-, usu ja kultuuriväljanded;   meeste-,   naiste   ja   pereväljaanded;   turismi-,   reisi-,   puhkuse-   ja spordiväljaanded;   populaarsed   ajaloo   ja   geograafiaväljaanded;   populaarsed   teadus-   ja tehnikaväljaanded;   noorte-ja   lasteväljaanded,   koomiksid.   Spetsialistidele   mõeldud   väljaanded jagunevad   teadus-ja   tehnikväljaanded;   ametiühingute,   parteide,   assotsiatsioonide   väljaanded; ühingute, seltside väljaanded; äriorganisatsioonide väljaanded; aakondlikud väljaanded ja muud väljaanded.   Omandisuhte   järgi   jagunevad   eraomanduses   ja   riiklikus   omanduses   olevateks. Samuti jagatakse keelte alusel, näiteks eesti, vene ja inglise keelsed. Mõned ajakirjad ilmuvad ainult veebis, näiteks sekretar.ee, sest elektrooniliselt on sihtrühmani lihtsam jõuda (Kõuts ja Vihalemm, 2004). 3.  Ajakirjalaadsed väljaanded
Ajakirjalaadsetel väljaannetel puudub ajakirjanduslik sisu ja suunitlus, temaatiline ja žanriline mitmekesisus, ilmumine ei ole regulaarne, puudub avalik juurdepääs sisu toimetamisele ning ei pruugi olla kättesaadav kõigile. Ajakirjalaadseteks väljaanneteks loetakse ka neid, mis ilmuvad alla 2 korra aastas. Siia alla kuuluvad ametlikud väljaanded, näiteks Riigi Teataja ja andmed erinevate institutsioonide tegevuse kohta, näiteks Eesti Panga väljaanne. Infobülletäänide hulka kuuluvad   näiteks   Eesti   Panga   Bülletään.   Samuti   kuuluvad   ajakirjalaadsete   väljaannete   hulka erinevate   kaubanduskettide   kliendilehed,   mis   saadetakse   inimestele   tasuta.   Ristsõna   –   ja koomiksiajakirjad on erinevatele vanusegruppidele ning ka vene keeles, näiteks Miki Hiir ja Ripsik. Aastaraamatud võtavad kokku organisatsiooni või valdkonna arengu. Ebaregulaarsete väljaannete puhul pole teada, kas ja millal ilmub järgmine number. Tutvustavates prospektides ja buklettides sisaldub peamiselt turistidele suunatud informatsioon (Kõuts ja Vihalemm, 2004). Selle referaadi probleemseks kohaks oli ajakirjade ja ajakirjalaadsete väljaannete eraldamine. 4


3.1 Veebiajakirjad Veebiajakirjad   on   väljaanded,   mis   ilmuvad   regulaarselt   internetis.   Neti.ee   lehel   on   nimekiri veebiajakirjadest, kuid kindlasti leidub palju veebilehti, mis tunduvad veebiajakirjade sarnased. Samuti on enamikul ajakirjadel olemas veebileht, kuhu suuremal või vähemal määral lisatakse paberväljaannetes ilmuvaid artikleid, näiteks cosmopolitan.ee. Neti.ee veebiajakirjade loendis on välja   toodud   18   ajakirja.   Kõige   rohkem   on   naiste   veebiajakirju,   mida   on   kokku   7,   näiteks Buduaar   ja   Femme.   Peamiselt   naislugejaskonnaga   on   ka   kokandusteemalised   ajakirjad Perenaine ja Toidutare. Meesteajakirju on ainult üks – lomm.ee ning ka autotemaatikaga on üks väljaanne – Automobilia. Sellest järeldub, et naised loevad rohkem veebiajakirju kui mehed. Religiooni teemaga veebiajakirjad on Kirik&Teoloogia ja IQRA. Lisaks on veel universaalne Telegram,   ulmeajakiri   Reaktor,   majandusteemaline   Veebikiri,   hobusteteemaline   Horsemarket ning kodu loomise ja kujundamise veebiajakiri Kodu24. Samas on portaalis ESTER kirjas ka Eesti   uuem   veebiajakiri   VP,   mille   temaatikaks   on   lauamängud.   Kasutades   otsinguportaali google.ee,  leidsin  veel  veebilehti,  mille  tutvustuses on öeldud,  et tegu  on veebiajakirjadega. Näiteks Eurokratt, mis on Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse ajakiri ning Sportxtreme, mille lugejaskonnaks on ekstreemspordiga tegelevad inimesed. Üksnes mõni kuu vana on veebiajakiri Perfection,   mis   keskendub   Eesti   inimestele,   nende   tegemistele   ja   olemistele.   Mitmed   leitud veebiajakirjad   on   aktiivse   tegutsemise   lõpetanud   ning   seega   ei   kajastu   need   siin   referaadis. Samuti ei ole mainitud kaubanduskettide veebis ilmuvaid reklaamlehti, mis on kommertsliku eesmärgiga. Sinna alla kuulub näiteks Club One veebiajakiri, mis on mõeldud Tallinki Club One Silver & Gold taseme püsiklientidele.  4. Ajakirjade  tiraaž
Võrreldes Nõukogude ajaga, on praegune ajakirjade tiraaž märgatavalt väiksem. Põhjus seisneb selles,   et   1946-1986   ilmus   ainult   kolm   ajakirja   (Nõukogude   Naine,   Noorus   ja   Pikker)   ning seetõttu olid nad kõik väga populaarsed. 1984. aastal tõsteti trükiarvu Nõukogude Naisel 175 000ni. Siirdeaja algus ei toonud uusi ajakirju eriti juurde, sest nende trükkimine oli liialt kulukas ja keeruline. 1990. a hakkas ilmuma Maakodu, mille trükiarv oli 110 000.   Sel aastal ilmusid suurtes tiraažides ka Eesti Naine(223 000), Noorus (123 000), Vikerkaar(53 000) ja Looming(35 000). Juba 1991. aastast  hakkasid tiraažid tugevasti langema, Vikerkaare puhul langes isegi see 30   korda,   Eesti   Naine,   Eesti   Looduse,   Horisondi   ja   Looming   puhul   10-12   korda.   Mõned 5


nõukogudeaegsed ajakirjad lõpetasid üldse ilmumise, näiteks Aja Pulss, Noorus ja Pikker (Kõuts ja   Vihalemm,   2003).     2014.   aastal   oli   Eesti   Ajalehtede   Liidu   andmetel   septembris   kõige suuremate   tiraažidega   väljaanded   Teleleht   (38   500)   ja   seltskonnaajakiri   Kroonika   (36   400). Suurte tiraažidega olid veel Naisteleht (27 400), Imeline Ajalugu ( 26 200),   Tiiu (24 000), Imeline Teadus (23 800) ja Naistelehe nipiraamat (23 000). Ülejäänud suuremate tiraažidega ajakirjad on toodud allolevas tabelis. Võrreldes 2014. aasta jaanuariga suuri muutuseid ei ole. Kroonika tiraaž  jaanuaris oli 34 600, Telelehel 40 100, Naistelehel 25 950, Imeline Ajalool 28 300,   Imelisel   Teadusel   25   800,  Tiiul   25   000  ja   Naistelehe   Nipiraamatul   22  000.   Kroonika, Naistelehe ja Naistelehe Nipiraamatu tiraaž on tõusnud, samas kui üldine tendents tundub siiski olevat langus. Seletusena võib nende langemise põhjuseks pidada interneti populaarsuse kasvu ja negatiivset iivet ehk vähenevat lugejaskonda.  Väljaannete keskmised tiraažid http://www.eall.ee/tiraazhid/2014.html august 2014 Tabel 1. Ajakiri Tiraaž(tuhandetes) Ajakiri Tiraaž(tuhandetes) Kroonika   + Nädal 36,4 National Geographic Eesti 10,0 Kodukiri 15,4 Imeline Teadus 23,8 Oma Maitse 8,3 Imeline Ajalugu 26,2 Tervis Pluss 10,7 Sensa 16,0 Käsitöö 7,7 Maret 11,0 Eesti Naine 19,2 Tiiu 24,0 Naised 21,9 Tervisetark 10,0 Pere ja Kodu 14,3 Elukiri 11,0 Anne & Stiil 13,5 Autoleht 10,5 6


Jana 4,6 Naistelehe Nipiraamat 23,0 Teleleht 38,5 Naisteleht 27,4 Maakodu 15,6 Digi 8,8 5. Suunitlus
Vihalemm ja Kõuts (2004:75) jaotasid ajakirjad suunitluse tüübi järgi üld-, huviala- ning  erialasuunitluse järgi. Üldsuunitlusega ajakirjad sobivad kõigile, kes valdavad keelt, milles tekst  kirjutatud on. Huviala-ajakirjade puhul eeldatakse, et lugejal on mingid teadmised ning sügavam  huvi teema vastu. Eriala-ajakirjade eelduseks on see, et inimesed mõistavad teksti ning omavad  vastavat erialast väljaõpet. Nende kriteeriumide järgi võib jaotada Turu-Uuringute AS poolt  2014. aasta läbi viidud ELU uuringutest saadud ajakirjade nimekirju järgmistesse rühmadesse:  Tabel 2. Üldsuunitlusega ajakirjad Huviala-ajakirjad Eriala-ajakirjad Digi Anne & Stiil Eriala Autod Director Diplomaatia Autoleht Eesti Töötervishoid Iluguru Basketball Ehitaja Inseneeria Barbie Forbes Eesti Kodutohter Buduaar Õpetajate Leht Kultuur ja Elu Cosmopolitan Keel ja Kirjandus Looming Diivan Lasteaed Loomingu Raamatukogu Eesti Naine + Elu Lood Maja Meie Kodu Elukiri RP Paat Eramu & Korter   Teater. Muusika. Kino Estraveller   7


TourPressClub Geo     Golf     Hea Laps     Ideesahver     Imeline Ajalugu     Imeline Teadus      INterjöör     Jooksja     Kalastaja     Kalale!     Karupoeg Puhh     Kodu & Aed     Kodukiri + Aed     Kroonika + Nädal     Kunst.ee     Käsitöö     Köök     Lemmik     Loodusajakiri(Eesti   Loodus, Horisont, Eesti mets)     LoFo     Maailma Vaade     Maaja     Maakodu     Maret     Mari   8


  Mesimumm     Minu Maailm     Monster High     Mood     Motomaania     Muumi     Muusika     Naised     Naisteleht     Naistelehe Nipiraamat     National Geographic Eesti     Navigaator     Oma Maitse     Pere ja Kodu     Psühholoogia Sinule     Saatus & Saladused     Sensa     Teleleht     Tervisetark     Tervis Pluss     Tiiu     Täheke     Top Gear Eesti     Vikerkaar     60+     Üks   9


  Jana     Мое Богатство   Vihalemm   ja   Kõuts(2004:75-76)kirjutasid,   et   universaalsed   ehk   üldsuunitlusega   ajakirjad   on kommertsliku   orientatsiooniga   -   need   on   mõeldud   majandusliku   kasumi   saamiseks,   ka huvialased   ajakirjad   on   suuremas   osas   tarbija   vajadustele   suunatud.   Eriala-ajakirjad   on,   aga seevastu enamasti suunatud inimeste erialaste tedmiste arendamisele, mitte tulu saamiseks. 10


7. Lugejauuring 
Ajakirjade lugejate kohta viib Turu-uuringute AS   MTÜ Eesti Meediaorganisatsioonide Liidu tellimusel korra kvartalis läbi Lugejauuringut. ELU   uuringud   on   läbi   viidud   nn   Omnibuss-keskkonnas.   Omnibuss-uuringud   on   regulaarselt (kindla ajakava järgi) läbiviidavad nn mitmetellija uuringud. Turu-uuringute AS-i Omnibuss-uuringu üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised üle 15- aastased elanikud, kokku 1 113 355 inimest (Statistikaameti 2013. aasta andmed). ELU   andmestik   esitatakse   ajalises   mõõtmes   kvartaalsete   ning   poolaasta   tulemustena.   Alates 2014 aastast on igas kvartalis planeeritud valimi suuruseks 2000 vastajat, ühel uuringuperioodil 1000 vastajat. Valim moodustatakse üldkogumi proportsionaalse mudeli alusel. Mudeli aluseks on piirkonnad ning asula suurus (elanike arv), mille alusel valitakse ühel uuringuperioodil kokku 100 lähteaadressi  (valimipunkti).  Lähteaadressi  valik  iga piirkonna  sees toimub  juhulikkuse põhimõttel rahvastikuregistri aadressiloendite alusel. Vastajate valikul lähteaadressil rakendatakse nn „noore mehe reeglit“. See tähendab, et valimisse sattunud aadressil viiakse läbi intervjuu noorima kodusoleva meessoost leibkonna üle 15-aastase liikmega, kui mehi kodus ei ole, siis noorima naisega. Täiendavalt rakendatakse vastaja valikul vanuselisi kvoote (igas valimipunktis küsitletakse maksimaalselt kahte 60-74-aastast ning ühte üle   74-aastast   inimest).   Uuringu   andmed   kogutakse   vastajate   koduses   silmast-silma personaalintervjuude teel paberankeetidele. Intervjuud viiakse läbi eesti ja vene keeles sõltuvalt vastaja eelistusest. Seejärel küsitakse ajafiltri läbinud vastajatelt iga loetava väljaande kohta, mitut viimasest 4-st või 6-st (sõltuvalt väljaande ilmumise sagedusest ja ajaperioodist) väljaande numbrist on vastaja lugenud või sirvinud. Kes on ajafiltri läbinud ongi püsilugeja.  (Piret Vaargas, AS Ajakirjade Kirjastus) 11


  8. Ajakirjad temaatiliselt jaotatuna:  Naisteajakirjad 1.      Kroonika + Nädal 2.      Käsitöö 3.      Eesti Naine 4.      Naised 5.      Anne ja Stiil 6.      Jana 7.      Cosmopolitan 8.      Maret 9.      Tiiu 10.  Sensa 11.  Naistelehe Nipiraamat 12.  Iluguru      Meesteajakirjad 1.      Autoleht 2.      Top Gear 3.      Kalale 4.      Ehitaja    Hobid 1.      Imeline Teadus 2.      Imeline Ajalugu 3.      Megaristik 4.      Kalale 5.      Digi 6.      Oma Maitse 7.   Kodukiri 8.   Autoleht 12


9.   National Geohraphic 10.  Aed 11.  Käsitöö 12.  Elukiri 13.  Teleleht 14.  Teater. Muusika. Kino 15.  Kitarr 16.  Tantsija 17.  Muusika 18.  Basketball 19.  Värske Rõhk 20.  Ehitaja 21.  Golf 22.  Paat  
   Tervis 1.      Tervisetark 2.      Tervis Pluss    Pere ja kodu 1.      Kodukiri 2.      Oma Maitse 3.      Pere ja Kodu 4.      Maakodu 5.      Naistelehe Nipiraamat 6.      Aed 7.      Eramu ja Korter 8.      Ideesahver    
   Kultuur 13


1.   Mäetagused 2.   Akadeemia 3.   Akadeemiake 4.   Kirikiri 5.   Kitarr 6.   Kunst.ee 7.   Looming 8.   Värske Rõhk 9.   Maja 10.  Muusika 11.  Ninniku 12.  Jeruusalemma Sõnumid 13.  Fenno-Ugria 14.  Epifanio 15.  Algernon 16.  Positiiv 17.  Tantsija 18.  Teater. Muusika. Kino 19.  Vikerkaar 20.  Haridus 21.  Kultuur ja Elu      Majandus 1.   Ametlikud Teadaanded (AT) 2.   Eesti Majanduse Teataja 3.   Novaator 4.   Sekretär.ee    Teadus 1.   Teadus.ee 2.   Eesti Arst 14


3.   Eesti Loodus 4.   Folklore 5.   Hippokrates 6.   Hirundo 7.   Horisont 8.   Keel ja Kirjandus 9.   Juridica 10.  Linnurada 11.  Loodusesõber 12.  Oma Keel 13.  Riigikogu Toimetised 14.  Tuna 15.  Usuteaduslik Ajakiri 16.  Vaatleja Tabel 3. Perekond ja kodu ELU 2014 II kv järgi (Eesti Ajalehtede Liidu andmetel)     Pere   ja Kodu Kodutohter Kodukiri Kodu   ja Aed Aed Lugejate arv   48 000 56 000 49 000 79 000 17 000 Sugu Mees 11 000 16 000 14 000 22 000 5 000   Naine 37 000 39 000 34 000 57 000 12 000   15-19 2 000 0 1 000 4 000 0 15


  20-29 7 000 1 000 4 000 7 000 1 000   30-39 15 000 5 000 9 000 15 000 4 000 Vanus 40-49 9 000 9 000 10 000 14 000 4 000   50-59 7 000 9 000 9 000 17 000 3 000   60-74 7 000 19 000 11 000 18 000 2 000   75+ 1 000 13 000 4 000 4 000 1 000  
Tabel 4. Teadusajakirjad ELU 2014 II kv järgi(Eesti Ajalehtede Liidu andmetel)     National Geographic Imeline Teadus Imeline Ajalugu Lugejate arv:   31 000 76 000 78 000 Sugu Mees 17 000 41 000 38 000   Naine 14 000 36 000 40 000   15-19 3 000 10 000 10 000   20-29 6 000 10 000 9 000   30-39 7 000 17 000 14 000 Vanus 40-49 5 000 18 000 15 000   50-59 6 000 13 000 14 000   60-74 4 000 7 000 12 000   75+ 1 000 1 000 4 000  
Tabel 5. Meesteajakirjad ELU 2014 II kv järgi(Eesti Ajalehtede Liidu andmetel)     Tehnikam. Kodu   & Ehitus Digi Tehnikamaailm Autoleht Lugejate arv:   25 000 24 000 47 000 32 000 16


Sugu Mees 20 000 17 000 35 000 22 000   Naine 5 000 8 000 12 000 10 000   15-19 1 000 4 000 4 000 4 000   20-29 4 000 7 000 10 000 6 000   30-39 6 000 7 000 11 000 9 000 Vanus 40-49 6 000 4 000 12 000 8 000   50-59 5 000 1 000 5 000 5 000   60-74 2 000 1 000 3 000 2 000   75+ 0 0 2 000 0 Tabel 6. Naisteajakirjade loetavuse tabel ELU 2014 II kv järgi(Eesti Ajalehtede Liidu  andmetel)     Anne  &  Stiil Cosmo- politan Eesti  Naine Jana Käsitöö Naisteleht Naised Tiiu Lugejat e arv:   36  000 37 000 78 000 21  000 18 000 59 000 48 000 61  000 Sugu Mees 2 000 6 000 10 000 4 000 2 000 10 000 9 000 8 000   Naine 34  000 30 000 68 000 16  000 16 000 49 000 38 000 53  000   15-19 5 000 8 000 3 000 3 000 2 000 5 000 3 000 1 000   20-29 9 000 17 000 4 000 3 000 1 000 5 000 3 000 3 000   30-39 5 000 6 000 8 000 4 000 4 000 11 000 6 000 4 000 Vanus 40-49 10  000 4 000 13 000 5 000 4 000 11 000 13 000 8 000   50-59 3 000 0 17 000 2 000 3 000 11 000 9 000 12  000 17


  60-74 3 000 1 000 21 000 2 000 2 000 11 000 9 000 20  000   75+ 2 000 0 12 000 2 000 2 000 6 000 6 000 12  000 Tabel 7.  18


ELU   1.   ja   2.   kvartali   tabel   aastal   2014.  Välja   on   toodud   11   temaatiliselt   rohkem naisteajakirjade alla kuuluva ajakirja lugejate andmed. Et need just naisteajakirjad on, tõestab fakt, et kõigi 11 ajakirja lugejaskond on enamus naised ning mehi on iga ajakirja kohta alla poole. Kõige suurem erinevus mees- ja naislugejaskonna arvu vahel on ajakirjal Käsitöö, millel naislugejaid   on   25,000   ning   meeslugejaid   kõigest   tuhat.   Kõige   väiksem   erinevus   nais-   ja meeslugejate vahel on ajakirjal Kodutohter, millel naissoost lugejaid on tabeli põhjal 49,000 ning meessoostlugejaid 16,000. Vanuste eristuse järgi loetakse üldiselt kõige rohkem ajakirju vanuste vahel 40-49, kõige vähem ajakirju aga loetakse vanuses 15-19 eluaastat. Ajakirjade lugejaskonna arvu mõjutab ka inimese haridustase. Tabel põhjal loevad kõige rohkem ajakirju inimesed, kellel on   kesk-   või   kõrgharidus.   Toetudes   tabelile   loevad   kõige   vähem   need,   kellel   on   alg-   või kutseharidus.   Huvitaval   kombel   inimeste   isiklik   sissetulek   ei   ole   oluliseks   näitajaks   sellele, milliseid   ajakirju   ja   kui   palju   loetakse,   kuid   siiski   üle   keskmise   loetakse   ajakirju   selles vahemikus,   kus   inimesed   teenivad   ~   301-400   eurot   kuus.   Sellele   on   kontrastiks   inimeste elupaigad. Nimelt tabeli põhjal saame välja lugeda, et just nende väljatoodud ajakirjade kõige suurem loetavus on maakohas, kõige väiksem aga lihtsalt suurlinnas. Ilmselt saab seda seletada oletusega, et maal on rohkem aega muudeks tegevusteks; on teada fakt, et linnas liigub elu palju kiiremini.   Viimaseks   näitajaks   on  tabelis   välja   toodud   regioon,   millest   saame   teada,   et   Ida- 19


Virumaa on paik, kus nende ajakirjade näitel loetakse kõige vähem ning kõige rohkem Lõuna- Eestis.   Ida-Virumaa   vähese   lugemuse   saab   lahti   seletada   oletusega,   et   seal   leidb   rohkem venekeelseid ajakirju.  9. Keel
Eestis   võib   ajakirjad   liigitada   eesti-,   vene-,   soome-,   saksa-   ja   ingliskeelseteks.   On   vähe võõrkeelseid ajakirju, mille ilmumismaa on Eesti, peamiselt müüakse ajakirju, mis on välja antud Inglismaal, Venemaal, Saksamaal või Soomes ning on meile sisse toodud. Tuntuim venekeelne ajakiri on Jana, mis on mõeldud naistele. Apollo veebipoest on võimalik osta 347 ingliskeelset, 4235 venekeelset, 38 soomekeelset ja 93 saksakeelset ajakirja(Apollo veebipoe otsingu järgi). Küsitav   on   nende   andmete   õigsus,   sest   arvud   näivad   utoopilisena.     Apollos   müüdavad Ingliskeelsed ajakirjad on nt 25 Beautiful Homes, Allure, Air International, BBC Top Gear, Burda Style, Elle; venekeelsed on Atelje, Burda, Lena kreativ, Esquire, Forbes (RUS), Gala Biografia (RUS); soomekeelsed on Anna (FIN), Kauneimmat Käsityöt, Tekniikan Maailma ja Maalla; saksakeelsed aga Bravo (GER), Bauen, Gartenidee, Geo Special (GER) ja Häuser.  20


  Nädalakirjad Kuukirjad Kvartalikirja d 2-3x aastas  ilmuvad  ajakirjad Naised Anne&Stiil       Pere ja Kodu       Muumi                                                                                                                                                                     21


         
 
  22


10. Kasutatud allikad
  1)  http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/INFO_JA_MEEDIA/Ajakirjad/ 2)  http://www.eall.ee/tiraazhid/2014.html 3)  www.tellimine.ee/ajakirjad 4) "Meediasüsteem ja meediakasutus Eestis 1965-2004" Peeter Vihalemm 23

Document Outline

• Referaat
• 1. Ajakirjade olemus
• 2. Ajakirjade liigitus
• 3. Ajakirjalaadsed väljaanded
  • 3.1 Veebiajakirjad
• 4. Ajakirjade tiraaž
• 5. Suunitlus
• 7. Lugejauuring
• 8. Ajakirjad temaatiliselt jaotatuna:
• 9. Keel
• 10. Kasutatud allikad